nende Apellant (kostja): Aktivus Bonus Fidus Osaühing (regsitrikood 11911408), juhatuse liige Evgeny Shestakov Vastustaja (hageja): Aktsiaselts Kiviõli Soojus (registrikood 10245027), lepinguline esindaja Marie Tsine
2.Tühistada Viru Maakohtu 8. märtsi 2021. a otsus osas, milles maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks
välja võlgnevuse põhivõlgnevust 334 eurot 25 senti ning viivist 151 eurot 83 senti ületavas osas, samuti menetluskulude jaotuse osas. Saata tsiviilasi tühistatud osas tagasi maakohtule uueks läbivaatamiseks eelmenetluse staadiumis.
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Aktsiaselts Kiviõli Soojus (hageja) esitas 14. augustil 2018 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Aktivus Bonus Fidus Osaühingu (kostja) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Kohus andis 25. jaanuari 2019. a määrusega asja üle Viru Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses (dtl 65–68). Hageja palus 20. veebruari 2019. a hagiavalduses mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 1253 eurot 42 senti, hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 141 eurot 34 senti ja jooksva viivise võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja palus jätta menetluskulud kostja kanda. Kostja on korteriomandi Keskpuistee 43–2, Kiviõli, Lüganuse vald omanik. Hageja on võrguettevõtjana Keskpuistee 43 elamut, s.h kostja omandisse kuuluvat korteriomandit, kütnud ja esitanud korteriomanikele arved. Korteriomanikud on kohustatud kütteteenuse (soojusenergia) kasutamise eest tasuma vastavalt esitatud arvetele. Kostja ei ole oma kohustust täitnud. Kuna keskküttesüsteemist väljalülitamine ei olnud nõuetekohane, tuli kostjal taastada endine olukord. Tagantjärgi ümberarvestuse teostamise võimalus puudub, kuna soojuse jaotamise aluseks on igakuine maja üldsoojusmõõturi näit, mille alusel jagatakse soojust kõikide korterite vahel ja majahaldaja poolt esitatavad andmed korterite kohta. Hageja arvestas kostja korteriomandi kohta soojust 20% perioodil oktoober 2015 – aprill 2016 vastavalt Kiviõli Kinnisvarahoolduse OÜ 8. oktoobri 2015. a aktile. Tegemist oli kostjale vastutulekuga, kuivõrd kostjal ei olnud võimalik koheselt keskkütet taastada (kostja oli alles
hiljuti omandanud vaidlusaluse korteri) ja hageja võimaldas kostjale tasuda perioodil oktoober 2015 – aprill 2016 soojuse eest väiksemas ehk 20% ulatuses. Kostjale oli antud tähtaeg küttesüsteemi taastamiseks kuni maini 2016. Korteriomanikud, kes on korterelamu üldisest küttesüsteemist eraldunud, peavad taastama korteri küttesüsteemi. Selle nõude mittetäitmisel arvestatakse uuest kütteperioodist korteri küttekulu 100% ulatuses Kiviõli Linnavolikogu 17. juuni 2004. a määruse nr 18 (kord) p-de 3.13.8 ja 3.13.9 alusel.
