2-21-12845/8 - Pankrotiõigus - Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus - Viru Maakohus Rakvere kohtumaja - lahend.ee

8.Pankrotimäärus kuulub viivitamatult täitmisele. Määrus teha teatavaks PankrS § 33 lg 1 alusel väljaandes Ametlikud Teadaanded. Pankrotiteates märkida pankroti välja kuulutanud kohtu nimi, määruse tegemise kuupäev ja kellaaeg, andmed võlgniku ja halduri kohta, ettepanek võlausaldajatele oma nõuete esitamiseks ja nõuete esitamise tähtaeg, nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ning koht ja et võlgnikule võlgnevate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes haldur. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates pankrotiteate avaldamisest. Määruskaebust ei saa esitada peale viie kuu möödumist kohtumääruse tegemisest arvates. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja pankrotiavaldus Viru Maakohtule on esitatud Viru-Nigula valla avaldus S. K. pärandvara pankroti väljakuulutamiseks. Avaldusest nähtub, et avaldaja on võlgniku pärija. Pärandvara inventuuri viis läbi kohtutäitur R. P.. Pärandvarast ei jätku kõigi nõuete rahuldamiseks ja pärija ei ole nõus nende rahuldamisega oma vara arvel. Võlgnik on püsivalt maksejõuetu. 17.08.2021 määrusega on S. K. pärandvara ajutiseks halduriks nimetatud Hillar Villers. Ajutine haldur esitas kohtule ajutise halduri aruande. Avaldaja teatas 07.09.2021, et ta on ajutise halduri aruandega nõus. Kohtumääruse põhjendused Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja välja tuleb kuulutada S. K. pärandvara pankrot. Pankrotihalduriks tuleb nimetada Hillar Villers. Pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus ei ole ajutine ja põhjendatud on välja kuulutada võlgniku pankrot. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Ajutise halduri kogutud andmetel on/ olid võlgnikul järgnevad kontod: S AS-i konto xxxx

(arvelduskonto), konto suletud 22.11.2019, kontojääk sulgemisel oli miinus 1.45 eurot; S AS-i konto xxxx (arvelduskonto), kontojääk seisuga 07.08.2020 oli 1 714.02 eurot ja seisuga 23.08.2021 - 1 703.59 eurot. Sularaha võlgnikul ajutisele haldurile teadaolevalt puudub. Kokku oli võlgnikul teadaolevalt rahalisi vahendeid käesoleva aruande koostamise seisuga 1 703.59 eurot. Ajutisele pankrotihaldurile teadaolevalt pärandvara hulgas nõudeõigused kolmandate isikute vastu puuduvad. AS-i Pensionikeskus ja AS-i Xxxx andmetel on võlgniku nimele avatud pensionikonto nr. xxxx, konto saldo on 23.08.2021 seisuga 797,381 Xxxx osakut. 23.08.2021 seisuga oli osakute turuväärtus 1 393.28 eurot. Samas on osakute turuväärtus ajas muutuv. Kogumispensionide seadusest ja investeerimisfondide seadusest (§ 64 lg 11) tulenevalt saab kohustusliku pensionifondi osakud pärandvara pankroti korral välja võtta rahas. Seega saab pensionifondi osakuid arvestada pankrotivara hulka ja pärandvara pankroti välja kuulutamisel esitab haldur vastava taotluse. Võlgniku nimele on liiklusregistris registreeritud sõiduk xxxx, reg.märk xxxx, esmane registreerimine 2004 aasta. Sõiduki asukoht, seisund ja olemasolu on teadmata. Pärijale ei ole samuti sõiduki asukoht teada. Ajutine pankrotihaldur on teinud päringu sõiduki osas liiklusregistrisse kantud kasutajatele. Kuigi pärandvara nimekirja kohaselt on hinnatud sõiduki turuväärtuseks 2 500.00 eurot, siis eeltoodud asjaoludel hindab ajutine pankrotihaldur sõiduki väärtuseks aruande koostamise ajal 0.00 eurot. Sõiduki olemasolu kohta andmete saamisel on võimalik edaspidises menetluses anda ka selle väärtusele hinnang. Nasdaq andmetel võlgnikul väärtpabereid ei ole. Kinnistusraamatu andmetel võlgnikul kinnistuid ei ole. Äriregistri andmetel võlgnik ei oma osalust juriidilistes isikutes. Transpordiameti liiklusregistri andmetel võlgniku nimele väikelaevu, jette aktiivses liiklusregistris registreeritud ei ole. Ehitisregistri andmetel võlgniku nimele ehitisi registreeritud ei ole. Ajutises menetluses kogutud materjalide põhjal kuuluks seega S. K. pärandvarasse kontol olev raha 1 703.59 eurot ja kogumispensioni osakute turuväärtusele vastav rahasumma, milline 23.08.2021 seisuga oli 1 393.28 eurot, kuid mis on ajas muutuv. 23.08.2021 seisuga Maksu- ja Tolliameti andmetel võlgnikul maksuvõlad puuduvad (saldo on 0.00 eurot). Võlgniku ettemaksukonto saldo on 0.00 eurot. Võlgniku suhtes toimub kolm täitemenetlust. Pooleliolevad kohtuvaidlused ajutisele haldurile teadaolevalt puuduvad. Ajutine haldur on välja selgitanud, et võlgniku teadaolevad kohustused moodustavad kogutud andmetele tuginedes kokku vähemalt summas 10 011.25 eurot, kuid eelduslikult suurenevad kohustused kõrvalkohustuste vms arvelt. Ajutisele haldurile teadaolevate andmete põhjal ületavad seega võlgniku kohustused võlgniku varasid vähemalt 6 914.00 euro võrra. Eespooltoodud andmete alusel ilmneb, et pärandvara ei kata olemasolevaid kohustusi. Pärimisseaduse § 142 lg 6 kohaselt on pärija kohustatud esitama avalduse pärandvara pankroti väljakuulutamiseks siis, kui pärandvarast ei jätku kõigi nõuete rahuldamiseks. Ajutise halduri aruandes kajastatud andmete alusel järeldub, et pärandvarast ei jätku tuvastatud nõuete rahuldamiseks. Seega on tekkinud pankrotiolukord, mis ei ole ajutise iseloomuga. Võlgnik on olukorras, kus ta ei suuda oma kohustusi tähtaegselt täita. Võlgnik on kogutud andmete kohaselt maksejõuetu. Võlgniku suutmatus oma kohustusi täita ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus tõendatuks, et võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ning see suutmatus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, mistõttu tuleb pidada võlgnikku maksejõuetuks.

