Osaühing Aktiva Finants hagi A K vastu võla nõudes
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Hagihind
3434,42 eurot
Menetlusosalised
Hageja: Osaühing Aktiva Finants (registrikood 10746479, aadress: A. Weizenbergi tn 20, Tallinn) Lepinguline esindaja: Irina Metsler-Verner (e-post: [email protected]) Kostja: A XXX)
K
(isikukood 37901133711, elukoha aadress:
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt.
2.Mõista kostjalt A K hageja OÜ Aktiva Finants kasuks välja põhivõlgnevus 1865,89 eurot, intressivõlgnevus 189,78 eurot, sissenõudmiskulud 50 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 116,89 eurot.
3.Mõista kostjalt A K hageja OÜ Aktiva Finants kasuks välja viivised alates 07.08.2021 kuni põhinõude summas 1865,89 eurot täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
Määrata kindlaks menetluskulude jaotus ja jätta menetluskulud kostja kanda.
5.Mõista kostjalt A K hageja OÜ Aktiva Finants kasuks välja menetluskulud summas 480 eurot.
6.Mõista kostjalt A K hageja Aktiva Finants OÜ kasuks välja viivis protsendina menetluskuludelt (480 eurot) alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.
7.Tagaseljaotsus kuulub viivitamatult täitmisele.
EDASIKAEBAMISE KORD
1(4)
Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Viru Maakohtu kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kostjal on õigus esitada kohtule kaja tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul, lisades kajale asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajaliku ning tasudes Rahandusministeeriumi tagatiste kontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või kontole nr EE062200221059223099 AS-s Swedbank kautsjoni ja esitades kohtule selle kohta maksekorralduse (TsMS § 142 lg 2). Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. Menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale võib esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot.
ASJAOLUD
1.Hagiavalduse kohaselt on nõude aluseks kostja ja P G OÜ vahel 28.09.2017 sõlmitud laenuleping nr KK3175813. Kostja oma laenulepingust tulenevaid kohustusi ei täitnud, mistõttu ütles laenuandja lepingu 24.10.2020 üles. P G OÜ loovutas 27.10.2020 kostja vastu suunatud nõude koos kõrvalnõuetega Aktiva Finants OÜ-le. Laenulepingus nr KK3175813 leppisid pooled kokku intressimääraks 40% aastas. Kostjal on intressivõlgnevus alates 2. osamaksest, s.o. alates 10.08.2020 kuni ülesütlemisele eelnenud osamakseni 10.10.2020 summas 189,78 eurot. Hageja nõuab viivist põhivõla summalt 1865,89 eurot lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast alates s.o 25.10.2020 kuni hagi esitamiseni 06.08.2021 lepingus kokku lepitud laenuintressi aastase määraga võrdses viivisemääras s.o 40%.
2.Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevus 1865,89 eurot, intress 189,78 eurot, võla sissenõudekulud 50,00 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 582,39 eurot; viivised alates 07.08.2021 kuni põhinõude summas 1865,89 eurot täitmiseni lepingujärgses määras 40% aastas; menetluskulud, sealhulgas riigilõiv summas 300,00 eurot ja hageja õigusabikulud 360,00 eurot ning väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
3.Hagiavalduses esitas hageja esindaja kohtule taotluse hagi rahuldamiseks tagaseljaotsusega vastavalt TsMS § 407 lg 1.
4.Kohus saatis kostjale hagimaterjalid ja nõudis kirjalikku vastust ning kostjal teavitada kohut kas kostja soovib olla kohtu poolt ära kuulatud. Kostjat hoiatati, et kirjaliku vastuse tähtajaks andmata jätmise korral on kohtul õigus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Hagimaterjalid toimetati kostjale kätte toimetatud 03.09.2021 isiklikult. Kostja kohtule omapoolset vastust esitanud ei ole.
KOHTU PÕHJENDUSED
5.Kohus rahuldab hagi tagaseljaotsusega.
2(4)
6.Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 ja lg 3 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada kohtuistungit pidamata hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse, et kostja on hageja esitatud faktilised väited omaks võtnud.
7.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 401 lg 1 sätestab, et krediidileping on leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. VÕS § 402 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu.
8.Kohtu hinnangul on P G OÜ ja kostja vahel 29.08.2017 sõlmitud tarbijakrediidilepingu nr KK3175813 tingimused tüüptingimused võlaõigusseaduse (VÕS) § 35 lg 1 kohaselt. Hagiavaldusest ei nähtu, et kostja oleks sõlminud lepingu oma majandus- või kutsetegevuse raames, mistõttu võib füüsilise isiku puhul eeldada, et ta sõlmis lepingu tarbijana VÕS § 1 lg 5 tähenduses.
