lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-2-1-134-06

Kohtulahend

TsiviilasiJõustunudRiigikohus · 16.01.2007

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Riigikohus
Kohtuasja number
3-2-1-134-06
Asja liik
Tsiviilasi
Kuulutamise aeg
16.01.2007
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1824
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
VÕS § 113 lg 1ViivisVÕS § 108 lg 1, 8Kohustuse täitmise nõudmineVÕS § 111 lg 1, 3Kohustuse täitmisest keeldumine vastastikuse lepingu puhulVÕS § 220 lg 1Asja lepingutingimustele mittevastavusest teatamineVÕS § 82Tasu sissenõutavaks muutumine vastastikuste lepingute puhulTsMS § 689 lg 5Riigikohtu otsuse sisuVÕS § 101 lg 2Õiguskaitsevahendid kohustuse rikkumise korralVÕS § 208 lg 1Müügilepingu mõiste

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (5)

lahend.ee
2-20-17413/90Harju Maakohus Tallinna kohtumaja30.06.20252-20-5396/65Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium21.06.20222-18-10837/46Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium14.09.20212-18-2570/25Viru Maakohus Narva kohtumaja21.10.20192-05-1244/18Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium08.10.2007

Lahendi tekst

Riigi Teataja

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus Asja läbivaatamise kuupäev

RESOLUTSIOON

Eesti Vabariigi nimel 3-2-1-134-06 Tartu, 16. jaanuar 2007. a Eesistuja Ants Kull, liikmed Lea Laarmaa ja Tambet Tampuu V. L hagi T. K vastu 60 000 krooni saamiseks. Tartu Ringkonnakohtu 25. septembri 2006. a otsus tsiviilasjas nr 2-05-1972 V. L kassatsioonkaebus Hageja V. L (isikukood xxxxxxxxxxx), esindaja vandeadvokaat Marina Valge. Kostja T. K (isikukood xxxxxxxxxxx). 18. detsember 2006. a, kirjalik menetlus

Jätta Tartu Ringkonnakohtu 25. septembri 2006. a otsus muutmata ja kassatsioonkaebus rahuldamata.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.V. L esitas T. K vastu hagi, milles palus välja mõista 60 000 krooni viivist. Hagiavalduse kohaselt müüs hageja T. K ja G. K 29. augustil 2002. a sõlmitud korteriomandi ostumüügi- ja hüpoteekide seadmise lepinguga korteri 260 000 krooni eest. Ostuhinna pidid ostjad tasuma perioodiliste maksetena ja 31. jaanuariks 2003. a tuli ostjatel tasuda 63 000 krooni. Ostjad tasusid selleks kuupäevaks vaid 2000 krooni. Lepingu p 5.1.2 kohaselt kohustus ostja juhul, kui tema süül viibib lepingu p-s 5.1 märgitud ükskõik millise maksekohustuse nõuetekohane täitmine, maksma müüjale viivist 0,2% lepingu järgi tasutavast, kuid viivitatud ostu-müügihinnast iga tasumisega viivitatud kalendripäeva eest. Kostja oli viivituses 1. veebruarist 2003 kuni 25. jaanuarini 2005, s.t 725 päeva, millest tulenevalt tekkis tal 88 450 krooni suuruse viivise maksmise kohustus. Kohtuistungil vähendas hageja viivise nõuet 60 000 kroonini. Varem on kohtud menetlenud T. K ja G. K hagi V. L vastu lepingu esemeks olnud korteri kütteseadmete parandamise maksumuse hüvitamiseks. Nimetatud kohtuvaidlus sai lõpliku lahendi Tartu Ringkonnakohtu 23. detsembri 2004. a otsusega, millega mõisteti V. L T. K ja G. K kasuks välja 37 600 krooni.
VÕS § 221 lg 1Asja lepingutingimustele mittevastavusele tuginemise erisused
VÕS § 222 lg 1Lepingu täitmise nõue õiguskaitsevahendina
2.Kostja vaidles hagile vastu. Võlgnevuse tekkimises oli süüdi hageja, kes müüs varjatud puudustega korteri, kuid ei olnud nõus andma kostjale küttekollete remondirahasid või remontima neid oma vahenditega. Viivituse periood oli kohtumenetluse toimumise aeg.
3.Tartu Maakohus jättis 23. mai 2006. a otsusega hagi rahuldamata. Otsuse põhjenduste kohaselt on pooltevaheline leping müügileping. VÕS § 208 lg 1 sätestab, et asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Varasemas kohtumenetluses samade poolte vahelises vaidluses tuvastati, et hageja

