Aktiva Finants OÜ hagi Mxxxxx Kxxxxvastu võlgnevuse nõudes
Hagihind
14 571,01 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Aktiva Finants OÜ (registrikood: 10746479; aadress: A. Weizenbergi 20, Tallinn, 10150 Harju maakond); Hageja esindaja: Alla Žulinskaja (Julianus Inkasso OÜ; e-post: [email protected]); Kostja: Mxxxxx Kxxx (isikukood:xxxxxxxxxxxx; aadress: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxx maakond; e-post: x
Menetluse liik
Kohus teeb TsMS § 407 lg 1 alusel tagaseljaotsuse, kuna kostja ei vastanud hagile
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt.
2.Välja mõista Mxxxxx Kxxxxx Aktiva Finants OÜ kasuks 13 720,03 eurot, millest 11 678,70 eurot on põhivõlg, intress 470,52 eurot, lepingu haldustasu 7,50 eurot, sissenõudmiskulu summas 35,28 eurot ja 1528,03 eurot seisuga 16.09.2021. a sissenõutavaks muutunud viivis.
3.Välja mõista Mxxxxx Kxxxxx Aktiva Finants OÜ kasuks alates 17.09.2021. a viivis põhivõlalt (11 678,70 eurot) määras 9,90% aastas kuni põhivõla täitmiseni
4.Kohtuotsus on viivitamata täidetav. Menetluskulude jaotus
1.Välja mõista Mxxxxx Kxxxxx Aktiva Finants OÜ kasuks menetluskulud summas 770 (seitsesada seitsekümmend) eurot.
2.Välja mõista Mxxxxx Kxxxxx Aktiva Finants OÜ kasuks viivis punktis 2 välja mõistetud menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni.
1 (5)
Edasikaebamise kord Hageja võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule alates 30 päeva jooksul otsuse otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajale kirjaliku kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule. Kajalt tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Aktiva Finants OÜ esitas 07.06.2021. a Tartu Maakohtule hagiavalduse Mxxxxx Kxxxxvastu laenulaenulepingust tuleneva rahalise nõude ja viivise nõudes. Hageja taotleb, et kohus mõistaks MxxxxxxKxxxxx hageja kasuks välja põhivõla summas 11 678,70 eurot, intressi 470,52 eurot, lepingu haldustasu 7,50 eurot, võla sissenõudmiskulud 50 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivised 1208,10 eurot, samuti viivised alates 08.06.2021. a kuni põhinõude täitmiseni lepingujärgses määras, s.o 9,90% aastas. Hageja taotles hagiavalduses tagaseljaotsuse tegemist, kui kostja hagile tähtaegselt ei vasta.
2.Kohus jättis 08.06.2021. a määrusega hagiavalduse käiguta ning andis hagejale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, s.o riigilõivu tasumiseks ettenähtud määras. Hageja kõrvaldas puudused 16.06.2021. a.
3.Kohus võttis hagi 17.06.2021. a määrusega menetlusse, saatis hagimaterjalid kostjale ja kohustas kostjat hagile vastama 21 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Kostjat hoiatati TsMS § 407 järgi võimalikest õiguslikest tagajärgedest hagile mittevastamise korral.
4.Hagimaterjalid toimetati kostja elukohta aadressil xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx vald, xxxxxx maakond. Menetlusdokumendid võttis vastu kostja isa Axxxxx Axxxxx. Seega tuleb lugeda menetlusdokumendid kostjale kättetoimetatuks. Kostja hagiavaldusele ei vastanud.
