2-21-3795/11 - Võlaõigus - Laenu- ja krediidilepingud - Viru Maakohus Rakvere kohtumaja - lahend.ee

Edasikaebamise kord Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostjal on õigus esitada 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättesaamisest või avaliku kättetoimetamise korral tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teadasaamisest TsMS § 416 nõuetele vastav kaja menetluse taastamiseks. Kajale tuleb lisada kõik vajalikud dokumendid asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks (TsMS § 394 ja TsMS § 416). Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot, mis tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr EE062200221059223099 AS-is Swedbank, märkides selgitusse tsiviilasja numbri. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõuded ja menetluse käik OK Incure OÜ esitas 10.03.2021 Viru Maakohtule hagiavalduse G. T. vastu võlgnevuse nõudes ning 21.04.2021 täiendatud hagiavalduse. Hagiavalduse ja selle täienduste kohaselt on kostja G. T. allkirjastanud 30.01.2019 laenuandjaga Xxxx refinantseerimislaenulepingu olemasoleva laenukohustuse AS C ja B OÜ ees refinantseerimiseks ja osalise laenu saamiseks. Seega, võttes arvesse laenulepingu sisu, moodustas võla summaks kokku ja laenu jäägiks koos lepingu tasuga 9687,84 eurot. Laenuandja on omapoolse kohustuse täitnud ning laenud ülekandnud. Kostja kohustus tagastama laenu igakuiste maksetena pangakontole vastavalt poolte vahel kokkulepitule 84 kuu jooksul intressimääraga 15,90% aastas. Vastavalt laenulepingu eritingimustele kohaldatakse viivist määras 0,044 % päevas ja krediidikulukuse määr on 19,94 %. Kostja rikkus omapoolseid kohustusi, jättes tagastamata igakuised kokkuleppelised maksed ning väikelaenu laenulepingu tingimuste järgi oli Xxxx õigus vastavalt üldtingimuste p-le 5.5.2 laenuleping üles öelda ning nõuda kogu võlasumma tasumist kui klient on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega ja krediidiandja on edutult andnud vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puuduva summa tasumiseks. Xxxx ütles laenulepingu erakorraliselt üles 23.06.2020 nõudes kogu võlgnevuse kohest tasumist. Samas teatas krediidiasutus kostjale, et loovutab laenulepingust tekkinud nõude OK Incure OÜ ́le. Kostja on teostanud tagasimakseid peale lepingu ülesütlemist summas 954,44 eurot. Kostja tasus lepingu kehtivuse ajal kohustuse katteks maksegraafiku järgi 1123,59 eurot, seega lepingu ülesütlemise seisuga oli põhivõla suuruseks 8564,25 eurot (9687,84-1123,59). Peale lepingu ülesütlemist on kostja tasunud täiendavalt 954,44 eurot, seega on põhivõla suuruseks 7609,81 eurot (8564,25-954,44). Samuti palub hageja vastavalt kokkulepitud tingimustele välja mõista kostjalt intressi summas 452,64 eurot perioodil 26.03.2020 kuni 23.06.2020 järgmiselt:

Hageja palub kostjalt välja mõista vastavalt VÕS § 1132 lg 2 p 3 alusel võla sissenõudmiskulu summas 50 eurot. Kostjale on edastatud korduvalt tasulisi kirju nõudekirjade, hagihoiatuste ja meeldetuletuste näol nii e-posti kui tavapostiga. Kostja on rikkunud lepingut sellega, et ta ei ole vastavalt laenulepingule tasunud hagejale igakuiseid laenu- ja intressi makseid. Seega palub hageja kostjalt välja mõista põhivõlgnevus summas 7609,81 eurot, intress summas 452,64 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 1007,84 eurot ning sissenõudmiskulud summas 50 eurot. Menetluskulud taotleb hageja jätta kostja kanda ja välja mõista ka viivis menetluskuludelt. Kostja vastuväited Kostjale on hagimaterjalid kätte toimetatud TsMS § 322 lg 1 sätestatud korras perekonnaliikme s.o ämma S. R. vahendusel – 03.08.2021. Kostjat on kohustatud hagile vastama 14 päeva jooksul alates dokumentide kättetoimetamisest ning hoiatatud TsMS § 407 tagajärgede eest. Kostja ei ole kirjaliku vastust hagiavaldusele esitanud. Kohtu kohaldatud seadused, tuvastatud asjaolud, järeldused, Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 394 lg 5 kohaselt hagile vastuse esitamise tähtaeg peab olema vähemalt 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates. Seda tähtaega on järgitud. Kohus edastas kostjale hagimaterjalid kirjaliku vastuse esitamise kohustusega hiljemalt 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest. Hagimaterjalid on kostjale TsMS § 322 lg 1 sätestatud korras kättetoimetatud 03.08.2021, seega oli kohtu poolt määratud vastuse esitamise viimaseks tähtpäevaks 17.08.2021. Kostja kohtule vastanud ja vastuväiteid hagile esitanud ei ole. TsMS § 407 lg 3 kohaselt võib tagaseljaotsuse TsMS § 407 lg 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. TsMS § 407 lg 1 mõtte kohaselt saab kohus lugeda kostja poolt omaksvõetuks küll hageja esitatud faktilised väited, kuid hageja nõude õigusliku põhjendatuse hindamisel tuleb siiski kontrollida ka

