WIND RIDER OÜ hagi Tallinna kohtutäitur Elin Vilippuse ja Swedbank AS-i vastu 20. aprillil 2021 täiteasjas nr 022/2020/5655 koostatud jaotuskava vaidlustamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 3. septembri 2021 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
WIND RIDER OÜ apellatsioonkaebus
Kaebuse hind
3500 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja WIND RIDER OÜ (registrikood 12202039), seaduslik esindaja AK Kostja I Tallinna kohtutäitur Elin Vilippus Kostja II Swedbank AS (registrikood 10060701), lepinguline esindaja Birgit Juhanson
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Mitte võtta asja juurde Tallinna kohtutäitur Elin Vilippuse 9. novembril 2021 elektrooniliselt esitatud tõendeid.
2.Jätta Harju Maakohtu 3. septembri 2021 otsuse resolutsioon muutmata, muutes ja täiendades maakohtu otsuse põhjendusi vastavalt praeguse otsuse põhjendustele.
3.Jätta WIND RIDER OÜ apellatsioonkaebus rahuldamata.
Jätta ringkonnakohtu menetluskulud WIND RIDER OÜ kanda. Rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
2-21-6675 Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.WIND RIDER OÜ (hageja) esitas 28. aprillil 2021 Harju Maakohtule Tallinna kohtutäitur Elin Vilippuse (kostja I, kohtutäitur) ja Swedbank AS (kostja II) vastu hagi, milles palus muuta täiteasjas nr 022/2020/5655 koostatud jaotuskava järgnevalt: kostja I täitemenetluses nr 022/2020/5655 täitekulude katteks 3336 eurot, täitemenetluses nr 034/2019/900 sissenõudja WIND RIDER OÜ (kohtutäitur Kristiina Feinman kaudu) nõude ja täitekulude katteks 52 164 eurot, alternatiivselt palus hageja kohustada kohtutäiturit koostama täiteasjas nr 022/2020/5655 uus jaotuskava. Menetluskulud palus hageja jätta kostja I kanda.
2.Hagiavalduse kohaselt on kohtutäitur Kristina Feinmani menetluses 26. augustil 2019 aastal algatatud Skatteverket OÜ (võlgnik) suhtes täiteasi nr 034/2019/900, kus sissenõudjaks on hageja, kelle nõue koos täitekuludega on 53 803,57 eurot. Kostja I menetluses on 9. juulil 2020 algatatud võlgniku suhtes täiteasi nr 022/2020/5655, kus sissenõudjaks on kostja II, kelle nõude suurus on 26 840,65 eurot. Kostja I arestis 3. märtsil 2021 täitemenetluse nr 022/2020/5655 raames kostja II kasuks võlgnikule kuuluvad 4 kinnisasja. Hageja ühines täitemenetlusega nr 022/2020/5655 läbi kohtutäitur Kristiina Feinman avalduse.
3.6. aprillil
võõrandas kohtutäitur täitemenetluses nr 022/2020/5655 sundenampakkumise korras võlgnikule kuuluvad kinnisasjad kokku hinnaga 55 500 eurot ja koostas 20. aprillil 2021 jaotuskava, milles otsustas jagada saadud tulemi summas 55 500 eurot täitemenetluses nr 022/2020/5655 alljärgnevalt: täitemenetluses nr 022/2020/5655 sissenõudja kostja II nõude katteks 24 845,22 eurot, täitemenetluses nr 022/2020/5655 täitekulude katteks 3 336 eurot ja täitemenetluses nr 034/2019/900 sissenõudja WIND RIDER OÜ (kohtutäitur Kristiina Feinman kaudu) nõude ja täitekulude katteks 27 318,78 eurot.
4.Hageja ei nõustu kostja I poolt koostatud jaotuskavas toodud tulemi jagamise järjekorraga. Täiteasjas nr 022/2020/5655 olid võlgnikule kuuluvad kinnisasjad arestitud kostja I poolt kostja II kasuks, hageja oli antud täitemenetlusega ühinenud ning omas kõiki samu õigusi kui kostja II, kelle avalduse alusel kinnisasjad arestiti. Hageja poolt olid täidetud kõik ettenähtud eeltingimused olemaks tulemi jaotamisel jaotuskava järjekohal 2 pärast täitekulusid, hageja täiemenetlus oli algatatud enne kostja II poolt algatatud täitemenetlust ja hageja oli seaduses ettenähtud korras ühinenud täitemenetlusega nr 022/2020/5655, osaledes seal kõigi sissenõudjale sätestatud õigustega.
