Osaühingu Lumina Metall hagi Raudar Metal Works OÜ vastu kahjuhüvitise ja viivise nõudes Raudar Metal Works OÜ vastuhagi Osaühingu Lumina Metall vastu võlgnevuse ja viivise nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 28. mai 2021. a otsus
Kaebuse esitaja ja liik
Osaühingu Lumina Metall apellatsioonkaebus
Kaebuse hind
12 022,20 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja Osaühing Lumina Metall (registrikood 10321136), lepinguline esindaja vandeadvokaadi abi Janar Kuus Kostja Raudar Metal Works OÜ (registrikood 12345520), lepinguline esindaja vandeadvokaat Martin Kruus
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 28. mai 2021. a otsus tsiviilasjas nr 2-18-10837 osas, millega maakohus mõistis Osaühingult Lumina Metall Raudar Metal Works OÜ kasuks võlgnevuselt 4968,60 eurot välja 28. mai 2021. a seisuga arvestatud viivise 1421,13 eurot. Teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta selles osas Raudar Metal Works OÜ viivisenõue rahuldamata.
2.Jätta Harju Maakohtu 28. mai 2021. a otsus tsiviilasjas nr 2-18-10837 muutmata osas, millega maakohus jättis Raudar Metal Works OÜ-lt Osaühingu Lumina Metall kasuks välja mõistmata kahjuhüvitise 5631 eurot ja sellelt arvestatud viivise, samuti menetluskulude jaotuse osas.
3.Harju Maakohtu 28. mai 2021. a otsus tsiviilasjas nr 2-18-10837 on jõustunud osas, millega mõisteti Raudar Metal Works OÜ-lt Osaühingu Lumina Metall kasuks välja kahjuhüvitis 5303,10 eurot ja sellelt arvestatud viivis, jäeti Raudar Metal Works OÜ-lt Osaühingu Lumina Metall kasuks välja mõistmata kahjuhüvitis
646,50 eurot ja sellelt arvestatud viivis ning jäeti Osaühingult Lumina Metall Raudar Metal Works OÜ kasuks välja mõistmata viivis võlgnevuselt 4968,60 eurot alates maakohtu otsuse tegemisest kuni põhinõude täitmiseni.
4.Rahuldada Osaühingu Lumina Metall apellatsioonkaebus osaliselt.
5.1.Rahuldada Osaühingu Lumina Metall hagi osaliselt.
5.2.Välja mõista Raudar Metal Works OÜ-lt Osaühingu Lumina Metall kasuks kahjuhüvitis 5303,10 eurot ja viivis perioodi alates 13. jaanuarist 2018 kuni
28.maini 2021 eest 1377,98 eurot.
5.3.Rahuldada Raudar Metal Works OÜ vastuhagi osaliselt.
5.4.Välja mõista Osaühingult Lumina Metall Raudar Metal Works OÜ kasuks põhivõlgnevus 4968,60 eurot.
5.5.Tasaarvestada pooltelt vastastikku väljamõistetud rahasummad (tervikresolutsiooni p-d 5.2 ja 5.4) ning tasaarvestuse tulemusena mõista Raudar Metal Works OÜ-lt Osaühingu Lumina Metall kasuks välja 1712,48 eurot.
5.6.Mõista Raudar Metal Works OÜ-lt Osaühingu Lumina Metall kasuks välja viivis põhinõudest (1712,48 eurot) võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 29. maist 2021 kuni põhinõude täitmiseni, kuid kokku mitte üle põhinõude summa.
5.7.Jätta maakohtus kantud menetluskulud poolte endi kanda.
5.8.Jätta ringkonnakohtus kantud Osaühingu Lumina Metall menetluskuludest 6% Raudar Metal Works OÜ kanda ja Raudar Metal Works OÜ menetluskuludest 94% Osaühingu Lumina Metall kanda.
5.9.Määrata kindlaks Osaühingu Lumina Metall ringkonnakohtus kantud menetluskulude rahaline suurus ja mõista Raudar Metal Works OÜ-lt Osaühingu Lumina Metall kasuks välja menetluskulud 60 eurot.
5.10.Määrata kindlaks Raudar Metal Works OÜ ringkonnakohtus kantud menetluskulude rahaline suurus ja mõista Osaühingult Lumina Metall Raudar Metal Works OÜ kasuks välja menetluskulud 488,80 eurot.
5.11.Tasaarvestada pooltelt vastastikku väljamõistetud menetluskulud (tervikresolutsiooni p-d 5.9 ja 5.10) ning tasaarvestuse tulemusena mõista Osaühingult Lumina Metall Raudar Metal Works OÜ kasuks välja menetluskulud 428,80 eurot.
5.12.Kohustada Osaühingut Lumina Metall tasuma väljamõistetud menetluskuludelt (428,80 eurot) Raudar Metal Works OÜ-le viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni selle täitmiseni. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada
Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Osaühing Lumina Metall (hageja) esitas 17. juulil 2018 Harju Maakohtule Raudar Metal Works OÜ (kostja) vastu hagi, milles palus mõista kostjalt hageja kasuks välja 11 580,60 eurot, hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise 469,57 eurot ja seadusjärgses määras viivise protsendina põhinõudest hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni ning jätta menetluskulud kostja kanda. Hagiavalduse ja selle täienduste kohaselt tellis hageja 20. oktoobril 2017 kostjalt plekkide värvimistööd värviga RR 21 koos avade puurimisega. Kostja pidi ise otsustama, millise värviga värvida. Kostja ei teavitanud hagejat ühestki riskist. Hageja transportis plekid pärast nende kättesaamist Soome objektile. Hageja töötajad avastasid 30. oktoobril 2017 plekke paigaldades, et plekkidel kumab alumine värv läbi ja neetide juurest oli hakanud värv lahti tulema. Suruõhku plekkidele peale lastes hakkas värv kooruma. Hageja saatis 30. oktoobril 2017 kostjale informatsiooni selle kohta. Ühtlasi oli hageja sunnitud paigaldatud plekid ehitise küljest eemaldama ja tellima Eestist uued plekid, sest plekkidelt ei olnud võimalik ilma tsingitud pinda kahjustamata värvi eemaldada. Hageja saatis 14. novembril 2017 kostjale pretensiooni, millele kostja vastas 22. novembril 2017, et ta ei ole nõus tekkinud kulutusi hüvitama. Kostja põhjustas hagejale kahju 11 580,60 eurot, sh asjatuks osutunud plekkide monteerimise ja demonteerimise tööjõukulu perioodi 27. oktoober kuni 2. november 2017. a eest 5631 eurot, uute plekkide soetamise kulu 5730,72 eurot, uute plekkide painutuse kulu 393 eurot, kahe kaubiku sõidukulu seoses praagiks osutunud plekkide Eestisse vedamisega ja uute plekkide Soome vedamisega 555 eurot, sõidukulu seoses töötaja Soome sõiduga 92 eurot. Hageja on seoses kostjale 22. detsembril 2017 nõudekirja esitamisega teinud kulutusi õigusabile 200 eurot (käibemaksuta). Hagejal on viivisenõue kostja vastu alates 13. jaanuarist 2018, mil möödus nõudekirjas antud tähtaeg. Kostja vastuväited ja vastuhagi
2.Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja vastuväidete kohaselt olid hageja toodud plekid värvitud helehalli värviga ja hageja palus need ühekordse pulbervärvi kihiga üle värvida. Kostjal ei olnud alust eeldada, et plekkdetailide üks külg on värvitud spetsiifilise värviga, mis on uut värvikihti hülgav, sest see ei olnud välisel vaatlusel tuvastatav. Varasema värvikihi spetsiifilised omadused pidid teada olema hagejale, kes oli plekkdetailid soetanud. Hageja kostjat sellest ei teavitanud. Kostja tööde nõuetekohast teostamist kinnitab mh asjaolu, et plekkdetailidel esines värvi koorumise probleem üksnes ühel küljel. Väidetava puuduse iseloomu arvestades pidi puudus olema tuvastatav töö üleandmisel. Hageja teavitas kostjat esmakordselt kavatsusest tellida uue plekid
14.novembri 2017. a pretensioonis pärast seda, kui oli uue töö mujalt tellinud. Plekkide puhastamine ja karestamine ning seejärel plekkide uuesti üle värvimine oli teostatav, kuid sellist võimalust hageja kostjale ei pakkunud. Hagejal töötasu näol tekkinud kahju ei ole põhjuslikus seoses väidetava rikkumisega, sest tegemist oli hageja töötajatega, kellele hagejal tuli nagunii töötasu maksta. Ebaselge on sõidukulu kui kahju põhjendatus ja ulatus, sest arvetelt ei nähtu laevapiletite täpne spetsifikatsioon. Samuti jääb arusaamatuks, miks hageja loeb kahju hulka algselt objektiga
seonduvalt planeeritud sõidu- ja tööjõukulud, mis oleks tulnud kanda ka juhul, kui väidetavat rikkumist ei oleks esinenud. Kahju sai hagejale tekkida alates 5. novembrist 2017, mil uued plekid Soome toimetati, aga pärast nimetatud kuupäeva ei ole hagejale esitatud tõendite põhjal tekkinud tööjõukulu ega märkimisväärset transpordikulu. Lisaks ei teavitanud hageja kostjat sellest, et detailid viiakse paigaldamiseks välisriiki ega sellest, et hageja on seotud kolmanda isikuga sõlmitud lepingust tulenevate tähtaegadega, mistõttu ei olnud kahju kostjale ettenähtav.
