nende Hageja: osaühing A. F. , registrikood XXX Hageja lepinguline esindaja: A. Ž.; e-post XXX Kostja: L. K. , isikukood XXX
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Jätta osaühing A. F. hagi L. K. u vastu tarbijakrediidilepingust nr SL17-011496603 tuleneva võlgnevuse väljamõistmiseks rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud osaühing A. F. kanda.
3.Toimetada kohtuotsus kätte menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil, võidakse kaebus lahendada kirjalikus menetluses (TsMS § 633 lg 7). Asja arutati lihtmenetluses vastavalt TsMS § 405. Tuginedes TsMS § 442 lg 1 p 10 ei anna maakohus luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks. Selgitus menetlusabi taotlejale Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse
põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). Hageja nõuded ja põhjendused
1.Osaühing A. F. esitas 25.05.2021. a Tartu Maakohtule hagi L. K. u vastu. Hagi kohaselt sõlmisid kostja ja B. AS 12.08.2010. a laenulepingu nr 0746964/96TT, mille alusel sai kostja laenu ja kohustus laenu tagastama lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel.
2.13.07.2017. a sõlmisid pooled refinantseerimislepingu nr. SL17-01-1496603, mille alusel sai kostja täiendavalt laenu summas 1713,52 eurot. Kostja kohustus laenu tagastama kokku lepitud maksegraafiku alusel perioodil 10.08.2017. a - 12.10.2020. a. Kostja on teostanud laenuandjale lepingu kehtivuse ajal tagasimakseid summas 338,91 eurot. Lepingu ülesütlemise seisuga oli kostja põhinõude jääk 1374,61 eurot. Peale lepingu ülesütlemist tasus kostja hagejale perioodil 4.01.2019. a - 5.06.2020. a 1200 eurot. Hageja arvestab kostja laekumised põhiosa katteks. Kokku on kostja tasunud põhiosa katteks 1538,91 eurot (1200+338,91). Põhivõla jääk on seega 174,61 eurot (1713,52-1538,91). Laenulepingus nr. SL17-01-1496603 leppisid pooled kokku intressimääras 34,27% aastas. Kostjal on intressivõlgnevus alates 11. osamaksest, s.o 10.07.2018. a kuni ülesütlemisele eelnenud 15. osamakseni 12.11.2018. a summas 186,18 eurot. Hagiavalduse esitamise päeva seisuga on hagejal sissenõutavaks muutunud viivisenõue summas 520,21 eurot (461,37+58,84).
3.Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlg 174,61 eurot, intress 186,18 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 520,21 eurot ja ka viivis seadusjärgses määras alates hagi esitamisele järgnevast päevast kuni põhinõude täitmiseni. Kostja vastuväited
4.Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja ja B. AS sõlmisid lepingu nr 0746964/96 TT 19.12.2007. a, mille alusel sai kostja laenu 36 630 krooni (2341,08 eurot). Lepingu SL17-01-1496603 näol on tegemist lepingu ümbervormistamisega ning laenu rahaliste vahenditena kostja oma pangakontole ei ole saanud. Kostja saab vajadusel kontoväljavõtetega seda tõestada.
5.Laenuandja (B. AS) poolt 25.10.2018. a kostjale esitatud ülesütlemise hoiatusega kostja ei nõustunud, kuna selleks ajaks oli kostja B. AS kontole juba maksnud 8370,08 eurot.
6.B. AS poolt 30.11.2018. a OÜ loovutatud nõudega A. F. ile tekkisid kostjal samuti erimeelsused, kuna nõuti summat 1713,52, mis oli laenu saamise hetkest (19.12.2007. a) kahanenud 11 aasta jooksul ainult 627,67 euro võrra. Seega oli kostja B. AS-le maksnud kasumeid 7742,41 eurot. Survestatuna J. I. OÜ poolt maksis kostja veel J. I. OÜ kontole 1200 eurot. Kostja vaidlustas summa 1713,52, kuna oli selleks kuupäevaks B. AS tagasi maksnud juba 7742,41 eurot kasumeid. Kostja on ajavahemikus 9.01.2008. a - 9.08.2020. a maksnud B. AS-i ja J. I. OÜ kontodele kokku 10 474,76 eurot.