2-21-6675
5.Kostja I poolt olid samad kinnistud eelnevalt arestitud teise täitemenetluse raames (täiteasi 022/2018/2451), millise täitemenetluse lõppedes arestis kostja II koheselt võlgnikule kuuluvad kinnistud uuesti kostja II kasuks hoolimata sellest, et hageja poolt oli täitemenetlus võlgniku vastu algatatud teise kohtutäituri juures varem. Kostja I on eiranud prioriteedipõhimõtet, mille kohaselt menetletakse täitedokumente täitmisele pööramise järjekorras ja eelistanud jaotuskava koostamisel enda menetluses oleva täiteasja sissenõudjat, kostjat II. Kostja I vastuväited
6.Kostja I palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda
7.Kinnisasja müügist saadud raha jaotamisel on määravaks eelkõige kinnisasja arestimine. Kolm kinnisasja olid arestitud täitemenetluse nr 022/2020/5655 raames, mille sissenõudjaks oli kostja II ja millisest asjaolust oli hageja teadlik. Tulem jaotus esimeses järjekorras sissenõudja kostja II nõude rahuldamiseks, kelle nõude katteks olid kinnisasjad arestitud.
8.Asjaolu, et kinnisasju koormasid eelnevalt keelumärked käsutamise keelamiseks, millised eemaldati varasema täitemenetluse lõpetamise tõttu, ei välista kinnisasjade arestimist teise täitemenetluse raames. Kohtutäituril ei olnud kohustust täitemenetluse lõpetamisel ja keelumärke eemaldamisel eelistada võlausaldajaid ühinemise ajast tingituna. Kohtutäitur on kohustatud viivitamata tarvitusele võtma kõik seadusega lubatud abinõud täitedokumendi täitmiseks ja sissenõudja nõude rahuldamiseks. Seetõttu pärast ühe nõude tasumist, arestis kostja I võlgnikule kuuluvad kinnistud järgmise täitmisel oleva võlgnevuse katteks.
9.Kohtutäituri tegevust vara arestimisel, arestimise akti koostamisel ega enampakkumiste läbiviimisel hageja ei vaidlustanud ega muid märkusi menetlustoimingute läbiviimisele ei esitanud. Kostja II vastuväited
10.Kostja II palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
11.Kohtutäitur on 20. aprillil 2021 jaotuskava koostanud õiguspäraselt. Maakohtu otsus ja põhjendused
12.Harju Maakohus jättis 3. septembri 2021 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda ning määras kindlaks, et kostjatel hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Harju Maakohus tühistas asjas 3. mai 2021 määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu, millega maakohus peatas Tallinna kohtutäitur Elin Vilippuse menetluses olevas täiteasjas nr 022/2020/5655 20. aprilli 2021 kindlaksmääratud jaotuskava alusel kostja II nõude väljamaksmise summas 24 845,22 eurot kuni tsiviilasjas tehtava lahendi jõustumiseni.
13.Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt ei vaidle pooled selle üle, et sissenõudja kostja II avalduse ja tema kasuks tehtud kohtulahendi alusel algatas kohtutäitur Elin Vilippus Skatteverket OÜ suhtes täitemenetluse nr 022/2020/5655. Maakohus tuvastas, et kostja I arestis täitemenetluse nr 022/2020/5655 raames kostja II kasuks 3. märtsil 2021 võlgnikule kuuluvad järgmised kinnisasjad: registriosa numbritega 2071732 (Sinilille, Hara küla, Lääne-Nigula vald), 2071632 (Varsakabja, Hara küla, Lääne-Nigula vald) ja 2580734 (Tänava, Üüvere küla, Saaremaa), mille arestimise kohta koostati 3. märtsil 2021 kinnisasjade arestimise akt (tl 7-13) ja täitemenetluse nr. 022/2018/2451 raames 11. juulil 2018 arestiti võlgnikule kuuluva
2-21-6675 kinnisasja registriosa numbriga 5785102 (Nõmme tee 1, Aruküla alevik, Raasiku vald) (tl 6163).
14.Pooled ei vaidle, et täitemenetlusega nr 022/2020/5655 ühines täitemenetluse nr 034/2019/900 ja kohtutäitur Kristiina Feinman kaudu sissenõudja hageja.
