Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud

võla

arutav kohus, menetlusosalised ja menetluse ese ning käesoleva otsuse resolutsiooni punktid 1 – 4 ja 7 – 9 ning selgitused kaja esitamise kohta. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

KIRJELDAV OSA

Kohus jätab tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 3 alusel käesolevast otsusest välja kirjeldava osa.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kui kostja ei ole hagile vastanud, võib kohus TsMS § 407 lg 1 järgi hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohtul ei õnnestunud kostjale menetlusdokumente kätte toimetada kohtule teadaolevatel kostja aadressidel ega kostja sidevahendite andmeid kasutades. Kohus tegi kostja elukoha ja muude sidevahendite andmete väljaselgitamiseks päringu rahvastikuregistrisse, e-maksuametisse, kostja elukohajärgsele kohalikule omavalitsusele ning Politsei- ja Piirivalveametile. Kohtul ei õnnestunud välja selgitada kostja kehtivaid elukoha ja muude

sidevahendite andmeid, mis oleksid viinud dokumentide kostjale kättetoimetamiseni. Kohus toimetas hagiavalduse ja hagiavalduse kohta kirjaliku vastuse esitamise nõude kostjale TsMS § 317 lg 1 p 1 alusel kätte Tartu Maakohtu 4. juuni 2021 määruse väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded 4. juunil 2021. Kohus märkis, et dokument loetakse TsMS § 317 lg 5 alusel kostjale avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel teadaande avaldamisest. Kohus andis kostjale kirjaliku vastuse esitamiseks tähtaja. Kostja ei vastanud kohtule tähtaegselt. Kohus hoiatas kostjat, et kui kostja ei ole tähtaegselt vastanud, loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks ja kohus võib hagi rahuldada tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, kannab hagimenetluse kulud. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud osaliselt, mistõttu saab hagi tagaseljaotsusega rahuldada üksnes osaliselt. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, jääb hagi TsMS § 407 lg 6 alusel rahuldamata. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja kostjale teenuste osutamiseks kliendi- ja teenuse osutamise lepingu nr L xxxx. Kostjale osutati järgmiseid teenuseid: Starman ZUUM: XL-ZUUMtv, ZUUMtv Eksklusiiv, ZUUMboxl (DVD, HD) rent, ZUUMtv kaardi rent aadressil xxxxxxxxxxxx. Kostja rentis sama lepingu ja seadmete rendi- ja müügilepinguga hagejalt teenuse kasutamiseks vajalikud seadmed. Kostja kohustus tasuma osutatud teenuste eest igakuiselt vastavalt esitatud arvetele. Kostja kohustus tagastama lepingu lõpetamise korral kõik komplektiosad. Kostja kohustus hageja üldtingimuste kohaselt seadme või kiipkaardi tagastamata jätmisel tasuma selle väärtuse hageja poolt esitatava arve alusel vastavuses hinnakirja või seadme üürilepinguga. Seadmete väärtus tuleneb poolte vahel sõlmitud seadmete rendi- ja müügilepingust ning hinnakirjast. Kostja jättis tasumata arved nr A-xxxx (maksetähtaeg 28.02.2017), A-xxxxx(maksetähtaeg 31.03.2017), TA-xxxxx (maksetähtaeg 31.03.2017), A-xxxxx (maksetähtaeg 30.04.2017), Axxxxx (maksetähtaeg 31.05.2017), A-xxxxx (maksetähtaeg 30.06.2017), A-xxxx (maksetähtaeg 31.07.2017), NA-xxxxx (maksetähtaeg 31.07.2017) ja NA-xxxxx (maksetähtaeg 31.07.2017). Kostja jättis seadmed tagastamata ega kompenseerinud nende väärtust. Hageja saatis 6. juulil 2017 kostja poolt lepingu sõlmimisel antud aadressile lepingu ülesütlemise hoiatuse ning andis kostjale 25-päevalise tähtaja võla likvideerimiseks. Kostja ei tasunud võlga. Hageja ütles 1. septembril 2017 lepingu võlgnevuse tõttu üles. Hageja võib eeltoodust tulenevalt nõuda kostjalt poolte vahel sõlmitud lepingu ja võlaõigusseaduse (VÕS) § 108 lg 1 alusel kostja poolt tähtaegselt tasumata teenustasude maksmist summas 144 eurot 84 senti. Hageja võib eeltoodust tulenevalt nõuda kostjalt poolte vahel sõlmitud lepingu ja VÕS § 115 lg 1 alusel lepingu lõppemisel seadmete tagastamata jätmisest tekkinud kahju 259 eurot. Selles osas tuleb hagi rahuldada. Hagiavalduse kohaselt peab hageja üldtingimuste punkti 5.2.1 kohaselt klient tasuma osutatud teenuste eest vastavalt esitatud arvetele. Hagejal on üldtingimuste punkti 7.2.9 alusel õigus piirata teenuse osutamist, teatades sellest kliendile viis kalendripäeva ette, kui klient on pahatahtlikult või korduvate põhjendamatute pretensioonide esitamisega püüdnud hoiduda arvete tähtaegsest tasumisest. Hagejal on üldtingimuste p 7.1.4.1. alusel õigus piirata teenuse osutamist, kui klient on hilinenud teenuse eest tasumisega üle 14 päeva. Kostja ei tasunud hageja poolt osutatud teenuste eest õigeaegselt. Hageja piiras seega kostjale teenuse osutamist. Võla tõttu teenuse piiramine on tasuline. Tasu tuleneb hageja hinnakirjast. Kostjale esitati võla tõttu teenuse piiramise tasu kohta arve(d) nr A- xxxxx ja A-xxxx summas 10 eurot. Hageja võib lepingu ja VÕS § 158 lg 1 alusel võla tõttu teenuse piiramise tasu kokku 20 eurot.