Ajutine haldur ei ole tuvastanud, et võlgniku maksejõuetus oleks võlgniku poolt tekitatud tahtlikult või et tegemist oleks kuriteo tunnustega teoga. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgniku maksejõuetuse ning pankrotimenetluse algatamise on tinginud eelkõige võlgniku surm. Võlgniku maksejõuetuse tekke täpset aega on ajutises menetluses keeruline määrata, kuid arvestades kogutud informatsiooni, siis võib maksejõuetuse tekke ajaks olla juba juuni 2020 aasta, kuid kõige hilisemalt on maksejõuetuse tekke ajaks võlgniku surmaaeg (07.08.2020). Ajutine pankrotihaldur loeb maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu pankrotiseaduse tähenduses (PankrS § 22 lg 5). Ajutine pankrotihaldur Hillar Villers on esitanud tasunõude 4,5 töötunni eest, tunnitasuga 110.00 eurot, s.o kokku summas 495.00 eurot (lisandub käibemaks 99.00 eurot). PankrS § 23 lg 1 kohaselt ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. PankrS § 23 lg 2 kohaselt on ajutise halduri tasuga kaetud ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. Ajutine haldur teatas, et tal puuduvad kulud, millised ei oleks kaetud ajutise halduri tasuga. PankrS § 23 lg 3 kohaselt ajutise pankrotihalduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse käesoleva seaduse § 65 lõikes 11 sätestatust. Ajutise halduri tasu ülemmääraks PankrS § 23 lg 3 kohaselt on seega käesoleval ajal 116.80 eurot (1/5 kuupalga ühekordsest alammäärast), millele lisanduks käibemaks. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust, on põhjendatud määrata ajutise pankrotihalduri tasuks 495.00 eurot (lisandub käibemaks 99.00 eurot). Võlgnik ei ole ajutise halduri tasu suurusele vastuväiteid esitanud. PankrS § 150 lg 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse ajutise halduri tasu ja tehtud vajalikud kulutused pankrotivarast. Ajutine pankrotihaldur taotleb tasu määramist büroole, mille kaudu pankrotihaldur tegutseb. Tulenevalt PankrS § 23 lg 6 sätestatust määrab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb.