Otsuse tegemise aeg ja koht 21.05.2020 Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number
2-19-14342
Tsiviilasi
RMK-Invest OÜ hagi OÜ LEDPROFF vastu võla nõudes
Hagihind
hagi hind 4508,25 eurot
Menetlusosalised ja nende Hageja: RMK-Invest OÜ (registrikood 12821624, Reinvaldi, Oru esindajad küla, Kose vald 75103, Harjumaa); Hageja lepinguline esindaja: Kristina Kadak-Aruorg (Õigusbüroo Lex Reges OÜ, telefon xxx, e-post: xxx); Kostja: OÜ LEDPROFF (registrikood 11191138, Kotka tn 44, 11312 Tallinn, telefon 53330000, e-post: [email protected]); Kostja lepinguline esindaja: Riho Viik (e-post: xxx). Menetluse liik
3.Mõista kostjalt OÜ-lt LEDPROFF (registrikood 11191138) hageja RMK-Invest OÜ (registrikood 12821624) kasuks välja 4 198 (neli tuhat ükssada üheksakümmend kaheksa) eurot, millest 3892 eurot on põhinõue ja 306 eurot on enne hagi esitamist sissenõutavaks muutunud viivis.
4.Mõista kostjalt OÜ-lt LEDPROFF (registrikood 11191138) hageja RMK-Invest OÜ (registrikood 12821624) kasuks välja sissenõutavaks muutuv viivis alates hagi esitamisest (18.09.2019) kuni põhinõude täitmiseni põhinõude summalt 3892 eurolt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Menetluskulude jaotus
2.Mõista kostjalt OÜ-lt LEDPROFF (registrikood 11191138) hageja RMK-Invest OÜ (registrikood 12821624) kasuks menetluskuludena välja 930 (üheksasada kolmkümmend) eurot, millest 400 eurot on hagi esitamisel tasutud riigilõiv ja 530 eurot on hageja õigusabikulud.
3.Mõista kostjalt OÜ-lt LEDPROFF (registrikood 11191138) hageja RMK-Invest OÜ (registrikood 12821624) kasuks välja viivis menetluskulude summalt 930 eurolt alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad pooled esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGEJA NÕUE
1.Hagiavalduse kohaselt oli hageja ja kostja vahel sõlmitud töövõtuleping LED-raamistiku tootmiseks ja paigaldamiseks xxx. Tööd teostati vastavalt 03.07.2018 saadud joonistele. Hageja tööd võttis kostja vastu aktiga 24.08.2018. Teostatud tööde eest esitas hageja kostjale 03.09.2019 arve nr xxx summas 5892 eurot. Arve tasumise tähtajaks oli 04.09.2019. Kostja tasus 22.09.2018 arve nr xxx alusel 2000 eurot. Kostja jättis tasumata 3892 eurot.
2.Hageja saatis kostjale 05.07.2019 pretensiooni, milles nõudis võlgnevuse tasumist hiljemalt 15.07.2019 ning hoiatas kostjat, et võla mittetasumisel alustab hageja sissenõudemenetlust ning teavitas kostjat viivisnõude esitamisest. Kostja võlgnevust tasunud ei ole. Kostja on põhjendanud arve tasumata jätmist garantiitööde vajadusega, mille teostamise kohustus oli hagejal. Hageja on vajalikud garantiitööd omal kulul teostanud 2019. aasta kevadel, kuid hoolimata lubadustest ei ole kostja arvet täies ulatuses tasunud.
3.Hageja viitas VÕS § 635 lõikele 1, § 637 lõikele 3. Samuti viitas hageja VÕS § 101 lõikele 1 ning VÕS § 113 lõikele 1. Hageja palus kostjalt põhinõudena välja mõista 3892 eurot ning hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivisena 2101,68 eurot. Viivise määraks arvestas hageja 0,15% päevas. Viivise palus hageja välja mõista alates 22.09.2018 kuni hagi esitamiseni.
4.Hagi täienduses 27.09.2019 täpsustas hageja viivise nõuet. Hageja loobus väitest, et kokku lepitud viivise määraks oli 0,15% päevas. Hageja palus kostjalt välja mõista viivise seadusjärgses määras. Viivitatud päevade arv alates 22.09.2018 kuni 17.09.2019 on 360 päeva. Viivise summa 360 päeva eest on 306 eurot (360 x 0,85 = 306). Samuti palus hageja kostjalt välja mõista viivise alates hagi esitamisest 18.09.2019 kuni põhinõude täitmiseni seaduses sätestatud määras.
5.01.10.2019 hagi täienduses täpsustas hageja uuesti viivise nõuet. Hageja palus mõista kostjalt ajavahemikul 22.09.2018 kuni 17.09.2019 sissenõutavaks muutunud viivisena välja 306 eurot.
Alates hagi esitamisest 18.09.2019 kuni põhinõude täitmiseni palus hageja kostjalt välja mõista viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
6.Kostja seisukohtadega hageja ei nõustunud. Kostja pöördus hageja poole 09.10.2018 e-kirjaga, milles juhtis tähelepanu konstruktsioonil tekkinud roostele. Kostja pakkus välja, et üheks lahenduseks võiks olla tootja poolt töötlemisjääkide likvideerimine, pindade puhastamine ja kõikide kahjustatud pindade uuesti tsinkimine/värvimine ja seda ilma ekraanimoodulite määrimiseta. Lisaks soovis kostja hagejalt garantiid konstruktsioonile ja rooste esinemise vastu vähemalt 1 aasta. Kostja ise liigitas oma kirjas esitatud probleemid garantiikohustuse alla kuuluvateks.
