Kohtuotsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht
03.09.2021.a, Tallinn, Tallinna kohtumaja
Tsiviilasja number
2-21-6675
Tsiviilasi
Wind Rider OÜ hagi Tallinna kohtutäitur Elin Vilippuse, Swedbank AS-i vastu 20.04.2021 täiteasjas 022/2020/5655 koostatud jaotuskava vaidlustamiseks
Tsiviilasja hind
3 500 eurot
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja: Wind Rider OÜ (registrikood 12202039, asukoht: Leigri väljak 9, Kärdla, Hiiumaa vald, 92412 Hiiu Maakond, epost: [email protected]) Kostja I: Tallinna kohtutäitur Elin Vilippus (registrikood 12016207, asukoht A.Lauteri 5, 10114 Tallinn e-post: [email protected]) Kostja II: Swedbank AS (registrikood 10060701, asukoht Liivalaia 8, 15040 Tallinn e-post: [email protected]) Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Wind Rider OÜ hagi Tallinna kohtutäitur Elin Vilippuse, Swedbank AS-i vastu 20.04.2021 täiteasjas 022/2020/5655 koostatud jaotuskava vaidlustamiseks rahuldamata.
2.Tühistada asjas 03.05.2021 määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu, millega kohus peatas Tallinna kohtutäitur Elin Vilippuse menetluses oleva täiteasja number 022/2020/5655, 20.04.2021.a kindlaksmääratud jaotuskava alusel Swedbank AS nõude väljamaksmise osas summas 24 845,22 eurot kuni käesolevas tsiviilasjas tehtava lahendi jõustumiseni. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
2.Määrata, et kostjatel asjas menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. Hageja nõue ja põhjendused
1.Wind Rider OÜ esitas 30.04.2021.a Harju Maakohtule hagi Tallinna kohtutäitur Elin Vilippuse ja Swedbank AS-i vastu 20.04.2021 täiteasjas 022/2020/5655 koostatud jaotuskava vaidlustamiseks. Samuti esitas hageja hagi tagamise taotluse. Harju Maakohtu 03.05.2021.a määrusega peatati Tallinna kohtutäitur Elin Vilippuse menetluses oleva täiteasja number 022/2020/5655, 20.04.2021.a kindlaksmääratud jaotuskava alusel Swedbank AS nõude väljamaksmise osas summas 24 845,22 eurot kuni käesolevas tsiviilasjas tehtava lahendi jõustumiseni.
2.Hagiavaldusest nähtub, et kohtutäitur Kristina Feinman menetluses on 26.08.2019 aastal algatatud võlgnik S OÜ suhtes täiteasi nr 034/2019/900, antud asjas on sissenõudjaks hageja, kelle nõue koos täitekuludega on 53 803,57 eurot. Kostja I menetluses on 09.07.2020 algatatud võlgnik S OÜ suhtes täiteasi nr 022/2020/5655, sissenõudjaks on kostja II, kelle nõude suurus on 26 840,65 eurot. Kostja I arestis 03.03.2021 täitemenetluse nr 022/2020/5655 raames kostja II kasuks võlgnik S OÜ-le kuuluvad 4 kinnisasja. Hageja ühines täitemenetlusega nr 022/2020/5655 läbi kohtutäitur Kristiina Feinman avalduse, kostja I on kinnitanud hageja ühinemist eelviidatud täitemenetlusega, poolte vahel puudub vaidlus täitemenetlusega ühinemise osas.
3.06.04.2021 võõrandas täitur täitemenetluses nr. 022/2020/5655 sundenampakkumise korras võlgnikule kuuluvad eelpool viidatud kinnisasjad kokku hinnaga 55 500 eurot ja koostas 20.04.2021 jaotuskava, milles otsustas jagada saadud tulemi summas 55 500 eurot täitemenetluses nr 022/2020/5655 alljärgnevalt: täitemenetluses nr 022/2020/5655 sissenõudja SWEDBANK AS nõude katteks – 24 845,22 eurot, täitemenetluses nr 022/2020/5655 täitekulude katteks 3 336 eurot ja täitemenetluses nr 034/2019/900 sissenõudja OÜ Wind Rider (kohtutäitur Kristiina Feinman kaudu) nõude ja täitekulude katteks – 27 318,78 eurot.