2.Kostja vaidles hagile vastu. Kostja poolt vaidlusaluse korteri soetamisel puudusid korteris radiaatorid. Soojussüsteemi tehniline seisund, selle vastavus projektile ei kuulu kolmandate isikute poolt teostatud ebaseaduslike muutuste korral kostja vastutusalale, kui need muutused olid teostatud enne kostja poolt korteri soetamist aprillis 2015. Radiaatorite vargus toimus 2005. aastal, juhtum oli uuritud Politsei ja Piirivalveameti poolt ning radiaatorite puudumine oli tõestatud Kiviõli Kinnisvarahoolduse OÜ komisjoniga. Poolte vahel ei ole sõlmitud lepingut ega muud kokkulepet soojuse tarnimise kohta. Korteris puuduvad radiaatorid, mille kaudu soojus võiks olla tarnitud. Korter sai kaudselt vaid 20% tavapärasest soojuse mahust passiivküttena. Seega alus arvete esitamiseks puudub. Radiaatorite eemaldamine ei olnud omavoliline (see jäi hageja poolt tõendamata), seega ei saa kohaldada arvestamise korra p-i 3.13.8. Radiaatorid puudusid varguse tõttu, mida arvestamise kord ei käsitle ja mille puhul ei vastuta korteri omanik. Kiviõli linna soojusenergia arvestamise korra p 3.13.7 järgi maksab tarbija tarbijapaigaldisest eraldunud korterite soojusega varustamisel kaudselt kaugkütte teel (püstikud, laed, seinad, põrandad, trepikojad, keldrid jne) võrguettevõtjale arvestuste teel määratud protsenti tegelikust soojusenergia kulust arvestusperioodi jooksul hoone kütmiseks. Selle metoodika järgi oli kuni 2016. aastani kostjale kuuluva korteri küttepinnaks võetud 20% kogupinnast (7,40 m2), mis on õiglane tarbijapaigaldisest eraldunud korteri puhul. Hageja lõpetas kostjale teadmata põhjustel selle metoodika järgi arvete väljastamise, arvestades alates jaanuarist 2016. a küttepinnaks 100% kogupinnast (37,20 m2). Hageja ei saa väljastada arveid dokumenteerimata vastutuleku järgi. Kui vastav kokkuleppe on olemas, tulnuks hagejal see esitada. Kuna küteleping kostjale kuuluvale korterile oli sõlmitud hageja ja Kiviõli Kinnisvarahoolduse OÜ vahel, ei ole kostjale täpsed lepingutingimused teada. Hageja nõuded radiaatorite taastamata jätmise osas on põhjendamata, kuna korra p 8.1.1 järgi kohustub majahaldaja teostama tarbijapaigaldise hooldust ja remonti. Majahaldajaks oli Kiviõli Kinnisvarahoolduse OÜ, kes pidi küttesüsteemi taastama.
MAAKOHTU LAHEND
3.Viru Maakohus rahuldas 25. jaanuari 2021. a otsusega hagi täies ulatuses. Maakohus tegi otsuse kirjeldava ja põhjendava osata. Kuivõrd kostja teavitas apellatsioonkaebuse esitamise soovist, tegi maakohus 8. märtsil 2021 täiendava otsuse. Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja 1822 eurot 78 senti, millest 1253 eurot 42 senti on põhivõlg ja 569 eurot 36 senti kohtuotsuse tegemise seisuga (25. jaanuar 2021) sissenõutavaks muutunud viivis. Lisaks mõistis maakohus kostjalt hageja kasuks välja viivise alates 26. jaanuarist 2021 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda, rahuldas hageja avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks, määras hageja hüvitavate menetluskulude suuruseks 920 eurot, millest on 200 eurot riigilõiv ja 720 eurot esindaja tasu (käibemaksuta) ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskuludelt (920 eurot) viivise kohtuotsuse jõustumisest alates kuni kohustuse täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