7.Hageja vastas kostjale 12.10.2018. Hageja selgitas, et roostejäägid tekkisid konstruktsioonil seoses tellija esitatud ebatäpsete teostusjoonistega, mille tõttu tuli komplekteerimisel teha tsingitud konstruktsiooni täiendavad kinnitusavad. Siiski nõustus hageja täitma kostja nõudmisi ja likvideerima roostejäljed eeldusega, et kostja täidab lepingust tuleneva maksekohustuse.
8.06.11.2018 teatas hageja kostjale, et kuna ilmad on külmad, tuleb garantiitööde teostamisega oodata seni, kuni temperatuur on taas plusskraadides. Hageja täitis kostja nõude ja teostas kokkulepitud garantiitööd 2019 aasta kevadel. Vastuses hagile kinnitas kostja garantiitööde teostamist, kuid leidis, et garantiitöödega objekti olukorda sisuliselt ei parandatud. Kostja väiteil püüdis hageja garantiitöödega varjata objektil olevaid roostejälgi. Kostja väide on põhjendamatu. Garantiitööde sisuks oli kokku lepitu kohaselt konstruktsiooni roostest puhastamine ja roostejälgede eemaldamine koos uue kaitsva kattekihi lisamisega.
9.Pärast garantiitööde tegemist kostja täiendavaid nõudeid ei esitanud. Hageja hagihoiatusele 05.07.2019 kostja ei reageerinud. Kostja vastusele lisatud 19.09.2019 kiri on allkirjastamata ning kostja ei ole tõendanud kirja hagejale saatmist. Kostja väited ei anna alust tööde tasumisest keelduda.
10.Tööde üleandmise-vastuvõtmise akt allkirjastati 24.08.2018 ning sellel päeval muutus hageja tasunõue sissenõutavaks. Hageja pidas ebaselgeks, millist õiguskaitsevahendit kostja kasutab. Kostja ei ole hagejat sellest teavitanud. Kostja ei saa tasumisest abstraktselt keelduda. Tasu alandamist tuleb põhjendada ja sellest teavitada mõistliku aja jooksul. Hageja valmistatud konstruktsioon on igapäevases kasutuses. Järelikult ei ole tegemist olulise puudusega, mis takistaks lepingujärgse töö sihipärast kasutamist. Samuti ei ole kostja tõendanud, et väidetavast töö lepingule mittevastavusest oleks talle tekkinud mingi rahaline kahju.
11.Kõik lepingulised tööd teostati vastavalt kostja esitatud teostusjoonistele. Teostusjoonistel ei olnud märgitud konstruktsiooni kinnituskohti. Hageja on 03.07.2018 ja 17.07.2018 e-kirjades, selgitanud kostjale, et kinnituskohad ei ole joonisel märgitud õigesti. Kinnituskohad lõigati kostja suuniste järgi konstruktsiooni sisse alles tööde käigus. Rooste tekkis nendes kinnistukohtades, mistõttu on sellest tulenevate kvaliteedi etteheidete esitamine hagejale põhjendamatu. Ebapiisavate jooniste eest töövõtja ei vastuta. Puudustele joonistes juhtis hageja täiendavalt kostja tähelepanu 12.10.2018 e-kirjas.
12.Hageja viitas VÕS § 641 lõikele 3 ja § 644 lõikele 1 ning lõikele 3. Hageja pidas ainetuks kostja väiteid, et tegu oli varjatud puudustega. E-kirjadest tuleneb selgelt, et kostja oli roostejälgede tekkimisest teadlik juba suvel 2018, mil pooled leppisid kokku hageja poolt konstruktsiooni puhastamises. Hageja saatis kostjale 05.07.2019 pretensiooni, milles nõudis võlgnetava summa tasumist hiljemalt 15.07.2019 ning hoiatas, et võla mittetasumisel alustab hageja sissenõudemenetlust. Kostja võlgnevust tänaseni tasunud ei ole, samuti ei ole kostja hagejale mõistliku aja jooksul teatanud, et teda teostatud garantiitööd ei rahulda. Garantiitähtaeg
1 aasta oli hagi esitamise tähtajaks möödunud.
13.Täiendavalt täpsustas hageja, et arve nr xxx esitamise kuupäevaks on 03.09.2018. Hagiavaldusele lisatud arve nr xxx on esitatud 03.09.2018 tasumise tähtajaga 04.09.2018.
14.02.03.2020 seisukohtades jäi hageja varasemate väidete juurde. Hageja ei nõustunud kostja väidetega, et kostja ei saa tööd enam kasutada, sest konstruktsioon on tugevalt roostetama hakanud ja on kaotanud reklaami esitamiseks vajaliku ilme. Hageja esitas 28.02.2020 tehtud fotod, mis kinnitavad, et tööd on kasutuses ja täidavad oma eesmärki. Kostja väited puuduste kohta on tõendamata.
