Võlaõigus › Töövõtulepingud

on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi aluseks olevad asjaolud, hageja nõua ja menetluse käik Hageja esitas Harju Maakohtule 19.02.2021 hagi kostja vastu võla 3364 euro ja viiviste nõudes, menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 25.08.2020.a. alltöövõtulepingu nr. xxx, korterimajas xxx fassaadi rekonstrueerimistööde teostamiseks. Lepingu lisaks olid joonised ja plaanid, millest hageja tööde teostamisel lähtus. Lepingu punkti 7.1. järgi oli tööde hinnaks 26 eur/m2, millele lisandus käibemaks ja mis sisaldas krohvfassaadi ettevalmistustöid, aluspinna tüübeldamist ja soojustamist, armeerimist ning lõppviimistlust valmimiseni koos kõigi sinna juurde kuuluvate vajalike töödega. Aknaplekkide paigalduse teostas hageja vastavalt SILS süsteemi juhendile. Hageja on teostanud tööd kokkuleppel kostjaga kahes etapis. Esimese etapp sisaldas 315 m2 fassaaditöid (ankurdamine, soojustus, armeering+krohv) ja lisatööna 98m2 aluspinna ankurdamist, teiste töö ületegemist, mille eest on kostja perioodil 11.09.20.a. kuni 24.09.20.a. hagejale tasunud kokku 4,197.60 eurot. Teise etapi teostatud tööde eest, mis sisaldasid lisaks esimeses etapis sätestatule (315 m2 fassaaditöid ankurdamine, soojustus, armeering+krohv) ja oli kulutatud kokkulepitud kostjaga 16 tundi lisatöid, maksumusega 19.00 EUR/tund (parapeti ääre kõrgemaks ladumine villaga) kogusummas 3,364.80 eurot vastavalt aktile nr.2 jäi kostja poolt tasumata. Mõlema etapi osas on hageja koostanud tööde üleandmise vastuvõtmise akti. Mõlemad tööd olid hagejalt kostjale faktiliselt üle antud ja lõpuni viidud, kuid akte ei ole kostja allkirjastanud. 15.10.20.a. ja 16.10.20.a. edastas kostja esindaja hagejale mõningaid märkused teostatud tööde eest, mida hageja on asunud parandama. Samas e-kirjas andis kostja hagejale lisaaega nende tööde lõpuni viimiseks, kuna töös olid esitatud ebaolulised puudused. 22.10.20.a. esitas kostja esindaja J R hagejale e-kirja, milles lõpetas lepingu, sest pole kinni peetud lepingu tingimustest. Kostja jättis hagejale teise etappi teostatud ja üleantud tööde eest täies ulatuses tasumata ja akti allkirjastamata. 27.10.20.a. esitas hageja kostjale kompromissettepaneku ja seejärel hagihoiatuse, milles andis kostjale tähtaega kuni 01.02.20.a. võlgnetava summa tasumiseks. Kostja ei ole hagihoiatusele reageerinud ja võlgnevuse hagejale tasunud ja hageja oli sunnitud pöörduma kohtu poole täies summas võlgnevuse sissenõudmiseks. Lepingu punkt 4.1.2. ja 4.1.4. sätestab, et kostjal on mõjuval põhjusel õigus leping ennetähtaegselt lõpetada, kui töövõtja on viivitanud tööde üle andmisega rohkem kui kümme tööpäeva üle tööde valmimise lõpptähtaja. Lepingu punkt 6.1. sätestab, et hageja kohustub teostama ehitustööd alates 21.08.2020 kuni 23.10.2020.a. Kostja ei ole oma ülesütlemisavalduses mõjuvaid põhjuseid esile toonud, vaid viitab üksnes lepingu punktidele, mida hageja on väidetavalt rikkunud. Kuna kostja oma 22.10.20.a. e-kirjas tugineb mõjuva(te)le põhjus(t)ele, siis hageja arvamusel tuleb lähtuda olukorra hindamisel VÕS § 196 lõikest 2, mille alusel erakorraline ülesütlemine mõjuval põhjusel peab seisnema selles, et teine lepingupool rikub lepingulist kohustust. Sama lõike alusel võib lepingu üles öelda alles pärast kohustuse rikkumise lõpetamiseks määratud mõistliku tähtaja tulemusteta lõppemist. Selline tähtaeg hageja ja kostja vahel on kokku lepitud ja on sätestatud lepingu punktis 4.1.4. Kostja on oma 15.10.20.a. ja 16.10.20.a. e-kirjaga viidanud mõningatele vigadele, mida hageja on asunud parandama. VÕS § 646 lg 1 järgi, kui töö ei vasta lepingutingimustele, võib tellija nõuda töövõtjalt töö parandamist. Seega tuleb lähtuda, et kostja on kasutanud VÕS § 646 lõikes 1

