Pankrotiõigus › Füüsilise isiku võlgadest vabastamise menetlus

Teostades järelevalvet Kxxxx Kxxxxx kohustuste täitmise üle, leiab kohus, et Kxxxx Kxxxxx ei ole oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud ning ta tuleb seetõttu jätta kohustustest vabastamata. PankrS § 175 lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. PankrS § 175 lg 51 sätestab, et kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, pärast mille möödumist vaadatakse kohustustest vabastamise avaldus uuesti läbi. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui seitse aastat menetluse algatamisest. Tartu Maakohtu 22.06.2020 aruandega pikendati võlgniku kohustustest vabastamise menetlust kuni 22.06.2021. Kohus andis võlgnikule võimaluse asuda täitma oma kohustusi kohustustest vabastamise menetluses ning seeläbi vabaneda oma võlgnevustest võlausaldajate ees. Käesolevaks ajaks on möödunud pikendamise tähtaeg. PankrS § 175 lg 2 p 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma käesoleva seaduse §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Võlaõigusseaduse (VÕS) §-s 103 sätestatud üldpõhimõtte kohaselt vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest sõltumata süü olemasolust. VÕS § 104 kohaselt arvestatakse süüd kohustuse rikkumisel üksnes seaduses või lepingus ettenähtud juhtudel. PankrS näeb kohustustest vabastamisest keeldumise alusena ette võlgniku süülise kohustuste rikkumise. Süü vormid on hooletus, raske hooletus ja tahtlus (VÕS § 104 lg 2). Riigikohus on 17.04.2013 määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-46-13 p-s 11 selgitanud, et kohustustest vabastamise võimalus on ette nähtud neile võlgnikele, kelle majanduslik olukord on eriti raske. Lõpptulemusena peaks see võimaldama võlgnikule uue majandusliku alguse, andma talle uue võimaluse normaalseks majanduslikuks ja sotsiaalseks eluks. Uue võimaluse saamiseks peab võlgnik kohustustest vabastamise menetluse kestel andma endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks, sealhulgas tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima (PankrS § 173 lg 1). Seega on kohustustest vabastamise menetluse läbiviimine kooskõlas füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamise regulatsiooni (PankrS §-d 169177) eesmärgiga põhjendatud üksnes juhul, kui võlgnikul on reaalne võimalus menetluses osaleda ja teha kõik endast sõltuv võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. PankrS § 173 lg 1 sätestab, et võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. PankrS § 173 lg 2 kohaselt peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. PankrS § 175 lg 4 kohaselt peab võlgnik vande all andma kohtule teavet oma kohustuste täitmisest. Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet ei anna, keeldub kohus võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast. Kxxxx Kxxxxx kohustustest vabastamise menetluses on kestnud kuus aastat. Kohtu hinnangul ei ole võlgnik täitnud menetluses võlgniku kohustusi. Kohtule esitatud andmete kohaselt ei ole võlgnik kohustustest vabastamise perioodil tegelenud mõistlikult tulutoova tegevusega. Võlgnik on oma majanduslikust seisust hoolimata saanud kolm last, mistõttu on viibinud peaaegu järjestikku lapsehoolduspuhkusel ja töötanud vaid umbes aasta. Kohtu hinnangul pole võlgnik täitnud piisava hoolsusega PankrS § 173 lg 1 sätestatud kohustust, sest pole menetluse kestel tegelenud mõistlikult tulutoova tegevusega. Kohus märgib, et kuigi võlgnik teadis oma

kohustusest saada tulu, et tasuda midagigi oma kohustustes, eelistas ta saada mitu last järjest ja tulutoova tegevusega mitte tegeleda. Seda olukorras, kus ta teadis ka seda, et lapsel puudub lasteaiakoht, et ta saaks tööle minna. Kxxxx Kxxxxx kohustustest vabastamise menetlus on algatatud Tartu Maakohtu 22.12.2014 määrusega, mille resolutsiooni p 8 kohaselt tuleb Kxxxx Kxxxxxx esitada igal poolaastal kohtule aruanne, mis peab sisaldama vähemalt selgitust võlgniku mõistliku tulutoova tegevuse, sissetulekute ja vara kohta kuude lõikes, andmeid võlausaldajate nõuete katteks kuude lõikes raha eraldamise ja võlausaldajatele väljamaksete tegemise kohta ning võlgniku arvelduskontode väljavõtteid. Käesolevalt ei võlgnik aruande esitamise kohustust nõuetekohaselt täitnud ning kohus on peaaegu kõigi aruannete esitamist võlgnikule meelde tuletama, mõne aruande puhul ka korduvalt. Võlgnikul on jäänud esitamata mitu aruannet ja seda nii 2017. aasta juunis kui ka 2020. aasta detsembris ja 2021. aasta juunis. Samuti on kohus pidanud aruanded korduvalt täpsustama. Seega on võlgnik rikkunud ka kohustust olla kohtule kättesaadav: ta ei vasta telefonile (on blokeerinud kohtujuristi lauatelefoni numbri, et temaga tegeleval kohtujuristil ei oleks võimalik võlgnikuga ühendust võtta), ei reageeri meili teel saadetavatele kirjadele ning tema teadaolevas elukohas ta posti vastu ei võta. Kohus on kahel korral võlgniku telefoni teel kätte saanud ning võlgnik on mõlemal korral lubanud aruande esitada, kuid käesoleva ajani on aruanded esitamata. Eeltoodust saab järeldada, et võlgnik ei soovi menetluses täita enda kohustusi ning teadlikult rikub enda kohustusi. PankrS § 173 lg 3–5 sätestavad võlausaldajatele raha eraldamise kohustuse. Võlgnik ei ole võlausaldajatele mitte midagi eraldanud, mistõttu võlausaldajad ei ole nõus võlgniku kohustustest vabastamisega. Võlgniku sissetulek ei ole olnud arestitav, mistõttu ei ole ta tegelikult nimetatud kohustust rikkunud. Samas on võlgnikul selline sissetulek puudunud peamiselt seetõttu, et ta on olnud järjest lapsehoolduspuhkusel. Võlgnik ei ole vabatahtlikult võlausaldajatele samuti midagi eraldanud. Vabatahtlikust eraldamisest keeldus võlgnik põhjusel, et tal ei ole raha kuskil hoiustada ning ta ei suuda rahuldada oma igapäevaseis kulutusi. Lisaks nähtus võlgniku aruannetest ja konto väljavõttest, et 2019.a augustis oli tal sissetulek sellises suuruses, et ta pidanuks tegema sellelt eraldise võlausaldajatele, mida ta aga ei teinud: tema sissetulek oli augustis 2019 töövõimetushüvitistena kokku 2489.76 eurot (sh ei ole sotsiaaltoetused), milles oli mittearestitav tulu 900 eurot. Seega oleks pidanud tegema eraldise summas 1192.32 eurot (s.o 75% summalt 1589.76 eurot). võlgnik selgitas alles ärakuulamisel, et tegemist oli kolme kuu eest korraga välja makstava sünnituspuhkuse töövõimetushüvitisega. Kui aga vaadata võlgniku kontol toimunud liikumisi kolme kuu lõikes, on septembris ja oktoobris sinna pidevalt tehtud sissemaksed sularahas või ka ülekandega nii võlgniku enda kui kolmandate isikute poolt: septembris kokku 770 eurot, oktoobris 516.60 eurot. Kui arvestada kokku kolme kuu sissetulekud (3776.36) ja võtta maha kolme kuu mittearestitav tulu (3x900), siis jääb kolme kuu osas nn positiivseks tulemiks ikkagi 1176.36 eurot, millest 75% on 807.27 eurot. Nimetatud summa tulnuks perioodi lõikes võlausaldajatele ikkagi eraldada. Seda ei ole võlgnik teinud, millega ta on oma kohustusi rikkunud. Kohus peab hindama, kas võlgnik on rikkunud kohustusi süüliselt ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) §-s 103 sätestatud üldpõhimõtte kohaselt vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest sõltumata süü olemasolust. VÕS § 104 kohaselt arvestatakse süüd kohustuse rikkumisel üksnes seaduses või lepingus ettenähtud juhtudel. PankrS näeb kohustustest vabastamisest keeldumise alusena ette võlgniku süülise kohustuste rikkumise. Süü vormid on hooletus, raske hooletus ja tahtlus (VÕS § 104 lg 2). Kohtu hinnangul on võlgnik rikkunud oma kohustusi süüliselt. Võlgnik ei ole esitanud aruandeid nõuetekohaselt ja tähtaegselt, kuigi sellel takistust ei olnud. Samuti on võlgnik teinud

isiklikus elus otsuseid, mis takistasid tal tegeleda mõistlikult tulutoovat tegevusega, kuid pole pidanud võimalikuks ka midagi vabatahtlikult võlausaldajatele eraldada. Sellega on võlgnik kahjustanud võlausaldajate huve, kellel on õigustatud ootus, et tööealine ja -võimeline võlgnik siiski tegeleb tulutoova tegevusega ja maksab kasvõi väiksese summa tagasi, millega näitab oma tahet läbida menetlus positiivse tulemiga. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et puuduvad alused kohustustest vabastamise menetluse lõpetamiseks nii, et võlgnik vabaneks täitmata kohustustest. Kohtu hinnangul ei ole võlgnik näidanud üles piisavat huvi ja motivatsiooni oma kohustuste täitmiseks menetluses. Eelnevast tulenevalt otsustab kohus omal algatusel keelduda Kxxxx Kxxxxx pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine PankrS § 175 lg 8 sätestab, et kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. Kuna kohus on otsustanud keelduda Kxxxx Kxxxxx pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast PankrS § 175 lg 2 p 2 alusel, lõpetab kohus ka Kxxxx Kxxxxx pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. /allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.