Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

kohustusi võlgniku suhtes, saata teate võlgniku pankroti väljakuulutamise kohta ka neile.

Pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et kogutud ja uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus ei ole ajutine ning põhjendatud on välja kuulutada võlgniku pankrot. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Ajutise halduri kogutud andmetel kuulub võlgnikule Xxxx AS-i konto xxxx (arvelduskonto), konto jääk seisuga 18.08.2021 on 0.00 eurot. Võlgnikul oli ka konto xxxx Xxxx AS-is (arvelduskonto), mis on suletud 04.06.2019. Sularaha võlgnikul ajutisele haldurile teadaolevalt puudub. Kokku oli võlgnikul teadaolevalt rahalisi vahendeid aruande koostamise seisuga 0.00 eurot. Ajutisele pankrotihaldurile teadaolevalt nõudeõigused kolmandate isikute vastu puuduvad. Pensioni registri pidaja andmetel on võlgniku nimele avatud pensionikonto nr. xxxx, konto saldo on 18.08.2021 seisuga 6 921,373 Xxxx osakut. Ajutisel pankrotihalduril ja pankrotihalduril puudub õigus võlgniku eest esitada avaldus kogumispensioni teise sambasse kogunenud raha väljavõtmiseks. Võlgnik on esitanud avalduse raha väljavõtmiseks, milline on aktsepteeritud. Võlgniku nimele on liiklusregistris registreeritud sõiduk xxxx, reg.märk xxxx, esmane registreerimine 2001, sõiduk arestitud erinevate kohtutäiturite poolt. Võlgnik on vastuseks ajutise pankrotihalduri päringule teatanud, et sõiduk on müüdud 17.09.2018 L. L.`ule, kuid viimane on liiklusregistris jätnud sõiduki ümber vormistamata. Ajutine pankrotihaldur hindab sõiduki väärtuseks aruande koostamise ajal 0.00 eurot. Võlgniku nimele olid ka liiklusregistris registreeritud järgnevad sõidukid: xxxx, reg.märk xxxx, esmane registreerimine 2018, võõrandatud 14.05.2019 M. K.`ule; xxxx, reg.märk xxxx, esmane registreerimine 2004, võõrandatud 28.02.2017, sõiduk on registrist kustutatud 31.07.2019; xxxx, reg.märk xxxx, esmane registreerimine 2008, võõrandatud 14.10.2019. Ajutine pankrotihaldur on küsinud võlgnikult sõiduki xxxx võõrandamise dokumenti, kuid võlgnik ei ole seda esitanud. Kinnistusraamatu andmetel olid võlgniku ja tema elukaaslase M. K.`u (IK xxxx) kaasomandis järgnevad korteriomandid: - Tartu Maakohtu Kinnistusosakonnas registrinumbri xxxx all registreeritud korteriomand (asukohaga xxxx, üldpind 36,50 m2). Kinnistusraamatu kande kohaselt oli võlgnikul 1⁄2 kaasomandist ja M. K.`ul 1⁄2 kaasomandist. Võlgnik on oma osa kaasomandist kinkinud M. K.`ule. Kinkelepingus on hinnatud võlgniku kaasomandi osa väärtseks 3 500.00 eurot. Korteriomand on koormatud tähtajatu ja tasuta isikliku kasutusõigusega võlgniku kasuks; - Tartu Maakohtu Kinnistusosakonnas registrinumbri xxxx all registreeritud korteriomand (asukohaga xxxx, üldpind 26,70 m2). Kinnistusraamatu kande kohaselt oli võlgnikul 1⁄2 kaasomandist ja M. K.`ul 1⁄2 kaasomandist. Võlgnik on oma osa kaasomandist kinkinud M. K.`ule. Kinkelepingus on hinnatud võlgniku kaasomandi osa väärtseks 3 500.00 eurot. Lisaks oli võlgniku omandis ka xxxx asuv korteriomand (registriosa nr xxxx), milline võõrandati 07.05.2020 ja see on korduvalt edasi võõrandatud. Nimetatud tehingu analüüs ei ole tehingu tagasivõitmise seisukohalt otstarbekas, kuna võõrandati eelduslikult täitemenetluses. Võlgnik on vastuseks ajutise halduri päringule teatanud, et M. K. on tema elukaaslane ja korteriomandite kaasomandi osa kingiti võlgniku poolt seoses sellega, et M. K. kartis võlgniku kaasomandi osa võõrandamist võlgniku kohustuste täitmiseks. Kogutud andmetel on võlgnikul ja M. K.`ul ühine majapidamine. Arvestades, et PankrS § 117 lg 1 p 2 kohaselt on võlgnikuga ühist majapidamist omav isik võlgniku lähikondne, siis on korteriomandite kinkeleping tagasivõidetav PankrS § 111 lg 1 p 2 alusel. Samas võib olla tagasivõitmine majanduslikult ebaotstarbekas, kuna pankrotimenetluse kestel tuleks kanda ka korteriomandi majandamiskulud, milleks rahalised vahendid puuduvad. Samuti esinevad analoogsed alused sõiduki xxxx võõrandamise tehingu tagasivõitmisel. Ajutine haldur peab vajalikuks märkida, et korteriomandite kaasomandi