3.Kostja esitas 13. septembril 2018 Harju Maakohtule vastuhagi, milles palus mõista hagejalt kostja kasuks välja 4968,60 eurot, vastuhagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise 346,30 eurot ja edasiulatuva seadusjärgses määras viivise protsendina põhinõudest kuni põhinõude rahuldamiseni. Vastuhagiavalduse kohaselt väljastas kostja hagejale teostatud tööde eest arve summas 4968,60 eurot (koos käibemaksuga) maksetähtajaga 30. oktoober 2017. a. Hageja ei ole senini arvet tasunud. Hageja vastuväited vastuhagile
4.Hageja palus jätta vastuhagi rahuldamata. Hageja vastuväidete kohaselt on ta jätnud arve õiguspäraselt tasumata. Ebaõiglane oleks olukord, kus kostja tekitab oma ebakvaliteetse tööga hagejale kahju, kuid hageja peab töö eest siiski tasuma. Samuti ei ole pooled arvel märgitud tasumise tähtajas kokku leppinud. Lisaks on kostja minetanud õiguse tugineda hageja antud materjali puudusele, sest enne tööde teostamist ei maininud kostja, et pinnale ei pruugi värv püsima jääda ja alumine värv hakkab osaliselt läbi kumama ega teostanud kostja kontrollvärvimist. Maakohtu otsus ja põhjendused
5.Harju Maakohus rahuldas 28. mai 2021. a otsusega (vaidlustatud otsus) hagi ja vastuhagi osaliselt, mõistis kostjalt hageja kasuks välja kahjuhüvitise 5303,10 eurot ja sellelt otsuse tegemise seisuga arvestatud viivise 1377,98 eurot, mõistis hagejalt kostja kasuks välja põhivõlgnevuse 4968,60 eurot ja sellelt otsuse tegemise seisuga arvestatud viivise 1421,13 eurot, tasaarvestas hageja ja kostja vastastikused nõuded, mõistis tasaarvestuse tagajärjel kostjalt hageja kasuks välja 291,35 eurot ja seadusjärgses määras viivise protsendina sellelt alates 29. maist 2021 kuni põhivõla tasumiseni ning jättis menetluskulud poolte endi kanda. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt võttis hageja töö vastu hiljemalt 24. oktoobril 2017 ning kostja tasunõue on alates sellest kuupäevast sissenõutav (võlaõigusseaduse (VÕS) § 637 lg 4). Kuivõrd hageja ei ole arvet tasunud, siis tuleb kostja põhinõue rahuldada. Kuigi hageja tugineb sellele, et töö on puudustega, siis saab ta kasutada selles osas õiguskaitsevahendeid, mida ta kahju hüvitamise nõuet esitades on ka teinud. Kuivõrd arve tasumise tähtpäev oli vastavalt esitatud arvele 30. oktoober 2017. a, siis on hageja viivituses alates 1. novembrist 2017. Kuna kostja nõue tasaarvestusega lõpeb, siis tuleb viivist arvestada kuni otsuse tegemiseni, mitte põhinõude täitmiseni. Hageja kohtueelsed õigusabikulud 200 eurot tuleb kostjalt välja mõista. Kohtueelse professionaalse õigusabi kasutamine oli põhjendatud, sest see oli suunatud sellele, et vaidlus kohtueelselt lahendada ning ka kostjat esindas kohtueelses kirjavahetuses lepingulise esindajana vandeadvokaat. Kostja on töövõtulepingut rikkunud, sest kostja värvitud plekkide paigaldamisel Soome ehitusobjektil maja fassaadile ilmnes, et plekkdetailide ühelt küljelt hakkas värv maha kooruma ning kostjalt värvimisteenust tellides võis hageja eeldada, et saab plekkdetailid, millel uus värv püsib mõlemal poolel (VÕS § 641 lg 2 p 2). Kostja ei hoiatanud hagejat, et värv ei pruugi jääda plekkdetailidele püsima ega ole kostja ka tõendanud, et värvi koorumise põhjuseks oli eelnevalt paigaldatud spetsiaalne värvikiht. Isegi kui plekkdetailid olid spetsiaalse värviga värvitud, oleks kostja pidanud sellise värvikihi olemasolu kohta hagejalt küsima või ise kindlaks tegema, et sellise kihi olemasolu takistab kvaliteetse töö tegemist ja seejärel hagejat hoiatama. Seega ei
ole kostja vastutus välistatud (VÕS § 641 lg 3). Kostja ei ole väitnud ega tõendanud, et puudus oleks tekkinud hagejast tulenevate asjaolude tõttu, mistõttu oli puudus olemas töö hagejale ülemineku hetkel, kuid ilmnes hiljem (VÕS § 642 lg 1). Hageja teatas kostjale lepingutingimustele mittevastavusest 30. oktoobri 2017. a e-kirjaga, s.o mõistliku aja jooksul (VÕS § 644 lg 1). Hageja ei ole kostjalt puudusega töö parandamist nõudnud. Hagejal on aga õigus nõuda kahju hüvitamist täitmise asemel (VÕS § 115 lg 3 ja § 647 lg-d 1 ja 3), kuna kostja ei nõustunud enda vastutusega ja täiendava tähtaja andmine ei oleks tulemust andnud. Tööjõulukulu hüvitamise nõue tuleb jätta rahuldamata, sest hagejal on kohustus maksta oma töötajatele töötasu sõltumata kostja kohustuse rikkumisest. Ülejäänud osas on kahju tekkimine tõendatud ning esineb põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4). Kuivõrd aga on tõendamata, et kostja oli teadlik värvitud detailide kasutamisest Soomes ning vaidlus puudub selles, et plekkdetailid lasi hageja transportida kostja tsehhi ja need võeti sealt vastu, siis ei olnud Soome transportimise kulud kostjale ettenähtavad, mistõttu ei kuulu need väljamõistmisele (VÕS § 127 lg 3). Hageja nõude sissenõutavaks muutumise aeg on mõistlik aeg vastava nõude esitamisest (VÕS § 82 lg 7). 22. detsembri 2017. a nõudekirjaga antud kahju hüvitamise täiendav tähtaeg 12. jaanuar 2018. a on mõistlik aeg, seega on kostja viivituses alates 13. jaanuarist 2018. Apellatsioonkaebus