15.Pooled ei vaidle ka selle üle, et täitemenetluse nr 022/2020/5655 läbiviimisel korraldas kostja I kõigi võlgnikule kuuluva nelja kinnisasja enampakkumised ja võõrandas need 6. aprillil 2021 lõppenud elektroonilisel enampakkumisel. Kinnisasjade müügist saadud tulem oli kokku 55 500 eurot, millest kostja II kasuks 3. märtsil 2021 arestitud Sinilille, Varsakabja ja Tänava kinnistute müügist laekus 26 200 eurot ja Nõmme tee 1 kinnistu müügist laekus 29 300 eurot. Kostja I jaotas saadud tulemi TMS § 174 alusel, täitekulud arvati jagatavast tulemist maha ja kostja II nõue rahuldati 24 845,22 euro ulatuses ning hageja nõue 27 318,78 euro ulatuses.
16.Maakohtu otsuse kohaselt vaidlevad pooled selle üle, kas jaotuskava koostamisel oleks pidanud kohtutäitur eelistama hageja nõuet kostja II nõudele, kuivõrd hageja avalduse alusel oli täitemenetlus võlgniku vastu alustatud varem kui kostja II avalduse alusel. Maakohtu põhjenduste kohaselt tuleb kinnisasja tulemi jagamisel eelkõige lähtuda mitte täitemenetluse algatamise ajast nagu ekslikult viitab hageja, vaid nõude tagatisest, nõudest endast või kinnisasja arestimise ajast.
17.Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 174 lg 1 ja 2 kohaselt jaotab kohtutäitur kinnisasja müügist ja sundvalitsemisest saadud tulemi sissenõudjate ja muude tulemi jaotamises osalema õigustatud isikute vahel õiguste kinnistusraamatust nähtuvate järjekohtade alusel ja arestimise järjekorras või sissenõudjate kokkuleppe alusel. Ühel ajal toimunud arestimisega saavad sissenõudjad tulemi jaotamisel sama järjekoha. Täitekulud arvatakse jaotuskava kohaselt jagatavast tulemist maha. Sama paragrahvi lõikes 3 on sätestatud, et nõuded rahuldatakse tulemist ja neid arvestatakse jaotuskavas järgmises järjekorras, sama järjekoha puhul võrdeliselt nõuete summadega: 1) sundenampakkumisele eelneva sundvalitsemise korral sissenõudja nõue ettemaksuna kinnisasja korrashoiuks ja vajalikeks parendusteks tehtud kulutuste hüvitamiseks, kui kulutusi ei saa katta kinnisasjast saadud kasu arvelt; 2) kinnistusraamatusse kantud õigustest tulenevad nõuded vastavalt õiguse järjekohale kinnistusraamatus ja nende kõrvalnõuded seaduses sätestatud ulatuses; 22) lapse elatise nõuded, sealhulgas lapse elatise nõude osa, mis on elatisabi maksmise tõttu riigile üle läinud; 3) sissenõudjate nõuded, mille tagamiseks on toimunud kinnisasja arestimine või on ühinetud sundtäitmisega ja mida ei rahuldata käesoleva lõike punktide 1–22 kohaselt; 4) ülejäänud nõuded. TMS § 174 lg 4 kohaselt TMS § 174 lg 3 p 3 nimetatud nõuete puhul on mitme sissenõudja korral eesõigus sellel, kelle kasuks toimus arestimine varem või kes ühines sundtäitmisega.
18.Asjas ei ole esile toodud, et sundenampakkumisele oleks eelnenud eelnev kinnisasjade sundvalitsemine (TMS § 174 lg 3 p 1) või oleks täiteasjas sundtäidetud hüpoteegiga tagatud nõudeid või lapse elatise nõudeid (TMS § 174 lg 3 p 2 ja 22). Vastavalt TMS § 174 lg 3 p-le 3, tuleb järgmiseks rahuldada sissenõudjate nõuded, mille tagamiseks on toimunud kinnisasja arestimine või on ühinetud sundtäitmisega ja mida ei rahuldata käesoleva lõike punktide 1–22 kohaselt.
