lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-21-5482/26

Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

TsiviilasiJõustunudViru Maakohus Rakvere kohtumaja · 15.09.2021

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
Kohtuasja number
2-21-5482/26
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
15.09.2021
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
3050
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Avaliku sektori dokumendid

dokumendiregister.ee

Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.

Nõudekiri
Politsei- ja Piirivalveamet · Väljaminev kiri · 2026-04-18

Viidatud sätted

Riigi Teataja
VÕS § 113 lg 1ViivisVÕS § 164 lg 1Nõude loovutamineTsMS § 163 lg 1Menetluskulude jaotus hagi osalise rahuldamise korralTsMS § 177 lg 4Kohtulahend menetluskulude kindlaksmääramise kohtaTsMS § 230 lg 1Tõendamise ja tõendite esitamise kohustusTsMS § 367Viivisenõuded kõrvalnõudenaTsMS § 5 lg 1Menetluse toimumine poolte esitatu aluselVÕS § 100Kohustuse rikkumise mõiste

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-21-5482/37Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium16.06.2022

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Tamme Inkasso OÜ12623462(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Eesti Vabariigi nimel Kohus

Viru Maakohus

Tsiviilasja number

2-21-5482

Otsuse tegemise aeg ja koht

15. september 2021.a. Rakvere

Kohtunik

Maido Roots

Kohtuasi

Tamme Inkasso OÜ hagi A.M vastu võlgnevuse 4 114, 68 euro ja lisanduva viivise nõudes

Hagihind

5 546, 38 eurot

Menetlustoiming

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Hageja:

Tamme Inkasso OÜ, registrikood 12623462, aadress Lõõtsa tn 2a, Tallinn, Harju maakond, 11415

Hageja lepinguline esindaja:

Priit Pööbo, CKE Õigusbüroo OÜ, aadress Tammsaare tee 47, 11316 Tallinn, e-post: [email protected]

Kostja:

A.M, (isikukood xxxx), elukoht xxxx, e-post: xxxx

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada Tamme Inkasso OÜ hagi A.M vastu osaliselt.
2.Välja mõista A.Mlt Tamme Inkasso OÜ kasuks 4 093 (neli tuhat üheksakümmend kolm) eurot ja 60 senti (sh põhivõlgnevus 3 665, 86 eurot, intress 353, 37 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 74,3 7 eurot). 1(6)
3.Välja mõista A.Mlt Tamme Inkasso OÜ kasuks viivis alates 09.04.2021 põhinõudelt (3665,86 eurot) kuni põhinõude täitmiseni 0,08 päevas, kuid mitte suuremas summas kui põhinõue.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 04.09.20262-26-15854/5Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 04.09.20262-26-118512/3Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
  • 03.09.20262-24-549/54Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 02.09.20262-25-17128/21Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
  • 01.09.20262-26-115627/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 31.08.20262-26-112398/5Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
VÕS § 101 lg 1Õiguskaitsevahendid kohustuse rikkumise korral
VÕS § 103 lg 1Rikkumise vabandatavus
VÕS § 108 lg 1Kohustuse täitmise nõudmine
VÕS § 169Kohustuse täitmine senisele võlausaldajale
VÕS § 170Loovutamisest teatamine
VÕS § 172Loovutamisdokument
VÕS § 2Võlasuhte mõiste
VÕS § 3Võlasuhte tekkimise alused
VÕS § 396 lg 1Laenulepingu mõiste
VÕS § 42 lg 3Tüüptingimuse tühisus
VÕS § 6 lg 1Hea usu põhimõte
VÕS § 76 lg 1Kohustuse täitmine
VÕS § 9 lg 1Lepingu sõlmimine
4.Jätta hageja menetluskulud kostja kanda.
4.1.Välja mõista A.Mlt Tamme Inkasso OÜ kasuks menetluskulude katteks 1 391, 75 eurot. 4.2 Välja mõista A.Mlt Tamme Inkasso OÜ kasuks viivis menetluskuludelt (1391,75 eurot) alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

