Indrek Soots, Krista Kirspuu, Iris Kangur-Gontšarov
Kohtuasi
RMK-Invest OÜ hagi OÜ LEDPROFF vastu võla nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 21. mai 2020 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
OÜ LEDPROFF apellatsioonkaebus
Kaebuse hind ringkonnakohtus
4509,36 eurot
Menetlusosalised ja nende Hageja RMK-Invest OÜ (registrikood 12821624), esindajad ringkonnakohtus lepinguline esindaja Kaili-Helina Kolts Kostja OÜ LEDPROFF (registrikood 11191138), lepinguline esindaja Riho Viik Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta Harju Maakohtu 21. mai 2020 otsus muutmata. Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata. Menetluskulud ringkonnakohtus jätta OÜ LEDPROFF kanda. Välja mõista OÜ-lt LEDPROFF RMK-Invest OÜ kasuks ringkonnakohtus kantud menetluskulude katteks 480 eurot.
5.OÜ-l LEDPROFF tuleb välja mõistetud ringkonnakohtu menetluskuludelt tasuda RMK-Invest OÜ-le viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.
Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest.
Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Juhul, kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
1.RMK-Invest OÜ (hageja) esitas 18.09.2019 Harju Maakohtule hagi ning 27.09.2019 ja 01.10.2019 selle täpsustused OÜ LEDPROFF (kostja) vastu võla nõudes. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 3892 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise perioodi 22.09.2018 – 17.09.2019 eest 306 eurot ning edasiulatuva viivise seadusjärgses määras alates hagi esitamisest kuni täitmiseni.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja töövõtjana ja kostja tellijana töövõtulepingu LEDraamistiku tootmiseks ja paigalduse teostamiseks objektil Ehitajate tee 5/10, Tallinnas. Tööd teostati vastavalt 03.07.2018 saadud joonistele. Kostja võttis tööd vastu 24.08.2018 aktiga. Hageja väljastas 03.09.2018 kostjale teostatud tööde eest arve nr 558 summas 5892 eurot. Kostja on arve tasunud osaliselt summas 2000 eurot. Tasumata on 3892 eurot. Hageja saatis kostjale 05.07.2019 hagihoiatuse, milles nõudis võlgnetava summa tasumist hiljemalt 15.07.2019. Kostja võlgnevust tasunud ei ole. Kostja on põhjendanud arve tasumata jätmist garantiitööde vajadusega, kuid roostejäägid tekkisid konstruktsioonil seoses kostja poolt esitatud ebatäpsete joonistega, mille tõttu tuli konstruktsiooni komplekteerimisel teha tsingitud konstruktsiooni täiendavad kinnitusavad. Siiski nõustus hageja roostejäljed likvideerima eeldusel, et kostja täidab lepingust tuleneva maksekohustuse. Hageja teostas garantiitööd 2019. a kevadel. Peale tööde teostamist ei ole kostja hagejale täiendavaid nõudmisi esitanud. Kostja vastus
3.Kostja vaidleb hagile vastu. Pooled leppisid algselt kokku, et hageja viib ekraanipaneelid töökotta kokkusobivuse proovimiseks. Kuna hageja seda ei teinud, siis tekkis hagejal pärast tsinkimist konstruktsioonide paigaldamisel probleem. Raam tuli seinal ümber teha, et konstruktsiooni moodulid hakkaksid omavahel sobima. Kuna raam tuli seinal ümber teha ja selleks kasutati metallilõikevahendeid, siis tööde käigus lõhuti tsingi kaitsekiht metallkonstruktsioonidel. Raam ei ole enam selline nagu see telliti. Lõikekohtadel on tsingikate rikutud ja see hakkas roostetama. Et kõik korda saada, tuleb konstruktsioon uuesti tsinkida, milleks peab ekraani maha võtma ja puhastama. Sisuliselt tuleb töö uuesti teha. Hageja ei ole nõus seda tegema. Hageja on püüdnud garantiitöödega konstruktsiooni vaid roostest puhastada, kuid roostetamine jätkub üha intensiivsemalt. Kui see jätkub, on sein varsti roostejälgedega, mis on esteetiliselt lubamatu. Garantiitöödega ei ole olukorda
parandatud. Kui hageja ei ole nõus töid parandama, siis soovib kostja tasaarvestada kostja poolt tehtavad kulutused hageja tasunõudega. Kui hageja ei ole tööde ümbertegemise või tasaarvestamisega nõus, siis alandab kostja hinda. 03.02.2020 esitas kostja taotluse läbi viia raamistiku suhtes vaatlus.