Ajavahemikus 30. aprillist 2015 – 31. detsembrini 2018 on hageja esitanud kostjale osutatud teenuse eest tasumiseks arved kogusummas 1313 eurot 24 senti. 7. oktoobril 2015 on kostja tasunud 59 eurot 81 senti ja 31. mail 2015 13 eurot 35 senti. Hagiavalduse esitamise seisuga moodustab kostja võlg hageja ees kokku 1253 eurot 42 senti (põhinõue). Poolte vahel puudub vaidlus, et kostja on korteriomandi asukohaga Keskpuiestee 43–2, Kiviõli, Lüganuse vald omanik alates 16. aprillist 2015 (dtl 82). Samuti puudub vaidlus, et hageja on võrguettevõtjana elumaja Keskpuiestee 43, Kiviõli linn, sh kostjale kuuluvat korteriomandit, vaidlusalusel perioodil kütnud ja esitanud korteriomanikele osutatud teenuse eest arved. Poolte vahel on vaidlus selle üle, kas nende vahel olid lepingulised suhted või muu kokkulepe soojuse tarnimise kohta, millest tuleneb kostja kohustus hagejale teenuse eest maksta, arvestades, et korteriomandis puuduvad radiaatorid, mille kaudu soojus võiks olla tarnitud. Kui leping või muu kokkulepe oli, siis kas kostja on kohustatud tasuma soojuse eest 20% korteri pinnast (7,40 m2) või 100% ulatuses (37,20 m2). Arvete esitamine kostjale oli konkludentne pakkumus lepingu sõlmimiseks (tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg 3, VÕS § 16 lg 1) ja tegu on müügilepinguga (VÕS § 208 lg 1), millega hageja müüs kostjale soojusenergiat, kostja kohustus aga selle eest tasuma. Kõik hageja poolt esitatud arved sisaldavad kaugkütteseaduse (KKüTS) § 11 lg-s 2 loetletud põhiandmeid (teenuse nimetus, ühik, tariif, kogus ja maksumus). 2015. a arvetes on köetavaks pindalaks märgitud 7,40 m2 ning alates 1. jaanuarist 2016 esitatud arvetes on köetavaks pinnaks märgitud 37,20 m2. VÕS § 11 lg 1 ja KKüTS § 11 lg 1 alusel võib hageja poolt kostjale esitatud arveid vaadelda nende poolt sõlmitud lepinguna kogu perioodi jooksul, mille eest hageja esitas kostjale arveid. Sellele tuginedes leidis maakohus, et ka pärast detsembrit 2015 esitatud arvetes sisalduvas hinnas ja osutatud teenuse mahus saab lugeda poolte vaheline leping sõlmituks. Kostja korteris ei ole radiaatoreid. Kostja kui korteri omanik pidi kõik küsimused esitama kas endisele omanikule või majahaldajale. Kui dokumentatsioon oli korrast ära, tuli kostjal esitada pretensioone endisele omanikule. Kui see on jäänud tegemata, vastutab kostja hageja ees. Kuna väljalülitamist pole teostatud nõuetekohaselt, pidi kostja ühe kuu jooksul taastama oma korteris eemaldatud keskkütteradiaatorid ja teavitama sellest Kiviõli Kinnisvarahoolduse OÜ-d. Elamu küttesüsteem on ühtne tervik. Keskküttesüsteem on korteriomanike kaasomandis, korteri eraldamisega kaugküttesüsteemist ei vabane korteriomanik kütte kaugkulude tasumise kohustusest, mis on vajalik elamu kütmiseks. Enne Kiviõli Kinnisvarahoolduse OÜ 1. oktoobri 2018. a ülevaatuse akti koostamist ei olnud hageja ja ei pidanudki olema teadlik, et korteris pandi väidetavalt 2005. aastal toime vargus ja varguse käigus on korterist radiaatorid eemaldatud. Ka puudub võimalus tagantjärgi ümberarvestust teha, kuna soojuse jaotamise aluseks on iga kuu maja üldsoojusmõõturi näit, mille alusel jagatakse soojust kõikide korterite vahel, ja majahaldaja poolt esitatavad andmed korterite kohta. Ühe korteriomandi soojuse arvestus sõltub ja mõjutab ka teiste korteriomanike arvete summasid. Praegusel juhul oli keskküttest loobumine (torud välja lõigatud) omavoliline ja igasugune dokumentatsioon selle kohta puudub, seega puudus kostjal õigus individuaalsele küttesüsteemile. Eeltoodust tulenevalt on kostja kohustatud tasuma talle esitatud soojusenergia teenuse osutamise eest arveid täies ulatuses. Maakohus jättis tähelepanuta kostja 11. jaanuaril 2021 esitatud menetlusdokumendi, leides, et see on esitatud hilinenult.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tunnistada maakohtu otsus kehtetuks, määrata, et kostjal tuleb tasuda kaudse kaugkütte eest arvestades 20% korteripinnast, sealhulgas tasuda viivis maksmata jäänud perioodi eest, jätta menetluskulud poolte endi kanda ning peatada kostja vastu algatatud täitemenetlus täiteasjas nr 197/2021/122.