osa kinkeleping on tulenevalt võlgniku pankrotiavaldusest ja teistest kogutud andmetest nähtuvalt väga suure tõenäosusega tehtud selleks, et vältida korteriomandite kaasomandi osa müügi arvelt võlausaldajate nõuete rahuldamist. Tehingud (sõiduki võõrandamine, korteriomandite kaasomandi kinge) M. K.`uga vajavad edasises pankrotimenetluses tehingute tagasivõitmise (sh majanduslik otstarbekus) osas täiendavat analüüsi. Nasdaq andmetel võlgnikul väärtpabereid ei ole. Äriregistri andmetel võlgnik osalusi ei oma. Kinnistusraamatu andmetel võlgnik kinnistuid ei oma. Ehitisregistri andmetel võlgniku nimele ehitisi kui vallasasju registreeritud ei ole. Transpordiameti liiklusregistri andmetel võlgniku nimele väikelaevu, jette aktiivses liiklusregistris registreeritud ei ole. Võlgnik on pankrotiavalduses märkinud, et tal puuduvad kohustuste täitmist võimaldavad sissetulekud ja vara. Pankrotavalduse kohaselt töötab võlgnik xxxx OÜ-s K ja saab töötasu summas 675.00 eurot (bruto). Lisaks saab võlgnik kogutud andmetel peretoetust 60.00 eurot kuus ja töövõime toetust 100.00 eurot kuus. Töötasu laekub võlgniku kontole. Samas ei nähtu võlgniku konto väljavõttest, et töövõimetoetus ja peretoetus laekuksid võlgniku kontole. Ajutine haldur on võlgnikule teinud päringu millise isiku kontole makseid tehakse ning vastuseks ajutise pankrotihalduri päringule on võlgnik teatanud, et töövõimetoetus laekub elukaaslase (M. K.) kontole ning peretoetus lapse kontole. Ajutine haldur hindab seega võlgniku vara ja õiguste võimalikuks prognoositavaks väärtuseks 0.00 eurot. Võlgnikul on teadaolevalt kohtutäiturite menetluses (s.o aktiivsed menetlused) 12 täitemenetlust, pooleliolevad kohtuvaidlused ajutisele haldurile teadaolevalt puuduvad. Ajutine haldur on välja selgitanud, et võlgniku teadaolevad kohustused moodustavad ajutise halduri poolt kogutud andmetele tuginedes kokku vähemalt 68 899.11 eurot, kuid eelduslikult suurenevad kohustused viivisenõuete, intressinõuete, sissenõudekulude vms arvelt. Ajutisele haldurile teadaolevate andmete põhjal ületavad võlgniku kohustused võlgniku varasid vähemalt ca 68 899.00 euro võrra. Võlgnik on olukorras, kus ta ei suuda oma kohustusi tähtaegselt täita. Võlgnik on kogutud andmete kohaselt maksejõuetu. Võlgnikul puudub vara, mille realiseerimisel oleks võimalik kõik kohustused täita. Võlgniku suutmatus oma kohustusi täita ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgnik kinnitab ka ise oma maksejõuetust ning seda, et see pole ajutine. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus tõendatuks, et võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, mistõttu tuleb pidada võlgnikku maksejõuetuks. Pankrotimenetluse käigus saadud andmete alusel ei saa ajutine haldur väita, et maksejõuetus oleks võlgniku poolt tekitatud tahtlikult või tegemist oleks kuritegeliku pankrotiga pankrotiseaduse mõistes. Pankrotiavalduse ja ajutise halduri teabenõudele võlgniku poolt esitatud vastuse kohaselt on võlgnik võtnud enamjaolt laene sõbrale (G. E.) ning sõber pidi võlgnikule tasuma makseid laenude tagastamiseks. Sõber seda ei teinud. Võlgnik andis sõbrale võetud laenude arvelt sularaha. Lisaks võttis võlgnik laene ka enda tarbeks. Võlgniku abikaasa sai õnnetuses surma, võlgnik on osalise töövõime kaotusega ja kasvatab xxxx last. Peamine põhjus maksejõuetuse tekkimisel on ajutise halduri arvates asjaolu, et võlgnikul puuduvad sissetulekud kohustuste täitmiseks. Võlgnik on laenude võtmisel üle hinnanud oma võimekust neid tagastada, samuti võtnud laene kolmanda isiku (sõbra) jaoks, kuid kolmanda isiku ja võlgniku tehingud on dokumenteerimata. Seega on edasises menetluses ka ülimalt keeruline esitada võlgniku sõbra vastu nõudeid tõendite puudumise tõttu.