9.VÕ) § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 lubavad võlausaldajal võlgnikupoolse kohustuse rikkumise korral nõuda muu hulgas kohustuse täitmist ja viivist. VÕS § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.
10.Hageja palus hagiavalduses kostjalt välja mõista välja põhinõue 1865,89 eurot, intress 189,78 eurot, sissenõudmiskulud 50 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 582,39 eurot. Lisaks palus hageja kostjalt välja mõista alates 07.08.2021 viivis 40% tagastamata krediidisummalt aastas kuni krediidisumma tasumiseni.
11.Kohus leiab, et P G OÜ ja kostja vahel 29.08.2017 sõlmitud lepingust on tekkinud järgmised nõuded: tagastamata krediidisumma 1865,89 eurot, intressivõlgnevus 189,78 eurot ja sissenõudekulud 50 eurot, mis on hagiavalduse põhjal õiguslikult põhjendatud ning eeltoodud nõuded tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.
12.Kohus leiab aga, et sissenõutavaks muutunud viivise nõue 582,39 eurot (viivisemäär 40% aastas) ja edasiulatuv viivis alates 07.08.2021 40% aastas kuni krediidisumma (1865,89 euro) tasumiseni on õiguslikult põhjendatud osaliselt.
13.Kohus leiab, et õiguslikult on põhjendatud viivise nõudmine, kuid mitte lepingujärgses määras 40% aastas sest lepingujärgne määr on tühine. VÕS § 42 lg 3 p 5 ja VÕS § 42 lg 1 järgi on eelduslikult tühine selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Ebaproportsionaalselt suure viivise kokkuleppimine tüüptingimustes toob kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel (vt RKTKo nr 3-2-1-66-05, p 24; 3-2-1-25-16, p 13). Lepingus sätestatud viivisemäär 40% aastas ületab kolmekordset viivisemäära ja seetõttu on viivisemäär 40% aastas tühine. Antud asjas tuleb kohaldada VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud seadusjärgset viivisemäära ning vähendada hageja esitatud viivisenõuet. 3(4)
14.VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras on sissenõutavaks muutunud viivis viivisekalkulaatorit (www.viivisekalkulaator.ee) kasutades järgnev: põhinõudelt 1865,89 eurot alates 25.10.2020 kuni 06.08.2021 on viivis 116,89 eurot.
15.Tulenevalt eeltoodust rahuldab kohus hagi osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja P G OÜ ja kostja vahel 29.08.2017 sõlmitud tarbijakrediidilepingust nr KK3175813 tekkinud järgmised nõuded: tagastamata krediidisumma 1865,89 eurot, intressi võlgnevus 189,79 eurot, sissenõudekulud 50 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 116,89 eurot (periood 25.10.2020 kuni 06.08.2021) ja edasiulatuv viivis alates 07.08.2021 VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras krediidisummalt 1865,89 eurolt kuni krediidisumma tasumiseni.
16.Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Eeltoodu alusel ja juhindudes TsMS § 407 lg 1 ja 3 rahuldab kohus hagi osaliselt. Menetluskulud
17.Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hageja kantud menetluskulud, sealhulgas vajalikud kohtuvälised kulud, kannab kostja.
18.TsMS § 174 lg 1 ja 2 järgi määrab kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Hageja nimetatud menetluskulud on riigilõiv 300 eurot ja õigusabikulud 360 eurot.
19.Kohus leiab, et hageja menetluskulud on põhjendatud ja vajalikud riigilõivu osas 300 euro ulatuses (RLS § 59 lg 1 ja lisa 1).
20.Kooskõlas TsMS § 175 lg 1 leiab kohus, et hageja õigusabi kulud on põhjendatud ja vajalikud osaliselt, 180 euro ulatuses. Kohus leiab, et põhjendatud on tunnitasu, kuid leiab, et ajakulu on põhjendamatult suur. Kohus arvestab hageja õigusabikulude hindamisel asjaolu, et käesolev tsiviilasi ei ole sedavõrd keerukas, et õigusteadmistega isikul kuluks hagiavalduse koostamiseks ning materjalide kohtule esitamiseks 3 tundi. Kohus leiab, et põhjendatud ajakuluks on kokku 1,5 tundi. Kohus juhib ka tähelepanu asjaolule, et hageja ei ole pidanud osalema kohtuistungil ega tutvuma vastaspoole vastuväidetega. Menetluskulude jaotusest lähtudes mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 480 eurot, s.h riigilõiv 300 eurot ja õigusabikulud 180 eurot.
21.Hageja palub kostjalt välja mõista viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras vastavalt TsMS § 177 lg 2.
22.TsMS § 177 lg 2 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise tasumata menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.
(digitaalallkiri) Anneli Alekand Kohtunik
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.