22.aprillil 2021 täpsustatud apellatsioonkaebuse kohaselt tunnistab kostja põhivõlga kuni 334 euro 25 sendini ning viivisenõuet kuni 151 euro 83 sendini. Kostja vaidlustab temalt menetluskulude väljamõistmist. Apellatsioonkaebuse kohaselt muutis hageja 2016. aastal ühepoolselt ja ette teavitamata arvete aluseks olnud köetava pinna määra 20%-st 100%-ni. Kostja pöördumistele vastas majahaldaja, et tegemist on eksimusega, kuid sellele vaatamata suurendas hageja köetava pinna määra. Hageja selgitused 20% määra kohaldamisest ei ole tõestatud ning on ebaselged. Hageja õigus soojuse arvestuseks kasutatud määra muutmiseks on tõendamata. Maakohus on ebaõigesti hinnanud tõendeid. Maakohus leidis ebaõigesti, et puudub vaidlus, et hageja on vaidlusalusel perioodil kostja korterit kütnud. Kostja on algusest peale vaidlustanud hageja poolt soojusenergia tarnimist. Radiaatorite puudumise tõttu sai kostja korter soojusenergiat vaid piiratud ulatuses. Korteri soetamisel selgitati kostjale, et korter on tarbijapaigaldisest eraldunud ja kaudse soojusega varustamise eest tuleb maksta vaid teatud protsent korteri pindalast (20%). Seda tõendasid nii enne, kui ka pärast müüki majahaldaja poolt esitatud arved. Enne käesolevat vaidlust ei ole kostjale esitatud ühtegi nõuet, sh avaldusi ja akte omavolilise tarbijapaigaldisest eraldumise kohta; nõuet taastada radiaatoreid; nõuet esitada hagejale tarbijapaigaldisest eraldamise projekt või tehniliselt kompetentse asutuse poolt protsendi arvestus. Hageja ei ole esitanud tõendeid, et radiaatorite puudumine on omavoliline ja selle eest vastutab kostja. Hageja kuritarvitab oma õigusi. Kostja on tarbija ja tal ei ole liigipääsu dokumentatsioonile ega kirjavahetusele. Kostja palub võtta tema poolt 11. jaanuaril 2021 esitatud menetlusdokument tsiviilasja materjalide juurde. Maakohtu 14. detsembri 2020. a määruse kohaselt tuli vastaspoole menetluskulude nimekirja kohane seisukoht esitada hiljemalt 11. jaanuaril 2021.
5.Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu. KrtS § 31 lg 1 p järgi on korteriomanik kohustatud hoidma eriomandi eset korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Alates detsembrist 2019. a lõpetati korterelamu soojusega varustamine ning elumaja läheb lammutamisele. 2018. aastal väljastatud akti koostas majahaldaja kostja survel. Majahaldaja poolt koostatud akt, milles on tuvastatud, et torud on välja lõigatud, ei vabasta kostjat oma kohustuse täitmisest hageja ees. Kostja on jätnud tasumata ka arved perioodi oktoober 2015 – aprill 2016 eest, mil hageja arvestas soojust 20% ulatuses. Korteriomanikud, kes on korterelamu üldisest küttesüsteemist eraldunud, peavad taastama korteri küttesüsteemi. Selle nõude mittetäitmisel arvestatakse uuest kütteperioodist korteri küttekulu 100% ulatuses (Kiviõli Linnavolikogu määrus nr 18 - punktid 3.13.8; 3.13.9 ). Kuigi tarbijapaigaldisest eraldumine ja alternatiivküttele üleminek on võimalik, teostatakse see
vastavalt Kiviõli Linnavolikogu 17. juuni 2004. a määruse nr 18 p-le 3.12 üksnes kehtivate õigusaktidega ettenähtud korras. Käesoleval juhul ei ole tarbijapaigaldisest eraldumine teostatud vastavalt seaduse nõuetele ja tegemist on omavolilise keskküttest loobumisega. Kostja on arveid osaliselt ka tunnistanud. 7. oktoobril 2015 on kostja tasunud hagejale 59 eurot 81 senti, millega hageja luges tasutuks 30. aprilli 2015. a arve nr 8222 summas 46 eurot 47 senti ja 31. mai 2015. a arve nr 12755 summas 13 eurot 35 senti. Nimetatud arved olid esitatud arvestusega 100%.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt. Ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse osas, milles maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevust 334 eurot 25 senti ning viivist 151 eurot 83 senti ületavas osas, samuti menetluskulude jaotuse osas. Ringkonnakohus saadab tsiviilasja tühistatud osas maakohtule uueks läbivaatamiseks eelmenetluse staadiumis. Maakohus ei ole otsuse tegemiseks vajalikke asjaolusid välja selgitanud ega kohtuotsust piisavalt põhjendanud ning ringkonnakohtul ei ole võimalik puudusi kõrvaldada. (TsMS § 656 lg 1 p 5, § 657 lg 1 p 3). Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus lõpplahendis.
