Kohus
Harju Maakohus
Kohtunik
Andres Suik
Otsuse tegemise aeg ja koht
20.09.2021, Tallinn
Tsiviilasja number
2-21-116257
Tsiviilasi
Osaühing Aktiva Finants hagi A. R. vastu võla nõudes
Tsiviilasja hind
275,26 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Osaühing Aktiva Finants (registrikood 10746479; asukoht A. Weizenbergi tn 20, 10150 Tallinn); Hageja lepinguline esindaja: Irina Metsler-Verner (Julianus Inkasso OÜ; asukoht A. Weizenbergi tn 20, 10150 Tallinn; e-post: [email protected]); Kostja: A. R. (isikukood xxxx; registreeritud elukoht puudub, teadaolev elukoht xxxx; e-post: xxxx).
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
2-21-116257
2 (4)
2-21-116257
−
−
−
−
−
kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt võla sissenõudmiskulude hüvitamist iga sissenõutavaks muutunud kohustuse kohta saadetava vaid ühe meeldetuletuskirja eest summas kuni 5 eurot. Käesolevas lõikes nimetatud hüvitist on võlausaldajal õigus nõuda ainult juhul, kui ta on saatnud tarbijale enne vähemalt ühe tasuta meeldetuletuse. Hagiavaldusele lisatud tõenditest nähtub, et õiguseelneja T AS on saatnud kostjale võlgnevuse meeldetuletusi 06.02.2018, 26.02.2018 ning 19.03.2018 (dtl 68-70). Seega on hagejal õigus nõuda 5 eurot 26.02.2018 saadetud tasulise meeldetuletuse eest, millele eelnes 06.02.2018 tasuta meeldetuletus. Hagiavaldusest ega selle lisadest ei selgu, et T AS oleks saatnud kostjale täiendavaid meeldetuletusi pärast 19.03.2018 saadetud tasuta meeldetuletust. Samuti ei nähtu hagiavaldusest, et hageja oleks saatnud kostjale tasulisi meeldetuletusi pärast T AS poolt mobiilsideteenuste lepingust tuleneva kostja vastu suunatud nõude 09.12.2020 loovutamist hagejale. Täiendava võla sissenõudmiskulu 25 euro väljamõistmiseks pole VÕS § 1132 eeldused täidetud, mistõttu jätab kohus selles osas hagi rahuldamata. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel tuleb põhivõlast suuremat viivisenõuet põhjendada võlausaldajal, st võlausaldaja peab tõendama suurema kahju olemasolu (vt ka Riigikohtu 26.10.2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-87-10, p 12). Hageja ei ole vastavat kahju tõendanud, seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise põhivõlgnevuse ulatuses, st mitte üle põhivõla summa. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). Kuivõrd kohus rahuldab hagi ligikaudu 90% ulatuses, peab kohus juhindudes TsMS § 163 lg-st 1 põhjendatuks jätta menetluskulud 10% ulatuses hageja ja 90% ulatuses kostja kanda. Hageja on taotlenud menetluskuluna välja mõista kostjalt tasutud riigilõiv 75 eurot ja õigusabikulud 240 eurot, kokku 315 eurot ning kohustada kostjat tasuma hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni. TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluna tasutud riigilõiv 75 eurot. Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses välja mõistmist. Kohus on seisukohal, et antud juhul saab põhjendatud ajakuluks hagiavalduse koostamisele (sh dokumentidega eelnev tutvumine) lugeda 1,5 tundi. Kohus loeb lepingulise esindaja põhjendatud tunnitasu määraks 60 eurot (käibemaksuta). Eeltoodu alusel määrab kohus hageja lepingulise esindaja põhjendatud õigusabikuludeks 90 eurot. Kokku on kohtu hinnangul põhjendatud menetluskulu (75+90) 165 eurot. Hageja menetluskulud kuuluvad TsMS § 174 lg 10 kohaselt hüvitamisele ilma käibemaksuta. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 148,50 eurot (165-st eurost 90%) eurot ning menetluskuludelt (148,50 eurot) viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni. Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. 3 (4)
2-21-116257
/ allkirjastatud digitaalselt / Andres Suik kohtunik
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.