6.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada osas, millega jäeti rahuldamata hagi summas 5631 eurot ja viivisenõue sellelt, rahuldati vastuhagi osaliselt, mõisteti hagejalt kostja kasuks välja 6389,73 eurot, tasaarvestati poolte vastastikused nõuded ja jäeti menetluskulud poolte endi kanda ning teha uue otsuse, millega rahuldada hagi täies ulatuses, jätta vastuhagi täies ulatuses rahuldamata ja jätta menetluskulud kostja kanda. Maakohus mõistis ebaõigesti välja ebakvaliteetse töö eest tasu, kuigi tuvastas, et hageja avastas värvi koorumise plekkidelt 30. oktoobril 2017 nende paigaldamise käigus. Sellise mittevastavuse avastamise korral oli hagejal õigus kasutada kostja suhtes kõiki õiguskaitsevahendeid, sh keelduda ebakvaliteetse töö eest esitatud arve tasumisest. Kohus jättis arvestamata värvi koorumise avastamise osas esitatud tõenditega. Seejuures, kuna värvi koorumine plekkidelt on tingitud kostja raskest hooletusest, oleks hageja võinud töö lepingutingimustele mittevastavusele tugineda isegi siis, kui ta tööd üle ei vaadanud ja mittevastavusest õigeaegselt ei teatanud (VÕS § 645 lg 1 p 1). Maakohus leidis ebaõigesti, et tööjõukulu 5631 eurot ei ole hageja kahjuks. Kui kostja oleks teinud töö nõuetekohaselt, siis ei oleks hagejal olnud vaja plekke hoone küljest demonteerida ja seejärel uued plekid hoone külge monteerida ning hageja oleks saanud tööjõudu kasutada teistel objektidel. Samuti tuleb kostjale tööjõukulu hüvitamise kohustus VÕS § 646 lg-st 4. Vastustaja seisukoht
7.Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
8.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 2 alusel materiaalõiguse normi väära kohaldamise tõttu tühistada osas, millega maakohus mõistis hagejalt kostja kasuks võlgnevuselt 4968,60 eurot välja 28. mai 2021. a seisuga arvestatud viivise 1421,13 eurot. Tühistatud osas teeb ringkonnakohus uue otsuse, millega jätab kostja viivisenõude selles osas rahuldamata. Maakohtu otsus jääb muutmata osas, millega jäeti kostjalt hageja kasuks välja mõistmata kahjuhüvitis 5631 eurot ja
sellelt arvestatud viivis, samuti menetluskulude jaotuse osas. Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt. TsMS § 654 lg 22 kohaselt esitab ringkonnakohus otsuse resolutsioonis kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse.
9.Esmalt võtab kolleegium seisukoha apellatsioonkaebuse läbivaatamise ulatuse osas. Ringkonnakohus kontrollib TsMS § 651 lg 1 järgi apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Kolleegium märgib, et hageja on esitanud oma taotlused apellatsioonkaebuses vastuoluliselt. Apellatsioonkaebuse taotluste p-s 1 (vt ka selle täpsustus 1. juuli 2021. a menetlusdokumendis) on hageja palunud tühistada maakohtu otsuse osas, milles jäeti rahuldamata hageja tööjõukulu hüvitamise nõue summas 5631 eurot ja sellelt arvestatud viivise nõue ning rahuldati vastuhagi. Samuti on apellatsioonkaebuse sissejuhatuses (vt p 2 kaebuse ulatuse ja aluse kohta) hageja selgelt märkinud, et vaidlustab maakohtu otsust üksnes osas, milles jäeti rahuldamata nõue 5631 euro välja mõistmiseks ja rahuldati vastuhagis esitatud nõuded. Ka apellatsioonkaebuse põhjendustes käsitleb hageja vaid nimetatud nõudeid. Samas apellatsioonkaebuse taotluste p-s 2 palub hageja teha uue otsuse, millega rahuldada hagi täies ulatuses. Kolleegium märgib, et maakohtu otsusest nähtuvalt jäeti rahuldamata ka hageja nõue transpordikulude ning nendelt arvestatud viivise välja mõistmiseks. Samas ei ole apellatsioonkaebuse põhjendustes märgitud midagi, mis TsMS § 633 lg 3 nõudeid arvestades puudutaks maakohtu järeldust transpordikulude rahuldamata jätmise kohta. Eeltoodust tulenevalt lähtub kolleegium asja lahendamisel hageja sõnaselgest soovist ja põhjendustest ning analüüsib maakohtu otsust vaid tööjõukulu hüvitamise nõude summas 5631 eurot ja sellelt arvestatud viivise nõude ning maakohtu otsusega rahuldatud vastuhagi nõuete osas. Ülejäänud osas on maakohtu otsus TsMS § 456 lg 4 teise lause alusel edasi kaebamata jõustunud.