Maakohtu otsus ja põhjendused
4.Harju Maakohus rahuldas 21.05.2020 otsusega hagi. Kohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja 4198 eurot, sh põhinõue 3892 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 306 eurot. Kohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja seadusjärgse viivise alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni. Kohus jättis rahuldamata kostja 03.02.2020 taotluse vaatluse korraldamiseks. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda. Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu 930 eurot, sh riigilõiv 400 eurot ja õigusabikulu 530 eurot. Maakohus määras, et väljamõistetavatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist seadusjärgses määras alates lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.
5.Maakohus tuvastas, et pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle: - pooled sõlmisid töövõtulepingu LED-raamistiku tootmiseks ja paigaldamiseks Tallinnas aadressil Ehitajate tee 5/10; - kostja võttis hagejalt tööd 24.08.2018 aktiga vastu; - hageja esitas kostjale 03.09.2018 arve nr 558 summas 5892 eurot, millest kostja tasus 2000 eurot ja jättis tasumata 3892 eurot; - 2019. a kevadel kõrvaldas hageja objektil puudustena roostet.
6.Maakohus leidis, et kostja taotlus vaatluse läbiviimiseks ei kuulu rahuldamisele. Kostja on väitnud ning esitanud tõendina fotod, mille kohaselt oli rooste konstruktsiooni sees. Sellist roostet ei ole võimalik tuvastada välisel vaatlusel. Kostja ei ole väitnud, et rooste esineks konstruktsioonist väljaspool, vaid on üksnes viidanud võimalusele, et see võib edaspidi levida väljapoole ning ilmneda hoone seintel. Kohus tugines tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-le 290 ja leidis, et vaatlusega ei saa tuvastada tehnilisi üksikasju ega eriteadmisi vajavaid asjaolusid. Kohus ei saa välise vaatluse teel hinnata konstruktsiooni sees olevat roostet ega seda, kas rooste võiks edaspidi levida.
7.Asjas kogutud tõenditest nähtub, et hageja tegi kostjale pakkumise LED-raamistikule ja selle paigaldusele Ehitajate tee 5/10 objektile (toimiku lk 3) kokku hinnaga 9000 eurot. Pakkumises oli viidatud, et LED-raamistik toodetakse vastavalt saadud joonistele. Poolte ekirjade vahetusest 2018. aasta juulis ja augustis (toimiku lk 7-8) nähtub, et hageja selgitas kostjale saadetud joonistes esinevaid puudusi. Lisaks selgitas hageja, et kestvusklassi tõttu tuleb teostada kuumtsinkimine, sest pulbervärviga ei saa tulemust tagada. Kostja kinnitas, et pakkumine sobib. Iseenesest ei vaidle pooled ka selle üle, et hageja teostas raamistikule tsinkimise. Kostja ei ole vastu vaielnud hageja väitele, et tsinkimise vajadus oli tingitud kostja saadetud joonistes esinevatest puudustest. 24.08.2018 allkirjastasid hageja ja kostja kauba ja tööde üleandmise-vastuvõtmise akti (toimiku lk 4). Aktil oli märge: „Vajadusel
katuse plekid ümber paigutada“, kuid menetluse kestel ei ole kostja väitnud, et tegemist oleks olnud mõne puudusega, mida hageja oleks pidanud kõrvaldama. Kostja on nõustunud, et aktiga anti talle tööd üle. Kostja on väitnud, et raamistiku roostetamine ilmnes alles hiljem. Asjas kogutud tõenditest ei saa järeldada, et kostja oleks enne arve tasumise tähtaja saabumist viidanud mõnele kõrvaldamist vajavale puudusele.