Hagiavalduse kohaselt on hagejal üldtingimuste p 10.3 järgi teenuste eest tähtaegselt tasumata jätmisel ehk kliendi kohustuse rikkumisel õigus nõuda igakordsel rikkumisel võlahaldustasu tasumist summas 7 eurot kord. Kostja oli arvete tasumisega viivituses ning rikkus lepingust tulenevat kohustust. Hageja esitas kostjale võlahaldustasu kohta arved nr A-xxxx ja A-xxxxx, kokku 14 eurot. Hageja võib lepingu ja VÕS § 158 lg 1 alusel nõuda võlahaldustasu kokku summas 14 eurot. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja VÕS § 113 lg 1 alusel nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kohustus muutub VÕS § 82 lg 7 järgi sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja möödumisel. Kui kohustuse täitmise aega ei ole kindlaks määratud ja see ei tulene ka võlasuhte olemusest, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist pärast VÕS § 82 lõikes 3 nimetatud kohustuse täitmiseks mõistlikult vajaliku aja möödumist. Hagiavalduse kohaselt kohustus kostja tasuma osutatud teenuste eest igakuiselt vastavalt esitatud arvetele. Hageja esitas kostjale võla tõttu teenuse piiramise tasu kohta arved nr A-xxxx ja A-xxxxx ja võlahaldustasu kohta arved nr A-xxxxx ja A-xxxxx. Teenuse eest tasumisele kuuluvad summad, võla tõttu teenuse piiramise tasu ja võlahaldustasu muutusid VÕS § 82 lg 7 järgi seega sissenõutavaks hiljemalt arvetel märgitud maksetähtaegadel. Hageja saab VÕS § 113 lg 1 järgi nõuda nimetatud summadega viivitamise eest viivist seega alates 1. augustist 2017. Hagiavalduse kohaselt kohustus kostja tagastama lepingu lõpetamise korral kõik seadmed või hüvitama nende väärtuse hageja poolt edastatud arve alusel. Hagiavalduse kohaselt lõppes leping ülesütlemisega 1. septembril 2017. Arved NA-xxxx ja NA-xxxxx seadmete väärtuse hüvitamiseks aga esitati enne lepingu lõppemist, kuivõrd nende maksetähtaeg oli hagiavalduse kohaselt juba 31. juulil 2017. Kohus leiab sellest tulenevalt, et kuivõrd kostja pidi seadmed tagastama või nende väärtuse hüvitama lepingu lõppemisel ja leping lõppes alles

vastuse esitamise nõude kostjale avalikult kättetoimetamist saanud teatavaks täiendavaid kostja elukoha ega muude sidevahendite andmeid. Rahvastikuregistrisse ega e-maksuametisse ei ole kostja kohta täiendavaid andmeid laekunud. Tagaseljaotsus tuleb toimetada kostjale TsMS § 317 lg 1 p 1 alusel kätte otsuse resolutsiooni väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Väljavõttes tuleb TsMS § 317 lg 4 järgi märkida asja arutav kohus, menetlusosaline ja menetluse ese ning otsuse resolutsiooni punktid 1 – 4 ja 7 – 9 ning selgitused kaja esitamise kohta. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Hagi rahuldati ligikaudu 100% ulatuses. Menetluskulud jäävad TsMS § 162 lg 1 alusel seega kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt palub hageja mõista kostjalt hageja menetluskuludena välja riigilõivu 175 eurot ja esindajakulu 360 eurot (käibemaksuta), kokku 535 eurot. Hageja esindaja tegi järgmised toimingud: maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamine, esitamine (30 minutit) ja hagiavalduse koostamine, esitamine (2 tundi 30 minutit). Hageja esindaja tunnitasu on 120 eurot käibemaksuta. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus TsMS § 175 lg 1 esimese lause alusel kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Maksekäsu kiirmenetluses kuuluvad TsMS §-st 4842 tulenevalt peale riigilõivu hüvitamisele avaldaja menetluskulud summas 20 eurot. Maksekäsu kiirmenetluse kulud on TsMS § 172 lõikest 9 tulenevalt põhjendatud hüvitada 20 euro ulatuses. Arvestades tsiviilasja õiguslikku keerukust ja mahtu, on esindaja poolt pärast maksekäsu kiirmenetluse lõppemist tehtud toimingud ning neile kulunud aeg vajalik ja põhjendatud 120 euro ulatuses. Hageja menetluskulud on seega kokku 315 eurot (175 + 20 + 120). Kuna menetluskulud jäid kostja kanda, tuleb hageja menetluskulu 315 eurot kostjalt hageja kasuks välja mõista. Vastavalt hageja taotlusele ja TsMS § 177 lõikele 4 tuleb märkida, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Marian Miilaste kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.