10.Apellatsioonimenetluses on vaidluse all, kas kostjal on õigus nõuda hagejalt töö eest tasu ja selle tasumisega viivitamise eest viivist ning kas hagejal on õigus nõuda kostjalt tööjõukulu eest kahjuhüvitist. Maakohus rahuldas kostja tasunõude ja sellelt otsuse tegemise seisuga arvestatud viivise nõude, kuid jättis rahuldamata hageja tööjõukulu hüvitamise nõude koos viivisenõudega. Kolleegium on erinevalt maakohtust seisukohal, et kostja tasunõudelt arvestatud viivise nõue tuleb jätta rahuldamata. Ülejäänud vaidlustatud osas on aga maakohtu otsus seaduslik ja põhjendatud ning nõustudes maakohtu otsuse põhjendustega, ei pea kolleegium TsMS § 654 lg 6 alusel vajalikuks neid kõiki käesolevas otsuses korrata.
11.Hageja leiab apellatsioonkaebuses, et tal on õigus keelduda kostjale tasu maksmisest, kuna tehtud töö oli puudustega. Arvestades asjas tuvastatud asjaolusid, asus maakohus kolleegiumi hinnangul põhjendatult seisukohale, et hagejal ei ole alust keelduda kostja sissenõutavaks muutunud tasunõude täitmisest.
11.1.Kolleegiumi hinnangul märkis maakohus õigesti, et töövõtulepingust tuleneva tasu maksmise nõude rahuldamiseks tuleb kohtul esmalt kindlaks teha, kas hageja tasunõue on muutunud VÕS § 82 lg 7 mõttes sissenõutavaks, ja seejärel hinnata, kas tellija on esitanud sellele nõudele vastuväiteid, mis välistaks nõude maksmapaneku kestvalt või vähemalt annaks õiguse selle rahuldamisest ajutiselt keelduda (vt Riigikohtu 3. juuni 2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-18-16, p 14).
11.2.Tasunõude sissenõutavuse eeldusteks võivad esiteks olla töö valmimine ja ülevaatamise võimaluse andmine (VÕS § 637 lg-d 3 ja 5) või teiseks töö vastuvõtmine või vastuvõetuks lugemine (VÕS § 637 lg-d 4 ja 5). Hageja väitel leidis maakohus ebaõigesti, et tasunõue on muutunud sissenõutavaks. Kolleegium sellega ei nõustu. Apellatsioonkaebuses ega selle
vastuses ei ole vaidlustatud maakohtu tuvastatud asjaolu, et hageja võttis töö (kostja värvitud plekid) vastu hiljemalt 24. oktoobril 2017. Samuti on maakohus järelduseni, et kostja tasunõue on muutunud sissenõutavaks, jõudmisel kohaldanud õigesti materiaalõigust. Seega on tasu maksmise nõue töö vastuvõtmise tulemusena muutunud sissenõutavaks.
11.3.Hageja heidab apellatsioonkaebuses ette, et maakohus jättis arvestamata plekkidelt värvi koorumise avastamise osas esitatud tõendid, mh tähelepanuta asjaolu, et plekkide kättesaamisel ei olnud värvi koorumine tuvastatav. Seejuures leiab hageja, et kuna kostja on käitunud raskelt hooletult, siis saab ta töö mittekohasele täitmisele tugineda isegi siis, kui ta mittevastavusest õigeaegselt ei teatanud. Kolleegiumi hinnangul on hageja etteheide põhjendamatu. Maakohus hindas H. Lillipuu 12. märtsi 2021. a e-kirja ja tunnistaja X ütlusi värvi koorumise avastamise aja kohta ning luges selle põhjal tõendatuks hageja väite, mille kohaselt ilmnes värvi plekkidelt maha koorumine plekkide paigaldamise käigus (vt maakohtu otsuse põhjenduste p 12.4.1). Samuti leidis maakohus, et hageja täitis kohustuse teatada lepingutingimustele mittevastavusest mõistliku aja jooksul (vt maakohtu otsuse põhjenduste p 12.7). Kolleegium selgitab, et apellatsiooniastmes ei ole enam vaidluse all, et kostja ei täitnud lepingujärgset kohustust nõuetekohaselt ja ta vastutab hagejale tekkinud kahju eest. Maakohus tuvastas, et kostja tehtud töö ei vastanud lepingutingimustele ja kostja vastutab kohustuse rikkumise eest. Kostja maakohtu otsust ega rikkumise või vastutuse aluseks olevaid asjaolusid ei vaidlustanud. TsMS § 652 lg 1 p 1 järgi võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel aluseks esimese astme kohtu poolt tuvastatud faktilised asjaolud. Samas märgib kolleegium, et ainuüksi see, et töö on puudusega, ei anna alust keelduda tasu maksmisest.