15.Kostja ei ole oma vastuväiteid vaatamata kohtu selgitustele täiendavalt põhistanud ega tõendanud. Kostja on esitanud vaid kirja, millel puudub saatja nimi ning e-kirja. Kirjade saatmise kohta ei ole esitatud kinnitusi. Tõendid kostja väiteid ei tõenda ja tuleb jätta arvestamata. Kostja on esitanud hulgaliselt oletuslikke seisukohti, mis puudutavad tööde võimalikku kasutamist tulevikus. Kostja vastusest selgub, et tegelikku kahju väidetavatest puudustest kostjale tekkinud ei ole.
16.Kostja hinna alandamise avaldus on alusetu. Kostja viitas puudustele 09.10.2018 e-kirjas, kus pakkus välja lahendamise võimaluse. Kostja pidas puudusi garantiikohustuste alla kuuluvateks. Hageja täitis kostja nõude 2019. a kevadel, millele kostja ei ole vastu vaielnud. Alles hiljem on kostja asunud väitma, et teostatud tööd olid ebapiisavad. Kostja etteheited on põhjendamatud, sest pooled leppisid kokku nendes töödes, mida hageja tegi. Pärast seda, kui hageja tegi kokku lepitu, ei esitanud kostja uusi nõudmisi, vaid jättis arve tasumata. Uusi vastuväiteid asus kostja esitama kohtumenetluse kestel. Hageja leidis, et garantiikohustus on kõrvalkohustus, millele viidates ei saa kostja jätta töö eest tasumata. Garantiinõude esitamine ei anna alust hinna tasumata jätmiseks või selle alandamiseks.
17.Menetluskuludena palus hageja kostjalt välja mõista kulud õigusabile ja riigilõivu. Riigilõivuna tasus hageja 400 eurot. Õigusabi osutati hagejale hinnaga 40 eurot tunnis. Hagiavalduse koostamiseks ja materjalidega tutvumiseks kulus 4 tundi ja 160 eurot. Seisukoha koostamiseks kostja vastusele kulus 4 tundi ja 160 eurot. Seisukoha koostamiseks kostja teisele vastusele kulus 5,25 tundi ja 210 eurot. Pretensiooni koostamisele kulus 40 eurot. Kokku on hageja menetluskulud 970 eurot ilma käibemaksuta. Hageja palus kostjalt välja mõista ka viivise menetluskulude summalt.
KOSTJA VASTUVÄITED
18.Kostja vaidles hagile vastu. Kostja nõustus, et poolte vahel oli sõlmitud töövõtuleping LEDraamistiku tootmiseks ja paigaldamiseks objektile xxx. Kostja ja hageja leppisid algselt kokku, et hageja viib ekraani paneelid töökotta kohale nende kokku sobivuse proovimiseks. Seda hageja ei teinud. Kuna hageja ei proovinud konstruktsiooni kokkupanemist enne konstruktsioonide tsinkimist, tekkis hagejal pärast tsinkimist konstruktsioonide paigaldamisel probleem. Hagejal tuli raam seinal ümber teha nii, et konstruktsiooni moodulid hakkaksid omavahel sobima.
19.Soov oli, et alumine rida oleks pandud täielikult kokku ja nii oleks ära hoitud ümbertegemine. Kuna hageja pidi raami seina peal ümber tegema ja hageja kasutas võimsaid metallilõikevahendeid, lõhuti nende tööde käigus metallkonstruktsioonide tsingist kaitsekiht. Eeltoodu tõttu ei teinud hageja sellise raami, nagu kostja oli tellinud. Lõikekohtadel hakkas rikutud tsingikate roostetama. Puuduse kõrvaldamiseks tuli konstruktsioon uuesti tsinkida. Selleks tuli ekraan maha võtta ja puhastada ehk kogu töö uuesti teha. Hageja ei olnud nõus seda
tegema. Hageja püüdis garantiitöödena konstruktsiooni roostest puhastada, kuid roostetamine jätkus üha intensiivsemalt, mille tõendamiseks esitas kostja fotod. Kui see jätkub, on sein varsti roostejälgedega, mis on esteetiliselt lubamatu.
20.Kuigi kostja allkirjastas ekslikult tööde vastuvõtmise akti, ilmnes hiljem, et tööde teostus ei vasta nõuetele. Seoses tsingikihi rikkumisega ümberehituse käigus on selle all olev raud nii torude sees kui väljas hakanud tugevasti roostetama, mis võib kahjustada torude kandevõimet. Lisaks on konstruktsioon roostejälgedest kirju ja ebaesteetiline. Need defektid ilmnesid mitme nädala möödumisel ja tegu on varjatud puudustega. Ebakvaliteetse töö eest ei olnud kostja nõus kogu arvet tasuma. Ülejäänud summa tasutakse siis, kui konstruktsioon on korda tehtud ja vastab nõuetele. Kuigi hageja tegi 2019. a kevadel garantiitöid, ei ole nendega objekti oluliselt parandatud. Rooste jälgi püüti küll varjata, kuid rikutud tsingikatte kohtades roostetamine jätkub.