7.Hageja võrguettevõtjana nõuab kostjalt kui kütteteenuse saajalt tasu osutatud teenuse eest. Kostja vaidleb hageja nõude suurusele vastu. TsMS § 230 lg 1 järgi tuleb hagejal tõendada neid asjaolusid, millele tema nõue tugineb. Hagiavalduse kohaselt puuduvad poolte vahel lepingulised suhted, mistõttu on hagi esitatud käsundita asjaajaja tasunõudena. Riigikohus on 24. aprill 2013. a lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-33-13 p-s 13 leidnud, et kui korteriomanikud tarbivad ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniteenuseid lepinguta, siis on tegemist käsundita asjaajamisega, mis vastab korteriomanike kui soodustatud isikute huvile ja tegelikule tahtele VÕS § 1018 lg 1 p 2 järgi. VÕS § 1023 lg 1 järgi võib käsundita asjaajaja nõuda, et soodustatu hüvitaks talle asjaajamisel tehtud kulutused ja vabastaks ta asjaajamisel võetud kohustustest. Kulutuste hüvitamist ja asjaajamisel võetud kohustustest vabastamist võib käsundita asjaajaja nõuda ulatuses, milles käsundita asjaajaja võis kulutuste tegemist või kohustuste võtmist pidada mõistlikuks. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt võib majandusvõi kutsetegevuses tegutsenud käsundita asjaajaja nõuda soodustatult asjaajamise eest mõistlikku tasu. Käsundita asjaajaja ei või soodustatult tasu nõuda, kui käsundita asjaajajal on kolmanda isikuga sõlmitud lepingust tulenevalt õigus nõuda tasu kolmandalt isikult. Õigustatud käsundita asjaajamise korral tuleb VÕS § 1023 lg 1 alusel hüvitada asjaajamisel tehtud kulutused, s.o need kulutused, mida soodustatu säästis seetõttu, et käsundita asjaajaja kandis need tema eest, välja arvatud juhul, kui asjaajamisele asumisel ei olnud käsundita asjaajajal kavatsust nõuda soodustatult kulutuste hüvitamist või tasu maksmist. Riigikohus leidis, et sama põhimõte laieneb lisaks ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni teenuste lepinguta tarbimisele ka teiste korteriomandi kasutamiseks vajalike teenuste (nt küte) lepinguta tarbimisele. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus ei ole asjas eelmenetlust üldse läbi viinud. Maakohus ei ole hageja käsundita asjaajamisest tulenev nõude eeldusi välja selgitanud. Maakohus on jätnud tähelepanuta, et hageja on menetluses viidanud lisaks käsundita
asjaajamisele ka eelduslikule kokkuleppele (hageja väitel vastutulekule kostjale) soojuse tasumise suhtes, seega poolevahelisele lepingule. Kostja on menetluses hageja nõudele esitanud vastuväitena, et esialgu esitas hageja arveid lähtudes 20% korteri pinnast, kuid 2016. aastal suurendas hageja ühepoolselt arvestamise ulatust 100%-ni korteri pindalast. Ringkonnakohus nõustub apellatsioonkaebuse väitega, et hageja ei ole tõendanud hageja ja kostja vahelist kokkulepet arvete vähendamise kohta üksnes teatud ajavahemikul arvestusega 20% pindalast. Hageja leidis, et tegemist oli kostjale vastutulekuga perioodil oktoober 2015 – aprill 2016. Hageja esitas vastavasisulise väite alles oma lõplikes seisukohtades 5. jaanuaril 2021 (dtl 275). Kostja ei saanud sellele vastuväiteid esitada. Hageja ei ole seega poolte kokkulepet tasu vähendamiseks, selle ulatust ega perioodi tõendanud. Maakohus on saatnud pooltele seisukoha võtmiseks esitatud kompromissettepaneku, kuid ei ole hageja nõuet sisuliselt menetlenud. Kohus peab selgitama pooltele, milline on hageja ja kostja tõendamiskoormis esitatud nõuetest ja vastuväidetest