11.4.Hageja märgib õigesti, et puudustega töö vastuvõtmine ei välista tellija õigust kasutada sellest tulenevaid õiguskaitsevahendeid, nagu selgitas ka maakohus. Kui tellija on lepingutingimustele mittevastava töö juba vastu võtnud, võib ta pärast lepingutingimustele mittevastavuse avastamist keelduda VÕS § 111 alusel töövõtjale tasu maksmisest. Kohustuse täitmisest keeldumise õigus on siiski üksnes esialgne õiguskaitsevahend ega anna tellijale õigust tasu maksmisest lõplikult keelduda. Kokkulepitud tasu maksmata jätmisest saab tellija keelduda n-ö lõplikult üksnes juhul, kui tal on rahaline nõue töövõtja vastu kahju hüvitamiseks VÕS § 115 lg 1 järgi või kulutuste hüvitamiseks VÕS § 646 lg 5 järgi ulatuses, milles tellija tasaarvestab selle tasunõudega. Lisaks võib tellija keelduda tasu maksmisest, kui ta alandab puudustele tuginedes lepingujärgset hinda VÕS § 112 lg 1 alusel, hinna alandamise võrra. Samuti vabaneb tellija tasu maksmise kohustusest VÕS § 116 lg 1 alusel lepingust taganedes (vt Riigikohtu 28. oktoobri 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-80-08, p-d 32 ja 33). Kuna praegusel juhul ei ole hageja tuginenud hinna alandamisele ega väitnud, et ta on lepingust kas täielikult või osaliselt taganenud, siis ei olnud maakohtul alust jätta rahuldamata kostja tasu maksmise kohustuse täitmiseks esitatud vastuhagi. Kuivõrd maakohus rahuldas ühtlasi hageja rahalise nõude kostja vastu kahju hüvitamiseks VÕS § 115 lg 1 järgi, siis tasaarvestas maakohus selle põhjendatult kostja tasunõudega.
11.5.Täiendava põhjendusena toob kolleegium välja, et nõustub kostja seisukohaga, mille kohaselt viiks kostja tasunõude rahuldamata jätmine hageja põhjendamatu rikastumiseni. Arvestades, millises ulatuses on maakohtu otsusega rahuldatud hageja kahju hüvitamise nõue uute plekkdetailide soetamise ja töötlemisega seoses ning asjaolu, et hageja on lepingu täitmisena üleantu vastu võtnud ega ole kasutanud õiguskaitsevahendina lepingust taganemist, kaasneks kostja tasunõude rahuldamata jätmisega hagejale parem olukord võrreldes sellega, kus ta kohustuse rikkumiseta oleks olnud.
12.Apellatsioonkaebuse väite kohaselt on maakohus alusetult mõistnud hagejalt kostja kasuks välja 28. mai 2021. a, s.o maakohtu otsuse tegemise seisuga arvestatud viivise 1421,13 eurot.
Kolleegium nõustub hageja seisukohaga, et maakohtu otsus tuleb selles osas materiaalõiguse normi kohaldamata jätmise tõttu tühistada.
12.1.Viivist võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel VÕS § 113 lg 1 esimese lause järgi nõuda arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohustuse kohase täitmiseni. Maakohus tuvastas, et kostja tööde eest esitatud arve maksetähtpäevaks oli 30. oktoober 2017. a. Seega on sellest arvest tulenev tasunõue muutunud sissenõutavaks 1. novembril 2017. Maakohus jättis aga ebaõigesti kohaldamata VÕS § 113 lg 4, mille järgi ei pea võlgnik maksma viivist aja eest, mil ta õigustatult keeldub oma kohustuse täitmisest.
12.2.Hageja on läbivalt menetluses tuginenud sellele, et tal on õigus keelduda ebakvaliteetse töö eest esitatud arve tasumisest. Kolleegium nõustub, et hagejal on ajutise iseloomuga täitmisest keeldumise õigus. Töö vastuvõtmise puhul võib tellija keelduda sissenõutavaks muutunud tasu maksmisest VÕS § 111 lg 1 järgi kuni töövõtja on täitnud oma vastastikuse kohustuse, mh asendanud või parandanud lepingutingimustele mittevastava täitmise või seda pakkunud või andnud täitmiseks tagatise või on kinnitanud, et ta kohustuse täidab (vt Riigikohtu
28.oktoobri 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-80-08, p-d 33 ja 34). Kuivõrd hageja esitas kostja lepingutingimustele mittevastava soorituse tõttu kostja vastu nõude, siis võis hageja oma soorituse tegemisest keelduda kuni on täidetud kohustus, mida tal on õigus kostjalt nõuda. Kostjal ei olnud õigust nõuda hagejalt tasu maksmist oma kohustust nõuetekohaselt täitmata.
12.3.Hagejal oli õigus keelduda tööde eest tasu maksmisest kuni kohus on rahuldanud hageja kahju hüvitamise nõude puudustega seotud kulutuste ja muu kahju hüvitamiseks (vt Riigikohtu
16.jaanuari 2007. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-134-06, p 12). Kuna hageja keeldus põhjendatult VÕS § 111 alusel kostjale tasu maksmisest, siis ei sattunud ta tasumise kohustuse täitmisega viivitusse. Seega ei olnud alust hagejalt 28. mai 2021. a seisuga arvestatud viivist välja mõista.
13.Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele, mis on esitatud seoses tööjõukulu 5631 eurot hüvitamise ja sellelt arvestatud viivise nõude rahuldamata jätmisega, märgib kolleegium järgmist.