sätestatud õiguskaitsevahendit. Täiendava tähtaja andmisega ja lepingu täitmise jätkamisega, kinnitas kostja, et sellega ei põhjustata ebamõistlikke kulusid või põhjendamatuid ebamugavusi, arvestades eritingimustele mittevastavuse olulisust. Siinkohal tuleb rõhutada, et kostja esindaja suuliselt või kirjalikult väljendatud eeldused või kahtlused, kas tööd tehakse tähtajaks valmis või mitte, enne selle tähtaega, kui ka lepingu punktis 4.1.4 sätestatud tähtaja saabumist on põhjendamatud ning nendele ei saa tugineda lepingu ülesütlemisel. VÕS § 647 lg 1 kohaselt, töövõtja loetakse töövõtulepingut oluliselt rikkunuks, kui töö parandamine või uue töö tegemine ei ole võimalik või ebaõnnestub või kui töövõtja õigustamatult keeldub tööd parandamast või uut tööd tegemast. Ükski nendest asjaoludest ei ole esile tulnud, seega puudus kostjal õigus lepingust taganeda ja loobuda oma rahaliste kohustuste täitmisest. Töövõtulepingust tuleneva tasu maksmise osas on hageja seisukohal, et tasunõue teise etapi eest on muutunud VÕS § 82 lg 7 mõttes sissenõutavaks, kuna kostja ei ole esitanud sellele nõudele vastuväiteid. VÕS § 637 lg 3 kohaselt muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks töö valmimisest. Lepingu punktide 7.2. alusel kostja tasub hagejale vastavalt teostatud ja vastuvõetud töödele akteerimise mahutabeli alusel. Punkt 7.3. sätestab, et teostatud töid akteeritakse iga kahe nädala tagant. Olenevalt sellest võib tasunõude sissenõutavuse eeldusteks olla juba töö valmimine ja ülevaatamise võimaluse andmine (VÕS § 637 lg-d 3 ja 5) või teiseks töö vastuvõtmine või vastuvõetuks lugemine (VÕS § 637 lg-d 4 ja 5).Töö vastuvõtmisest õigustamatu keeldumise tagajärjed sätestab VÕS § 638. Selle sätte järgi on tellija kohustatud valmis töö vastu võtma, kui töö üleandmine oli kokku lepitud või kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline. Töö loetakse vastuvõetuks ka juhul, kui tellija alusetult ei võta valmis tööd vastu talle selleks töövõtja antud mõistliku tähtaja jooksul. Võttes kostja käitumise arvesse ja ka asjaolu, et hageja on töö ära teinud ja lõpuni viinud kostja poolse lepingu ülesütlemise tähtajal, muutus tasunõue sissenõutavaks. Kuna kostja ei ole tööd vastu võtnud õigustatult, hageja seisukohast muutus tasunõue siiski sissenõutavaks, kui töö tuleb lugeda vastuvõetuks VÕS § 638 alusel (töö on valmis, kuid tellija ei võta alusetult tööd vastu mõistliku tähtaja jooksul). Erinevalt kohustuse mittetäitmisest ei pruugi osa tööde mittekohane täitmine tähendada, et töövõtja tasunõue terviktöö eest ei oleks VÕS § 637 lg 4 esimese lause kohaselt sissenõutav. Kui töös on üksnes ebaolulised puudused, võivad olla täidetud VÕS § 638 eeldused, et lugeda töö vastuvõetuks. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnista ja vaidleb selle vastu. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja kõik menetluskulud hageja kanda. Hageja hagiavaldus on paljasõnaline ning tõendamata. Ebaõige on väide, et tööde teostamine lepiti kokku kahes etapis. Akti nr 1 suhtes on kostja esitanud vastuväited. Näiteks 09.10.2020 on kostja esindaja kirjeldanud tööde puuduseid, paludes täpsustada tehtud tööde mahtusid. Järelikult ei ole neid töid teostatud. Paljasõnalised ja tõendamata on hageja väited, et teise etapi teostatud tööd on vastu võetud. Mõlema etapi osas on hageja koostanud tööde üleandmise vastuvõtmise akti, mõlemad tööd olid hagejalt kostjale faktiliselt üle antud ja lõpuni viidud, kuid akte ei ole kostja allkirjastanud. Kõik pretensioonid tehtud tööde kohta on olemas e-kirjades. Kostja on korduvalt teinud etteheiteid hageja tööde teostamise tempole ja kvaliteedile. Ka hageja ise on leidnud, et tema töödes olid puudused, mida tõendavad muuhulgas nii hagiavaldusele lisatud kirjavahetus ning ka kostja 19.10.2020 kiri ja teine 19.10.2020 kiri. Juba kostja 16.10.2020 kirjas on kostja esindaja hagejale avaldanud, et vead on parandamata. Hagejapoolseid lepingu rikkumisi ning tööde teostamata jätmist kinnitab ka kostja 22.10.2020 ülesütlemisavaldus, milles kostja on hagejapoolsete rikkumistena välja toonud konkreetsed lepingu punktid, mida hageja on rikkunud. Kui hageja väidetav nõue käesolevas tsiviilasjas on 3 364 eurot, siis kompromisspakkumises oli see juba 2 764,80 eurot ning hagihoiatuses ainult 2 400 eurot. Kostja on 22.10.2020 öelnud töövõtulepingu üles tuginedes töövõtulepingu punktile 4.1.2 ning

töövõtulepingu punktide 3.1.1, 3.1.2, 3.1.5 ja 3.1.6 rikkumistele. Seetõttu ei ole asjakohased hageja viited töövõtulepingu punktile 4.1.4. Siinkohal on oluline arvestada, et hageja oli kostja poolse ülesütlemisega nõus. VÕS § 646 lg 1 järgi, kui töö ei vasta lepingutingimustele, võib tellija nõuda töövõtjalt töö parandamist. Seega tuleb lähtuda, et kostja on kasutanud VÕS § 646 lõikes 1 sätestatud õiguskaitsevahendit. Täiendava tähtaja andmisega ja lepingu täitmise jätkamisega, kinnitas kostja, et sellega ei põhjustata talle ebamõistlikke kulusid või põhjendamatuid ebamugavusi, arvestades eritingimustele mittevastavuse olulisust. Töövõtulepingust tuleneva tasu maksmise nõu ei ole muutunud sissenõutavaks VÕS § 82 lg 7 mõttes. Lepingu punkti 7.2. ja 7.3 alusel tasub kostja hagejale vastavalt teostatud ja vastuvõetud töödele akteerimise mahutabeli alusel, teostatud töid akteeritakse iga kahe nädala tagant. Olukorras, kus hageja ei ole tõendanud lepingu tingimustele vastavate tööde teostamist, tööde ja töö juurde kuuluvate dokumentide kostjale üle andmist, ei ole võimalik, et hageja väidetav tasunõue saaks mistahes kujul muutuda sissenõutavaks. Hageja teostas töid objekti lõuna ja lääneküljel. Kokkulepitud tasust 26 eur/m2+km moodustab villa paigaldus 30% töömahust, armeering ja krunt 35% ning viimistluskrohv 35%. Armeeringu, krundi ja viimistluskrohvi tööd jäid hageja poolt teostamata. Seetõttu on hageja tegelikult aktiga nr 1 akteerinud töid suuremas mahus kui hageja poolt oli tehtud. Kostja on hageja tegemata jätmiste tõttu saanud olulises summas kahju. Hageja on rikkunud töövõtulepingu punkte 3.1.4 ja 3.1.13, sest pole teatanud suuliselt ja kahe (2) tööpäeva jooksul kirja või e-posti teel kõigist ehitustööde kvaliteeti mõjutavatest ja tähtaegset valmimist takistavatest asjaoludest ega märkinud töö tähtaegset valmimist segavaid faktoreid ehitustööde päevikus. Kohtu põhjendused Kohtu hinnangu on hagi põhjendamatu ega kuulu rahuldamisele. Poolte vahel ei ole vaidlust, et hageja ja kostja sõlmisid töövõtulepingu ehitustööde teostamiseks. VÕS § 637 lg sätestab, et töövõtja tasunõue muutub sissenõutavaks töö valmimisest. VÕS § 638 sätestab, et tellija on kohustatud valmis