ASJAOLUD

1.Tamme Inkasso OÜ esitas 08.04.2021 Viru Maakohtul Rakvere kohtumajale hagiavalduse A.M vastu võlgnevuse nõudes koos hagi tagamise taotlusega. Hagiavalduse kohaselt Berger Financial Group OÜ ja A.M vahel on 12.07.2019 sõlmitud laenuleping nr xxxx, mille alusel hageja laenas kostjale summas 4000 eurot. Kostja on laenu kätte saanud. Laenusaaja kohustus tasuma laenuandjale lepingu sõlmimise tasu 76 eurot. Laenusaaja kohustus tagastama laenu põhisumma 4000 eurot ja sellelt arvutatud intressid laenuandjale hiljemalt 26.07.2024 vastavalt lepingu lisas 1 toodud maksegraafikule (igakuiselt 20. kuupäevaks makse suurusega 134.06 eurot). Lepingu punkti 2.6. kohaselt kohustus laenusaaja tasuma laenu kasutamise eest laenuandjale intressi arvestusega 39.000 % aastas (s.o 0.108 protsenti päevas), intressi periood on 1 kuu. Laenusaaja tagastab laenuandjale laenu ja intresse annuiteetmaksetena vastavalt laenulepingu lisas nr 1 toodud maksegraafikule (26. kuupäevaks 153,21 eurot). Lepingu punkt
2.8.sätestab, et krediidi kulukuse määr ehk laenu kogukulu laenusaajale, arvestatuna laenusummalt on 48.247 % aastas. Juhul, kui laenusaaja jätab tähtaegselt täielikult või osaliselt tasumata lepingust tulenevad maksed, kohustub laenusaaja maksma laenuandjale viivist arvestusega 0.107 % nõuetekohaselt tasumata summalt päevas (s.o 39.000% aastas). Kostja ei ole laenulepingust tulenevat kohustust täitnud kohaselt. Kostja on jätnud tasumata maksed alates 26.12.2020 osamaksest ning hageja esitas lepingu ülesütlemise avalduse 01.03.2021. Lepingu ülesütlemisel saabusid 15.03.2021 kõikide osamaksete tähtajad ja kostjal on tekkinud põhinõude võlgnevus summas 3665,86 eurot ja intress 353,37 eurot. Kostja hageja nõudele vastuväiteid esitanud ei ole. Laenuandja loovutas lepingust tuleneva nõude koos kõrvalnõuetega Tamme Inkasso OÜ-le 23.03.2021. Hageja nõuab kostjalt põhinõude 3665,86 euro, intressi summas 353,37 euro ja viivitusintressi tasumist summas 95,45 eurot.
2.Hageja esitas kohtule kostja vastusele seisukoha, milles märgib, et hageja ei nõustu kostja väitega, et hageja ja laenuandja vahel ei ole toimunud loovutustehingut. Loovutusteatis mis esitati kostjale on esitatud esialgse võlausaldaja poolt ning vastavalt VÕS § 172 kohaselt puudub kostjal alus jätta täitmata kohustus uuele võlausaldajale. Hageja on hagis märkinud, et laenuandja loovutas lepingust tuleneva nõude koos kõrvalnõuetega Tamme Inkasso OÜ-le 23.03.2021. Hageja möönab, et hagis märgitud kuupäev oli ekslik, tegelik loovutus toimus 16.03.2021. mis allkirjastati digitaalselt 17.06.2021. Hageja on kostjale esitanud digiallkirjastatud loovutusdokumendi (VÕS § 2(6)

168 lg 2 mõttes) 17.03.2021. Kui võlausaldaja on võlgnikule nõude loovutamisest teatanud või kui ta on loovutamise kohta välja andnud loovutamisdokumendi (§ 168 lg 2), loetakse loovutamine § 170 kohaselt võlgniku suhtes toimunuks isegi juhul, kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui tehing, mille alusel loovutamine toimus, ei ole kehtiv. Hageja on esitanud kostjale nõude loovutamise teatise, millest tulenevalt on kostjal teada uus võlausaldaja, kes on omandanud esialgse võlausaldaja (laenuandja) nõude ja mille täitmist hageja saab nõuda kostjalt. Hageja palub jätta rahuldamata kostja taotlus hagi läbivaatamata jätmiseks ja hagi menetlusse võtmisest keeldumiseks. Rahuldada hagi täies ulatuse ja jätta jõusse hagi tagamise abinõuna kohtulik hüpoteek summas 6549,38 eurot kõik menetluskulud jätta kostja kanda ning mõista kostjalt hageja kasuks menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