KOHTU SEISUKOHT
5.Kohus leiab, et asi on võimalik lahendada TsMS § 407 lg 1 alusel tagaseljaotsusega. TsMS § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
6.Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud osaliselt. Hagi asjaolude kohaselt on kostja ja AS Inbank sõlminud 21.08.2018. a osamaksetega tasumise teenuslepingu. Kostja kohustus krediidisumma tagastama 60 osamaksega: põhiosa
2 (5)
15 000 eurot, intressi 4137,63 eurot, lepingutasu 300 eurot ja haldustasu 90 eurot, kokku tagastamisele kuuluv brutosumma 19 527,63 eurot. Kostja tasus maksegraafiku kohaselt täielikult esimesed 16 osamakset maksetähtpäevaga 20.12.2019. a. Alates 17ndast osamaksest tekkis võlgnevus, millest omakorda tulenevalt on hagiavalduse esitamise seisuga põhivõlgnevus 11 678,70 eurot. Vastavalt sõlmitud lepingule kohustus kosta tasuma igakuiselt haldustasu 1,50 eurot. Kostjal on tasumata perioodi 20.01 kuni 20.05.2020. a osamaksete haldustasud, s.o 7,50 eurot (5x1,50). Hageja on arvestanud intressi vastavalt maksegraafiku alusel esimesest tasumata osamaksest, s.o alates 20.01.2020. a kuni lepingu ülesütlemisele eelnenud osamakseni 20.05.2020. a summas 470,52 eurot. Hageja saatis 05.05.2020. a kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse ning leping loetakse üles öelduks 21.05.2020. a. AS Inbank loovutas nõude koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid 08.06.2020. a Aktiva Finants OÜ-le. Hageja sissenõudekulude sumas 50 eurot kujunemine on järgmine: 1 tasulise kirja saatmine 25 eurot, 2 tasulise kirja saatmine 5 eurot, 3 tasulise kirja saatmine 5 eurot ning muud makseviivitusega tekkinud kulud 15 eurot. Sissenõutavaks muutund viiviseid arvestab hageja lepingu ülesütlemisele järgnevast kalendripäevast, s.o alates 22.05.2020. a kuni hagiavalduse esitamiseni summas 1208,10 eurot. Lisaks taotleb hageja viiviseid alates 08.06.2021. a lepingujärgses viivisemääras 9,90% aastas kuni põhinõude täitmiseni.
7.Kohus leiab, et hageja põhinõue on õiguslikult põhjendatud. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sel päeval. VÕS § 396 lg 1 sätestab, et laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Kuna kostja ei ole hagile vastanud, siis saab TsMS § 407 lg 1 alusel lugeda kostja poolt omaksvõetuks hageja poolt esitatud faktilised asjaolud, sh asjaolu, et kostja on AS-ga Inbank sõlmitud lepingut rikkunud ja ei ole lepingust tulenevat kohustust täitnud, s.o ei ole tasunud nõuetekohaselt laenu osamakseid vastavalt koostatud maksegraafikule. Muu hulgas saab lugeda kostja poolt omaksvõetuks asjaolu, et tal on lepingu alusel tasumata põhivõlg kokku summas 11 678,70 eurot. Kohus peab vajalikuks osundada, et kui kostja tasus nõuetekohaselt 16 esimest osamakset, saab esitatud tõendite (auto24 laenu lepingu nr L89001939706) kohaselt olla tasumata põhivõlg alates 17ndast osamaksest ning hagiavalduse esitamise seisuga 11 698.64 eurot, mitte 11 678,70 eurot nagu on toodud hagiavalduses. TsMS § 439 kohaselt ei või kohus ületada nõude piire ega teha otsust nõude kohta, mida ei ole esitatud. Seega tuleb lugeda tasumata põhinõudeks 11 678,70 eurot. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Eeltoodu alusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja põhivõla summas 11 678,70 eurot.
8.Kohus peab intressinõuet summas 470,52 eurot põhjendatuks. Põhjendatud on ka viivisenõue määras 9,90% aastas. Kohtuotsuse tegemise aja seisuga on sissenõutavaks muutunud viivis summas 1528,03 eurot (1208,10+319,93). Lisaks mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja alates 17.09.2021. a viivise põhivõlalt määras 9,90% aastas kuni põhivõla täitmiseni. Põhjendatud on lepingu haldustasu 7,50 eurot.