19.TMS § 174 lg 4 kasutab terminit „eesõigus“. Seega on seadusandja viidanud sellele, et teatud sissenõudjad on tulemi saamisel eelisseisundis. Maakohus leiab, et kui lähtuda paragrahvis kirjapandud sõnastusest ning eesti keele grammatika üldreeglitest, siis saab seadusesättest välja lugeda, et eesõigus on isikul, kelle kasuks toimus arestimine – seadusandja annab selge eelise isikule, kelle kasuks on kinnisasja arestimine toimunud. Sõna „või“ kahe
2-21-6675 jaotise vahel välistab esimese ja teise lausepoole võrdsustamise. Sõna „või“ on antud juhul eraldav sidesõna, mis seob alternatiive väljendavaid sõnu või lauseosi, millest on korraga võimalik ainult üks. Seega annab seadus eelise kõigepealt isikule, kelle kasuks toimus arestimine, ning alles seejärel isikule, kes ühines sundtäitmisega. Sõna „või“ tuleb kohtu hinnangul siinkohal tõlgendada võrdsustamist välistavana, sest osapoolte võrdsustamise korral pidanuks seadusandja sõna „või“ asemel kasutama sõna „ja“. Maakohtu hinnangul on TMS § 174 lg 3 p 3 mõtteks, et alles sellise isiku puudumisel, kelle kasuks arestimine on toimunud, saab eesõiguse isik, kes ühines sundtäitmisega.
20.Kuna kinnisasjad olid arestitud sissenõudja kostja II kasuks, siis oli kostja II täitemenetluses eelisseisundis, tema nõue kuulus rahuldamisele enne täitemenetlusega ühinenud sissenõudjat st enne hagejat. Hageja viited sellele, et kohtutäitur on midagi valesti arestinud või oleks pidanud kontakteeruma hageja avalduse alusel täitemenetluse algatanud kohtutäituriga, ei ole asjakohased. Maakohus saab käesolevas menetluses vaid kontrollida, kas täitur on määranud õigesti nõuete rahuldamise järjekorra. Kohtu hinnangul nõuete rahuldamise järjekorda määrates eksitud ei ole. Kostja II nõue oli hageja nõude suhtes eelisseisundis, samuti tuli tulemist maha arvata täitekulud ning alles siis saabus hageja nõude rahuldamise järjekord. Apellatsioonkaebus
21.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsuse ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada ning jätta menetluskulud kostja I kanda.
22.Hageja ei nõustu maakohtu tõlgendusega TMS § 174 lg-te 3 ja 4 osas. TMS § 174 lg 3 järgi on seadusandja silmas pidanud, et sissenõudjaid, kelle nõuete tagamiseks on toimunud kinnisasjade arestimised ja antud sundtäitmisega ühinenud sissenõudjaid käsitletakse tulemi jaotamisel võrdsetena.
23.Kuivõrd sissenõudjad on vaidlusaluses täitemenetluses võrdsed, tulnuks kostjal I võtta jaotuskava koostamisel aluseks täitemenetluses kehtiv prioriteedipõhimõte, mille kohaselt menetletakse täitedokumente täitmisele pööramise järjekorras, kui ka TMS § 53 lg 3, millest tuleneb otsene kohustus rahuldada sissenõudja nõue kõige kiiremal viisil.
24.Hageja ei nõustu maakohtu seisukohaga, et hageja oleks pidanud kontakteeruma kohtutäituriga, kui leidis, et kohtutäitur on midagi valesti arestinud. Hageja sai teada kinnisasjade sundvõõrandamisest täiteasjas 022/2020/5655 alles siis, kui kinnisasjad olid müüdud ja jaotuskava koostatud. Kostja I rikkus oma tegevusega sissenõudjate võrdse kohtlemise printsiipi eelistades tema menetluses olevat kostjat II. Vastustajate seisukohad
25.Kostjad vaidlevad apellatsioonkaebusele vastu, paluvad jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
26.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsuse resolutsioon tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 21 alusel jätta muutmata, kuid muuta ja täiendada tuleb otsuse põhjendusi. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata.