3.Kostja märgib kohtule saadetud kirjalikus vastuses, et hagiavalduse väide, et Tamme Inkasso OÜ on lepinguga omandanud vaidlusaluse nõude A.M vastu, on paljasõnaline ning selle väite kinnituseks hageja poolt esitatud tõendid vasturääkivad ja/või teadlikult võltsitud, siis kostja hagi ega selles esitatud nõudeid ei tunnista. Hageja tõendatud nõude puudumise tõttu puudub hagil õiguspärane alus ning kostja palub seetõttu jätta hagi läbi vaatamata ning asja menetlus lõpetada. Kostja palub tühistada 08.04.2021 määrus, millega rahuldati Tamme Inkasso OÜ taotlus hagi tagamiseks ja hagi tagamise abinõuna seati kohtulik hüpoteek kostja omandis olevale kinnistule, mis on kantud Tartu Maakohtu kinnistusosakonna peetava kinnistusraamatu registriosasse nr xxxx, asukohaga Xxxx, neljandasse jakku esimesele vabale järjekohale summas 6549, 38 senti Tamme Inkasso OÜ kasuks. Kostja palub määrata nimetatud mitteõiguspärane ja kostjale koormav kohtulik hüpoteek ümber (tagasi) kostja kasuks ja/või lubada kostjal selle ebamõistlikult koormava hüpoteegi kustutamist esimesel võimalusel. Kostja märgib, et on jätkuvalt nõus lahendama kõik laenulepingu(te)st tulenevad vaidlused tegeliku laenuandjaga mõistliku vähemkuluka (ja soovitavalt kohtuvälise) kompromissiga.
4.Kostja selgitab, hageja väide, et on omandanud Berger Financial Group OÜ ja kostja vahel sõlmitud laenulepingust tuleneva nõude koos väidetavate kõrvalnõuetega. Vastavalt VÕS § 164 lg 1 võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Kuna kostjale teadaolevalt ei ole hageja endiselt esitanud väidetavat Berger Financial Group OÜ ja Tamme Inkasso OÜ vahelist nõude loovutamise lepingut, siis kostjale ei ole teada, millise lepingu alusel hageja on omandanud nõude kostja vastu, kas selline väidetav leping on kehtiv, õiguspärane või üldse kirjalikult taasesitataval kujul eksisteerib. Kostja on vaidlustanud nõude loovutuse tegeliku toimumise, siis on hageja koormis välja tuua ja tõendada asjaolud, millest nähtub loovutuse aluseks oleva lepingu kehtivus. Kostja hinnangul on praeguses menetlusstaadiumis võimalik kompromissiläbirääkimiste jätkumine või asja muul viisil poolte kokkuleppel lahendamine vaid juhul, kui hageja esitab lepingu teksti, millest tulenevalt hageja on omandanud Berger Financial Group OÜ ja kostja vahel sõlmitud laenulepingust tuleneva nõude koos väidetavate kõrvalnõuetega. Kompromissi sõlmimise ebaõnnestumise korral palub kostja jätta kõik menetluskulud hageja kanda.
5.Kohus selgitas menetlusosalistele, et mõistlik ja mõlema poole parimates huvides oleks lõpetada menetlus kompromissiga. Kohus selgitas pooltele, et kui nad kompromissi ei saavuta siis kohus lahendab asja kirjalikus menetluses. Menetlusosalised ei jõudnud kompromissi tingimustes kokkuleppele.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

3(6)

6.Kohus lahendab tsiviilasja kirjalikus menetluses, lähtudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 403 lg 1 regulatsioonist. Kohus leiab, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele osaliselt.
7.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti.
8.Raha nõudmiseks peab poolte vahel olema võlasuhe võlaõigusseaduse (VÕS) § 2 lg 1 mõttes, mis õigustaks hagejat nõudma kostjalt kulutuste hüvitamist või tasu maksmist.
9.Vastavalt VÕS § 3 võib võlasuhe tekkida lepingust või seaduses sätestatud lepinguvälisest või lepingusarnasest võlasuhtest. Vaidlust ei ole selle üle, et kostja on sõlminud Berger Financial Group OÜ-ga 12.07.2019 väikelaenu lepingu nr xxxx. Nõude aluseks on kostja poolt tasumata laenulepingutest tulenevad kohustused.
10.VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Seega on lepingu sõlmimiseks olulised poolte vastastikused samasisulised tahteavaldused ja leping on sõlmitud siis, kui pooled on saavutanud konsensuse. Laenulepingu sõlmimiseks võib teha tahteavalduse sarnaselt teiste võlaõiguslike lepingutega tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg-st 1 tulenevalt mis tahes viisil. Seega võib lepingu lugeda sõlmituks nii otseste tahteavalduste vahetamise teel kui ka kaudsete tahteavaldustega. Seejuures peab poolte tahe olema äratuntavalt väljendatud. Kostja ja Berger Financial Group AS vahelised lepingu on kostja ja laenuandja esindaja allkirjastanud.
11.Kostja ei vaidlusta lepingu sõlmimist. Kostja ei ole millegagi tõendanud, et ta ei ole soovinud olla seotud lepingu nr xxxx võetud kohustustega. Berger Financial Group OÜ loovutas 16.03.2021 nõude kostja vastu Tamme Inkasso OÜ-le. Kostja on seisukohal, et hageja ei ole kostja vastu esitatud nõuet omandanud. Kostja märgib, et hageja ei ole esitanud kohtule nõude loovutamise lepingut ja kostjale ei ole teada millise lepingu alusel hageja on kostja vastu nõude omandanud. Antud hetkel on kaheldav kas selline väidetav leping on kehtiv, õiguspärane või üldse kirjalikult taasesitataval kujul eksisteerib. Kostja viitab VÕS § 164 lõikele 1 kohaselt võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule.
12.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 164 lg 1 esimese lause kohaselt võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt astub nõude loovutamisega uus võlausaldaja senise asemele.