21.03.02.2020 seisukohtades leidis kostja, et ta on ajutiselt keeldunud hageja nõude rahuldamisest seni, kuni töö vastab nõuetele. Töös olid olulised varjatud puudused. Kostja ei saa varsti enam tööd kasutada, sest konstruktsioon on tugevalt roostetama hakanud ja on kaotanud reklaami esitamiseks vajaliku ilme. Ebakvaliteetse töö eest on kostja nõus tasuma vaid 2000 eurot. Ülejäänud summa tasuks kostja siis, kui konstruktsioon on korda tehtud ja vastab nõuetele.
22.Roostetamine on näha kostja esitatud fotodest. Kostja pidas selgeks, et reklaami raam ei tohi roostetada sest see rikub reklaami esteetilist välimust. Kui kohtul on vähe esitatud fotodest, palub kostja kohtul teostada LEDreklaami asukohas xxx paikvaatluse, et veenduda raami esteetikat rikkuva ilmselge roostetamise ja lausa roostenirede olemasolus. Kui hageja ei ole nõus tööd parandama, soovib kostja oma kulutusi hüvitada VÕS § 646 lg 5 järgi ulatuses, mille tema kui tellija tasaarveldab hageja kui teostaja tasunõudega. Alternatiivselt, kui hageja ei ole tööde ümbertegemise või tasaarveldusega, alandab kostja töö puudustele tuginedes lepingujärgset hinda VÕS § 112 lg 1 alusel summa võrra, mida hageja temalt hagis nõuab.
23.Kostja teavitas hagejat puudustest koheselt, kui talle sai selgeks, et tegu on varjatud puudustega, mida hageja garantiitööde käigus kõrvaldada ei suutnud. Kostja saatis hagejale 26.09.2019 e-kirja, millega oli kaasas 16.09.2019 kuupäevaga kiri kostja pretensioonidega.
24.Lõplikes seisukohtades jäi kostja oma seniste väidete juurde. Hageja on roosteprobleemi 12.10.2018 omaks võtnud. Rooste jälgedega konstruktsiooni ei saa ka pärast 2019. a kevadel tehtud garantiiremondi katset sihipäraselt kasutada. Rooste tekkib natukese ajaga üha uuesti, sest hageja töö ei vasta ettenähtud nõuetele. Hageja esitatud fotod ei peegelda tegelikke probleeme. Fotod on tehtud kaugelt ja talvise üldvaatena. Konstruktsioonide sisemust ei ole neil näha, probleem on konstruktsiooni sees. Hagejal ei ole ühtegi fotot konstruktsiooni roostes sisemusest, millest roostetamise jätkudes hakkavad paratamatult ühel hetkel mööda maja seina roostenired alla voolama. Roostetava sisemuse fotod on kostja esitanud ja neil on näha, et juba pool aastat pärast rooste kõrvaldamise garantiitöid on rohke rooste tagasi.
25.Kostja ei saa konstruktsiooni enamasti kasutada või tuleb tal klientide saamiseks teha olulisi allahindlusi ja valida sobivaid tumedaid ekspositsioonivärve, mis roostega kokku sobiksid. Konstruktsiooni sees roostetamine jätkub ja olukord muutub üha ohtlikumaks. Kui roostetavast konstruktsioonist väljuv roostevesi hakkab vihmaga niredena alla voolama mööda heledat majaseina, on kostjal oodata maja omaniku kahju nõuet. Lootusetult roostetav konstruktsioon tuleb siis seinalt maha võtta. Kuhu teda panna, seda kostja ei tea. Selleks ajaks on garantiiaeg läbi.
26.Menetluskuludena palus kostja hagejalt välja mõista 900 eurot koos käibemaksuga. Kostja on käibemaksukohustuslane. Kostja menetluskuludeks on kulud õigusabile. Õigusabi tunnitasu
suurus on 100 eurot.
KOHTU PÕHJENDUSED
27.Kohus leiab, hinnates asjas kogutud tõendeid ning arvestades poolte seisukohti, et hagi kuulub rahuldamisele.
28.Pooled ei vaidle käesolevas asjas järgmiste asjaolude üle: 1) hageja ja kostja sõlmisid töövõtulepingu LED-raamistiku tootmiseks ja paigaldamiseks xxx aadressil xxx; 2) kostja võttis hagejalt tööd 24.08.2018 aktiga vastu; 3) hageja esitas kostjale 03.09.2018 arve nr xxx summas 5892 eurot, millest kostja tasus 2000 eurot ja jättis tasumata 3892 eurot; 4) 2019. a kevadel kõrvaldas hageja objektil puudustena roostet.
29.Pooled vaidlevad selle üle, kas kostjal on õigus jätta hagejale arve alusel tasumata 3892 eurot. Hageja leidis, et ta on kõik puudused kõrvaldanud 2019. a kevadel vastavalt poolte kokkuleppele ja täiendavatest puudustest ei ole kostja teda teavitanud. Kostja ei ole selgitanud, millist õiguskaitsevahendit ta hageja suhtes kasutab, kui jätab arve osaliselt tasumata. Kostja leidis omakorda, et pärast puuduste kõrvaldamist roostetamine jätkus ning olukord muutub järjest hullemaks. Kostja ei saa varsti enam hageja loodud konstruktsiooni kasutada. Ebakvaliteetse töö eest oli kostja nõus tasuma vaid 2000 eurot. Kostja soovib hageja tasunõudega tasaarvestada oma kulutusi või alternatiivselt alandada hinda summa võrra, mida hageja kostjalt nõuab.