Olemasoleva informatsiooni põhjal on ajutine haldur seisukohal, et võlgniku maksejõuetuse ning pankrotimenetluse algatamise on tinginud eelkõige vajalikul määral sissetulekute puudumine. Samas on võlgnik ise oma järjepideva tegevusega (laenude võtmine olukorras, kus ta ei suuda neid tagasi maksta ning laenude võtmine kolmanda isiku jaoks) loonud enda alalise maksejõuetuse olukorra. Võlgniku maksejõuetuse tekke täpset aega on ajutises menetluses keeruline määrata, kuid arvestades täitedokumente ja võlgniku pankrotiavalduses toodut, siis on maksejõuetuse tekke ajaks 2019 aasta. Ajutine pankrotihaldur loeb aruande koostamise seisuga maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu pankrotiseaduse tähenduses (PankrS § 22 lg 5). Pankrotivara moodustamise alus saab PankrS § 108 kohaselt olla vara tagasinõudmine või vara tagasivõitmine. Ajutine haldur ei ole ajutises pankrotimenetluses tuvastanud selgeid vara tagasivõitmise võimalusi tulenevalt PankrS § 110-114 ega tagasinõude võimalusi, kuid ei välista selliste võimaluste tekkimist pankrotimenetluse käigus. Eeldused tehingute tagasivõitmiseks on olemas M. K.`uga tehtud tehingute osas ja ka G. E.`le antud rahaliste vahendite tagasinõude osas. Võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise menetluse algatamise taotluse. PankrS § 171 lg 11 järgi kui esineb käesoleva seaduse § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja, kui ei esine käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud aluseid. Kohus ei ole käesolevaks hetkeks tuvastanud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmise aluseid. Eeltoodust tulenevat kohus kuulutab välja võlgniku pankroti. PankrS § 31 lg 7 kohaselt pankrotimäärus kuulub viivitamatule täitmisele. Pankrotimääruse täitmist ei saa peatada ega ajatada, samuti ei saa muuta pankrotimääruse seaduses sätestatud täitmise viisi ja korda. PankrS § 86 lg 1 alusel kohus kohustab võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade, majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Võlgnik peab vande andma enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut. PankrS § 23 lg 1 kohaselt ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. PankrS § 23 lg 2 kohaselt on ajutise halduri tasuga kaetud ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. PankrS § 23 lg 3 kohaselt ajutise pankrotihalduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse käesoleva seaduse § 65 lõikes 11 sätestatust. PankrS § 23 lg 6 sätestab, et kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Ajutine pankrotihaldur Hillar Villers on teinud tööd 7 tundi, tunnitasuga 110.00 eurot, kokku summas 770.00 eurot (lisandub käibemaks 154.00 eurot). Ajutine pankrotihaldur on kinnitanud, et tema poolt kantud kulud võlgniku pankrotimenetluses on vastavalt PankrS § 23 lg 2 kaetud ajutise halduri tasuga. Võlgnik ei ole ajutise halduri tasule vastuväiteid esitanud. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust, halduri kutseoskusi, on halduri ülesannete täitmiseks kulunud aeg põhjendatud. Halduri tunnitasu määr 110.00 eurot mahub kehtestatud piirmääradesse. Kohus määrab halduri tasuks 770.00 eurot (lisandub käibemaks 154.00 eurot). PankrS § 150 lg 1 ja 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse ajutise halduri tasu pankrotivarast. PankrS § 23 lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus

lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata või pankrot kuulutatakse välja käesoleva seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu määramise ajal töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). PankrS § 23 lg 51 kohaselt käesoleva paragrahvi lõikes 4 ettenähtud riigi vahenditest hüvitatava ajutise halduri tasumäära ja kulutuste suuruse ning hüvitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. 01.02.2021 Justiitsministri määrusega nr 2 on kehtestatud „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“. Nimetatud määruse § 2 lg 1 sätestab, et kui ajutise halduri või pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, on tasu 33.00 eurot poole tunni kohta. Kuna võlgniku varast ei jätku pankrotimenetluse läbiviimiseks (sh ka ajutise halduri tasu väljamakseteks), taotleb ajutine pankrotihaldur ajutise halduri tasu summas 462.00 eurot, millele lisandub käibemaks 92.40 eurot, hüvitamist riigi vahenditest vastavalt PankrS § 23 lg 4 ja lg 51. Kohus, tutvunud ajutise halduri poolt esitatud aruandega, leiab, et ajutise halduri tasu ei ole võimalik pankrotivarast rahuldada, mistõttu hüvitatakse ajutisele halduri tasu summas 462.00 eurot, millele lisandub käibemaks 92.40 eurot) riigi vahenditest. Ülejäänud ajutise halduri tasu summas 369.60 eurot (sh käibemaks) jääb võlgniku kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Angelina Abol Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.