töö vastu võtma, kui töö üleandmine oli kokku lepitud või kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline. Töö loetakse vastuvõetuks ka juhul, kui tellija alusetult ei võta valmis tööd vastu talle selleks töövõtja poolt antud mõistliku tähtaja jooksul. VÕS § 641 lg 1 ja 2 p 1 sätestavad, et töö peab vastama lepingutingimustele. Lepingutingimustele peavad vastama ka töö juurde kuuluvad dokumendid. Töö ei vasta muu hulgas lepingutingimustele, kui tööl ei ole kokkulepitud omadusi. VÕS § 644 lg 1 ja 2 sätestavad, et tellija peab teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta töö lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama ning majandus- või kutsetegevuses töövõtulepingu sõlminud tellija peab puuduseid piisavalt täpselt kirjeldama. VÕS § 647 lg 1 sätestab, et töövõtja loetakse töövõtulepingut oluliselt rikkunuks muu hulgas siis, kui töö parandamine või uue töö tegemine ei ole võimalik või ebaõnnestub või kui töövõtja õigustamatult keeldub tööd parandamast või uut tööd tegemast või ei tee seda mõistliku aja jooksul pärast talle lepingutingimustele mittevastavusest teatamist. Hageja on esitanud nõude tuginedes VÕS § 637 lg 3, seega on hagejal vaja tõendada, et hageja tehtud tööd vastasid VÕS § 641 lg 1 mõttes kokku lepitud kvaliteedile, olid teostatud lepingus ette nähtud mahus ja tähtaja jooksul ning kostjal oli kohustus tööd VÕS § 638 alusel vastu võtta. Kostjal on õigus tõendada, et tal puudus kohustus tööd vastu võtta sh tuginedes oma vastuväidetes asjaolule, et leping hagejaga öeldi mõjuval põhjusel üles VÕS § 647 lg 1 alusel, seega on kostja kohustus tõendada olulise rikkumise olemasolu ning puudustest teatamist VÕS § 644 lg 1 ja 2 alusel.

Kohtule esitatud alltöövõtulepingust (tl 5-6), eelkõige lepingu p 7.1, ja selle lisatud joonistest ja projektist (tl 11-186) nähtub, et hageja kohustuseks oli xxx hoone lõuna otsaseinal ja lääneküljel teostada krohvfassaadi ettevalmistustööd, aluspinna tüübeldamine ja soojustamine, armeerimine ning lõppviimistlus valmimiseni koos kõigi sinna juurde kuuluvate vajalike töödega, samuti aknaplekkide paigalduse vastavalt SILT süsteemi juhendile. Hageja ei pidanud teostama aluspinna kruntimist ja parapeti plekkide paigaldust. Tööde tähtaeg oli lepingu p 6.1 järgi 23.10.2020. Tasu suuruseks oli 26 eurot ruutmeetri kohta. Kohtule esitatud konto väljavõttest (tl 89) nähtub, et kostja on septembris 2020 kolme maksega (11.09; 18.09 ja 24.09) hagejale tasunud 4197,60 eurot. Kohus järeldab sellest, et kostja oli rahul nii tööde kvaliteedi kui ka teostamise tähtajaga. Kohtule esitatud aktidest 1 ja 2 (tl 90 ja 91) on märgitud tehtud tööd ja kogused. Aktid on allkirjastamata. Aktis nr 1 on nimetatud fassaaditööd (ankurdamine, soojustus, armeering ja krohv) summas 3400 eurot- ning lisatööd (aluspinna ankurdamine ja teiste tööde ületegemine) summas 98 eurot. Aktis nr 2 on märgitud fassaaditööd (ankurdamine, soojustus, armeering ja krohv) summas 2500 eurot ning lisatööd (parapeti äär kõrgemaks ladumine villaga) summas 304 eurot. Kostja esindaja poolt hagejale reedel 16.10.2020 saadetud kirjast (tl 92) nähtub, et kostja on palunud hagejal teostada tööde parandusi, nimetades konkreetsed vead ja soovitud tulemuse (armeerimisvõrk paistab läbi, aknaplekid pole täisnurga all jne), mis tuleb saavutada esmaspäevaks so kahe päeva jooksul. Kostja on väljendanud muret tööde valmimise tähtaja osas. Kohus järeldab kirjast, et kostja on piisava