8.Maakohus on kostjale 03.01.2020 selgitanud vajadust vastuväiteid täiendavalt põhistada ja tõendada (toimiku lk 54-55). Maakohus juhtis kostja tähelepanu sellele, et vastuväidetest ei nähtu, millist õiguskaitsevahendit kostja kasutab ning milline õiguslik ja faktiline alus võimaldab hageja rahalisele nõudele täielikult vastu vaielda. Vaatamata kohtu selgitustele kostja vastuväiteid täiendavalt ei põhistanud ega tõendanud. Kostja väitis üksnes üldsõnaliselt, et töödes esinevate puuduste tõttu ei pidanud ta tasuma hagejale enam kui 2000 eurot ning ülejäänu osas ta tasaarvestas oma kulude nõude või alandas hinda.
9.Hageja ja kostja e-kirjade vahetusest 2018. a oktoobris (toimiku lk 51-52) nähtub, et hageja saatis kostjale meeldetuletusi arve tasumise kohta. Kostja saatis 09.10.2018 e-kirja, milles ta teatas, et käis eelmisel nädalal ekraani taga lisasid paigaldamas ja leidis mitmes kohas tsingitud konstruktsioonis roostet. Kostja leidis, et hageja peaks pinnad puhastama ja kahjustatud pinnad uuesti tsinkima. Seega ilmnesid puudused kostja jaoks 2018. aasta oktoobris. Puuduseks oli konstruktsioonis seespool asuv rooste, mille eemaldamist kostja nõudis. Alternatiivina nõustus kostja 09.10.2018 e-kirjas ka sellega, et garantiiaja jooksul lahendatakse tootja kulul kõik roostest tulenevad probleemid, sealhulgas puhastatakse sein ja värvitakse. Hageja vastas kostja pöördumisele 12.10.2018 ja lubas, et pinnad puhastatakse ning värvitakse uuesti rooste levikut takistava värviga, et rooste edasi ei tungiks. Samas selgitas hageja, et kuna kostja saadetud joonistes esines puudusi, oli vaja hagejal teha täiendavaid toiminguid, mis tõi kaasa rooste tekkimise. Hageja kinnitas, et tööle kehtib aastane garantii ning kui tekib täiendavaid rooste kohti, likvideeritakse need kuu aja jooksul pärast avastamist ja teavitamist. Samas leidis hageja, et arve tasumisega ei pea ta ootama mitu kuud. Viited roostele ei andnud tema hinnangul õigustust jätta arve tasumata. Pooled ei vaidle ühtlasi selle üle, et 2019. aasta kevadel teostas hageja objektil lubatud puuduste kõrvaldamise tööd.
10.05.07.2019 saatis hageja kostjale hagihoiatuse (toimiku lk 6), milles palus koheselt tasuda võlgnevuse. Kostja hageja pöördumisele ei reageerinud. Kostja esitas kohtule hoopis ilma allkirja, adressaadi ja saatja nimeta kirja, mille kuupäevaks on märgitud 16.09.2019 (toimiku lk 42). Kirjas on leitud, et hageja ei ole üles näidanud huvi arve vähendamiseks või puuduste likvideerimiseks. Samuti oli kirjas märgitud, et garantiitööd ei ole likvideerinud kogu roostet. Kirjas on toodud tööde loetelu, milliste tegemist kostja nõudis enne arve tasumist. Samas ei ole kirjast võimalik mõista, millest tulenevalt leidis kostja, et puuduste kõrvaldamiseks oleks tulnud kogu konstruktsioon tervikuna demonteerida, seejärel tervikuna kõik pinnad uuesti tsinkida. Kirjas on viidatud „tsinkimisspetsialistile“, kuid ühegi asjatundja arvamust kostja kohtule ei esitanud.
11.Täiendavalt esitas kostja kohtule kostja e-kirja hagejale 26.09.2019, milles on märgitud: „Meiepoolne nägemus“. Kas koos e-kirjaga saadeti 16.09.2019 kiri või mitte, e-kirjast järeldada ei ole võimalik. Hageja eitas kostjalt 16.09.2019 pöördumise saamist. Kohus ei pea usutavaks, et kostja 16.09.2019 või 26.09.2019 hagejale eelviidatud kirja saatis. Kohtu hinnangul ei ole kostja usaldusväärselt tõendanud, et ta oleks pärast 2019. a kevadel toimunud puuduste kõrvaldamist teavitanud hagejat uutest puudustest ja nõudnud nende kõrvaldamist. Lisaks ei ole kostja tõendanud, et pärast 2019. a kevadel tehtud töid puudused jätkuvalt esinesid.