2-21-6675
27.Kostja I esitas 9. novembri 2021 vastuses apellatsioonkaebusele uued tõendid ühinenud sissenõudjatele võlgniku kinnisasjade arestimise akti ja enampakkumise teadete kättetoimetamise tõendamiseks. Ringkonnakohus tuvastab TsMS § 652 lg 3 järgi esimese astme kohtu otsuses tuvastamata asjaolusid ja hindab kohtuotsuses hindamata tõendeid üksnes juhul, kui asjaolu, millele tugineti, ja tõend, mis esitati, jäeti põhjendamatult tähelepanuta, või asjaolu või tõendit ei saanud varem esitada kohtu poolt menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu või muul mõjuval põhjusel, mh põhjusel, et asjaolu või tõend tekkis või sai poolele teatavaks või kättesaadavaks pärast asja lahendamist esimese astme kohtus. Seejuures peab pool uue asjaolu ja tõendi esitamise lubatavust TsMS § 652 lg 4 järgi oma kaebuses või vastuses põhjendama ja kohtu nõudmisel põhistama ning seda tegemata jätab kohus tõendi tähelepanuta, välja arvatud juhul, kui tõend on ilmselt vajalik asja õigemaks lahendamiseks ja vastaspool on tõendi vastuvõtmisega nõus. Uute tõendi vastuvõtmisel järgib ringkonnakohus TsMS § 639 lõike 1 alusel TsMS § 238 nõudeid. Kui tõend esitatakse hilinenult, võib kohus TsMS § 238 lg 3 p 3 järgi keelduda tõendit vastu võtmast ja selle tagastada.
28.Eeltoodust tulenevalt ringkonnakohus üldjuhul uusi tõendeid asja juurde vastu ei võta. Kostja I ei ole põhjendanud, miks ta ei saanud tõendeid esitada maakohtu menetluses. Seetõttu tuleb kostja I esitatud tõendid jätta asja juurde võtmata. Kuna tõendid esitati elektrooniliselt, ei ole vajadust neid tagastada.
29.Hageja on esitanud hagi täitemenetluses kinnisasja müügist laekunud tulemi jaotamiseks koostatud jaotuskava vaidlustamiseks. Hageja väidab apellatsioonkaebuses jätkuvalt, et sissenõudjaid, kelle nõuete tagamiseks on toimunud kinnisasjade arestimised või antud sundtäitmisega ühinenud sissenõudjaid, tuleb käsitleda tulemi jaotamisel võrdsetena ja eelistada sissenõudjaid täitedokumendi täitmisele pööramise ajast lähtudes. Hageja ei nõustu maakohtu tõlgendusega, mille maakohus on andnud TMS §-le 173 lg-tele 3 ja 4.
30.Ringkonnakohus võtab TsMS § 652 lg 1 p 1 järgi apellatsioonkaebuse läbivaatamisel aluseks esimese astme kohtu poolt tuvastatud faktilised asjaolud ja ringkonnakohus ei tuvasta neid uuesti. Ringkonnakohus ei tuvastanud materiaalõiguse normide rikkumisi, mis annaksid aluse maakohtu otsuse tühistamiseks. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
31.Kolleegium leiab, et maakohus on õigesti kohaldanud materiaalõiguse norme. Käesolevas asjas tuli maakohtul kontrollida vaid seda, kas kinnisasja müügist laekunud tulemi jaotuskava on koostatud vastavalt TMS §-s 174 sätestatud nõuetele.
32.Kolleegium nõustub maakohtuga, et TMS § 174 lg 4 sõnastuses kasutatud terminiga „eesõigus“ on viidatud sellele, et teatud sissenõudjad on eelisseisundis tulemist nõuete rahuldamisel võrreldes teiste samal järjekohal olevate sissenõudjatega. Kuna TMS § 174 lg 4 kohaselt on otsesõnu eesõigus tulemi jaotamise järjekorras TMS § 174 lg 3 p 3 nimetatud nõuete puhul mitme sissenõudja korral sellel, kelle kasuks toimus arestimine varem või kes ühines sundtäitmisega, siis ei ole kolleegiumi arvates loogiline tõlgendada, et TMS § 174 lg 4 kohaselt on sissenõudjad, kelle kasuks toimus arestimine või kes ühineksid sundtäitmisega ikka samal järjekohal nagu see on TMS § 174 lg 3 p 3 järgi. Kolleegium märgib, et maakohus on ilmselgelt eksinud viidates otsuse p-s 17 TMS § 174 lg 3 p-le 3 kui tegelikkuses on maakohus tõlgendanud TMS § 174 lg-s 4 sätestatud eesõiguse sisu. Selliselt on maakohtu eksimust mõistnud ka hageja, vaidlustades maakohtu tõlgenduse TMS § 174 lg 4 kohta. Kolleegium ei nõustu aga maakohtuga, et TMS § 174 lg 4 (otsuses ekslikult märgitud TMS § 174 lg 3 p 3) alusel on sissenõudjate nõuetel, mille tagamiseks on toimunud kinnisasja arestimine või on ühinetud sundtäitmisega, eelis seetõttu, et sätet sõnastades on seadusandja kasutanud sõna
2-21-6675 „või“. Kolleegium ei nõustu maakohtuga, et kui sõna „või“ saab kasutada eesti keeles kahe jaotise vahel võrdsustamist välistavana, siis sõna „või“ kasutusest iseenesest saab eelise kõik, mis on sõna „või“ eespool ja seetõttu on TMS §-s 174 lg 4 kohaselt tulemi jaotamisel eelistatud sissenõudja, kelle kasuks on vara arestitud, sest see asub lause esimeses osas enne sõna „või“.
