2-20-132476/12 - Võlaõigus - Sideteenuste osutamise lepingud - Viru Maakohus Rakvere kohtumaja - lahend.ee

10.Toimetada kohtuotsuse resolutsioon kostjale väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu kätte, kui muud kättetoimetamise viisid ei õnnestu. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on hagejal õigus esitada apellatsioonkaebus kohtuotsuse kättetoimetamisest arvates Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7). Kostjal on õigus esitada 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättesaamisest või avaliku kättetoimetamise korral tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teadasaamisest TsMS § 416 nõuetele vastav kaja menetluse taastamiseks. Kajale tuleb lisada kõik vajalikud dokumendid asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks (TsMS § 394 ja TsMS § 416). Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot, mis tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr EE062200221059223099 AS-is Swedbank, märkides selgitusse tsiviilasja numbri. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja hageja nõuded 27.08.2020 esitas OÜ Aktiva Finants Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Pärnu Maakohus lõpetas 30.12.2020 kohtumäärusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis hageja nõude kostja vastu Viru Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 27.01.2021 esitas OÜ Aktiva Finants kohtule hagi I. V. vastu võlgnevuse nõudes ning 31.03.2021 ja 19.04.2021 hagiavalduse täiendused. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja I. V. ja E AS ning AS E järgmised lepingud: 10.09.2012 kliendileping nr. xxxx ja 10.03.2014 järelmaksu müügilepingu telefonile ja selle lisavarustusele nr. xxxx. 2014 aasta mai lõpus ühinesid Aktsiaselts E (ühendav ühing) AS-iga E ja E AS-iga, mille tulemusena kannab ettevõte täna ärinime T AS (reg.kood xxxx). Järelmaksu müügilepingu lisaks oli maksegraafik, mille alusel kohustus kostja ostetud kauba maksumuse, lepingutasu ja intressid tasuma vastavalt maksegraafikus fikseeritud tingimustel ja tähtaegadel esitatud arvetele. Vastavalt lepingu punktile 3 ja lepingu lahutamatuks lisaks olevatele üldtingimuste punktile 5.12, kui kostja ei tasu arveid nõuetekohaselt tähtpäevaks, kohustub kostja tasuma tähtajaks tasumata summalt viivist 0,15% iga maksmisega viivitatud päeva eest. Kostja ei

täitnud lepinguga kokku lepitud graafikust tulenevaid kohustusi tähtaegselt ja sellest tulenevalt saadeti kostjale võlateatised lepingu rikkumise kohta. Võlgnevus kujunes kostjale esitatud arvete alusel järgmiselt: Arve nr Tasumise tähtaeg Summa 11201405417089 23.11.2014 44,85 eurot (osamakse 41,71; intress 3,95); 12201405919396 23.12.2014 45,66 eurot (osamakse 42,48; intress 3,18); 01201500312768 23.01.2015 45,66 eurot; 02201500818529 23.02.2015 45,66 eurot; 02201501016198 23.03.2015 44,84 eurot; 03201501321718 23.03.2015 12,89 eurot (viivised); 05201502527415 25.05.2015 85,00 eurot; 05201502527573 25.05.2015 20,00 eurot. Järelmaksu müügileping lõppes tähtaja saabumisega 23.03.2015. Hageja nõudis tasumata võlgnevust osamaksete eest summas 216,32 eurot, intressi eest 8,03 eurot, viiviste eest 12,89 eurot ja menetluskulude eest 105 eurot, kokku 344,56 eurot. T AS loovutas 15.05.2018 kostja vastase nõude põhisummas 344,56 eurot OÜ-le Aktiva Finants koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Kuna kostja ei tasunud talle esitatud arveid tähtaegselt, siis saatis hageja talle võlateateid, milliste tulemusena sõlmis kostja hagejaga telefoni teel võla tasumise kokkuleppe 09.07.2018, millist asus kostja ka täitma, tasudes kokkuleppe alusel hagejale: 09.07.2018 - 25 eurot, 21.08.2018 - 25 eurot, 13.09.2018 - 25 eurot, 29.10.2018 - 25 eurot, 26.11.2018 - 25 eurot, 15.01.2019 - 25 eurot, kokku 150 eurot. Maksekokkuleppega tasutud summad arvestas hageja maha kostja võlgnevusest lähtudes VÕS § 415 lg 2 sätestatust esmalt võla sissenõudmise kulud 25.05.2015 arvelt nr 05201502527415 85 eurot ja 25.05.2015 arvelt nr. 05201502527573 20 eurot, mille tulemusena jäi kostjal põhisumma tasumiseks 45 eurot (150 – (85 + 20)) järgmiselt: arvelt 11201405417089 (tähtaeg 23.11.2014) osamakse summast 41,71 - 45 = -3,29 eurot ja arvelt 12201405919396 (tähtaeg 23.12.2014) osamakse summast 42,48 - 3,29 = 39,19 eurot. Kostjal jäi tasuda võlgnevus, milline tuleneb arvetest: 11201405417089 23.11.2014 3,95 eurot; 12201405919396 23.12.2014 42,37 eurot; 01201500312768 23.01.2015 45,66 eurot; 02201500818529 23.02.2015 45,66 eurot; 02201501016198 23.03.2015 44,84 eurot; Kokku: 182,48 eurot. Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja tulenevalt VÕS § 101 lg-st 1 p 1 ja 6 nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlgnikult viivist. Hageja arvestab viiviseid vastavalt seaduses ettenähtud määrale 8,0% aastas kuni täpsustatud hagiavalduse koostamise päevani vastavalt esitatud arvetel võlgnetavatele osamaksete summadele järgmiselt: Arve nr.

kostjalt ka viivis perioodi eest alates hagi esitamisest kohtule kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostjal oli tasumata järelmaksu müügilepingu osamaksed 9-ndast osamaksest kuni 12-nda osamakseni perioodil 23.12.2014 - 23.03.2015, mille tulemusena oli kostjal ka intressi võlgnevus, milline kajastus kostjale esitatud arvetel järgmiselt: 11201405417089 23.11.2014 3,95 eurot; 12201405919396 23.12.2014 3,18 eurot; 01201500312768 23.01.2015 2,41 eurot; 02201500818529 23.02.2015 1,62 eurot; 02201501016198 23.03.2015 0,82 eurot; Kokku: 11,98 eurot. Eeltoodud intress sisaldub võlgnevuses. Lähtudes eeltoodust palub hageja kostjalt I. V. välja mõista hageja kasuks tasumata arvetest tulenev võlgnevus summas 182,48 eurot ja täpsustatud hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivised (19.04.2021) summas 84,85 eurot. Samuti palub hageja mõista kostjalt hageja kasuks viivised alates 20.04.2021 kuni põhinõude summas 182,48 eurot täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda ning kostjalt välja mõista ka viivis menetluskuludelt. Samuti palub hageja tagastada enammakstud riigilõiv summas 25 eurot tasuja andmetele. Kostja vastuväited Kostjale on hagimaterjalid kätte toimetatud 22.07.2021 TsMS § 317 lg 12 ja lg 3 kohaselt avaldamisega 06.07.2021 Ametlikes Teadaannetes. Kostjat on kohustatud hagile vastama 14 päeva jooksul alates hagi avalikult kätte toimetamisest ning hoiatatud TsMS § 407 tagajärgede eest. Kostja kirjaliku vastust hagiavaldusele ei esitanud. Kohtu kohaldatud seadused, tuvastatud asjaolud, järeldused, Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 394 lg 5 kohaselt hagile vastuse esitamise tähtaeg peab olema vähemalt 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates. Seda tähtaega on järgitud. Kohus edastas kostjale hagimaterjalid kirjaliku vastuse esitamise kohustusega hiljemalt 14 päeva jooksul väljaandes Ametlikud Teadaanded teate avalikult kätte toimetamisele järgnevast päevast arvates. TsMS § 317 lg 5 kohaselt loetakse dokument avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Teade avaldati 06.07.2021 ja loeti kättetoimetatuks 22.07.2021, seega tuli kostjal vastus esitada hiljemalt 05.08.2021. TsMS § 407 lg 3 kohaselt võib tagaseljaotsuse TsMS § 407 lg 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. TsMS § 407 lg 1 mõtte kohaselt saab kohus lugeda kostja poolt omaksvõetuks küll hageja esitatud faktilised väited, kuid hageja nõude õigusliku põhjendatuse hindamisel tuleb siiski kontrollida ka hageja nõude arvestuse ning sellega seotud õiguslike väidete vastavust esitatud dokumentidele. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud osaliselt, mistõttu saab hagi tagaseljaotsusega rahuldada üksnes osaliselt. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, jääb hagi TsMS § 407 lg 6 alusel rahuldamata.

Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 164 lõikele 1 võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). VÕS § 164 lg 2 kohaselt astub nõude loovutamisega uus võlausaldaja senise asemele. Hageja on esitanud kohtule kostjale edastatud teatise nõude loovutamise kohta. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. Kostja ei ole oma lepingulisi kohustusi, mis tulenevad E AS ning AS E (praeguse ärinimega T AS) ja kostja vahel 10.09.2012 sõlmitud kliendilepingust nr. 19979166 ja 10.03.2014 järelmaksu müügilepingust nr. xxxx ning kostjale 31.10.2014- 27.02.2015 esitatud arvetest, põhjendamatult nõuetekohaselt täitnud ega esitanud vastuväiteid hagile, mistõttu asub kohus seisukohale, et kostjal ei ole vaidlust hagi üle. Samas ei saa kohus nõustuda, et kostja võlgnetav põhinõue on summas 171,32 eurot. Nimelt ei ole hageja arvestanud, et arvel nr. 11201405417089 (tähtajaga 23.11.2014) on põhinõude summaks märgitud küll 41,71 eurot, kuid arvel kajastub ka ettemaks summas 0,81 eurot, mis on arve lõppsummast lahutatud (45,66 - 0,81 = 44,85). Seega tuleb lugeda arve tegelikuks põhinõudeks 40,90 eurot ja arve tasumisel jääb jäägiks 40,90 - 45 = - 4,10 eurot. Arve nr. 12201405919396 (tähtajaga 23.12.2014) põhinõude tasumata jäägiks on seega 42,48 – 4,10 = 38,38 eurot, mitte 39,19 eurot. Seega kuulub kostjalt väljamõistmisele tasumata põhinõue summas 170,51 eurot (38,38 + 43,25 + 44,04 + 44,84). Kohus ei nõustu täielikult ka hageja intressisummaga 11,98 eurot. Nimelt nõuab hageja intressi ka arvelt nr. 02201501016198 (tähtajaga 23.03.2015) summas 0,82 eurot, kuid nimetatud arvel ei ole esialgne võlausaldaja intressi tasumise nõuet kostjale esitanud, mistõttu ei pea ka kohus põhjendatuks nimetatud summa väljamõistmist kostjalt. Lisaks eeltoodule ei ole hageja kohtu hinnangul ka ise nimetatud summat arvestanud, kui märgib, et nõudes 182,48 eurot sisalduvad lisaks intressid ning arvestab põhinõude summaks 171,32 eurot (182,48 – 171,32 = 11,16). Seega kuulub kostjalt välja mõistmisele intress summas 11,16 eurot (3,95 + 3,18 + 2,41 + 1,62). Intressinõude summas 0,82 eurot jätab kohus rahuldamata. VÕS § 100 kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda rahalise kohustuse rikkumise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja palub kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud viivised määraga 8% aastas vastavalt esitatud arvetel võlgnetavatele osamaksete summadele kuni täpsustatud hagiavalduse koostamise päevani 19.04.2021 kokku summas 84,85 eurot. Kuivõrd kohus muutis võlgnetava põhinõude suurust arvel nr. 12201405919396, peab kohus põhjendatuks esitada nimetatud arve osas uus viivisearvestus. Seadusjärgne viivis põhinõudelt 38,38 eurolt perioodil 24.12.2014 – 19.04.2021, 2309 päeva eest, moodustab 19,44 eurot. Seega 19.04.2021 seisuga on sissenõutavaks muutunud tasumata viivis

summas 84,47 eurot (19,44 + 21,57 + 21,67 + 21,79) ning rahuldamata jääb viivisenõue summas 0,38 eurot (84,85 – 84,47). Hageja on esitanud nõude ka TsMS § 367 alusel edaspidise viivise väljamõistmiseks alates 20.04.2021 kuni põhinõude summas 182,48 eurot täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus osundab hagejale, et kuivõrd eelnimetatud summa sisaldab ka võlgnetavat intressisummat, ei ole märgitud summa vaid põhinõue. Kuivõrd VÕS § 113 lg 6 kohaselt ei ole lubatud nõuda viivist intressi tasumisega viivitamise korral (millele kohus juhtis hageja tähelepanu ka 05.04.2021 kohtumääruses), ei pea kohus põhjendatuks edaspidise viivise väljamõistmist tasumata intressisummalt. Seega arvestab kohus seadusjärgse sissenõutavaks muutunud viivise kuni otsuse tegemiseni rahuldatud põhinõudelt 170,51 eurolt perioodil 20.04.2021 kuni 14.09.2021 (k.a) 148 päeva eest summas 5,53 eurot (vt www.viivisekalkulaator.ee). Kokkuvõttes kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele sissenõutavaks muutunud viivis 14.09.2021 seisuga 90 eurot (84,47 eurot + 5,53 eurot). Juhindudes TsMS §-st 367 kuulub kostjalt väljamõistmisele ka alates 15.09.2021 edasiulatuv viivis põhinõudelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhivõla 170,51 euro tasumiseni. Lähtudes kohtupraktikast ei tohi edaspidine viivisenõue koos sissenõutavaks muutunud viivisega ületada põhivõlgnevuse suurust. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Hageja on esitanud kostja vastu rahaliselt kindlaksmääratud nõudeid kokku summas 267,33 eurot. Kohus jätab otsusega rahuldamata hageja nõude summas 2,01 eurot ehk alla 1%. Arvestades rahuldamata jätmise osakaalu marginaalsust, ei tingi see obligatoorselt selle arvestamist menetluskulude jaotuse määramisel, mistõttu peab kohus põhjendatuks jätta hageja menetluskulud täielikult kostja kanda. Hageja palub kostjalt välja mõista riigilõiv summas 75 eurot. Kohus on seisukohal, et tasutud riigilõivu näol on tegemist põhjendatud ja vajaliku kulutusega, mis tuleb hagejale kostja poolt hüvitada. Hageja on tasunud nõudelt riigilõivu seaduses ettenähtud määras lähtudes hagihinnast. Kuivõrd hageja on hagiavalduse esitamisel tasunud riigilõivu kokku 100 eurot, kuulub vastavalt hageja taotlusele tagastamisele enammakstud riigilõiv summas 25 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista ka õigusabikulud summas 240 eurot (käibemaksuta) ning viivise menetluskuludelt. Esindaja on osutanud õigusabi 2 tunni ulatuses hinnaga 120 eurot/tund. Kohus leiab, et õigusabikulude nõue kuulub rahuldamisele osaliselt. Riigikohtu otsuse nr. 3-2-1-43-10 kohaselt menetlusosalist esindava lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on TsMS § 175 lg 1 järgi kohtu diskretsiooniotsus. TsMS § 175 lg 1 annab kohtule võimaluse hinnata esindaja töö mahtu selle kaudu, millise sisuga on esindaja

koostatud menetlusdokumendid. Menetluskulud peavad vastama asja keerukusele. Lepingulise esindaja tasu hüvitamise mõistlikkuse ja põhjendatuse hindamisel tuleb arvestada nii lepingulise esindaja ajakulu esindamiseks kulunud toimingute tegemiseks, tunnitasu suurust, aga ka asja olemust ja hinda. Sealjuures saab ajakulu põhjendatust hinnates arvestada seda, milliseid toiminguid on esindaja teinud ning kas nende toimingute tegemiseks kulunud aeg on põhjendatud. Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja lepingulise esindaja esindustasu suuruseks 120 eurot tunnis (käibemaksuta). Kohus leiab, et nimetatud suuruses esindaja teenuse eest küsitav tunnitasu võiks olla põhjendatud keerulisemates õigusvaidlustes kui lepinguliseks esindajaks on vandeadvokaat. Käesolev tsiviilasi ei ole keerukas ning esindajaks ei ole vandeadvokaat, mille tõttu loeb kohus põhjendatud tunnitasu suuruseks 100 eurot (käibemaksuta), mis on kohtu hinnangul keskmine juristi õigusteenuse eest makstav tasu. Kohus märgib, et advokaadi tunnitasu on kõrgem põhjusel, et ta peab täitma mitmeid advokatuuriseadusest tulenevaid kohustusi ja alluma kutsealasele järelevalvele. Seda nõuet mitte-advokaadist esindajate puhul ei ole. Kohus leiab, et käesoleva hagi puhul on ilmselgelt ja üldteadaolevalt tegemist hagejaga, kes käesoleva hagiga sarnaseid trafaretseid hagisid, milles erinevate kostjate puhul tuleb sisuliselt muuta vaid andmeid lepingu sõlmimise kuupäeva osas ning muuta lepingust tulenevate summade suurusi, esitab kohtutesse märkimisväärsel hulgal. Kohus leiab, et tegemist on tavapärase õigusvaidlusega, mis õigusharidusega esindajalt eelduslikult ülemäärast aega ei nõua. Antud asjas ei ole toimunud sisulist vaidlust, esindaja ei ole pidanud osalema istungitel, ei ole pidanud tutvuma vastaspoole vastuväidetega. Hageja on koostanud vaid hagiavalduse. Kohus ei pea usutavaks, et sellise hagi koostamisel teeks esindaja mingisuguse õigusliku analüüsi või nõustaks kuidagi hagejat. Samuti ei ole esindajal vaja lugeda lepingute tüüptingimusi, kuna need on erinevate esitatud hagide puhul samad. Õigusabikulu mahtu ei põhista ka vajadus hagi vastavalt kohtu suunistele parandada, sest eelduslikult pidanuks õigusteadmistega isik suutma lihtsa nõudega hagi nõuetekohaselt vormistada ka nn esimesel korral. Seega pole tegemist keeruka ja mahuka tsiviilasjaga. Arvestades eeltoodut peab kohus vajalikuks ja mõistlikuks ajakuluks 1,5 tundi ehk õigusabikulud on põhjendatud summas 150 eurot (käibemaksuta). Kokkuvõttes moodustavad hageja põhjendatud menetluskulud 225 eurot (75 + 150). Kostja ei ole kohtule vastanud ning muid menetlustoiminguid teinud, mistõttu võib eeldada, et kostjal menetluskulud puuduvad. Kostja võimalikud menetluskulud jäävad tema enda kanda. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist ja kohus rahuldab hageja taotluse. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) Marika Leimann Kohtunik