13.1.Hageja nõuab kostjalt plekkide monteerimise ja demonteerimise tööjõukulu hüvitamist perioodi 27. oktoober kuni 2. november 2017. a eest summas 5631 eurot. Maakohus leidis õigesti, et hageja rahaline nõue on käsitatav kahju hüvitamise nõudena VÕS § 115 lg 1 alusel. Kolleegium selgitab, et kahju hüvitamise nõude esimeseks eelduseks on kahju tekkimine ehk varaline diferents VÕS § 127 lg 1 mõttes, mis eeldab varalise olukorra võrreldavat halvenemist, st kahjustatud isik peab olema sattunud kahju tekitaja käitumise tõttu halvemasse olukorda võrreldes olukorraga, milles ta oleks olnud, kui rikkumist ei oleks toimunud (vt nt Riigikohtu 6. mai 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-36-15, p 22; 15. märtsi 2017. a otsus tsiviilasjas nr 32-1-152-16, p 21). Kõiki kahju hüvitamise nõude aluseks olevaid asjaolusid, mh hagejale kahju tekkimist (VÕS § 127 lg 1, § 128), peab TsMS § 230 lg 1 esimese lause järgi tõendama hageja.
13.2.Hageja väite kohaselt, kui kostja oleks teinud töö nõuetekohaselt, siis ei oleks hagejal olnud vaja plekke hoone küljest demonteerida ja seejärel uued plekid hoone külge monteerida ning hageja oleks saanud tööjõudu kasutada teistel objektidel. Kolleegium nõustub maakohtu seisukohaga, et hageja ei ole endale sellise kahju tekkimist tõendanud. Seda ei tõenda ka hageja maakohtus esitatud kinnitus töötajate tunnitasu ja ajakulu kohta vaidlusalusel perioodil (tl 14). Kolleegium nõustub maakohtuga selles, et hageja kahjuna ei saa käsitleda tema enda töötajatele makstud töötasu (vt Riigikohtu 6. mai 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-36-15, p 23). Hageja oleks pidanud maksma oma töötajatele töötasu ka juhul, kui ta ei oleks plekke ise monteerinud ja demonteerinud. Seega ei ole hagejal seoses oma tööjõu kasutamisega täiendavaid kulusid tekkinud. Vastupidist ei ole hageja tõendanud. Samuti ei ole hageja tõendanud, et tal oleks olnud võimalik oma tööjõudu teisiti kasutada ning et ta seetõttu mõnest objektist või tööst
loobus. Kuigi hageja on leidnud, et sellise kahju tekkimine on ilmselge, siis ei nõustunud kostja hageja väidetega, mistõttu tulnuks hagejal oma väiteid TsMS § 230 lg 1 järgi tõendada.
13.3.Täiendavalt tugineb hageja sellele, et kostjal on tööjõukulu hüvitamise kohustus VÕS § 646 lg 4 alusel. Viidatud sätte kohaselt kohustub parandamiseks või asendamiseks kohustatud töövõtja kandma töö puuduse kõrvaldamise või uue töö tegemisega seonduvad kulud. Kolleegiumi hinnangul ei ole kõnealune säte praegusel juhul asjassepuutuv. Nimetatud paragrahv reguleerib tellijapoolset lepingu täitmise nõuet. Praegusel juhul nõuab hageja täitmise asemel kahju hüvitamist VÕS § 115 lg 1 alusel, mille rahuldamise eelduseks on kahju tekkimine. Seejuures lasub kahju tekkimise tõendamiskoormis hagejal, kuid hageja ei ole oma tõendamiskoormist täitnud.
13.4.Põhinõude summas 5631 eurot rahuldamata jätmise tõttu jäi õigesti rahuldamata ka sellelt arvestatud viivise nõue.
14.Kuna pooltel on vastastikused rahalised kohustused, teeb kolleegium otsuse resolutsioonis väljamõistetavate rahasummade osas vastavalt TsMS § 445 lg 1 teisele lausele tasaarvestuse. Tasaarvestuse tulemusena tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 1712,48 eurot (= 6681,08 – 4968,60). Samuti tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 1712,48 euro suuruselt põhivõlalt arvestatud viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 29. maist 2021 kuni põhivõla tasumiseni. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
15.Kuigi ringkonnakohus muudab maakohtu tehtud lahendit, ei ole praegusel juhul vajadust muuta maakohtu menetluskulude jaotust (TsMS § 173 lg 3 esimene lause). Kolleegium nõustub maakohtu lõppjäreldusega, mille kohaselt tuleb maakohtus kantud menetluskulud TsMS § 163 lg 1 järgi jätta poolte endi kanda, sest mõlema poole nõuded kuuluvad rahuldamisele osaliselt. Vaatamata sellele, et ringkonnakohus rahuldab vastuhagi väiksemas ulatuses kui maakohus, ei ole pooltelt väljamõistetavad rahasummad märkimisväärselt erinevad, mistõttu on kolleegiumi hinnangul kohane jätta menetluskulud poolte endi kanda.
16.Juhindudes TsMS § 173 lg-st 1 märgib kolleegium ringkonnakohtus kantud menetluskulude jaotuse. Menetluskulude jaotamisel lähtub kolleegium TsMS § 163 lg-s 1 ja § 171 lg-s 1 sätestatust. Kuivõrd kohtul tuleb tagada, et menetluskulude jaotus oleks õiglane, siis leiab kolleegium, et maakohtu otsuse vaidlustamise ja apellatsioonkaebuse rahuldamise ulatust arvestades tuleb ringkonnakohtus kantud hageja menetluskulud jätta 6% ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud 94% ulatuses hageja kanda.