müüs kostjale korteri, mille küttekolded olid kasutamiskõlbmatud. Kuna tegemist oli eluruumi müügiga, siis on funktsioneeriva küttekolde olemasolu vältimatult vajalik. Kostjal ei olnud võimalik kasutada asja, nagu seda tavaliselt kasutatakse. Seega ei vastanud asi lepingutingimustele, mistõttu ei täitnud hageja lepingut nõuetekohaselt. VÕS § 220 lg 1 esimese lause kohaselt peab ostja teatama asja lepingutingimustele mittevastavusest mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta asja lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. Kostja väitis, et ta hakkas korteris elama 2002. aasta novembrist ja teatas sama aasta detsembris hagejale asja puudustest. Hageja sellele asjaolule vastu ei vaielnud. Seega leiab kohus, et kostja on täitnud VÕS § 220 lg-st 1 tuleneva teatamiskohustuse, kuid hageja ei võtnud kostja näidatud puuduse kõrvaldamiseks midagi ette ning seega on hageja oma kohustust rikkunud. Tulenevalt VÕS § 221 lg 1 p-st 2 võib ostja asja lepingutingimustele mittevastavusele tugineda sõltumata sellest, et selle lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt ei teatanud, kui müüja asja lepingutingimustele mittevastavusest teadis või pidi teadma. Tartu Ringkonnakohtu

23.detsembri 2004. a otsuses (kohtuasi nr 2-2-289/2004), mis on tehtud vaidluses samade poolte vahel, on kohus leidnud, et müüja pidi olema küttekollete seisukorrast teadlik. Seega võib VÕS § 221 lg 1 kohaselt ostja asja lepingutingimustele mittevastavusele tuginedes oma kohustuse täitmisest keelduda isegi juhul, kui kostja esimeseks pöördumiseks hageja poole lugeda 14. veebruari 2003. a kirja. VÕS § 111 lg 1 sätestab, et kui lepingupooltel on lepingust tulenevad vastastikused kohustused (vastastikune leping), võib üks lepingupool oma kohustuse täitmisest keelduda, kuni teine lepingupool on oma kohustuse täitnud, täitmist pakkunud või andnud täitmiseks tagatise või on kinnitanud, et ta kohustuse täidab. Vaidlusalusel juhul jättis hageja lepingu kohaselt täitmata, mistõttu on põhjendatud ka kostja samasugune käitumine. VÕS § 222 lg 1 kohaselt, kui asi ei vasta lepingutingimustele, võib ostja nõuda müüjalt asja parandamist. Hageja ja kostja õigussuhtes esines VÕS § 111 lg-st 1 tulenev kohustuse täitmisest keeldumist õigustav olukord. VÕS § 111 lg-s 3 sätestatud asjaolusid ei esine, kohustuse täitmisest keeldumine on asjaolusid arvestades mõistlik ja kooskõlas hea usu põhimõttega. See, et kostja jättis kokkulepitud päeval tasu maksmata, on VÕS § 111 lg-st 1 tulenevalt õiguspärane ega kujuta endast lepingu p 5.1 rikkumist.
4.Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
5.Tartu Ringkonnakohus jättis 25. septembri 2006. a otsusega maakohtu otsuse muutmata. Pooled ei vaidle selle üle, et lepingu p 5.1 kohaselt kohustus kostja 31. jaanuaril 2003. a tasuma hagejale korteri müügihinnast 63 000 krooni. Pooled ei vaidle ka selle üle, et kostja nimetatud kohustust tähtaegselt ei täitnud. Lepingu p 5.1.2 järgi kohustus kostja maksma apellandile viivist 0,2% lepingu järgi tasutavast summast iga tasumisega viivitatud kalendripäeva eest. Hageja nõuab kostjalt viivist alates 1. veebruarist 2003 kuni 25. jaanuarini 2005, s.o ajani, kui jõustus Tartu Maakohtu 7. jaanuari 2004. a otsus, millega hagejalt mõisteti kostja ja G. K kasuks välja 37 600 krooni.

VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Seega on viivisenõude üheks eelduseks asjaolu, et nõue on muutunud sissenõutavaks. Sissenõutavaks ei muutu nõue vaatamata täitmise tähtaja saabumisele, kui täitmisega viivitanud pool saab esitada sissenõutavust edasilükkavaid vastuväiteid (näiteks kohustuse täitmisest keeldumise õiguse kasutamine). Maakohus kohaldas õigesti VÕS § 111 lg-t 1, kui leidis, et kostjal oli alus keelduda 63 000 krooni tasumisest. Kostja esitas hagejale 19. veebruaril 2003 ettepaneku kõrvaldada korteril esinevad puudused või alandada müügihinda. Hageja sellele ettepanekule ei reageerinud ja kostja esitas 79 306 krooni saamiseks hagi kohtusse. Kostja nõue rahuldati 37 600 krooni suuruses osas. Tartu Ringkonnakohtu 23. detsembri 2004. a otsusega tuvastati, et müüdud korter ei vastanud lepingutingimustele ning hageja oli sellest teadlik. Seetõttu on kostjal õigus tugineda lepingutingimustele mittevastavusele sõltumata sellest, et ta asja lepingutingimustele vastavusest õigeaegselt ei teatanud. Põhjendatud ei ole hageja viide VÕS § 111 lg-le 3. Nimetatud sätte kohaselt ei või kohustuse täitmisest keelduda, kui see ei oleks asjaolusid arvestades mõistlik või ei vastaks hea usu põhimõttele, eelkõige kui teine lepingupool on oma kohustuse suuremas osas või oluliste puudusteta täitnud. Hageja oli küll kostjale 260 000 krooni maksva korteri üle andnud, kuid seda lepingutingimustele mittevastavana. Samal ajal oli kostjal apellandile müügihinnast tasumata vaid 63 000 krooni. Seega olid mõlemad lepingupooled oma kohustuse suuremas osas täitnud ning ekslik on apellandi väide, et vastustajal ei olnud õigust keelduda 63 000 krooni tasumisest.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

6.Hageja palub kassatsioonkaebuses Tartu Ringkonnakohtu 25. septembri 2006. a otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada. Kui ostja ei täida ostuhinna maksmise kohustust, on tegemist tema lepingulise põhikohustuse rikkumisega. Kui ostja on jätnud tasumata ostuhinna või ei ole asja vastu võtnud, saab müüja nõuda kohustuse täitmist VÕS § 108 alusel. Ostuhinna tasumise kohustuse täitmise puhul ei ole seaduses VÕS § 108 lg-st 1 tulenevalt ette nähtud täitmisnõuet välistavaid asjaolusid. Müüja saab nõuda ostuhinna tasumist alati, kui ostjal on ostuhinna tasumise kohustus tekkinud. Ostuhinna tasumise kohustuse täitmisega viivitamise korral saab müüja nõuda viivist VÕS § 113 alusel. Lepingus leppisid pooled viivises kokku. Viivist saab kohaldada kohustuse rikkumise korral. Vastavalt VÕS § 82 lg-le 7 muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kohustus tasuda ostuhind oli muutunud sissenõutavaks 31. jaanuaril 2003. a, seega enne seda, kui kostja esitas hagejale ettepaneku korteri puudused kõrvaldada. Kohus on omaalgatuslikult kohaldanud täitmisest keeldumise õigust. Lisaks on ringkonnakohus jätnud alusetult kohaldamata VÕS § 111 lg 3, kuigi hageja oli korteri üleandmisega omapoolse kohustuse täitnud.
7.Kostja ei vastanud kassatsioonkaebusele vandeadvokaadi vahendusel.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

8.Kolleegium leiab, et kassatsioonkaebuse väited ei anna alust ringkonnakohtu otsuse tühistamiseks.

TsMS § 689 lg 5 kohaselt järgib kolleegium ringkonnakohtu otsuse põhjendust. Järgnevalt vastab kolleegium kassatsioonkaebuse põhjendustele.