33.Kolleegiumi arvates ei ole hageja väide põhjendatud, et TMS § 174 lg 4 kohaldamisel ei saa eelistada sissenõudjat, kelle kasuks toimus arestimine varem, sest sellega rikutakse sissenõudja õiguseid, kes on täitemenetlusega ühinenud, sest ühinenud sissenõudjal on samad õigused kui sissenõudjal, kelle avalduse alusel on kinnisasi arestitud. TMS § 149 lg 2 järgi on menetlusega ühinenud sissenõudjal samad õigused kui sissenõudjal, kelle avalduse alusel kinnisasi arestiti, kui seadusest ei tulene teisiti. Seega on õige hageja väide, et sissenõudega ühinenud sissenõudja saab samad õigused, nagu on sissenõudjal, kelle kasuks on kinnistusraamatus keelumärge. Kuid ühinenud sissenõudja saab samad õigused vaid siis, kui seadusest ei tulene teisiti. Seaduse mõtte kohaselt ei ole aga sellest kuidagi võimalik järeldada, et ühinenud sissenõudjal saavad olla suuremad õigused kui sissenõudjal, kelle kasuks on kinnistusraamatus keelumärge. Sellist eelisõigust ühinenud sissenõudjale ei anna ka täitemenetluses kehtiv prioriteedipõhimõte ega üldine kohustus rahuldada sissenõudja nõue kõige kiiremal viisil. Ka õiguskirjanduses on väljendatud seisukohta, et TMS § 174 lg 4 kohaselt on kinnisasja müügil tulemi jaotamisel eesõigus sellel sissenõudjal, kelle kasuks toimus arestimine varem või kes ühines sundtäitmisega ja ühinemisel on eelduslikult samuti otsustav ühinemise aeg (vt Alekand, A. Täitemenetlusõigus. 3. trükk. Tallinn 2017, lk 152). Kuna vaidlust ei ole, et sundtäitmisega ühinemine saab toimuda TMS § 149 lg 1 alusel alles pärast kinnisasja arestimist teise sissenõudja kasuks ja kinnisasjade arestimine, mille alusel tulem jaotati eesõiguse alusel, on toimunud kostja II kasuks, siis on kinnisasjade arestimine toimunud kostja II kasuks varem, kui seda saab lugeda hageja kasuks toimunuks, kes ühines täitemenetlusega peale kinnisasja arestimist. Asjaolust, et ühinenud sissenõudja saab samad õigused, nagu sissenõudja, kelle kasuks on kinnistusraamatus keelumärge, ei tulene, et ühinenud sissenõudja kasuks oleks kinnisasja arestimine, mis annab sissenõudjale õiguse sissenõude pööramiseks kinnisasja arvelt, toimunud varem või ka samal ajal kui sissenõudja kasuks, kelle nõude tagamiseks kinnisasi arestiti.
34.Jaotuskava vaidlustamisel saab kohus vaid kontrollida, kas tulem on jaotatud TMS §-s 174 sätestatud nõuete kohaselt ning seetõttu ei ole käeoleva asja lahendamisel tähtsust poolte väidetel kohtutäituri tegevuse hindamiseks, mida kolleegium ei hinda.
35.Lähtudes eeltoodust on maakohus õigesti jätnud hagi rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
36.Maakohtu otsuse muutmata jätmise tõttu ei näe kolleegium põhjust maakohtus kantud menetluskulude jaotust muuta.
37.Apellatsioonkaebuse rahuldamata jäämisel jäävad apellatsioonimenetluses ringkonnakohtus kantud kulud TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda.
38.Kostjad ringkonnakohtule menetluskulude nimekirja esitanud ei ole ja ka toimiku materjalidest ei nähtu kostjatel menetluskulude tekkimist. Rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.