2(6)
7.Intressinõudega ega viivisenõudega kostja ei nõustu, kuna kostja poolt makstud summa 10 474,76 eurot ületab 4 kordselt 19.12.2007. a saadud laenu põhisumma 2341,08 eurot. Kohtuotsuse põhjendused
8.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 tulenevalt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 438 lg 1 kohaselt hindab kohus otsust tehes tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.
9.Vaidlust ei ole järgnevates asjaoludes: -
kostja sõlmis 13.07.2017. a B. AS-ga lepingu nr SL17-01-1496603;
-
lepingu kohaselt pidi kostja tagastama 1713,52 eurot maksegraafiku alusel perioodil 10.08.2017. a -12.10.2020. a;
-
kostja on tarbijakrediidilepingust nr SL17-01-1496603 tulenevate kohustuste täitmiseks tasunud perioodil 06.08.2017. a - 09.08.2018. a tasutud 870,24 eurot ning pärast lepingu ülesütlemist perioodil 4.01.2019. a - 5.06.2020. a veel 1200 eurot.
10.Vaidlus on selles, kas tegemist on kehtiva lepinguga, kas hagejal on õigus nõuda viivist ja intressi ning kas kostjal on tekkinud lepingujärgsete maksete osas võlgnevus. I
Laenulepingu kehtivus
11.Asjas on tõendatud, et kostja ja B. AS sõlmisid tarbijakrediidilepingu nr SL17-011496603, mis on allkirjastatud digitaalselt laenuandja poolt 13.07.2017. a ning kostja poolt 14.07.2017. a. Lepingu kohaselt on krediidisumma 1713,52 eurot ning sellest summast tasaarvestatakse krediidiandja nõuetega krediidisaaja vastu, mis tulenevad krediidiandja ja krediidisaaja vahel sõlmitud krediidilepingust nr 0746964/96TT. Krediidilepingu pooled leppisid kokku maksegraafikus perioodiks 10.08.2017. a kuni 12.10.2020. a. Kokku koos intressiga kohustus kostja tasuma 2910,97 eurot. Lepingu allkirjastamisega on pooled lugenud lõppenuks nende vahel 12.08.2010. a sõlmitud krediidilepingu nr 0746964/96TT.
12.Kohtul pole alust arvata, et tegemist oleks mingil põhjusel tühise lepinguga. Kostja on menetluses korduvalt avaldanud, et teda on nimetatud lepingu sõlmimisele survestatud, samuti seda, et ta ei olnud lepingus toodud summaga 1713,52 eurot nõus. Sellised väited ei ole kohtu jaoks mingil viisil tõendatud. Lepingul on kostja digitaalallkiri. Kohus märgib, et juhul, kui kostja leidis või leiab, et asjas esinevad lepingu tühistamise alused (leping on sõlmitud olulise eksimuse, pettuse, ähvarduse või vägivalla mõjul),
3(6)
siis on tal õigus leping tühistada vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 90 sätestatule. Kohtule pole teada, et kostja oleks seda teinud. Seega on tegemist kehtiva lepinguga, mida tuleb täita vastavalt lepingus kokkulepitud tingimustele ning kostjal tekkis kohustus tasuda laenuandjale ajavahemikul 10.08.201712.10.2020 kokku koos intressi ja lepingu sõlmimise tasuga 2910,97 eurot, sellest põhisumma 1713,52 eurot, intress 1178,28 eurot ja lepingutasu 19,17 eurot.
13.Ka ei ole alust pidada 13.07.2017. a sõlmitud lepingut tühiseks lepingus fikseeritud krediidikulukuse määra tõttu TsÜS § 86 lg 1, lg 2 p 2 ja lg 3 alusel, kuivõrd krediidikulukuse määr 41,28% aastas ei ületa enam kui kolmekordselt Eesti Panga poolt 2007. aasta maikuus avaldatud keskmine krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra 18,92%.
14.Kohus selgitab, et jätab arvestamata kostja vastuväited ja tõendid seoses kostja ja B. AS sõlmitud laenulepinguga nr 0746964/96TT, sh selle laenulepingu kohaselt tehtud maksete osas. Hageja nõue tuleneb konkreetselt tarbijakrediidilepingust nr SL17-011496603 ning varasemast laenulepingust tulenevad kohustused ja nende täitmine ei ole kohtu hinnangul käesolevas asjas hagi eset arvestades oluline. Kohus märgib ka seda, et tarbijakrediidilepingu nr SL17-01-1496603 tingimustest tulenevalt ei pidanud laenuandja tegema kostjale täiendavaid ülekandeid, vaid lepingu sisuks on laekuvatest maksetest tasaarvestuse tegemine krediidilepingust nr 0746964/96TT tulenevate nõuete osas. See, et kostja on juba tasunud suuri summasid hagejale, võib tunduda ebaõiglane, kuid kostja ise on lepingute sõlmimise ja hilisema refinantseerimisega võtnud kohustuse tasuda veel täiendavaid kulusid lepingutasu ja pikema perioodi jooksul raha kasutamise tasu (intressi) maksmise näol. III
Võlgnevuse olemasolu
15.Kostja on tarbijakrediidilepingust nr SL17-01-1496603 tulenevate kohustuste katteks tasunud ajavahemikul 06.08.2017-09.08.2018 B. AS-le hageja arvutuste kohaselt kokku 870,24 eurot, millest arvestati hageja selgitusel põhinõude katteks 336,91 eurot, intressi katteks 512,16 eurot ja lepingutasu 19,17 eurot. B. AS ütles tarbijakrediidilepingu nr SL17-01-1496603 üles 16.11.2018. a. Ülesütlemise seisuga oli kostjal tasumata põhisumma 1374,61 eurot, intress 195,56 eurot, viivis 3,63 eurot, lepingu sõlmimise tasu 12,78 eurot ja võla sissenõudmisega seotud kulu 10 eurot. Lepingu nr 1.2 kohaselt lepingu täitmise käigus pangale laekunud summade arvelt loetakse esmalt tasutuks võla sissenõudmisega seotud kulud, seejärel krediidisumma, seejärel tasumata intress ning lõpuks viivis, kontohaldustasu ja muud tasumisele kuuluvad kohustused. Ka VÕS § 415 lg 2 sätestab, et kui tarbija on teinud tarbijakrediidilepingu alusel makse, millest ei piisa kõigi sissenõutavaks muutunud kohustuste täitmiseks, arvestatakse makse esimeses järjekorras võla sissenõudmiseks tehtud kulude katteks (p 1); teises järjekorras võlgnetava põhisumma katteks (p 2); kolmandas järjekorras intressi katteks (p 3); neljandas järjekorras muude kohustuste katteks (p 4). Selline järjekord on VÕS § 421 kohaselt tarbijast krediidivõtja kasuks imperatiivne. Hageja ei ole kohtule esitanud põhjendust ega tõendeid, miks on kostja poolt ajavahemikul 06.08.2017-09.08.2018 tasutud summadest (hageja arvestuste kohaselt
4(6)
870,24 eurot) arvestatud suurem osa intressi katteks. Kohus leiab, et hageja on kostja poolt tasutud makseidd arvestanud ebaõigesti.
16.L. K. u poolt kohtule 02.09.2021. a esitatud maksekorraldustest nähtub, et L. K. on tarbijakrediidilepingust nr SL17-01-1496603 tulenevate kohustuste täitmiseks tasunud perioodil 06.08.2017. a - 09.08.2018. a tasutud 946,85 eurot (187,75 eurot 06.08.2017. a, 75,61 eurot 08.11.2017. a, 76,61 eurot 08.12.2017. a, 75,61 eurot 07.01.2018. a, 76,61 eurot 10.02.2018. a, 75,61 eurot 08.03.2018. a, 76,61 eurot 07.04.2018. a, 75,61 eurot 11.04.2018. a,75,61 eurot 09.05.2018. a, 75,61 eurot 09.06.2018. a). Pärast lepingu ülesütlemist perioodil 4.01.2019. a - 5.06.2020. a veel 1200 eurot. Seega on kostja tasunud kokku 2146,85 eurot. Kohus märgib, et kuigi osadel maksekorraldustel on selgituseks märgitud krediidilepingu nr 0746964/96TT, on maksed siiski teostatud ajal, mil poolte vahel kehtis leping numbriga SL17-01-1496603 ja mille eritingimustes on kokku lepitud, et 12.08.2010. a sõlmitud krediidileping nr 0746964/96TT loetakse lõppenuks. Seega tuleb lugeda kõik perioodil 06.08.2017. a - 09.08.2018. a tehtud maksed tasutuks krediidilepingust nr SL17-01-1496603 tulenevate maksete katteks, sõltumata maksekorraldusel märgitud selgitusest.
