Harju Maakohus
Kohtunik
Hannes Olev
Määruse tegemise aeg ja koht
14. september 2021, Tallinna kohtumaja
Tsiviilasja number
2-13-36486
Tsiviilasi
A. M. kohustustest vabastamise menetlus
Menetlustoiming
kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine
Menetlusosalised ja nende
Võlgnik: A. M. (pankrotis, isikukood xxx, elukoht xxx, e-post: xxx); Võlausaldajad: Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu, Swedbank Liising Aktsiaselts, Aktsiaselts SEB Liising.
esindajad
Lõpetada A. M. (pankrotis, isikukood xxx) kohustustest vabastamise menetlus. Vabastada A. M. pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Vabastada Heli Kalind (isikukood xxx) võlgniku usaldusisiku kohustustest. Pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu lõpevad, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud.
Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest. Asjaolud 06.08.2013 esitas A. M. Harju Maakohtule võlgniku pankrotiavalduse ja kohustustest vabastamise avalduse. Harju Maakohus kuulutas 27.09.2013 määrusega välja A. M.i pankroti ning nimetas pankrotihalduriks Terje Eipre. Võlausaldajate esimene üldkoosolek toimus 14.10.2013. Nõuete kaitsmise koosolek toimus 14.02.2014.
17.06.2014 määrusega lõpetati A. M.i pankrotimenetlus ning usaldusisikuks määrati Heli Kalind. 04.07.2019 esitas võlgnik kohtule kohustustest vabastamise taotluse kuna möödus 5 aastat kohustustest vabastamise menetluse algusest. Kohus küsis võlausaldajalt seisukohta võlgniku kohustustest vabastamisel ning saatis neile ka info võlgniku ärakuulamise istungi kohta. Kohus korraldas võlgniku ärakuulamiseks 17.09.2019 istungi, kuhu ilmusid võlgnik, usaldusisik ja Swedbank AS esindaja. Kohus tegi 08.11.2019 määruse, millega otsustas lõpetada A. M.i kohustustest vabastamise menetlus ja vabastada A. M. pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Swedbank AS ja Swedbank Liising Aktsiaselts esitasid 26.11.2019 Harju Maakohtu 08.11.2019 määrusele määruskaebuse, mille Tallinna Ringkonnakohus 24.04.2020.a määrusega tühistas, tegi uue määrus, millega jättis rahuldamata A. M.i 4. juuli 2019 taotluse kohustustest vabastamise menetluse lõpetamiseks ja pikendas võlgniku kohustustest vabastamise menetlust kahe aasta võrra, see tähendab kuni 17. juunini 2021. 27.06.2021 esitas võlgnik kohtule kohustustest vabastamise taotluse kuna möödus 7 aastat kohustustest vabastamise menetluse algusest. Kohus küsis võlausaldajalt seisukohta võlgniku kohustustest vabastamisel ning saatis neile ka info võlgniku ärakuulamise istungi kohta. Kohus korraldas võlgniku ärakuulamiseks 07.09.2021 istungi, kuhu ilmus võlgnik. 01.07.2021 esitas kohtule seisukoha AS SEB Liising, kes on seisukohal, et võlgnik ei ole rikkunud süüliselt võlausaldaja huve. AS SEB Liising on seisukohal jätta kohtu otsustada võlgniku kohustustest vabastamine. 02.07.2021 esitas kohtule seisukoha Swedbank Liising AS, tuues välja et kokku on kohustustest vabastamise menetluse kestel võlgnik Swedbank Liising AS-ile teinud väljamakseid kokku summas 215,08 eurot ehk tasunud umbes 20% võlausaldaja nõudest. Võlausaldaja on seisukohal, et võlgnik oleks töö leidmise korral suuteline oma kohustused võlausaldajate ees täitma. Võlausaldaja jätab võlgniku kohustustest vabastamise kohtu otsustada. 05.07.2021 esitas seisukoha Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu, andes teada, et maksuhalduril puuduvad vastuväited A. M.i kohutustest vabastamise menetluse lõpetamise osas ja isiku kohustustest vabastamine jäetakse kohtu otsustada. Kohustustest vabastamise menetluse perioodil alates 17.06.2014 laekus isiku ettemaksukontole MTA-s 2597,17 eurot. MTA nõue isiku vastu on 0 eurot. Kohtumääruse põhjendused Pankrotiseaduse (PankrS) § 175 lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. PankrS § 175 lg 51 sätestab, et kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, pärast mille möödumist vaadatakse kohustustest vabastamise avaldus uuesti läbi. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui seitse aastat menetluse algatamisest.
Kohus pikendas kohustustest vabastamise tähtaega kuni 17.06.2021. Käesolevaks ajaks on võlgnik kohustustest vabastamise menetluse algatamisest möödunud üle seitsme aasta, mistõttu otsustab kohus pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise vastavalt PankrS §-le 175. Tulenevalt PankrS § 175 lg-st 3 kuulab kohus enne kohustustest vabastamise otsustamist ära usaldusisiku ja võlgniku, samuti võlausaldajad, kes on selleks soovi avaldanud. Võlgnik peab vande alla andma kohtule teavet oma kohustuste täitmisest. Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet ei anna, keeldub kohus võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast (PankrS § 175 lg 4). Kohus kutsus võlgniku, usaldusisiku ja võlausaldajad kohtuistungile 07.09.2021. Istungile ilmus võlgnik. AS SEB Liising on seisukohal, et võlgnik ei ole rikkunud süüliselt võlausaldaja huve ja tuleb jätta kohtu otsustada võlgniku kohustustest vabastamine. Swedbank Liising AS tõi välja et kokku on kohustustest vabastamise menetluse kestel võlgnik Swedbank Liising AS-ile teinud väljamakseid kokku summas 215,08 eurot ehk tasunud umbes 20% võlausaldaja nõudest. Võlausaldaja on seisukohal, et võlgnik oleks töö leidmise korral suuteline oma kohustused võlausaldajate ees täitma. Võlausaldaja jätab võlgniku kohustustest vabastamise kohtu otsustada. Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu teatas, et maksuhalduril puuduvad vastuväited A. M.i kohutustest vabastamise menetluse lõpetamise osas, isiku kohustustest vabastamine jäetakse kohtu otsustada ja võlausaldaja nõue isiku vastu on 0 eurot. PankrS § 175 lg 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos või kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Kohus ei ole käesolevas tsiviilasjas tuvastanud võlgniku kohustustest vabastamisest keeldumise aluseid. Vastavalt PankrS § 175 lg 2 punktile 2 keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud süüliselt PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Nimetatud säte eeldab võlausaldajate nõuete rahuldamise takistamisele suunatud tegevust, samuti võlgniku süülist käitumist – kas tahtlust või rasket hooletust. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 104 lg 4 kohaselt on raske hooletus käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine ning VÕS § 104 lg 5 järgi on tahtlus õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel. PankrS § 173 lg 1 ja lg 2 kohaselt on võlgnik kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima, võlgnik ei tohi varjata saadud tulusid ning vara ning peab andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Kohus ei ole tuvastanud, et võlgnik oleks PankrS § 175 lg-s 2 sätestatud kohustusi rikkudes varjanud oma tulusid ning vara või jätnud kohtule ja usaldusisikule andmata teavet oma sissetulekute või vara kohta. Võlgnik on kohtu hinnangul tegelenud mõistlikult tulutoova tegevusega ning ei ole varjanud oma tulusid ning vara. Kohustustest vabastamise menetluse raames peab võlgnik üles näitama initsiatiivi ja reaalset tahet oma kohustusi täita. Kohustustest vabastamine ei ole ette nähtud automaatselt kõigile isikutele, vaid üksnes nendele, kes on andnud endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks (Riigikohtu lahendid nr 3-2-1-49-16, p 15; 3-2-1-19-16, p 14).
Võlgnik on kohtu hinnangul teinud kohustustest vabastamise menetluse jooksul kõik endast oleneva, et võlausaldajate nõudeid võimalikult suures ulatuses tasuda. Võlgnik on tasunud võlausaldajale Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu võlga summas 2597,17eurot, Swedbank Liising AS-le summas 200,08 eurot ning SEB Liising AS-le summas 1309,97 eurot. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et võlgnik töötas varasemalt autojuhina Soomes. Alates 17.06.2021 on A. M.i töösuhe lõppenud ning võlgnik otsib uut töökohta. Kohtule esitatud dokumentidega on tõendatud, et võlgniku tervislik seisukord on halb. Samuti on võlgnik ja usaldusisik kohtule kinnitanud, et võlgniku kulud on suurenenud seoses võlgniku ema tervisliku seisukorra halvenemisega, kuna A. M. hooldab oma raske liikumispuudega ja diabeetikust ema. Kohus viitab Riigikohtu seisukohale, et võlgadest vabastamise menetlus näeb kohustustest vabastamise võimaluse ette neile, kelle majanduslik olukord on eriti raske, ja peaks lõpptulemusena võimaldama võlgnikule uue majandusliku alguse, andma talle uue võimaluse normaalseks majanduslikuks ja sotsiaalseks eluks (3-2-1-60-13, p 10). Kohtu hinnangul ei ole võlgniku käitumine olnud suunatud võlausaldajate huvide süülisele kahjustamisele. Kohus leiab, et A. M. on isikuks, kellele tuleb anda võimalus normaalseks majanduslikuks ja sotsiaalseks eluks. Kohtu hinnangul ei ole võlgnik pankrotiseadusest tulenevaid kohustusi rikkunud. Kohus selgitab, et kohustustest vabastamise taotluse rahuldamata jätmiseks puudub alus, millest tulenevalt ei ole alust ka kohustustest vabastamise menetluse pikendamiseks. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et A. M. pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamine on põhjendatud ning A. M. tuleb tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada. Tulenevalt PankrS § 172 lg-st 4 vabastab kohus võlgniku kohustusest vabastamise menetluse lõpetamisel usaldusisiku. Seega vabastab kohus usaldusisiku. PankrS § 177 lg 1 järgi võib kohus võlausaldaja taotlusel ühe aasta jooksul võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise määruse tegemisest selle määruse tühistada, kui selgub, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel oma kohustusi tahtlikult rikkunud ja sellega oluliselt takistanud pankrotivõlausaldajate nõuete rahuldamist. Võlausaldaja võib PankrS § 177 lõikes 1 nimetatud taotluse esitada üksnes juhul, kui ta sai võlgniku kohustuste rikkumisest teada alles pärast võlgniku kohustustest vabastamise määruse tegemist. PankrS § 175 lg 6 kohaselt võib määruse peale, millega kohus on võlgniku kohustustest vabastanud või sellest keeldunud, esitada määruskaebuse võlausaldaja ja võlgnik. PankrS § 175 lg 7 kohaselt avaldab kohus teate võlgniku kohustustest vabastamise või vabastamata jätmise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. PankrS § 176 lg 1 kohaselt kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud.
/allkirjastatud digitaalselt/ Hannes Olev Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.