tulenevalt, samuti millised on nõude ja vastuväite kohaldamise eeldused. Maakohus ei ole käesolevas asjas seda teinud. Maakohus on küll korduvalt andnud pooltele tähtaja kompromissläbirääkimiste pidamiseks, kuid pole pooltega nõude õiguslikku alust ega tõendamiskoormist arutanud. Hagejal tuleb tõendada käsundita asjaajamisest tuleneva nõude eeldusi, kui hageja tugineb lisaks poolte kokkuleppele, siis ka selle sisu. Hagejal tuleb seega asja uuel menetlemisel tõendada nõude kujunemise ja selle arvestamise aluseid ja pooltevahelist kokkulepet, et tasunõuet vähendada üksnes 2016. aastani. Maakohtul tuleb võtta seisukoht ka kostja väite suhtes, et ta on suhelnud kütteteenuse osutamise osas mitte hageja, vaid Kiviõli Kinnisvarahoolduse OÜ-ga, kes on soojusvõrgu halduriks Kiviõlis (nt dtl 132; 196) ning kostja ei ole hagejaga lepingut sõlminud. Ekslik on maakohtu seisukoht, mille kohaselt võib hageja poolt kostjale esitatud arveid käsitleda poolte vahel sõlmitud lepinguna. Ainuüksi arve esitamine ei tõenda lepingu sõlmimist ja selle tingimusi (seega ka kostja nõustumust tasuda arvestusega 100% korteri pinnast). Asja uuel menetlemisel tuleb maakohtul võtta seisukoht ka poolte esitatud tõendite suhtes. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole tõendatud hageja väide, et ta võis arvestada soojust tuginedes korra p-le 3.13.8. Nimetud punkt reguleerib omavoliliselt tarbimiskoha väljalülitamisega tekitatud kahju hüvitamist ning soojusenergia arvestamist. Kostja on vaielnud vastu sellele, et korterist radiaatorite eemaldamine oli omavoliline. Maakohus leidis ekslikult kohtuotsuses, et pooled selle üle ei vaidle. Kostja väitel ei ole radiaatoreid olnud korteris alates aastast 2005 (dtl 295), mis oli sellest ajahetkest ka hagejale teada.
10.Hageja väitel arvestati soojust 20% pindalast perioodil oktoober 2015 – aprill 2016 vastavalt
8.oktoobri 2015. a aktile. Kiviõli Kinnisvarahoolduse OÜ 8. oktoobri 2015. a akti nr 6 kohaselt puudub korteris aadressil Keskpuiestee 43–2 keskküte alates 1. oktoobrist 2015 kuni kütteperioodi lõpuni mais 2016 seoses radiaatorite vargusega (dtl 278). Viidatud aktist ei tulene, et seoses radiaatorite vargusega on kostjaga sõlmitud kokkulepe vähendatud ulatuses küttekulude maksmiseks. Akt vaid kinnitab keskkütte puudumist konkreetsel perioodil. Apellatsiooniastmes leidis kostja, et temal tarbijana puudub ligipääs dokumentatsioonile. Samuti väitis kostja apellatsioonkaebuses, et 20% lähtumine on tõendatud nii enne, kui ka pärast ostu-müügi majahaldaja poolt esitatud arvetega. Toimiku materjalides puuduvad arved, mis olid väljastatud enne vaidlusalust perioodi.
Tulenevalt hagiavalduse lisadest on hageja arvestanud küttekulu lähtudes 20% korteri pindalast kuni 2015. a lõpuni ning alates jaanuarist 2016 kajastub arvetel juba köetava pindalana korteri kogupind (dtl 83jj). Seega on hageja hakanud arvestama küttekulu 100% üldpindalast mitte maist 2016, nagu oli hageja väitel poolte vahel kokku lepitud (dtl 275), vaid juba jaanuarist 2016, s.o neli kuud varem.
11.Kuna ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse tervikuna, jääb menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 3 teise lause alusel maakohtu otsustada. (allkirjastatud digitaalselt)
(allkirjastatud digitaalselt)
(allkirjastatud digitaalselt)
Indrek Parrest
Üllar Roostoja
Triin Uusen-Nacke
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.