12.Kostja esitatud fotodelt (toimiku lk 43-46) ei ole võimalik hinnata, et kogu konstruktsioon tervikuna oleks roostetanud. Fotod, millistel on näha roostetanud kohti, on tehtud konstruktsiooni seest, kuid fotodest ei saa järeldada, millal on need tehtud ja kas konstruktsiooni seesmist osa kujutavad fotod on üldse tehtud vaidlusaluses konstruktsioonis. Väliselt roostatamist tuvastada ei ole võimalik. Seega ei tõenda esitatud fotod kostja väiteid, et roostetamine on muutunud järjest ulatuslikumaks, on muutnud kogu LED raamistiku esteetiliselt sobimatuks ning on kahjustamas maja seina. Hageja esitas kohtule fotod LED ekraanist seinale kinnitatuna (toimiku lk 65-71), millistest ei nähtu väliselt konstruktsiooni roostetamist ega mistahes sellekohaseid jälgi seinal või ekraanil. LED ekraan on fotode kohaselt kasutuses, mistõttu ei ole tõendatud kostja väited, et töödes esinevate puuduste tõttu ei saa ta paigaldatud raamistikku enam kasutada.
13.Maakohus oli seisukohal, et kostja ei ole tõendanud, et töödes oleksid pärast 2019. a kevadel tehtud parandustöid esinenud jätkuvalt puudused. Kostja ei ole tõendanud, et ta oleks edastanud hagejale nõude puudused kõrvaldada. Kuna kostja ei ole tõendanud, et ta nõudis hagejalt puuduste kõrvaldamist, ei saanud kostjal ka tekkida õigust kõrvaldada puudused ise ning nõuda hagejalt puuduste kõrvaldamiseks vajalike kulude hüvitamist. Lisaks ei ole kostja tõendanud, milliseid töid oleks olnud vaja väidetavate puuduste kõrvaldamiseks teha ning millised oleksid olnud puuduste kõrvaldamise kulud. Kostja ei ole tõendanud, et võimalike puuduste kõrvaldamise kulud oleksid vastanud arve tasumata osale ehk hageja põhinõudele summas 3892 eurot, millest tulenevalt oleks kostjal olnud õigust esitada hageja nõudele tasaarvestuslik vastunõue. Seega ei ole kostja põhistanud ega tõendanud, et tal oleks olnud õigust kasutada hageja nõudele õiguskaitsevahendina tasaarvestusliku nõude esitamist, mille tõttu oleks hageja nõude rahuldamine välistatud. Kostja ei ole isegi esitanud selgelt tasaarvestuse avaldust, millest nähtuks, milline vastunõue tal hageja nõudele on. Kostja viited hinna alandamisele on samuti tõendamata ja põhistamata. Kostja on väitnud üldsõnaliselt, et alandab hinda hageja nõude ulatuses, kuid ei ole selgelt välja toonud, kuidas on sellises ulatuses hinna alandamine põhjendatud. Kostja ei ole välja toonud ega tõendanud hinna alandamiseks vajalikke asjaolusid. Kokkuvõttes ei ole kostja maakohtu hinnangul põhistanud ega tõendanud asjaolusid, mis võimaldaksid tal lõplikult keelduda hagejale tasu maksmisest. Seega on tuleb kostjalt välja mõista põhinõue 3892 eurot. Hageja palus lisaks välja mõista seadusest tuleneva viivise. Kostja hageja viivisenõudele vastuväiteid ei esitanud. Seega kuulub hageja viivisenõue rahuldamisele.
Apellatsioonkaebus
14.Maakohtu otsusele esitas apellatsioonkaebuse kostja, kes palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata. Alternatiivselt palub kostja saata asi läbivaatamiseks tagasi maakohtule. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda.