4.Hageja ei nõustu kostja nr. poolt koostatud jaotuskavas toodud tulemi jagamise järjekorraga. Täiteasjas nr 022/2020/5655 olid võlgnikule kuuluvad kinnisasjad arestitud kostja I poolt kostja II kasuks, hageja oli antud täitemenetlusega ühinenud ning omas kõiki samu õigusi kui kostja 1, kelle avalduse alusel kinnisasjad arestiti. Hageja poolt olid täidetud kõik ettenähtud eeltingimused olemaks tulemi jaotamisel jaotuskava järjekohal 2 pärast täitekulusid, hageja
täiemenetlus oli algatatud enne kostja II poolt algatatud täitemenetlust ja hageja oli seaduses ettenähtud korras ühinenud täitemenetlusega nr 022/2020/5655 osaledes seal kõigi sissenõudjale sätestatud õigustega. Siinkohal peab hageja vajalikuks selgitada, et kostja I poolt olid samad kinnistud eelnevalt arestitud teises täitemenetluse raames (täiteasi 022/2018/2451), eelviidatud täitemenetluse lõppedes arestis kostja II koheselt võlgnikule kuuluvad kinnistud uuesti kostja II kasuks hoolimata sellest, et hageja poolt oli täitemenetlus võlgniku vastu algatatud teise kohtutäituri juures varem (hageja täitemenetlus algatati 26.08.2019) kui kostja II poolt (täitemenetlus algatatud 09.07.2020).
5.Hageja hinnangul tulnuks kostjal I täitemenetluse lõppedes võtta ühendust ajaliselt järgmist menetlust läbiviiva kohtutäituriga - lähtudes täitemenetluse algatamise kuupäevast, kes oleks seadnud oma aresti võlgniku varale ning viinud läbi sundenampakkumise, kuivõrd kostja I sellist võimalust hageja nõuet menetlevale kohtutäiturile ei pakkunud ning arestis kinnisasjad koheselt enda menetluses oleva nõude katteks kostja II kasuks, on tekkinud olukord, kus varasemalt menetluse algatanud sissenõudja (hageja) on jaotuskavas jäetud tahapoole kui hiljem menetluse algatanud sissenõudja (kostja II), kuivõrd kinnisasjad olid arestitud kostja II kasuks. Täitemenetluses kehtib prioriteedipõhimõte, mille kohaselt menetletakse täitedokumente täitmisele pööramise järjekorras, mis praktikas tähendab seda, mitme arestimisakti puhul rahuldatakse nõudeid alati saabumise järjekorras, kuna TMS § 149 lg 2 välistab mitme arestimisakti koostamise, tuleb antud juhul tulemi jaotamisel lähtuda täitedokumendi täitmisele pööramise järjekorrast. Antud juhul on kostja I eiranud eelviidatud põhimõtet ja eelistanud jaotuskava koostamisel enda menetluses oleva täiteasja sissenõudjat (kostja II), mis hageja hinnangul on vastuolus täitemenetluse läbiviimise kandva põhimõttega.
