Osaühingu Aktiva Finants hagi L. N. vastu võla nõudes
Tsiviilasja hind
1373,91 eurot
Menetlusosalised ja nende Hageja Osaühing Aktiva Finants (registrikood 10746479; aadress A. Weizenbergi tn 20, 10150 Tallinn) esindajad Hageja lepinguline esindaja M. A. (e-post xxx) Kostja L. N. (isikukood xxx; aadress xxx e-post: xxx) Asja läbivaatamine
Lihtmenetluses
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Osaühingu Aktiva Finants hagi.
2.Välja mõista L. N.lt Osaühingu Aktiva Finants kasuks põhivõlg 1046,01 eurot ja viivis 373,56 eurot.
3.Välja mõista L. N.lt Osaühingu Aktiva Finants kasuks viivis põhinõudelt (1046,01 eurolt) VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates 09.09.2021 kuni põhinõude täitmiseni.
4.Tunnistada otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.
6.Määrata kindlaks Osaühingu Aktiva Finants menetluskulude suurus ning mõista L. N.lt Osaühingu Aktiva Finants kasuks välja menetluskulud 730 eurot.
7.Väljamõistetud menetluskuludelt tuleb tasuda tagaseljaotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Kohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks. Käesoleva kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses,
kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 637 lg 21 kohaselt lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja hagi aluseks olevad asjaolud
1.Osaühing Aktiva Finants esitas 07.11.2019 maksekäsu kiirmenetluse avalduse ja 21.02.2020 hagi L. N. vastu võla nõudes. Hagi aluseks olevate asjaolude kohaselt sõlmis L. N. X AS-ga ja X OÜ-ga 23.09.2015 võrgulepingu nr 4642317284. X OÜ edastas kostjale teate, et võrguleping lõpeb 10.05.2017. Kostja ei ole tasunud ajavahemikus 23.01.201721.06.2017 esitatud arveid kokku summas 1046,01 eurot. Arvete alusel tasumata summadelt arvestatud viivis 0,022% päevas on 21.02.2020 seisuga 244,22 eurot.
2.Eesti Energia AS on loovutanud 08.01.2019 nõude kostja vastu OÜ-le Aktiva Finants koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid.
3.Hageja palus mõista kostjalt hageja OÜ põhivõlgnevus 1046,01 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivised 244,22 eurot, viivised alates 22.02.2020 kuni põhinõude summas 1046,01 eurot täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja palus jätta menetluskulud kostja kanda ja välja mõista kostjalt hageja menetluskulud. Kostja vastuväited
4.L. N. vaidles hageja nõudele vastu, kuna on tasunud kõik võrgulepingust tulenevad arved. Kohtuotsuse põhjendused
5.TsMS § 405 lg 1 kohaselt kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole. Hagihind on alla 2000 euro ning kohus menetleb hagi lihtmenetluses. TsMS § 444 lg 2 kohaselt kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.
6.Osaühing Aktiva Finants esitas L. N. vastu X AS-lt omandatud nõude tasumata elektrivarustuse eest. Vaidlus puudub selles, et X AS ja L. N. sõlmisid 21.09.2015 võrgulepingu nr 4642317284 elektrienergia tarbimiskohaga xxx(dtl 33-34). Võrguleping lõppes 10.05.2017 (dtl 36). Vaidlus puudub ka elektri varustamisega seotud tasudes, mille eest X AS esitas arved (dtl 38-55).
7.Kostja väidab, et on tasunud kõik (sh nõude aluseks olevad) arved. Kostja esitas oma väite tõendamiseks enda ja poja (R.-R. R.) pangakonto väljavõtted 2017-2019. aastate eest (dtl 140-142, 156, 159). Väljavõtetest nähtub, et X AS-le on 2017 makstud kokku 271 eurot, 2018 on makstud kokku 1549,79 eurot ja 2019 on makstud kokku 599 eurot. Peamiselt on
selgitusse märgitud kevade tee 48.
8.Hageja väitel laekus ainult 08.04.2018 tehtud makse 15 eurot L. N. lepingule (viitenumber 27873332661). Makse on tehtud R.-R. R. kontolt selgitusega xxx, leping L. N. (dtl 141). Kõik ülejäänud maksed on laekunud A. N. lepingule (viitenumber 64329019239), tarbimiskoht on sama xxx. Kostja ei esitanud maksekorraldusi, millelt oleks nähtunud ülekannete tegemisel märgitud viitenumbrid (kohus küsis maksekorraldusi korduvalt). TsMS § 230 lg 1 ls 1 kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kostja pidi tõendama asjaolusid millele tuginesid tema vastuväited (TsMS § 230 lg 1 ls 1). Kostja ei tõendanud just nõude aluseks olevate arvete tasumist.
VÕS § 8 lg 2 järgi on leping täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist.
10.Kohus rahuldab hagi põhinõude osas ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja 1046,01 eurot.
11.VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 101 lg 2 ls 1 kohaselt võlausaldaja võib kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti.
12.Hageja on palunud kostjalt välja mõista hagi esitamise ajaks (s.o 21.02.2020) sissenõutavaks muutunud viivise 244,22 eurot. VÕS § 113 lg 1 ls-te 1 ja 2 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 97 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Viivise määr on 8% aastas. Kostja viivisearvestusele vastu ei vaielnud.
13.Kohus rahuldab hagi põhinõudelt alates arve maksetähtajale järgnevast kalendripäevast kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 21.02.2020 arvestatud viivisenõude osas ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja 244,22 eurot.
14.Hageja on palunud kostjalt välja mõista viivise põhinõudelt (1046,01 eurolt) VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni. TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.
15.Kohus rahuldab hagi viivisenõude osas, mis ei olnud hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise perioodi 22.02.2020-08.09.2021 (s.o 565 päeva) eest 129,34 eurot.
16.Kohus rahuldab hagi edasiulatuva viivisenõude osas ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise põhinõudelt (1046,01 eurolt) VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates 09.09.2021 kuni põhinõude täitmiseni.
17.Kohus tunnistab asjas tehtud lahendi viivitamata täidetavaks ilma seaduses ettenähtud
tagatiseta (TsMS § 405 lg 1 p 10). Menetluskulude jaotus ja menetluskulude suuruse kindlaksmääramine
18.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi kuulub rahuldamisele täies ulatuses, siis jätab kohus menetluskulud täies ulatuses kostja kanda.
19.Hageja on taotlenud kostjalt välja mõista hagilt tasutud riigilõivu 200 eurot ja õigusabikulu 5,25 tunni eest 630 eurot. Hagejale osutati õigusabi tunnitasuga 120 eurot. Hageja lepinguline esindaja on teinud järgmised toimingud: Maksekäsu kiirmenetluse avalduse ja hagiavalduse koostamine ja esitamine 21.02.2020 - 3 h; Kostja seisukohtadega tutvumine ja Hageja seisukoha esitamine 27.04.2021 - 1h; Kostja seisukohtadega tutvumine ja Hageja seisukoha esitamine 08.06.2021 - 0,75 h; Kohtuistungil osalemine 25.08.2021 - 0,5 h.
20.TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 139 lg 2 kohaselt riigilõivu tuleb tasuda menetlustoimingult, mille tegemise eest on riigilõivuseaduses (RLS) sätestatud riigilõiv. Vastavalt hagi hinnale tuli RLS § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tasuda riigilõivu 200 eurot. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud hageja menetluskuluna tasutud riigilõiv.
21.TsMS § 175 lg 1 ls 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus lähtub menetluskulude kindlaksmääramisel kohtumenetluse parima praktika edendamise suuniste p-dest 10.2 ja 10.3 ning Riigikohtu praktikast menetluskulude kindlaksmääramisel (nt RKTKm 2-20-4817, p 20).
22.Kohus ei pea põhjendatuks maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamise ajakulu. Hageja esitas enne hagi esitamist maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Asja edasisel lahendamisel hagimenetluses arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka (TsMS § 172 lg 9 ls 3). Maksekäsu kiirmenetluses tuleb hüvitada lisaks riigilõivule avaldaja menetluskulude katteks 20 eurot. Muid avaldaja kantud menetluskulusid maksekäsu kiirmenetluses ei hüvitata (TsMS § 4842). Hagejale tuleb hüvitada maksekäsu menetluskulu 20 eurot. Hagi alus pole keeruline ja sarnaste nõuete esitamine kohtule on hageja tavaline tegevus. Kohtu hinnangul on lepingulise esindaja tasu põhjendatud ja vajalik 2 tunni eest.
23.Kohus peab hageja TsMS § 175 lg 1 järgi lepingulise esindaja tunnitasu ning ajakulu 4,25 tunni ulatuses põhjendatuks. Esindaja esitatud dokumentide koostamisele ja istungil osalemiseks kulunud aeg on adekvaatne.
24.Kohus määrab kindlaks hageja menetluskulude suuruse ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu 730 eurot (200 + 20 + 510). Vastavalt hageja taotlusele ja TsMS § 177 lg-le 4 märgib kohus määruse resolutsioonis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt peab tasuma viivist.