15.Apellatsioonkaebuse kohaselt on maakohus ekslikult väitnud, et kostja pole vastu vaielnud hageja väitele nagu oleks tsinkimise vajadus tingitud kostja saadetud joonistes esinevatest puudustest. Kostja on vastuväited esitanud. Kostja on teinud hagejale ettepaneku panna konstruktsioon enne tsinkimist ja lõiketööde tegemist korra kokku, et näha selliste tööde tegemise vajalikkust. Sellisel juhul oleksid võimalikud probleemid kohe ilmnenud. Kuna hageja seda ei teinud, siis tuli hagejal hiljem raam ümber teha ning seetõttu hakkas lõikekohtadel rikutud tsingikate roostetama. Ka garantiitööde tulemusel roostetamine ei peatunud. Eeltoodust tulenevalt keeldus kostja täiendavat summat hagejale maksmast ja jäi ootele, et hinnata oma kahjude suurust. Kostja esitas kandekonstruktsiooni roostetamise tõendamiseks fotod, kuid üllatuslikult jättis kohus need arvestamata. Samuti keeldus maakohus läbi viimast vaatlust. Kuna hageja fotod on tehtud raamistikust väljastpoolt, siis ei anna need tegelikku informatsiooni raamistiku roostetamisest. Probleem on konstruktsiooni sees.
16.Kostja on tõendanud hinna alandamiseks vajalikud asjaolud ja esitanud ka kohtumenetluses hinna alandamise avalduse. Kostja on märkinud 02.03.2020 menetlusdokumendis, et ta alandab hinda hageja nõude ulatuses, sest roostetamise tõttu ei saa ta varsti konstruktsiooni kasutada ja senigi saab seda kasutada üksnes osaliselt. Kostja on kogu aeg olnud seisukohal, et tasumata jäetud osa ongi see summa, mille võrra on kostja hinda alandanud. Kostja on raamistikku siiski kasutada saanud ja päris nullini ei saa seda määrata. Mittekohase täitmise väärtus on 2000 eurot ja kohase täitmise väärtus 5892 eurot. Alandatud hind on 2000 eurot.
17.Kokkulepitud tasu maksmisest saab tellija keelduda, kui tal on rahaline nõue töövõtja vastu kahju hüvitamiseks VÕS § 115 lg 1 järgi või kulutuste hüvitamiseks VÕS § 646 lg 5 ulatuses, mille ta tasaarvestab tasunõudega. Kostja on tõendanud puuduste olemasolu.
18.Kohus on seadnud kahtluse alla, kas 16.09.2019 e-kiri üldse hagejale saadeti. Kostja on kirja 15.11.2019 kohtule esitanud. Seega pidi hageja sellest teada saama vähemalt etoimikust. Saadetud kiri on ka kostja e-posti arhiivis olemas ja kostja kahtleb, et hageja seda kätte ei saanud. Vastus apellatsioonkaebusele
19.Hageja palub jätta apellatsioonkaebuse läbi vaatamata või alternatiivselt rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
20.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb jätta muutmata ning apellatsioonkaebus rahuldamata (TsMS § 657 lg 1 p 1). Apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks.
21.Tsiviilasja materjali kohaselt sõlmisid pooled töövõtulepingu LED-raamistiku tootmiseks ja paigaldamiseks Tallinnas aadressil Ehitajate tee 5/10. Tsiviilasjast nähtuvalt on kostja tööd 24.08.2018 vastu võtnud, mistõttu on hageja tasunõue muutunud sissenõutavaks (VÕS § 637 lg 4). Hageja esitas kostjale 03.09.2018 arve summas 5892 eurot, millest kostja tasus 2000 eurot ning tasumata on 3892 eurot.
22.Vaidlus puudub, et pärast tööde vastuvõtmist ilmnes LED-raamistikul rooste. Maakohus tuvastas, et 2019.a kevadel tegi hageja töid rooste kõrvaldamiseks, ning asus seisukohale, et kostja ei ole tõendanud, et pärast parandustöid oleks puudusi esinenud. TsMS § 232 lg 1 sätestab, et kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte, arvestades muu hulgas poolte kokkuleppeid tõendamise kohta. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus ei ole rikkunud tõendite hindamise reegleid, kui asus seisukohale, et kostja esitatud fotod ei tõenda tema väiteid. Maakohus leidis, et fotod, millel on näha roostetanud kohti, on tehtud konstruktsiooni seest, kuid fotodest ei saa järeldada, millal on need tehtud ja kas konstruktsiooni seesmist osa kujutavad fotod on üldse tehtud vaidlusalusest konstruktsioonist. Kostja apellatsioonkaebuses ei ole esitatud väiteid, mille pinnalt saaks asuda seisukohale, et maakohtu järeldus on ebaõige. Sellest tulenevalt ei saa apellatsioonkaebuse pinnalt sedastada, et maakohtu seisukoht, et kostja fotod ei tõenda puuduste olemasolu, on väär. Nõustuda ei saa kostjaga selles, et maakohtu hinnang tõendite ebapiisavuse kohta tuli kostjale üllatuslikult. Maakohus teatas 03.01.2020 kirjas kostjale, et puuduste tõendamiseks ei ole kostja esitatud fotod piisavad.
23.Hageja esitatud fotodelt, mis on tehtud küll konstruktsioonist väljastpoolt, ei nähtu roostetamist konstruktsiooni välisel osal, samuti ei nähtu roostetamise jälgi ekraanil või seinal. Ühtlasi kinnitavad need fotod, et konstruktsioon on kostja poolt kasutuses.
24.Hageja esitas maakohtule taotluse vaatluse tegemiseks, mille maakohus jättis rahuldamata põhjendusega, et vaatlusega ei saa tuvastada eriteadmisi vajavaid asjaolusid, hinnata konstruktsiooni sees olevat roostet ning seda, kas rooste võiks hakata edaspidi levima. Kostja ei ole ringkonnakohtule vaatluse tegemise taotlust esitanud. Kostja esitas esmakordselt ringkonnakohtule taotluse ekspertiisi tegemiseks ja eriteadmistega isiku arvamuse vastuvõtmiseks, mille ringkonnakohus jättis 25.08.2021 määrusega TsMS § 652 lg 3 p 2 ja lg 4 alusel rahuldamata.
25.Eeltoodust tulenevalt ei anna apellatsioonkaebus võimalust väita, et maakohtu poolt temale esitatud tõendite pinnalt tehtud järeldus, et kostja ei ole tõendanud puuduste esinemist pärast 2019.a kevadel tehtud parandustöid, on ebaõige.
26.Lisaks ülaltoodule ei ole kolleegiumi hinnangul kostja tõendanud oma õiguskaitsevahendeid. Kostja on maakohtus selgitanud, et kui hageja ei ole nõus tööd parandama, siis soovib kostja tasaarvestada tema poolt tehtavad kulutused hageja tasunõudega või alternatiivselt alandada hinda. Kuna hageja ei ole menetluses avaldanud valmidust täiendavate parandustööde teostamiseks, siis järeldab ringkonnakohus, et kostja õiguskaitsevahenditeks on rahalise nõude tasaarvestamine hageja nõudega ning alternatiivselt hinna alandamine. Kuigi eeltoodust järelduvalt ei tugine kostja enam ajutisele kohustuse täitmisest keeldumisõigusele, märgib ringkonnakohus siiski, et töövõtjal lasuv garantiitööde tegemise kohustus ja tellija tasu maksmise kohustus ei ole vastastikused kohustused (vt Riigikohtu 06.10.2010 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-73-10, p 34). Seega ei saanud kostja tasu maksmisest keelduda VÕS § 111 lg 1 alusel väitega, et hageja ei täida oma garantiikohustust. Samuti ei saanud kostja tasu maksmisest keelduda VÕS § 110 lg 1 järgi, kuna puuduvad tõendid, et hageja ei oleks suuteline väidetavaid puudusi garantii alusel kõrvaldama (st, et tõendatud ei ole, et kostja nõue ei ole piisavalt tagatud).
27.Riigikohus on 28.10.2008 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-80-08 (p 32) selgitanud, et kokkulepitud tasu maksmisest saab tellija keelduda n-ö lõplikult üksnes juhul, kui tal on rahaline nõue töövõtja vastu kahju hüvitamiseks VÕS § 115 lg 1 järgi või kulutuste hüvitamiseks VÕS § 646 lg 5 järgi ulatuses, milles tellija tasaarvestab selle tasunõudega. Lisaks võib tellija keelduda tasu maksmisest, kui ta alandab puudustele tuginedes lepingujärgset hinda VÕS § 112 lg 1 alusel, hinna alandamise võrra.
28.Ringkonnakohus märgib, et kostja ei ole tõendanud, milliseid töid tuleks väidetavate puuduste kõrvaldamiseks teha ega tõendanud ka nende hinda. Kuna kostja ei ole tõendanud kahju hüvitamise või kulutuse hüvitamise nõuet hageja vastu, siis ei saa ta hageja nõuet ka tasaarvestada.
29.VÕS § 112 lg 1 sätestab, et kui lepingupool võtab vastu kohustuse mittekohase täitmise, võib ta alandada tema poolt selle eest tasumisele kuuluvat hinda võrdeliselt kohustuse mittekohase täitmise väärtuse suhtele kohase täitmise väärtusesse. Kohase ja mittekohase täitmise väärtused määratakse kohustuse täitmise aja seisuga. Kui kohase ja mittekohase täitmise väärtusi ei saa täpselt kindlaks teha, otsustab väärtuste suuruse asjaolusid arvestades kohus. Riigikohtu 27.04.2010 otsusest tsiviilasjas nr 3-2-1-29-10 (p 12) tuleneb, et kohase ja mittekohase täitmise väärtuse tõendamise kohustus on isikul, kes hinda alandas. Kui kohase ja mittekohase täitmise väärtusi ei saa täpselt kindlaks teha, võib väärtuste suuruse otsustada kohus, kuid ka asjaolu, et väärtuste suurusi ei ole võimalik kindlaks teha, tõendamiskoormis on isikul, kes hinda alandas.
30.Ringkonnakohus märgib, et kostja ei ole maakohtus esile toonud ega tõendanud kohase ja mittekohase täitmise väärtusi. Kostja on ringkonnakohtus väitnud, et mittekohase täitmise väärtus on 2000 eurot ja kohase täitmise väärtus 5892 eurot, mille tulemusel on alandatud hind 2000 eurot. Kolleegiumi hinnangul on see aga tõendamata. Kohase täitmise väärtust (turuhinda) ja lepingu hinda ei saa automaatselt pidada samaks. Samuti ei ole millegagi tõendatud, et väidetava mittekohase täitmise väärtus on 2000 eurot. Lisaks ei ole kostja
tõendanud, et kohase ja mittekohase täitmise väärtusi ei ole võimalik kohustuse täitmise aja seisuga kindlaks teha. Eeltoodule tuginedes on kostja hinna alandamise avaldus tõendamata.
31.Ülaltoodule tuginedes tuleb maakohtu otsus jätta muutmata.
32.Hageja on leidnud, et kostja apellatsioonkaebus tuleb jätta läbi vaatamata selles esinevate formaalsete puuduste tõttu. Kolleegiumi hinnangul ei esine apellatsioonkaebuses selliseid puudusi, mis annaksid aluse apellatsioonkaebuse läbi vaatamata jätmiseks. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
33.Apellatsioonimenetluse kulud tuleb TsMS § 171 lg 1 alusel jätta kostja kanda. Hageja palus apellatsioonkaebuses kostjalt välja mõista menetluskulud summas 480 eurot ((6 töötunni eest, tunnihinnaga 80 eurot (käibemaksuta)). Lisaks palus hageja menetluskuludelt välja mõista viivise.
34.Võttes arvesse menetlusdokumentide ja menetlustoimingute sisu ja mahtu, peab ringkonnakohus hageja esindaja ajakulu 6 töötunni ulatuses põhjendatuks. Samuti on põhjendatud hageja esindaja tunnitasu suurus 80 eurot (käibemaksuta). Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulud 480 eurot ja viivis menetluskuludelt TsMS § 177 lg 4 alusel.
(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots, Krista Kirspuu, Iris Kangur-Gontšarov
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.