17.Kuivõrd ringkonnakohus jätab maakohtu menetluskulude jaotuse muutmata, siis määrab ringkonnakohus TsMS § 174 lg 1 järgi kindlaks menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses.
17.1.Hageja menetluskulude nimekirja järgi seisnevad hageja menetluskulud apellatsiooniastmes lepingulise esindaja kuludes 466,66 eurot (käibemaksuta) ja apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõivus 600 eurot. Menetluskulude nimekirja järgi tegi lepinguline esindaja tunnihinnaga 100 eurot (käibemaksuta) hagejat esindades kokku toiminguid 4 tunni ja 40 minuti ulatuses, sh: maakohtu otsusega tutvumine 0,25 tundi; apellatsioonkaebuse koostamine 3 tundi ja 40 minutit; arvamuse koostamine 0,5 tundi; menetluskulude nimekirja koostamine 0,25 tundi. Kolleegium leiab, et arvestades asja keerukust ning menetlustoimingute ja -dokumentide mahtu, mh asjaolu, et apellatsioonkaebuses korratakse maakohtus esitatud seisukohti, on apellatsioonkaebuse koostamise ja sellele eelnenud maakohtu otsusega tutvumise ajakulu põhjendatud kokku 3,25 tunni ulatuses. Ülejäänud toimingute ajakulu on taotletud ulatuses
põhjendatud ja vajalik. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu 100 eurot (käibemaksuta) ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Kuivõrd hageja on kinnitanud, et ta on käibemaksukohustuslane (TsMS § 174 lg 10), siis tuleb hageja menetluskulud välja mõista käibemaksuta. Eeltoodut arvestades on hageja põhjendatud ja vajalik lepingulise esindaja kulu ringkonnakohtus 400 eurot (= 4 tundi x 100 eurot), millele lisandub põhjendatud riigilõivu kulu 600 eurot ehk kokku 1000 eurot. Kuna menetluskulude jaotuse järgi tuleb hageja menetluskuludest 6% kanda kostjal, siis tuleb kostjalt hageja kasuks ringkonnakohtus kantud menetluskuludena välja mõista 60 eurot (= 1000 x 0,06).
17.2.Kostja menetluskulude nimekirja järgi seisnevad kostja menetluskulud apellatsiooniastmes lepingulise esindaja kuludes 637 eurot (käibemaksuta). Menetluskulude nimekirja järgi tegi lepinguline esindaja tunnihinnaga 130 eurot (käibemaksuta) kostjat esindades kokku toiminguid 4,9 tunni ulatuses, sh: maakohtu otsuse ja apellatsioonkaebuse analüüs ning kohtumine kliendiga 2,2 tundi; vastuse koostamine, kooskõlastamine kliendiga ja esitamine kohtule 1,5 tundi; kohtu selgituste analüüs, seisukoha ja menetluskulude nimekirja koostamine ning esitamine 1,2 tundi. Arvestades, et pooled on vaielnud samade küsimuste üle alates menetluse algusest, apellatsioonkaebuses ei tõstatanud hageja olulisel määral uusi õiguslikke probleeme, sama vandeadvokaat on kostjat esindanud kogu menetluse käigus ning apellatsioonkaebuse vastus ja seisukoht kohtu selgituste osas ei ole sisult mahukad ega keerukad, on apellatsioonkaebusele vastamise ja sellele eelnenud toimingute (sh kliendiga suhtlus) ajakulu põhjendatud 3 tunni ulatuses ning kohtu selgituste analüüs, seisukoha ja menetluskulude nimekirja koostamine põhjendatud 1 tunni ulatuses. Kolleegium märgib, et kuigi esindaja ja pool peavad omavahel suhtlema, siis saab pidada sellega seonduvat esinduskulu vajalikuks menetluskuluks üksnes mõistlikus ajamahus. Kostja lepingulise esindaja tunnitasu 130 eurot (käibemaksuta) ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Eeltoodut arvestades on kostja põhjendatud ja vajalik menetluskulu ringkonnakohtus 520 eurot (= 4 tundi x 130 eurot). Kuivõrd kostja on kinnitanud, et ta on käibemaksukohustuslane (TsMS § 174 lg 10), siis tuleb kostja menetluskulud välja mõista käibemaksuta. Kuna menetluskulude jaotuse järgi tuleb kostja menetluskuludest 94% kanda hagejal, siis tuleb hagejalt kostja kasuks ringkonnakohtus kantud menetluskuludena välja mõista 488,80 eurot (= 520 x 0,94).
17.3.Kuna pooltel on vastastikused kohustused menetluskulude tasumisel, teeb kolleegium otsuse resolutsioonis menetluskulude nõuete osas vastavalt TsMS § 445 lg 1 teisele lausele tasaarvestuse. Tasaarvestuse tulemusena tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista menetluskulud 428,80 eurot (= 488,80 – 60). Lisaks peab hageja tulenevalt kostja taotlusest tasuma hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt TsMS § 177 lg 4 järgi viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni.
18.Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1).
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.