17.VÕS § 416 lg 3 sätestab, et kui krediidiandja ütleb lepingu üles, vähendatakse vastavalt kõigi tarbija poolt krediidi tagasimaksmiseks ja krediidi kogukulu kandmiseks tehtavate maksete tasumata kogusummat krediidi kasutamata jätmise ajale langeva intressi ja tarbijale langevate kulude võrra. Eelnevast ja VÕS § 415 lg-s 2 sisalduvast kohustuse täitmise järjekorrast tulenevalt tuleb esmalt hagejale makstud summast maha arvata võlgnetav põhisumma 1713,52 eurot, seejärel tasumata intress 186,18 eurot ning seejärel võimalik viivis. Muid L. K. ule langevaid kulusid, sh sissenõudmiskulud 10 eurot ja lepingutasu 19,17 eurot lepingu ülesütlemise tõttu kostjalt VÕS § 416 lg 3 kohaselt nõuda ei saa. Seega tuleb L. K. u tasutud 2146,85 eurost esmalt lahutada maha põhivõlg 1713,52 eurot ja seejärel tasumata intress 186,18 eurot. Arvutustehte tulemusel on ilmne, et L. K. on täitnud tarbijakrediidilepingust nr SL17-01-1496603 tulenevad kohustused täielikult ning hagejal ei saa olla tekkinud ka viivisenõuet.
18.Isegi, kui hagejal oleks viivisenõue tekkinud, ei oleks hagejal ilmselt õigust nõuda viivist laenulepingus kokku lepitud määras, s.o 0,0952% päevas ja 34,27% aastas. Kohus on seisukohal, et pooltevaheline tarbijakrediidileping on sõlmitud tüüptingimustel VÕS § 35 lg 1 tähenduses, kuivõrd ei ole teada, et kostja oleks saanud viivisemäära osas kaasa rääkida ja selle suurust kuidagi mõjutada. Eelduslikult tuleks hinnata VÕS § 42 lg 3 p 5 ja lg 1 järgi tühiseks vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära (Riigikohtu 10.05.2016. a määrus nr 3-2-1-25-16, p 13). Lepingu sõlmimise ajal 13.07.2017. a oli VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud viivisemäär 8% aastas. Seega ületab lepingus sätestatud määr (0,0952% päevas ehk 34,27% aastas, lähtuvalt 360 päevasest aastast) kolmekordset seadusjärgset määra (24% aastas) ning tuleks hinnata eeltoodust tulenevalt tühiseks. Ebaproportsionaalselt suure viivise või leppetrahvi kokkuleppimine tüüptingimustes toob kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel (Riigikohtu 16.11.2016. a otsus nr 3-2-1-118-16, p 18).
5(6)
Kuivõrd aga kohus on eelnevalt leidnud, et kostja poolt tehtud maksed katavad täielikult ära põhivõla ja ka intressi, ei saa hagejal olla viivisenõuet.
19.Arvestades kohtule esitatud tõendeid ning eeltoodud kohtu põhjendusi, tuleb osaühingu A. F. hagi L. K. u vastu tarbijakrediidilepingust nr SL17-01-1496603 tuleneva võlgnevuse väljamõistmiseks jätta rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
20.TsMS § 173 lõike 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 4 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.
21.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 sätestab, et kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud.
22.TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, tuleb menetluskulud jätta osaühingu A. F. kanda. Kostja on menetluses osalenud iseseisvalt, ilma esindajata, seetõttu ei saa kostjal olla menetluskulusid tekkinud ja kohus jätab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määramata.
23.Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Roman Levin
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.