4(6)

VÕS § 170 kohaselt kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale, loetakse, et loovutamine on võlgniku suhtes toimunud, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui loovutamine ei ole kehtiv. Sama kehtib, kui võlausaldaja on nõude loovutamise kohta välja andnud dokumendi ja uus võlausaldaja esitab dokumendi võlgnikule.

13.Kohus selgitab kostjale, et nõude loovutamise kehtivus ei sõltu võlgniku nõusolekust ega ka nõude loovutamisest võlgnikule teatamisest (VÕS § 164 lg 1). Senine ja uus võlausaldaja võivad, aga ei pea nõude loovutamisest võlgnikule teatama (VÕS § 170). Berger Financial Group OÜ juhatuse liikme poolt on 17.03.2021 allkirjastatud ja kostjale A.Mle adresseeritud „teatis nõude loovutamise kohta“, millest teavitatakse võlgniku, et väikelaenu lepingust nr xxxx, tulenev nõue loovutatakse Tamme Inkasso OÜ-le. Nõude põhisumma on 3665,86 eurot ja Tamme Inkasso OÜ-l on õigus nõuda peale põhivõlgnevuse, viivist, kahjuhüvitist ja muid kõrvalnõudeid. Olukorras, kus võlgnik ei tea ega pea teadma nõude loovutamisest, ning täidab kohustuse senisele võlausaldajale, kaitseb teda VÕS § 169. VÕS § 169 lg-te 1 ja 2 järgi kui võlgnik täitis kohustuse nõude loovutanud võlausaldajale ja ta ei teadnud ega pidanudki kohustust täites nõude loovutamisest teadma, loetakse, et ta on kohustuse täitnud õigele isikule. Kui võlgnik tegi nõude suhtes tehingu või muu toimingu nõude loovutanud võlausaldajaga ja tehingut või muud toimingut tehes ei teadnud ega pidanudki nõude loovutamisest teadma, loetakse tehing või muu toiming kehtivaks. Seega kui võlgnik täidab kohustuse nõude loovutanud võlausaldajale teadmata nõude loovutamisest, on täitmine võlgniku suhtes kehtiv, isegi kui võlausaldaja on nõude loovutanud. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid, et ta ei ole sõlminud Berger Financial Group OÜ-ga väikelaenu lepingu. Hageja esitas kohtule nõude loovutamise teatise, millest nähtub, et OÜ Berger Financial Group loovutas väikelaenulepingust nr xxxx nõude - põhisummas 3 665,86 euro koos õigusega nõuda viivist, kahjuhüvitist ja muid kõrvalnõudeid Tamme Inkasso OÜ-le. Kostja ei ole esitanud ega tõendanud, et ta on kohustuse täitnud või täidab Berger Financial Group OÜ-le.
14.VÕS § 396 lg 1 kohaselt kohustub laenulepinguga laenuandja andma laenusaajale laenu, laenusaaja aga kohustub tagasi maksa sama rahasumma.
15.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2 tulenevalt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita õigele isikule nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingus või seaduses sätestatule. VÕS § 100 alusel kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p-de 1, 3, 4 ja 6 järgi kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja: 1) nõuda kohustuse täitmist; 3) nõuda kahju hüvitamist; 4) taganeda lepingust või öelda leping üles; 6) rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 103 lg 1 alusel võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav. Kohus leiab, et kostja ei ole tõendanud, et kostja rikkumine oleks mingil põhjusel vabandatav.