6.Lisaks eeltoodule puudus hageja nõuet sissenõudval kohtutäituril Kristiina Feinmanil võimalus ise sekkuda kostja I poolt läbiviidavasse täitemenetlusse seadmaks keelumärget võlgniku kinnisasjadele tagamaks nõude rahuldamist. Hageja on seisukohal, et TMS 149 lg 1 normi eesmärk on kaitsta erinevate kohtutäiturite menetluses olevad sissenõudjaid, kellel on nõue sama võlgniku vastu ning kohelda neid läbi sundenampakkumist läbiviiva täitemenetlusega liitumise võrdsete sissenõudjatena, tulemi jagamine saab sel juhul toimuda üksnes täitedokumendi täitmisel pööramise tähtaja alusel. Hageja on palub kohtul muuta täiteasjas 022/2020/5655 koostatud jaotukava järgnevalt: Kostja I täitemenetluses nr 022/2020/5655 täitekulude katteks – 3 336 eurot, täitemenetluses nr 034/2019/900 sissenõudja OÜ Wind Rider (kohtutäitur Kristiina Feinman kaudu) nõude ja täitekulude katteks 52 164 eurot, alternatiivselt palub hageja kohustada kohtutäiturit koostama uus jaotuskava täiteasjas 022/2020/5655. Kostjate vastuväited ja põhjendused
7.Kohtutäitur Elin Vilippus hagi ei tunnista ning vaidleb sellele vastu. Kostja I möönab, et vallasasja ja nõude arestimisel on tõepoolest määravaks asja või nõude arestimise hetk konkreetse sissenõudja kasuks, kuna vallasasjale tekib vastavalt TMS §-le 65 arestipandiõigus, mis tagab järjekoha tulemi jagamises. Samas kui kinnisasja müügist saadud raha jaotamisel on määravaks eelkõige kinnisasja arestimine (TMS § 174). Kolm kinnisasja olid arestitud täitemenetluse nr 022/2020/5655 raames, mille sissenõudjaks oli Swedbank AS ja millisest asjaolust oli hageja teadlik. Seega jaotus tulem TMS § 174 alusel esimeses järjekorras sissenõudja Swedbank AS nõude rahuldamiseks, kelle nõude katteks olid kinnisasjad arestitud. Arestipandiõigust kinnisasja arestimisel ei teki.
8.Kohtutäituri poolt koostatud ja hageja poolt hagile lisatud arestimise aktist tuleneb üheselt, et Sinilille, Varsakabja ja Tänava kinnistud on arestitud 03.03.2021, realiseeritud ja tulem jaotatud täiteasja nr. 022/2020/5655 läbiviimise raames. Teiste täitemenetluste raames ei ole kohtutäitur viidatud kinnisasjade arestimise akte koostanud, menetlusosalistele edastanud ega
enampakkumisi korraldanud. Asjaolu, et kinnisasju koormasid eelnevalt keelumärked käsutamise keelamiseks, millised eemaldati varasema täitemenetluse lõpetamise tõttu, ei välista kinnisasjade arestimist teise täitemenetluse raames. Käesoleva vara arestimise hetkel kehtinud täitemenetluse regulatsioon ei näinud kohtutäiturile ette kohustust täitemenetluse lõpetamisel ja keelumärke eemaldamisel eelistada võlausaldajaid ühinemise ajast tingituna. Küll aga on kohtutäitur kohustatud viivitamata tarvitusele võtma kõik seadusega lubatud abinõud täitedokumendi täitmiseks ja sissenõudja nõude rahuldamiseks. Seega pärast ühe nõude tasumist, arestiski kostja I võlgnikule kuuluvad kinnistud järgmise täitmisel oleva võlgnevuse katteks.
9.TMS 149 eesmärk ei ole kaitsta erinevate kohtutäiturite menetluses olevaid ühinenud sissenõudjaid varasemate täitemenetluste lõpetamise eest ega tagada nõuete üleandmine teise kohtutäituri menetlusse, vaid vältida ühe kinnisasja müümist korraga mitmes täitemenetluses ning osalemine kinnisasja müügist saadava tulu jaotamises, kinnisasja realiseerimise korral. Kostja leiab, et TMS § 149 reguleerib kohtutäiturite tegevust, kuid etteheiteid selle vastu eksimises ei saa järeldada, et pärast vara realiseerimist koostatud tulemi jaotusettepanekut tuleks muuta. Praeguse hagi esemeks ei ole tuvastada, kas kostja I tegutses täitemenetluse läbiviimisel ja vara arestimisel õiguspäraselt või mitte, vaid kas on jaotanud saadud tulemi reeglitepäraselt. Juhul kui hageja leiab, et kostja I on eksinud vara arestimise põhimõtete vastu või jätnud vara aresti alt õiguspäraselt vabastamata ja menetlusosalised sellest teavitamata, siis oleks olnud kohaseks õiguskaitsevahendiks kaebus kohtutäituri tegevusele kinnisasjade arestimisel ja arestimise akti koostamisel, mitte hagi jaotuskava vaidlustamiseks, pärast seda, kui vara on kohtutäituri eduka tegevuse tagajärjel võõrandatud ja tulem jaotatud. Kui hageja ei olnud täitemenetluse läbiviimisel ja vara arestimisel nõus kohtutäituri poolt läbiviidavate toimingutega, sh kinnisasjade arestimisega hiljem algatatud täitemenetluse raames või rikuti teisiti enampakkumise olulisi tingimusi, olid tal kõik võimalused esitada kaebus kohtutäituri tegevusele või vaidlustada enampakkumine. Kohtutäituri tegevust vara arestimisel, arestimise akti koostamisel ega enampakkumiste läbiviimisel hageja ei vaidlustanud ega muid märkusi menetlustoimingute läbiviimisele ei esitanud, vaatamata sellele, et oli vara arestimisest teadlik ja osales ka ise korraldatud enampakkumistel. Kohtutäitur palub hagi jätta rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
10.Swedbank AS on seisukohal, et 20.04.2021 kohtutäituri poolt jaotuskava on koostatud õiguspäraselt ning hagiavaldus rahuldamisele ei kuulu. Kostja II palub jätta hagiavaldus rahuldamata ning asja menetluskulud täies ulatuses hageja kanda. Kohtu põhjendused
11.Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 järgi kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
12.Käesolevas asjas ei vaidle pooled selle üle, et sissenõudja Swedbank AS avalduse ja tema kasuks tehtud kohtulahendi alusel algatas kohtutäitur Elin Vilippus S OÜ suhtes täitemenetluse nr 022/2020/5655. Viidatud täiteasjaga ühines täitemenetluse nr 034/2019/900 ja kohtutäitur Kristiina Feinman kaudu sissenõudja OÜ Wind Rider. Toimiku materjalist nähtub, et täitemenetluse nr 022/2020/5655 raames arestis kostja I 03.03.2021 võlgnikule kuuluvad
järgmised kinnisasjad: registriosa numbritega xxx (xxx), xxx (xxx) ja xxx (xxx), mille arestimise kohta koostati 03.03.2021 kinnisasjade arestimise akt (tl 7-13). Kinnisasi registriosa numbriga xxx (xxx) arestiti täitemenetluse nr. 022/2018/2451 raames 11.07.2018 (tl 61-63).
13.Pooled ei vaidle ka selle üle, et täitemenetluse nr 022/2020/5655 läbiviimisel korraldas kostja I eelviitatud kinnisasjade enampakkumised, võõrandas need 06.04.2021 lõppenud elektroonilisel enampakkumisel, saadud tulem oli kokku 55 500 eurot, millest kostja II kasuks 03.03.2021 arestitud xxx, xxx ja xxx kinnistute müügist laekus 26 200 eurot ja xxx kinnistu müügist laekus 29 300 eurot. Kostja I jaotas saadud tulemi TMS § 174 alusel, täitekulud arvati jagatavast tulemist maha ning kostja II nõue rahuldati 24 845,22 euro ulatuses ning hageja nõue 27 318,78 euro ulatuses. Kohus loeb need asjaolud TsMS § 231 lg 2 ja 4 alusel tuvastatuks. Pooled vaidlevad selle üle, kas jaotuskava koostamisel oleks pidanud kohtutäitur eelistama hageja nõuet kostja II nõudele, kuivõrd hageja avalduse alusel oli täitemenetlust võlgniku vastu alustatud varem kui kostja II avalduse alusel.
14.Kohus hagejaga ei nõustu. Iseenesest on hagejal õigus selles, et täitemenetluse üldise põhimõtte kohaselt antakse eesõigus sissenõudjatele ajalise järjestuse alusel. Samas on seadusandja andnud kindlad juhised, millises järjekorras tuleb täitemenetluses kinnisasja müügist saadud tulemit jagada. Kinnisasja tulemi jagamisel tuleb eelkõige lähtuda mitte täitemenetluse algatamise ajast nagu ekslikult viitab hageja, vaid nõude tagatisest, nõudest endast või kinnisasja arestimise ajast.
15.Täitemenetluse seadustiku (edaspidi TMS) § 174 lg 1 ja 2 kohaselt jaotab kohtutäitur kinnisasja müügist ja sundvalitsemisest saadud tulemi sissenõudjate ja muude tulemi jaotamises osalema õigustatud isikute vahel õiguste kinnistusraamatust nähtuvate järjekohtade alusel ja arestimise järjekorras või sissenõudjate kokkuleppe alusel. Ühel ajal toimunud arestimisega saavad sissenõudjad tulemi jaotamisel sama järjekoha. Täitekulud arvatakse jaotuskava kohaselt jagatavast tulemist maha. Sama paragrahvi lõikes 3 on sätestatud, et nõuded rahuldatakse tulemist ja neid arvestatakse jaotuskavas järgmises järjekorras, sama järjekoha puhul võrdeliselt nõuete summadega: 1) sundenampakkumisele eelneva sundvalitsemise korral sissenõudja nõue ettemaksuna kinnisasja korrashoiuks ja vajalikeks parendusteks tehtud kulutuste hüvitamiseks, kui kulutusi ei saa katta kinnisasjast saadud kasu arvelt; 2) kinnistusraamatusse kantud õigustest tulenevad nõuded vastavalt õiguse järjekohale kinnistusraamatus ja nende kõrvalnõuded seaduses sätestatud ulatuses; 22) lapse elatise nõuded, sealhulgas lapse elatise nõude osa, mis on elatisabi maksmise tõttu riigile üle läinud; 3) sissenõudjate nõuded, mille tagamiseks on toimunud kinnisasja arestimine või on ühinetud sundtäitmisega ja mida ei rahuldata käesoleva lõike punktide 1–22 kohaselt; 4) ülejäänud nõuded. TMS § 174 lg 4 kohaselt TMS § 174 lg 3 p 3 nimetatud nõuete puhul on mitme sissenõudja korral eesõigus sellel, kelle kasuks toimus arestimine varem või kes ühines sundtäitmisega.
16.Asjas ei ole esiletoodud, et sundenampakkumisele oleks eelnenud eelnev kinnisasjade sundvalitsemine (TMS § 174 lg 3 p 1) või oleks täiteasjas sundtäidetud hüpoteegiga tagatud nõudeid või lapse elatise nõudeid (TMS § 174 lg 3 p 2 ja 22). Vastavalt TMS § 174 lg 3 p-le 3, tuleb järgmiseks rahuldada sissenõudjate nõuded, mille tagamiseks on toimunud kinnisasja arestimine või on ühinetud sundtäitmisega ja mida ei rahuldata käesoleva lõike punktide 1–22 kohaselt. Nagu kohus eelpool tuvastas olid kinnisasjad arestitud kostja II nõude katteks. Vaidlust ei ole ka selles, et hageja on täitemenetlusega ühinenud sissenõudja.
17.TMS § 174 lg 4 kasutab terminit „eesõigus“. Seega on seadusandja viidanud sellele, et teatud sissenõudjad on tulemi saamisel eelisseisundis. Kohus möönab, et TMS § 174 lg 3 p 3 sõnastust „tuleb järgmiseks rahuldada sissenõudjate nõuded, mille tagamiseks on toimunud kinnisasja arestimine või on ühinetud sundtäitmisega“ võib tõlgendada mitmeti. Kui lähtuda paragrahvis
kirjapandud sõnastusest ning eesti keele grammatika üldreeglitest, siis saab seadusesättest üheselt välja lugeda, et eesõigus on isikul, kelle kasuks toimus arestimine - seadusandja annab selge eelise isikule, kelle kasuks on kinnisasja arestimine toimunud. Sõna „või“ kahe jaotise vahel välistab esimese ja teise lausepoole võrdsustamise. Sõna „või“ on antud juhul eraldav sidesõna, mis seob alternatiive väljendavaid sõnu või lauseosi, millest on korraga võimalik ainult üks. Seega annab seadus eelise kõigepealt isikule, kelle kasuks toimus arestimine, ning alles seejärel isikule, kes ühines sundtäitmisega. Sõna „või“ tuleb kohtu hinnangul siinkohal tõlgendada võrdsustamist välistavana, sest osapoolte võrdsustamise korral pidanuks seadusandja sõna „või“ asemel kasutama sõna „ja“. Kohtu hinnangul on TSMS § 174 lg 3 p 3 mõtteks, et alles sellise isiku puudumisel, kelle kasuks arestimine on toimunud, saab eesõiguse isik, kes ühines sundtäitmisega. Seega tuleb kohaldada TMS § 174 lg 3 p 3 selliselt, et see annab eelise sissenõudjale, kelle kasuks on vara arestitud.
18.Nagu eelnevalt kohus tuvastas, olid kinnisasjad arestitud sissenõudja Swedbank AS kasuks, seega oli kostja II täitemenetluses eelisseisundis, tema nõue kuulus rahuldamisele enne täitemenetlusega ühinenud sissenõudjat st enne hagejat. Hageja viited sellele, et kohtutäitur on midagi valesti arestinud või oleks pidanud kontakteeruma hageja avalduse alusel täitemenetluse algatanud kohtutäituriga, ei ole asjakohased. Kõigepealt kohus märgib, et kohus ei saa jaotuskava vaidlustamise menetluses asuda muutma täitemenetluse käigus tehtud arestimise aega ega seda, kelle kasuks arestimine on toimunud. Kui hageja oli seisukohl, et kohtutäitur on kinnisasju arestides eksinud, tulnuks hagejal sellekohased etteheited esitada pärast arestimisi. Kohtule arusaadavalt hageja kinnisasjade arestimist TMS § 217 korras vaidlustanud ei ole. TMS § 217 lg 6 järgi kui menetlusosaline ei esita lõikes 1 nimetatud tähtaja jooksul kaebust, kaotab ta õiguse tugineda hiljem asjaoludele, mida ta oleks võinud esitada kaebuses. Ka ei kohusta seadus ühe täitemenetluse lõpetamisel ja keelumärke eemaldamisel eelistada võlausaldajaid ühinemise ajast tingituna. Kohus saab käesolevas menetluses vaid kontrollida, kas täitur on määranud õigesti nõuete rahuldamise järjekorra. Kohtu hinnangul nõuete rahuldamise järjekorda määrates eksinud ei ole. Kostja II nõue oli hageja nõude suhtes eelisseisundis, samuti tuli tulemist maha arvata täitekulud ning alles siis saabus hageja nõude rahuldamise järjekord.
19.Kuivõrd kohtu hinnangul on kohtutäitur jaotuskava koostamisel määranud nii kostja II kui ka hageja nõudele õige rahuldamise järjekorra, on jaotuskava koostatud seaduse nõudeid järgides. Kohus jätab hagi rahuldamata.
20.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle.
21.TsMS § 386 lg 4 järgi tühistab kohus hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb rahuldamata, ja määrusega, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui asjas menetlus lõpetatakse. Asjas on Harju Maakohtu 03.05.2021 määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu ja kostjale II raha väljamaksmine peatatud. Kuivõrd kohus jätab hagi rahuldamata, tuleb 03.05.2021 määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu tühistada. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine
22.TsMS § 442 lg 5 p1 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind. Tulenevalt TsMS § 122 lg 1 ja § 132 lg 5 on käesoleva tsiviilasja hinnaks 3 500 eurot. Menetluskulude jaotamine ja rahalise suuruse kindlaksmääramine
23.TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud
kulude rahalise suuruse. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti, lg 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Käesolev kohtuotsus on tehtud hageja kahjuks. Seega käesoleval juhul tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. Samas asja materjalidest nähtub, et kostjad I ega II ei ole kasutanud asjas õigusabi, menetluskulude nimekirju ei ole kohtule esitatud, seega kohus määrab, et kostjatel menetluskulud puuduvad.