3 (5)
9.Hageja taotleb kostjalt sissenõudmiskulu summas 50 eurot väljamõistmist. VÕS § 1132 lg 2 p 3 kohaselt võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja pärast lepingu lõppemist nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 euro. Hagiavaldusele lisatud tõendite kohaselt on kostjale saadetud võlateatised järgmistel kuupäevadel: 22.01, 09.02, 20.03 ja 22.04.2021. a. Lisaks on kostjale 05.05.2020. a saadetud teenuselepingu ülesütlemise hoiatus ning 21.05.2020. a teenuselepingu ülesütlemise teatis. Kuivõrd 21.05.2020. a teates laenulepingu ülesütlemise kohta nähtub, et teate esitamise seisuga (st enne lepingu lõppemist) on võlausaldajal tasumata jäänud osamaksete tulemusena tekkinud kulud (viivitusintressid ja meeldetuletuskirjade tasud) 35,28 eurot. Tulenevalt asjaolust, et viivitusintressi võib nõuda kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni (VÕS § 113 lg 1) ning viivist ei ole lubatud nõuda intressi tasumisega viivitamise korral, tuleb lugeda võlausaldaja kulu 35,28 meeldetuletuskirjade tasuks. Seega ei pea kohus põhjendatuks välja mõista VÕS § 1132 lg 1 alusel sissenõudmiskulusid rohkem, kui esialgne võlausaldaja oli lepingu lõpetamise seisuga arvestanud, ehk mitte rohkem kui 35,28 eurot. Lisaks ei saa kohtu hinnangul 08.06.2020. a teatist nõude loovutamise kohta lugeda meeldetuletuskirjaks, kuivõrd võlausaldajal oli seadusest tulenev kohustus tarbijat nõude loovutamisest teavitada (VÕS § 412 lg 1) ning lisaks ei sisalda kostjale edastatud teatis ühtegi võlgnetavat summat ega tähtaega. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hageja sissenõudmiskulude nõude summas 35,28 eurot ning jätab rahuldamata sissenõudmiskulud summas 14,72 eurot. Tegemist on kuluga, mis tuleb tõendada, tõendeid kulu kohta ei ole hagile lisatud. Kohus peab vajalikuks märkida, et VÕS § 1132 lg 1 hõlmab kõikvõimalikke võla sissenõudmiseks tehtavaid toiminguid, mitte ainult meeldetuletuskirjade saatmist, mistõttu ei saa põhjendatuks pidada ka muid makseviivitusega tekkinud kulusid. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud üldjuhul pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab kohus otsusega kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hageja on tasunud menetluses riigilõivu 650 eurot, mida kohtu hinnangul saab pidada põhjendatud menetluskuluks. Riigilõivu on tasutud seadusega ettenähtud määras, lähtudes hagihinnast. Kohus leiab, et ka hageja lepingulise esindaja tasu 480 eurot on põhjendatud üksnes osaliselt. TsMS § 175 lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohtu hinnangul on asjaolusid arvestades hageja lepingulise esindaja tasu ilmselgelt ülepaisutatud. Asja materjalidest nähtub, et esindaja õigusabi osutamine on seisnenud üksnes 4 (5)
hagiavalduse esitamises. Kohus leiab, et tegemist ei ole õiguslikult keeruka nõudega, mille vormistamine eeldaks suurt ajakulu ja mahukat tõendite kogumist. Kohtu hinnangul on tegemist tavapärase õigusvaidlusega, mis õigusharidusega esindajalt eelduslikult ülemäärast aega ei nõua. Asjas ei ole toimunud sisulist vaidlust, esindaja ei ole pidanud osalema istungitel, ei ole pidanud tutvuma vastaspoole vastuväidetega. Kohus ei pea usutavaks, et sellise hagi koostamisel teeks esindaja mingisuguse õigusliku analüüsi või nõustaks kuidagi hagejat. Samuti ei ole esindajal vaja analüüsida lepingute tüüptingimusi, kuna need on sama hageja poolt esitatud erinevate hagide puhul samad. Seega pole kohtu hinnangul tegemist keeruka ja mahuka tsiviilasjaga. Arvestades eeltoodut peab kohus vajalikuks ja mõistlikuks ajakuluks hagimenetluses 1 tund ning õigusabikulud kokku on põhjendatud summas 120 eurot (käibemaksuta). Kohus märgib, et mitteadvokaadist esindaja õigusabikulude tunnihind 120 eurot tähendab kõrgekvaliteedilist õigusabi ja eeldab seega ka efektiivset tööd. Eeltoodu alusel loeb kohus põhjendatud ja vajalikuks hageja menetluskuluks kokku summas 770 eurot (650+120). Kostja hagile ei vastanud ja kostjal asja menetlusega seoses menetluskulusid ei ole tekkinud. Hageja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 2 alusel kostjalt hageja kasuks välja viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 2. lauses ettenähtud määras.
/allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik
5 (5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.