täpsusega kirjeldanud töödes esinevaid puuduseid VÕS § 644 lg 2 mõttes. Kohtule esitatud kostja 22.10.2020 kirjast nähtub, et kostja on lepingu ennetähtaegselt üles öelnud, sest töös esinevad olulised puudused. Kostja 09.10.2020 kirjas (tl 119) on kostja välja toonud töömahtude erinevuse, kuid kuna see käsitleb töid, mille osas kostja tasus hagejale hiljemalt 24.09.2020 akti nr 1 alusel ei saa pidada seda tõendiks, mis puudutab vaidlusalust nõuet. Kostja on 19.10.2020 kirjades (tl 120 ja 121) väljendanud muret tööde teostamise tempo osas. Kohtule esitatud kostja 22.10.2020 kirjaga (tl 122) on kostja lepingu ennetähtaegselt üles öelnud, viidates rikutud lepingu punktidele. Hageja poolt 22.10.202 kostjale saadetud vastusest (tl 122) märgib hageja esindaja, et soovib leida kompromissi ning vabandab tekkinud olukorra eest. Kohtu hinnangul on esitatud tõenditega leidnud tõendamist, et hageja töö kvaliteedis esinesid puudused ja kostja on korduvalt need välja toonud, nimetades 16.10.2020 kirjas konkreetsed puudused koos fotodega ning viidates neile ka hilisemas kirjavahetuses. Hageja ei ole kohtumenetluses esitanud tõendeid selle kohta, et puudused oleks kõrvaldatud või vaidlustatud. Hageja esindaja kirjast, mis on saadetud vastuseks kostja lepingu lõpetamisele, võib järeldada, et hageja möönis probleemide olemasolu ning otsis võimalust kompromissiks. Lepingu p 4.1.2. järgi oli kostjal õigus lepingust loobuda mõjuval põhjusel, tasudes tehtud tööde eest või 4.1.4 järgi leping peatada või ennetähtaegselt lõpetada, kui töövõtja on viivitanud tööde üleandmisega rohkem, kui kümme päeva. Kohtu hinnangul ei välista poolte vahel sõlmitud leping üldiseid lepingust taganemise aluseid, mis on sätestatud VÕS § § 116 lg 1 ja § 647 lg 3. Töövõtulepingu oluliseks rikkumiseks tuleb pidada olukorda, kus tööd ei ole parandatud mõistliku aja jooksul töö mittevastavusest teavitamisest. Kostja on välja toonud puudused, andnud puuduste kõrvaldamiseks mõistliku tähtaja, kuid hageja ei ole puuduseid kõrvaldanud. Järelikult tekkis selles tulenevalt kostjal õigus leping üles öelda VÕS § 647 lg 3 alusel. Kostja ei pidanud andma hagejale veelkordselt täiendavat tähtaega töödes esinevate puuduste kõrvaldamiseks.

Tsiviilasja hinna määramine TsMS § 124 lg 1 järgi on hagi hind 3364,80 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine TsMS § 162 lg 1 järgi kannab menetluskulud pool, kelle kasuks otsus tehti, järelikult tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. TsMS § 173 lg 1 ja 174 lg 1 järgi määrab kohus kindlaks menetluskulude summalise suuruse vajalikus ja põhjendatud ulatuses. Kostja on kohtule esitanud menetluskulude nimekirja, mille järgi tasus kostja õigusabikulusid kogusummas 946 eurot tunnihinnaga 110 eurot. Nimekirja kohaselt kulus esindaja kohtuistungite kaheleheküljeliste protokollidega tutvumiseks 2*25 minutit ning e-kirja ja kohtukulude nimekirja koostamiseks 40 minutit. Kohtu hinnangul on selline arvestus ilmselgelt ülepaisutatud. Protokolliga tutvumiseks olukorras, kus isik viibis ise kohtuistungil ja tal puudus vajadus salvestise kuulamiseks, kulub 5 minutit ning menetluskulude nimekirja ja e-kirja koostamiseks maksimaalselt 10 minutit. Muus osas on kulud kohtu hinnangul põhjendatud, arvestades asja mahtu ja keerukust, seega kuulub hagejalt kostja kasuks väljamõistmisele 836 eurot õigusabikulu. /digitaalselt allkirjastatud/ Kai Härmand Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.