9.Hageja leiab kassatsioonkaebuses, et kostja pidi ostuhinna tasuma lepingus kokkulepitud ajal, sest VÕS § 108 lg 1 ei näe ette täitmisnõuet välistavaid asjaolusid, ja kuna kostja ostuhinda kokkulepitud ajal ei tasunud, peab ta maksma lepingus kokkulepitud viivist. Kolleegium selle seisukohaga ei nõustu.
10.VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. See säte ei näe tõepoolest ette asjaolusid, mis välistaksid raha maksmise nõude esitamist, kuid sama sätte kohaselt võib võlausaldaja nõuda raha maksmist siis, kui võlgnik on seda kohustust rikkunud. Seega ei saa sellest sättest teha järeldust, et võlgnik peab alati kokkulepitud ajal raha võlausaldajale ära maksma. VÕS § 108 lg 1 reguleerib võlgniku raha maksmise kohustuse rikkumise korral õiguskaitsevahendina raha maksmise kohustuse täitmise nõude esitamist, mitte aga raha maksmise kohustuse täitmise nõudeõiguse eeldusi.
11.Hageja viivisenõude rahuldamise eelduseks oleks ostuhinna tasumise kohustuse rikkumine kostja poolt. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivist, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Ringkonnakohus on õigesti jõudnud järeldusele, et kuna kostja põhjendatult keeldus VÕS § 111 lg 1 kohaselt osa ostuhinna tasumisest, siis ei sattunud ta ostuhinna tasumise kohustuse täitmisega viivitusse (ei rikkunud ostuhinna tasumise kohustust), sest kohustus ei olnud sissenõutav. Hagejal ei olnud õigust nõuda kostjalt ostuhinna tasumist oma kohustust nõuetekohaselt täitmata ehk küttekollete puudusi kõrvaldamata. Selline järeldus on kooskõlas ka VÕS § 113 lg-ga 4, mille järgi võlgnik ei pea tasuma viivist aja eest, mil ta õigustatult keeldus oma kohustuse täitmisest.
12.Kolleegium peab vajalikuks märkida, et VÕS § 111 lg 1 kohaselt osa ostuhinna tasumisest keeldumine ei võtnud kostjalt ära õigust nõuda hagejalt kui müüjalt viimase kohustuse rikkumisega tekitatud kahju (küttekollete parandamise tõttu tulevikus kantavate kulutuste) hüvitamist (VÕS § 101 lg 2), mida kostja tegigi. Kostja õigus keelduda osa ostuhinna tasumisest langes aga ära pärast seda, kui kohus rahuldas tema nõude hageja vastu kahju hüvitamiseks. Pärast selle nõude rahuldamist ei saanud kostja enam hagejalt küttekollete puuduste kõrvaldamist nõuda (VÕS § 108 lg 8) ega keelduda selle hageja kohustuse täitmata jätmise tõttu VÕS § 111 lg 1 kohaselt ostuhinna tasumise kohustuse täitmisest. Samal ajal tekkis hagejal õigus nõuda kostjalt ostuhinna tasumise kohustuse täitmist ja viivist, juhul kui kostja seda kohustust ei täida. Ringkonnakohtu otsuse järgi nõudis hageja viivist kohtuotsuse, millega hageja vastu esitatud kahju hüvitamise nõue osaliselt rahuldati, jõustumiseni.
13.Kolleegium leiab, et ringkonnakohus on põhjendatult jätnud kohaldamata VÕS § 111 lg 3. Hageja pole kohtu ette toonud asjaolusid, millest järelduks, et kostja keeldumine osa ostuhinna tasumise kohustuse täitmisest oleks ebamõistlik või vastuolus heade kommetega.
14.Vaidluse lahendamise seisukohalt ei ole tähtsust sellel, et kostja esitas kirjalikult puuduste kõrvaldamise nõude 19. veebruaril 2003, s.o pärast ostuhinna tasumiseks kokkulepitud aega.

Maakohtu otsusega tuvastati, et kostja teatas hagejale asja puudustest juba 2002. aasta detsembris. Põhjendamata on hageja väide, et kohus on täitmisest keeldumise õigust kohaldanud omal algatusel. Kostja poolt kohtule esitatud ja asjas tuvastatud asjaolusid arvestades pidi hagejale olema üheselt arusaadav kostja tahe keelduda osa ostuhinna tasumisest, kuna küttekolded olid puudustega ja hageja keeldus neid kõrvaldamast. Kohus on kostja esitatud väidetele ja tuvastatud asjaoludele tuginedes andnud pooltevahelisele suhtele üksnes õigusliku kvalifikatsiooni. A. Kull, L. Laarmaa, T. Tampuu

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.