5(6)

VÕS § 108 lg 1 alusel kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kuna kostja jättis lepingutest tulenevaid kohustusi täitmata, võib hageja nõuda kostjalt kõigepealt kohustuste täitmist, s.o põhivõlgnevuse väljamõistmist. Hageja on märkinud, et kostjal tuli tasuda lepingu sõlmimise tasu 76 eurot, põhisumma 4000 eurot ja sellelt arvutatud intressid hiljemalt 26.07.2024. Kostja kohustus tasuma laenusumma igakuiselt maksegraafiku alusel 20 kuupäevaks 134,06 eurot. kostja kohustus laenuandjale tasuma laenu kasutamise eest intressi arvestusega 39 % aastas, krediidikulukuse määraga 48,247% aastas. Kostja kohustus tasuma osaliselt või tasumata osamaksetelt viivist 0,107 % nõuetekohaselt tasumata summalt päevas. Kostja jättis osamaksed tasumata alates 26.12.2020. Hageja esitas kostjale lepingu ülesütlemise avalduse 01.03.2021. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid sellele, et ta oma lepingulisi kohustusi kohaselt ei täitnud. Kostja pole mitte ühegi tõendiga tõendanud, et ta on kohustuse täitnud.

16.Hagiavaldusest tulenevalt on kostja jätnud täitmata lepingutest tulenevad kohustused, mis annab hagejale õiguse nõuda lepingute kohaselt kohustuste täitmist.
17.Hageja viivisenõue. VÕS § 101 lg 1 sätestab õiguskaitsevahendid, mida võlausaldaja võib kasutada kohustust rikkunud võlgniku vastu. VÕS § 101 lg 1 p-st 6 tulenevalt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Hageja arvestab viivist vastavalt lepingus kokkulepitud viivise suurusele 39% aastas ehk 0,107% päevas. Poolte vahel sõlmitud lepingu p 2.10 kohaselt maksab laenusaaja laenuandjale viivist arvestusega 0,107 % nõudekohaselt tasumata summalt päevas. Seadusjärgne viivise määr aastas moodustas alates 01.01.2015 moodustas – 8,05% aastas. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-25-16 p-s 13 selgitanud, et kuigi VÕS § 42 lg-s 3 ei ole sõnaselgelt nimetatud, et ebamõistlikult kahjustav oleks tüüptingimustes ebamõistlikult kõrges määras viivise ettenägemine, on tüüptingimustes sisalduva viivisekokkuleppe ebamõistliku suuruse korral võimalik järeldada selle kahjustavat iseloomu VÕS § 42 lg 3 p 5 lauseosa „ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses [---] muud hüvitist" alusel (vt ka Riigikohtu 18.12.2014 otsuse tsiviilasjas nr 3-2-1-139-14 p 11). Samas lahendis leidis Riigikohus p-s 13, et viivise "mõistlik määr" tuleb sisustada iga konkreetse asja asjaoludest lähtuvalt, Siiski tuleks kolleegiumi arvates eelduslikult hinnata VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi tühiseks vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Kolleegiumi hinnangul kajastab sellises suurusjärgus lepinguline viivisemäär kohast proportsiooni seadusjärgse viivisemäära suhtes ning täidab oma eesmärgi, kahjustamata tarbijat ebamõistlikult. Riigikohus on selgitanud, et ebaproportsionaalselt suure viivise või leppetrahvi nõude kokkuleppimine tüüptingimustes toob kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel (vt selle kohta Riigikohtu 14. juuni 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-66-05, p 24). 6(6)