hageja nõude arvestuse ning sellega seotud õiguslike väidete vastavust esitatud dokumentidele. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud osaliselt, mistõttu saab hagi tagaseljaotsusega rahuldada üksnes osaliselt. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, jääb hagi TsMS § 407 lg 6 alusel rahuldamata. Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 164 lõikele 1 võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). VÕS § 164 lg 2 sätestab, et nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele. Xxxx on teatanud 23.06.2020 kostjale, et on tema vastase nõude loovutanud OK Incure OÜ-le. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 396 lg 1 kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Kostja ei ole oma lepingulisi kohustusi, mis tulenevad Xxxx ja kostja G. T. vahel 30.01.2019 sõlmitud refinantseerimislaenulepingust, põhjendamatult nõuetekohaselt täitnud ega esitanud vastuväiteid hagile, mistõttu asub kohus seisukohale, et kostjal ei ole vaidlust hagi üle. Seega kuulub kostjalt väljamõistmisele tasumata põhivõlgnevus summas 7609,81 eurot. VÕS § 94 kohaselt tuleb lepinguliselt kohustuselt tasuda vastavalt lepingule intressi. Refinantseerimislaenulepingu kohaselt on pooled kokku leppinud intressimääras 15,9% aastas. Hageja palub kostjalt välja mõista intress perioodil 26.03.2020 kuni 23.06.2020 summas 452,64 eurot. Kohus leiab, et hageja intressinõue kuulub rahuldamisele osaliselt. Nimelt ühtivad hagis märgitud 26.03.2020, 26.04.2020 ja 26.05.2020 tasumata intressi osamaksed laenulepingu maksegraafikus märgitud intressi osamaksetega kuid kohtule jääb arusaamatuks 25.05.2020 osamakse summas 57,25 eurot ja 23.06.2020 osamakse summas 49,17 eurot (kokku 106,42 eurot). Hageja ei ole selgitanud eelnimetatud summadega seonduvat. Kuivõrd aga graafikujärgse 26.06.2020 intressi osamakse suurus oli 113,48 eurot ning leping lõppes 23.06.2020, siis peab kohus põhjendatuks arvestada 23.06.2020 seisuga tasumisele kuuluva intressi suuruseks (113,48 / 31 päevaga x 28 päeva = ) 102,50 eurot. Seega peab kohus põhjendatuks kostjalt välja mõista tasumata intress summas 449,02 eurot (116,51 + 115,51 + 114,50 + 102,50). VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja palub kostjalt välja mõista kokkulepitud viivis määraga 0,044% päevas põhisummalt 7609,81 eurolt alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast 24.06.2020 kuni hagiavalduse esitamiseni 21.04.2021 summas 1007,84 eurot. Kohus on kontrollinud ja nõustub hageja esitatud viivise arvestusega ning hageja viivisenõue kuulub rahuldamisele. Hageja taotleb kostjalt sissenõudmiskulu väljamõistmist summas 50 eurot viitega VÕS § 1132 lg 2. VÕS § 1132 lg 2 p 3 kohaselt võib pärast lepingu lõppemist majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel sissenõudmiskulude hüvitist

kogusummas kuni 50 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 eurot. Hagiavaldusele ei ole lisatud ühtegi OK Incure OÜ poolt kostjale pärast lepingu lõppemist edastatud meeldetuletuskirja ega muud tõendit sissenõudmiskulude kandmise kohta. Meeldetuletuskirjade saatmine on VÕS § 1132 lg 2 alusel nõude esitamisel eelduseks. Samuti ei selgita hageja hagis millal (kuupäevaliselt) on kostjale meeldetuletuskirjasid saadetud ja kuidas on nõudesumma kujunenud. Hagimaterjalidest ei nähtu, et hageja oleks kostjale pakkunud kohtuvälist lahendust või soovinud sõlmida maksekokkuleppeid. VÕS §-s 1132 ei sisaldu iseseisvat nõude alust sissenõudmiskulude abstraktseks hüvitamiseks. Sissenõudmiskulude hüvitamiseks peab olema kas poolte vaheline kokkulepe või võlausaldaja saab nõuda ainult tegelikult tekkinud kahju hüvitamist üldise kahju hüvitamise regulatsiooni alusel ning peab kahju tekkimist ja selle ulatust ka tõendama (Võlaõigusseadus I kommenteeritud väljaanne, 2016, lk 580). Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et hageja nõue sissenõudmiskulude väljamõistmiseks kostjalt on põhjendamata ning ei kuulu rahuldamisele. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Hageja on esitanud kostja vastu rahaliselt kindlaksmääratud nõudeid kokku summas 9120,29 eurot. Kohus jätab otsusega rahuldamata hageja nõude summas 53,62 eurot ehk alla 1%. Arvestades rahuldamata jätmise osakaalu marginaalsust, ei tingi see obligatoorselt selle arvestamist menetluskulude jaotuse määramisel, mistõttu peab kohus põhjendatuks jätta hageja menetluskulud täielikult kostja kanda. Hageja palub kostjalt välja mõista tasutud riigilõiv summas 550 eurot. Kohus on seisukohal, et tasutud riigilõivu näol on tegemist põhjendatud ja vajaliku kulutusega, mis tuleb hagejale kostja poolt hüvitada. Hageja on tasunud nõudelt riigilõivu seaduses ettenähtud määras lähtudes hagihinnast. Kostja ei ole kohtule vastanud ning muid menetlustoiminguid teinud, mistõttu võib eeldada, et kostjal menetluskulud puuduvad. Kostja võimalikud menetluskulud jäävad kostja enda kanda. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist ja kohus rahuldab hageja taotluse. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.