30.03.02.2020 esitas kostja taotluse viia läbi vaatlus. Kostja leidis, et kui puudusi ei tõenda kostja esitatud fotod, on vaja läbi viia paikvaatlus, et kohus saaks veenduda raami esteetikat rikkuva roostetamise olemasolus. Kohus leiab, et kostja taotlus ei kuulu rahuldamisele. Kostja on väitnud ning esitanud väite tõendamiseks fotod, milliste kohaselt esines rooste konstruktsiooni sees. Konstruktsiooni sees asuvat roostet ei ole võimalik tuvastada välisel vaatlusel. Kostja ei ole väitnud, et rooste esineks konstruktsioonist väljaspool, vaid on üksnes viidanud võimalusele, et see võib edaspidi levida väljapoole ning ilmneda hoone seintel.
31.TsMS § 290 kohaselt on vaatlus igasugune vahetu andmete kogumine asjaolu olemasolu või olemuse kohta kohtu poolt, muu hulgas paikkonna või sündmuskoha vaatlemine. Seega on vaatluse eesmärgiks kajastada kirjelduse kaudu esmajoones kohtu vahetult tajutavaid asjaolusid (RK TKo 3-2-1-41-08, p 16). Kohus leiab, et vaatlusega ei saa tuvastada tehnilisi üksikasju ega eriteadmisi vajavaid asjaolusid. Kohus ei saa välise vaatluse teel hinnata konstruktsiooni sees olevat roostet ega seda, kas rooste võiks edaspidi hakata levima. Eeltoodust lähtuvalt tuleb kostja taotlus jätta rahuldamata, sest vaatluse teel ei ole võimalik tõendada asjaolusid, mida kostja tõendada sooviks.
32.Kohus leiab, et asjas kogutud tõendid ei võimalda jätta hageja nõuet kostja vastu rahuldamata. Kohus selgitas kostjale 03.01.2020 pöördumises vajadust oma vastuväiteid täiendavalt põhistada ja tõendada (toimiku lk 54-55). Kohus juhtis kostja tähelepanu, et tema vastuväidetest ei nähtu, millist õiguskaitsevahendit kostja kasutab ning milline õiguslik ja faktiline alus võimaldab tal hageja rahalisele nõudele täielikult vastu vaielda.
33.Kohus selgitas, et VÕS § 110 lg 1 alusel ei saa tellija lõplikult välistada kohustust tööde eest tasuda. VÕS § 110 lg 1 näeb ette, et võlgnik võib keelduda oma kohustuse täitmisest, kuni võlausaldaja on rahuldanud võlgniku sissenõutavaks muutunud nõude võlausaldaja vastu, kui see
nõue ei ole piisavalt tagatud ning selle nõude ja võlgniku kohustuse vahel on piisav seos ning seadusest, lepingust või võlasuhte olemusest ei tulene teisiti. Seega annab VÕS § 110 lg 1 vaid ajutise vastuväite tasumise kohustuse edasilükkamiseks.
34.Kohus selgitas kostjale samas pöördumises, et kokku lepitud tasu maksmisest saab tellija töövõtulepingu puhul keelduda siis, kui tal on rahaline nõue töövõtja vastu kahju hüvitamiseks VÕS § 115 lg 1 järgi või kulutuste hüvitamiseks VÕS § 646 lg 5 järgi ulatuses, mille ta tasaarvestab tasunõudega. Lisaks võib tellija keelduda tasu maksmisest, kui ta alandab hinda. Kohus selgitas kostjale vajadust tõendada kõrvaldamist vajavate puuduste olemasolu ning seda, millal kostja hagejat puudustest teavitas ning nõudis nende kõrvaldamist. Vaatamata kohtu selgitustele kostja vastuväiteid täiendavalt ei põhistanud ega tõendanud. Kostja väitis üksnes üldsõnaliselt, et töödes esinevate puuduste tõttu ei pidanud ta tasuma hagejale enam kui 2000 eurot ning ülejäänu osas ta tasaarvestas oma kulude nõude või alandas hinda.
35.Pooled ei vaidle käesolevas asjas selle üle, et nad sõlmisid töövõtulepingu. VÕS § 637 lg 3 järgi muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks töö valmimisest. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja tasunõue on muutunud sissenõutavaks, kuna kostja võttis hagejalt tööd vastu. Tööde vastuvõtmine ei võta iseenesest tellijalt õigust tugineda töödes esinevatele puudustele.
36.VÕS § 644 lg 1 näeb ette, et tellija peab teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta töö lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. VÕS § 644 lg 2 kohaselt peab oma majandus- või kutsetegevuses töövõtulepingu sõlminud tellija lepingule mittevastavust sellest teatamisel piisavalt täpselt kirjeldama. VÕS § 644 lg 3 sätestab, et kui tellija ei teata töövõtjale töö lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt või ei kirjelda oma majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul töö lepingutingimustele mittevastavust piisavalt täpselt, ei või tellija töö lepingutingimustele mittevastavusele tugineda. Kui teatamata jätmine on mõistlikult vabandatav, võib tellija siiski lepingutingimustele mittevastavusele tuginedes alandada makstavat tasu või nõuda, et töövõtja hüvitaks tekitatud kahju, välja arvatud saamata jäänud tulu. Seega pidi tellija õigeaegselt puudustest teavitamist pärast nende ilmnemist ja puudusi tuli piisavalt täpselt kirjeldada.
37.VÕS § 646 lg 1 näeb ette, et kui töö ei vasta lepingutingimustele, võib tellija nõuda töövõtjalt töö parandamist või uue töö tegemist, kui sellega ei põhjustata töövõtjale ebamõistlikke kulusid või põhjendamatuid ebamugavusi, arvestades muu hulgas asja väärtust ja lepingutingimustele mittevastavuse olulisust. Töövõtja võib töö parandamise asemel teha lepingutingimustele vastava uue töö. Seega tuleneb seadusest, et tellija peab esmalt nõudma töövõtjalt puuduste kõrvaldamist. VÕS näeb ette, et kui tellija nõuab õigustatult parandamist ja töövõtja ei tee seda mõistliku aja jooksul, võib tellija töö ise parandada või lasta seda teha ja nõuda töövõtjalt selleks tehtud mõistlike kulutuste hüvitamist. Järelikult võib tellija lasta ise töö parandada ja nõuda selleks vajalike kulutuste hüvitamist siis, kui töövõtja puudusi mõistliku aja jooksul ei kõrvalda.
38.Asjas kogutud tõenditest nähtub, et hageja tegi kostjale pakkumise LED-raamistikule ja selle paigaldusele xxx objektile (toimiku lk 3) kokku hinnaga 9000 eurot. Pakkumises oli viidatud, et LED-raamistik toodetakse vastavalt saadud joonistele. Pooled ei vaidle selle üle, et nad sõlmisid töövõtulepingu pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmise teel.
39.Hageja ja kostja esindajate e-kirjade vahetusest 2018. aasta juulis ja augustis (toimiku lk 7-8) nähtub, et hageja selgitas kostjale saadetud joonistes esinevaid puudusi. Lisaks selgitas hageja, et kestvusklassi tõttu tuleb teostada kuumtsinkimine, sest pulbervärviga ei saa tulemust tagada. Kostja kinnitas, et pakkumine sobib. Iseenesest ei vaidle pooled ka selle üle, et hageja teostas raamistikule tsinkimise. Kostja ei ole vastu vaielnud hageja väitele, et tsinkimise vajadus oli
tingitud kostja saadetud joonistes esinevatest puudustest.
40.24.08.2018 allkirjastasid hageja ja kostja kauba ja tööde üleandmise-vastuvõtmise akti (toimiku lk 4). Aktiga andis hageja üle ja kostja võttis vastu LED-raamistiku, raamistiku ja LED paneelida paigalduse, immutatud laudise, täiendavalt tehtud pulbervärvitud plekid ning jooniste puuduste tõttu tehtud lisatööd. Aktil oli märge: „Vajadusel katuse plekid ümber paigutada“, kuid menetluse kestel ei ole kostja väitnud, et tegemist oleks olnud mõne puudusega, mida hageja oleks pidanud kõrvaldama. Kostja on nõustunud, et aktiga anti talle tööd üle. Kostja on väitnud, et puudused ehk raamistiku roostetamine ilmnes alles hiljem.
41.04.09.2018 esitas hageja kostjale arve nr xxx (toimiku lk 5) summas 5892 eurot. Arvel on kirjeldatud samad tööd, mis olid märgitud 24.08.2018 aktis. Arve tasumise tähtajaks oli 04.09.2018. Vaidlus puudub selle üle, et kostja tasus arve vaid osaliselt summas 2000 eurot. Asjas kogutud tõenditest ei saa järeldada, et kostja oleks enne arve tasumise tähtaja saabumist viidanud mõnele kõrvaldamist vajavale puudusele.
42.Hageja ja kostja e-kirjade vahetusest 2018. a oktoobris (toimiku lk 51-52) nähtub, et hageja saatis kostjale meeldetuletusi arve tasumise kohta. Kostja saatis 09.10.2018 e-kirja, milles ta teatas, et käis eelmisel nädalal ekraani taga lisasid paigaldamas ja leidis mitmes kohas tsingitud konstruktsioonis roostet. Kostja leidis, et hageja peaks pinnad puhastama ja kahjustatud pinnad uuesti tsinkima. Seega ilmnesid puudused kostja jaoks 2018. aasta oktoobris. Puuduseks oli konstruktsioonis seespool asuv rooste, mille eemaldamist kostja nõudis.
43.Alternatiivina nõustus kostja 09.10.2018 e-kirjas ka sellega, et garantiiaja jooksul lahendatakse tootja kulul kõik roostest tulenevad probleemid, sealhulgas puhastatakse sein ja värvitakse. Hageja vastas kostja pöördumisele 12.10.2018 ja lubas, et pinnad puhastatakse ning värvitakse uuesti rooste levikut takistava värviga, et rooste edasi ei tungiks. Samas selgitas hageja, et kuna kostja saadetud joonistes esines puudusi, oli vaja hagejal teha täiendavaid toiminguid, mis tõi kaasa rooste tekkimise. Hageja kinnitas, et tööle kehtib aastane garantii ning kui tekib täiendavaid rooste kohti, likvideeritakse need kuu aja jooksul pärast avastamist ja teavitamist. Samas leidis hageja, et arve tasumisega ei pea ta ootama mitu kuud. Viited roostele ei andnud tema hinnangul õigustust jätta arve tasumata. Pooled ei vaidle ühtlasi selle üle, et 2019. aasta kevadel teostas hageja objektil lubatud puuduste kõrvaldamise tööd.