Lepingu sõlmimise ajal oli seadusjärgse viivisemäära kolmekordne määr 8,05% x 3 = 24,15%. Lepingu põhitingimustes toodud aastane viivise määr 39% on seega kõrgem. Laenulepingu üldtingimuste punkt 2.6 kohaselt arvutakse viivist tähtaegselt tasumata summalt iga maksmisega viivitatud päeva eest lähtuvalt viivise määrast ja maksmisega viivitatud päevade arvust. Viivise arvestamine algab Laenu või Laenu osa tagastamise tähtpäevale järgneval päeval ja lõpeb tähtaegselt tegemata makse tegemise päeval. Äriühingult, majandusvõi kutsetegevuses tegutsevalt Laenusaajalt on Laenuandjal õigus nõuda viivist 0,08% päevas tasumata summadelt kuni nende tegelike tasumise päevani (aastas 28,8%). VÕS § 6 lg 1 ja 2 kohaselt peavad võlausaldaja ja võlgnik teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt ning võlasuhtele ei kohaldata seadusest, tavast või tehingust tulenevat, kui see oleks hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõtmatu. Viivise alandamine on kohtu diskretsiooniotsus, mille kohus teeb võlgniku ja võlausaldaja huve kaaludes. Arvestada tuleb ka üldist praktikat viivise väljamõistmisel, sest ka lepingulistes suhetes osalejate jaoks peab üldjoontes olema ettenähtav, kas ja millises ulatuses kohtud nende viivisenõudeid aktsepteerivad. Tõendamine saab seisneda kohtule lepingu sõlmimise, täitmise, lepingu täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju ja muude oluliste asjaolude kohta info esitamises, mille põhjal kohus kujundab siseveendumuse viivise mõistlikkuse või ebamõistlikkuse kohta. Samas peab kohus lisaks poolte esitatud asjaoludele kaaluma viivise mõistlikkust ka objektiivset kriteeriumit arvestades, lähtudes VÕS §-st 7. Kohus arvestab sellega, et laenulepingus toodud viivisemäär on oluliselt kõrgem – 0,107% päevas. Laenulepingu on kostja allkirjastanud ja seega oli teadlik viivise määras 0,107% päevas. Samas on Laenulepingu Üldtingimustes märgitud viivise määraks 0,08 % päevas. Kohus peab vajalikuks rõhutada, et viivise rakendamise eelduseks on kohustuse täitmata jätmine kohustatud isiku poolt, see tähendab, et kui kohustatud isik tasuks (oleks tasunud) makseid korrapäraselt ja tähtaegselt, ei oleks viivise arvestamine võimalik. Kohus juhib hageja tähelepanu sellele, et laenulepingu põhitingimustes toodud viivisemäär on oluliselt kõrgem kui laenulepingu üldtingimustes märgitud viivise määr. Hageja nõuab aga viivist kõrgemas määras kui oli laenulepingu üldtingimustes ette nähtud. Kohus leiab, viivis on arvestatud ebamõistlikult suures määras, kohus arvestab viivis laenulepingus üldtingimustes märgitud viivise määra ning kostjalt tuleb välja mõista hageja kasuks viivis määras 0,08% päevas. 27.12.2020 -15.03.2021 summalt 34,07 viivis 2,15 eurot; 27.01.2021 -15.03.2021 summalt 35,18 viivis 1,35 eurot; 27.02.2021 -15.03.2021 summalt 36,14 viivis 0,49 eurot; 16.03.2021 -08.04.2021 summalt 3665,86 viivis 70,38 eurot. Kohus rahuldab hageja viivise nõude osaliselt summas 74,37 eurot. TsMS § 367 alusel viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.

7(6)

Kohtuotsuse tegemise järgselt lisanduva viivise suurus tuleneb eelkõige kostja enda tegevusest või tegevusetusest ja kostjal on võimalik vältida viivisenõuet temalt kohtuotsusega väljamõistetud sissenõutavaks muutunud summa tasumisega. Eeltoodu alusel rahuldab kohus hagi osaliselt ja mõistab kostjalt välja sissenõutavaks muutunud viivise 74,37 eurot ja jooksva viivise määras 0,08% päevas alates 09.04.2021.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

18.Vastavalt TsMS § 163 lg 1 kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades kui kohus ei jaota kulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Arvestades TsMS § 163 lg 1, jaotab kohus menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Kohus rahuldab hagi osaliselt (95%). Seega 95% hageja menetluskuludest kannab kostja. Hageja menetluskulud on summas 990 eurot ja riigilõiv 475 eurot, kokku 1 465 eurot, millest 95% on 1 391,75 eurot. Kohus mõistab kostjalt hageja menetluskulude katteks välja 1 391,75 eurot. Hageja taotleb hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivise väljamõistmist. Vastavalt TsMS § 177 lg 4 märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

/ allkirjastatud digitaalselt /

Maido Roots Kohtunik

Tartu Ringkonnakohtu 16.06.2022 kohtumäärusega jäeti Viru Maakohtu 15.09.2021otsus muutmata.

/ allkirjastatud digitaalselt /

Elena Jõgis Referent

8(6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 28.08.20262-26-101004/17Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 27.08.20262-26-13942/4Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja