Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Mati Maksing, Gaida Kivinurm ja Ulvi Loonurm
Määruse tegemise aeg ja koht
24. aprill 2020, Tallinn
Tsiviilasja number
2-13-36486
Tsiviilasi
XX kohustustest vabastamise menetlus
Vaidlustatud määrus
Harju Maakohtu 8. novembri 2019 määrus
Kaebuse esitaja ja liik
Swedbank Liising Aktsiaseltsi määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Võlgnik: XX (isikukood XXXXXXXXXXX) Võlausaldaja I (määruskaebuse esitaja): Swedbank Liising Aktsiaselts (registrikood 10434248), lepinguline esindaja Britt Kärbis Võlausaldaja II: Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu), lepinguline esindaja Margit Kikas Võlausaldaja III: Aktsiaselts SEB Liising (registrikood 10281767), lepinguline esindaja Piret Kangur
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Kaebuse väited on kokkuvõtvalt järgmised: -
-
-
-
-
maakohus ei selgitanud välja asjas tähtsust omavaid asjaolusid ega hinnanud tõendeid, mistõttu jõudis ebaõigele lõppjäreldusele. Maakohtu seisukoht on vastuolus tõendite ja seadusega. Võlgnik teenis sissetulekut, millest osa tulnuks eraldada võlausaldajatele väljamaksete tegemiseks, kuid mida võlgnik ei teinud; vastavalt nõukogu 29. mai 2000. aasta määruse (EÜ) nr 1346/2000 (edaspidi: määrus nr 1346/2000) art-le 1, art 2 p-le a ja lisale A kohaldatakse maksejõuetusmäärust Eesti pankrotimenetlusele. Maksejõuetusmääruse art 3 p 1, ning art 4 p-de 1 ja 2, aga samuti põhjenduse 23 alusel kohaldatakse maksejõuetusmenetlusele, sh PankrS-s sätestatud füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamise menetlusele selle liikmesriigi seadusi, kus menetlus algatati, kui pole sätestatud teisiti. Võlgniku pankrotimenetlus on algatatud, toimunud ja lõpetatud Eestis, samuti kohustustest vabastamise menetlus. Seega võlgnikukohustustest vabastamise menetlusele kohalduvad Eesti õigusaktid; PankrS § 173 lg 5 alusel ei pea võlgnik usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 132 lg 1 kohaselt ei arestita sissetulekut, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust. Võlgniku sissetuleku määramisel tuleb lähtuda Eestis kehtivast töötasu alammäärast ka juhul kui võlgnik elab ja töötab Soomes; töötasu alammäär oli 2018. aastal 500 eurot ja 2019. aastal 540 eurot. Usaldusisiku aruande kohaselt sai võlgnik 2018. aasta augustist detsembrini tulu kokku 6337,37 eurot, millest arestitav osa on 3837,37 eurot. Arestitavast summast 25% antakse PankrS § 173 lg 4 kohaselt võlgnikule, seega 75% arestitava summas osas tehakse väljamakse võlausaldajatele, mis oleks 2878,02 eurot. Võlgnik ei ole vastavas summas väljamakset võlausaldajatele teinud. Seega rikkus võlgnik PankrS § 173 lg-s 3 sätestatud tulu loovutamise kohustust ja kahjustas sellega võlausaldajate huve; võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse ajal kogu aeg töötanud. Viimases ettevõttes töötab võlgnik osalise tööajaga tervislikel põhjustel. Maakohus ei tuvastanud ega selgitanud välja, kas võlgnikul on vastavalt asjaoludele mõistlik töö olemas. Sealjuures peaks arvestama võlgniku haridust ja töö jõukohasust. Maakohus ei tuvastanud, mis ulatuses on võlgnikul töövõime kaotus ka kas osalise tööajaga töötamine on põhjendatud.
rikkumist. Määruskaebuse kohaselt ei ole tõendite ja tuvastatud asjaolude järgi võimalik asuda seisukohale, et võlgnik on PankrS § 173 lg-s 3 sätestatud kohustusi kohaselt täitnud. Ringkonnakohus nõustub nende etteheidetega, mida põhjendab alljärgnevalt.
5 (5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.