44.05.07.2019 saatis hageja kostjale hagihoiatuse (toimiku lk 6), milles palus koheselt tasuda tasumata võlgnevuse. Kostja hageja pöördumisele ei reageerinud. Kostja esitas kohtule hoopis ilma allkirja, adressaadi ja saatja nimeta kirja, mille kuupäevaks on märgitud 16.09.2019 (toimiku lk 42). Kirjas on leitud, et hageja ei ole üles näidanud huvi arve vähendamiseks või puuduste likvideerimiseks. Samuti oli kirjas märgitud, et garantiitööd ei ole likvideerinud kogu roostet. Kirjas on toodud tööde loetelu, milliste tegemist kostja nõudis enne arve tasumist. Samas ei ole kirjast võimalik mõista, millest tulenevalt leidis kostja, et puuduste kõrvaldamiseks oleks tulnud kogu konstruktsioon tervikuna demonteerida, seejärel tervikuna kõik pinnad uuesti tsinkida. Kirjas on viidatud „tsinkimisspetsialistile“, kuid ühegi asjatundja arvamust kostja kohtule ei esitanud.
45.Täiendavalt esitas kostja kohtule kostja e-kirja hagejale 26.09.2019, milles on märgitud: „Meiepoolne nägemus“. Kas koos e-kirjaga saadeti 16.09.2019 kiri või mitte, e-kirjast järeldada ei ole võimalik. Hageja eitas kostjalt 16.09.2019 pöördumise saamist. Kohus ei pea usutavaks, et kostja 16.09.2019 või 26.09.2019 hagejale eelviidatud kirja saatis. Kohtu hinnangul ei ole kostja usaldusväärselt tõendanud, et ta oleks pärast 2019. a kevadel toimunud puuduste kõrvaldamist teavitanud hagejat uutest puudustest ja nõudnud nende kõrvaldamist. Lisaks ei ole kostja tõendanud, et pärast 2019. a kevadel tehtud töid puudused jätkuvalt esinesid.
46.Kostja esitatud fotodelt (toimiku lk 43-46, värviliselt nähtavad kohtute infosüsteemi vahendusel) ei ole võimalik hinnata, et kogu konstruktsioon tervikuna oleks roostetanud. Fotod, millistel on näha roostetanud kohti, on tehtud konstruktsiooni seest, kuid fotodest ei saa järeldada, millal on need tehtud ja kas konstruktsiooni seesmist osa kujutavad fotod on üldse tehtud vaidlusaluses konstruktsioonis. Väliselt roostatamist tuvastada ei ole võimalik. Seega ei tõenda esitatud fotod kostja väiteid, et roostetamine on muutunud järjest ulatuslikumaks, on muutnud kogu LED raamistiku esteetiliselt sobimatuks ning on kahjustamas maja seina.
47.Hageja esitas kohtule fotod LED ekraanist seinale kinnitatuna (toimiku lk 65-71, paremini nähtavad kohtute infosüsteemi vahendusel), millistest ei nähtu väliselt konstruktsiooni roostetamist ega mistahes sellekohaseid jälgi seinal või ekraanil. LED ekraan on fotode kohaselt kasutuses, mistõttu ei ole tõendatud kostja väited, et töödes esinevate puuduste tõttu ei saa ta paigaldatud raamistikku enam kasutada.
48.Kokkuvõttes ei ole kostja kohtu hinnangul tõendanud, et töödes oleksid pärast 2019. a kevadel tehtud parandustöid esinenud jätkuvalt puudused. Kostja ei ole tõendanud, et ta oleks edastanud hagejale nõude puudused kõrvaldada. Kuna kostja ei ole tõendanud, et ta nõudis hagejalt puuduste kõrvaldamist, ei saanud kostjal ka tekkida õigust kõrvaldada puudused ise ning nõuda hagejalt puuduste kõrvaldamiseks vajalike kulude hüvitamist. Lisaks ei ole kostja tõendanud, milliseid töid oleks olnud vaja väidetavate puuduste kõrvaldamiseks teha ning millised oleksid olnud puuduste kõrvaldamise kulud. Kostja ei ole tõendanud, et võimalike puuduste kõrvaldamise kulud oleksid vastanud arve tasumata osale ehk hageja põhinõudele summas 3892 eurot, millest tulenevalt oleks kostjal olnud õigust esitada hageja nõudele tasaarvestuslik vastunõue. Seega ei ole kostja põhistanud ega tõendanud, et tal oleks olnud õigust kasutada hageja nõudele õiguskaitsevahendina tasaarvestusliku nõude esitamist, mille tõttu oleks hageja nõude rahuldamine välistatud. Kostja ei ole isegi esitanud selgelt tasaarvestuse avaldust, millest nähtuks, milline vastunõue tal hageja nõudele on.
49.Kostja viited hinna alandamisele on samuti tõendamata ja põhistamata. VÕS § 112 lg 1 näeb ette, et kui lepingupool võtab vastu kohustuse mittekohase täitmise, võib ta alandada tema poolt selle eest tasumisele kuuluvat hinda võrdeliselt kohustuse mittekohase täitmise väärtuse suhtele kohase täitmise väärtusesse. Kohase ja mittekohase täitmise väärtused määratakse kohustuse täitmise aja seisuga. Kui kohase ja mittekohase täitmise väärtusi ei saa täpselt kindlaks teha, otsustab väärtuste suuruse asjaolusid arvestades kohus. VÕS § 112 lg 2 sätestab, et hinna alandamine toimub avalduse tegemisega teisele lepingupoolele. Kostja viitas, et alternatiivselt ta alandab hinda, kuid ta ei esitanud hagejale ei kohtumenetluse eelsel ajal ega menetluse kestel selget hinna alandamise avaldust.
50.Riigikohus on leidnud, et ainuüksi keeldumine töö vastuvõtmisest ja tasu maksmisest töö puudustele viidates ei ole konkludentseks tahteavalduseks hinda alandada (RK TKo 3-2-1-14514, p 30). Seega ei saa ainuüksi tööde eest osaliselt tasu maksmata jätmisest järeldada, et tellija soovis hinda alandada. Kostja on väitnud üldsõnaliselt 02.03.2020 menetlusdokumendis, et ta alandab hinda hageja nõude ulatuses, kuid ei ole välja toonud, kuidas on sellises ulatuses hinna alandamine põhjendatud. Riigikohus on selgitanud, et hinda saab VÕS § 112 lg 1 esimese lause järgi alandada võrdeliselt kohustuse mittekohase täitmise väärtuse suhtele kohase täitmise väärtusesse. Seda saab väljendada valemina, kus alandatud hind võrdub mittekohase täitmise väärtusega, mida on korrutatud kokku lepitud hinnaga ja jagatud kohase täitmise väärtusega (RK TKo 3-2-1-85-13, p 11, 3-2-1-156-11, p 23).
51.Kostja ei ole põhistanud, miks on tal õigus alandada hinda nimelt hageja nõude võrra. Kostja ei ole välja toonud ega tõendanud hinna alandamiseks vajalikke asjaolusid. Kostja ei ole
esitanud selget hinna alandamise avaldust.
52.Kokkuvõttes ei ole kostja kohtu hinnangul põhistanud ega tõendanud asjaolusid, mis võimaldaksid tal lõplikult keelduda hagejale tasu maksmisest. Kuna kostjal puudub õigus keelduda hagejale tasu maksmisest, kuulub hageja nõue kostja suhtes rahuldamisele. Põhinõudena tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 3892 eurot.
53.Hageja palus mõista kostjalt lisaks põhinõudele välja mõista viivise. Hageja palus kostjalt ajavahemikul 22.09.2018 kuni 17.09.2019 sissenõutavaks muutunud viivisena välja mõista 306 eurot. Alates hagi esitamisest 18.09.2019 kuni põhinõude täitmiseni palus hageja kostjalt välja mõista viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kostja hageja viivisenõudele vastuväiteid ei esitanud ning kohus ei saa neid kostja eest kujundada. Seetõttu kuulub ka hageja viivisenõue rahuldamisele. Kostjalt tuleb hageja kasuks enne hagi esitamist sissenõutavaks muutunud viivisena välja mõista 306 eurot. Alates hagi esitamisest 18.09.2019 kuni põhinõude täitmiseni tuleb kostjalt välja mõista viivis põhinõude summalt 3892 eurolt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
54.TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus tegi otsuse kostja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
55.Menetluskuludena palus hageja kostjalt välja mõista kulud õigusabile ja riigilõivu. Riigilõivuna tasus hageja 400 eurot. Õigusabi osutati hagejale hinnaga 40 eurot tunnis. Hagiavalduse koostamiseks ja materjalidega tutvumiseks kulus 4 tundi ja 160 eurot. Seisukoha koostamiseks kostja vastusele kulus 4 tundi ja 160 eurot. Seisukoha koostamiseks kostja teisele vastusele kulus 5,25 tundi ja 210 eurot. Pretensiooni koostamisele kulus 40 eurot. Kokku on hageja menetluskulud 970 eurot ilma käibemaksuta. Hageja palus kostjalt välja mõista viivise menetluskulude summalt.
56.Kohus leiab, et hageja kulud riigilõivu tasumisele on põhjendatud. Samuti loeb kohus mõistlikuks ja põhjendatuks hageja esindaja tunnitasu suurust ning alates hagiavalduse koostamisest ja kohtule esitamisest menetlusdokumentide koostamiseks kulunud aega. Kohus leiab, et 40 eurot, mis hageja esindajal kulus kostjale kohtuvälise pretensiooni koostamiseks, ei ole hinnatav lepingulise esindaja kuluna TsMS § 175 mõistes. Tegemist ei ole kuluga, mida hageja kandis kohtumenetluses, vaid enne seda. Seega loe kohus põhjendatud hageja menetluskuluks 40 eurot, mis kulus pretensiooni koostamisele. Muus osas on hageja menetluskulud põhjendatud. Kostjalt tuleb hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 930 eurot, millest 400 eurot on hagi esitamisel tasutud riigilõiv ja 530 eurot on hageja õigusabikulud. Vastavalt hageja taotlusele tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis menetluskulude summalt 930 eurolt alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Uritam kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.