lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-19-12043/29

Võlaõigus › Töövõtulepingud

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 31.08.2021

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-19-12043/29
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Töövõtulepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
31.08.2021
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1077
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 638 lg 10, 4Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise otsustamineTsMS § 67 lg 1, 2Seaduses sätestatud menetlustähtaja ennistamineVÕS § 113 lg 1ViivisTsMS § 62 lg 1, 2Menetlustähtaja arvutamineTsÜS § 135 lg 1, 2Tähtaja algus ja lõppTsMS § 168 lg 1Menetluskulude jaotus asja menetlusse võtmisest keeldumise, hagi läbi vaatamata jätmise, asja menetluse lõpetamise ja hagi õigeksvõtmise puhulTsMS § 217 lg 6Esindamine kohtus

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-19-12043/21Harju Maakohus Tallinna kohtumaja10.08.2020

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

(Eesistuja) kohtunik Krista Kirspuu, (liikmed) kohtunik Indrek Soots ja kohtunik Ulvi Loonurm

Määruse tegemise aeg ja koht 31.august 2021.a, Tallinn Kohtuasja number

2-19-12043

Kohtuasi

X hagi Y ja Q OÜ vastu vara ebaseaduslikust valdusest väljamõistmise nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 10.augusti 2020.a otsus

Kaebuse esitaja ja liik

X 11.augusti 2021.a apellatsioonkaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus

Hageja (apellant): X (isikukood XXXXXXXXXXX, XXX, e-post:XXX) Kostjad: 1) Y (isikukood XXXXXXXXXXX, XXX) 2) Q OÜ (registrikood XXXXXXX, aadress XXX) Kostjate lepinguline esindaja: Jelena Lehter (e-post:XXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Keelduda menetlusse võtmast X 11.augusti 2021.a apellatsioonkaebust Harju Maakohtu 10.augusti 2020.a otsuse peale.
2.Jätta apellatsioonimenetluse kulud apellandi kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
3.Teatada apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumisest kõigile menetlusosalistele käesoleva määruse ärakirja kättetoimetamisega.
4.Pärast käesoleva kohtumääruse jõustumist tagastada apellatsioonkaebus selle esitajale (elektrooniliselt esitatud dokumentide puhul tagastamist ei toimu). Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 04.09.20262-26-15854/5Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 04.09.20262-26-118512/3Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
  • 03.09.20262-24-549/54Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 02.09.20262-25-17128/21Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
  • 01.09.20262-26-115627/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 31.08.20262-26-112398/5Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
TsMS § 225 lg 1Volituse lõppemine
TsMS § 632 lg 1Apellatsioonitähtaeg
TsMS § 637 lg 1Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise alused
TsMS § 639 lg 1Menetlussätete kohaldamine ja menetlusosalised
TsÜS § 136 lg 6Tähtpäeva saabumine
TsÜS § 137 lg 1Tähtaja möödumine

2-19-12043 Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.X (hageja) esitas 12.augustil 2019.a Harju Maakohtule hagi Y (kostja) vastu vara väljanõudmiseks kostja ebaseaduslikust valdusest. Tsiviilasja menetluse käigus täpsustas hageja nõudeid seoses täiendava kostja kaasamise vajadusega ning palus kohustada kostjat Y andma hagejale üle sõiduauto Dodge Nitro otsene avaldus või alternatiivselt kohustada kostjat Q OÜ-d andma hagejale üle sõiduauto Dodge Nitro otsene valdus. Alternatiivselt palus hageja kohustada kostjaid solidaarselt andma hagejale üle sõiduki otsene valdus. Maakohtu otsus
2.Harju Maakohus jättis 10.augusti 2020.a otsusega hagi rahuldamata kõigis hageja nõuetes ning menetluskulud hageja kanda. Kohus mõistis hagejalt välja menetluskuludena kostja Y kasuks kulud õigusabile summas 690 eurot ning kostja Q OÜ kasuks kulud õigusabile summas 450 eurot ning viivised menetluskuludelt alates lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
3.Kohtute infosüsteemi andmetel jõustus otsus 17.septembril 2020.a. Apellatsioonkaebus ja menetluse edasine käik
4.Hageja esitas Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja hagi rahuldada.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

5.Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja tsiviilasja materjalidega leiab, et apellatsioonkaebus tuleb TsMS § 637 lg 1 p 2 ja § 638 lg 4 alusel jätta menetlusse võtmata, kuna see on esitatud pärast apellatsioonitähtaja möödumist.
6.TsMS § 632 lg 1 kohaselt võib apellatsioonkaebuse esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
7.Tsiviilasja materjalide kohaselt oli hagejal maakohtu menetluses lepinguline esindaja. TsMS § 217 lg 6 kohaselt loetakse esindaja käitumine ja teadmine võrdseks menetlusosalise käitumise ja teadmisega. TsMS § 225 lg 1 kohaselt kui esindatav võtab volituse tagasi, lõpeb volitus vastaspoole ja kohtu suhtes volistuse tagsaivõtmisest vastaspoolele ja kohtule teatamisega. Hageja lepinguline esindaja teatas oma esindusõiguse lõppemisest alles pärast apellatsioonkaebuse saabumist ringkonnakohtusse, so 11.augustil 2021.a. Arvestades, et varasemaid sellelaadseid teateid hageja lepinguline esindaja kohtule esitanud ei ole, tuleb käesoleval juhul apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja arvestamisel lähtuda sellest, et hageja

2-19-12043 lepingulisel esindajal oli esindusõigus olemas nii maakohtu otsuse tegemise ajal kui ka selle kättetoimetamise järgselt hageja lepingulise esindajale, so 17.augustil 2020.a.

8.Apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja arvestamisel kohaldataks TsMS § 62 lg 1 järgi tsiviilseadustiku üldosa seaduses tähtaja ja tähtpäeva kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. TsÜS § 135 lg 1 kohaselt algab tähtaja kulgemine järgmisel päeval pärast selle kalendripäeva või sündmuse saabumist, millega määrati kindlaks tähtaja algus, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. TsÜS § 135 lg 2 järgi lõppeb tähtaeg tähtpäeva saabumisel. Kui tähtpäeva saabumine on määratud päevades arvutatava ajavahemikuga, saabub tähtpäev TsÜS § 136 lg 6 kohaselt ajavahemiku viimasel päeval. TsÜS § 137 lg 1 kohaselt möödub tähtaeg tähtpäeva saabumisel kell 24.00. Ka TsMS § 62 lg 2 esimese lause kohaselt võib üldjuhul menetlustoimingut teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni. Nendest sätetest tulenevalt peab menetlusdokument jõudma kohtusse kohtu määratud tähtpäeva jooksul, st kuni kella 24.00-ni (vt Riigikohtu 16.mai 2011. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-40-11, p 12 ning Riigikohtu üldkogu 21.aprilli 2015.a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-75-14, p 56).
9.Eeltoodust tulenevalt ning arvestades maakohtu otsuse hageja lepingulise esindajale kätte toimetamise aega, hakkas TsMS § 632 lg-s 1 sätestatud 30 päevane apellatsioonitähtaeg apellandi jaoks kulgema alates 18.augustist 2020.a ja lõppes 16.septembril 2020.a kell 24.00. Apellandi poolt esitatud apellatsioonkaebus jõudis ringkonnakohtusse alles 11.augustil 2021.a, seega hilinenult. Apellant ei ole kaebuse esitamise tähtaja ennistamist taotlenud.
10.TsMS § 67 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel ja tähtaja möödalaskmine ei võimalda enam menetlustoimingut teha või põhjustab talle muu negatiivse tagajärje. TsMS § 67 lg 2 kohaselt võib tähtaja ennistamist taotleda 14 päeva jooksul, alates päevast, millal käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud takistus ära langes, aga mitte hiljem kui kuue kuu jooksul, alates möödalastud tähtaja lõppemisest. TsMS § 632 lg-s 1 sätestatud viiekuuline tähtaeg on menetlustähtaeg. Menetlustähtaja ennistamise taotluse korral tuleb arvestada TsMS § 67 lg-ga 2, mille kohaselt võib tähtaja ennistamist taotleda 14 päeva jooksul alates päevast, mil menetlustoimingu tegemise takistus ära langes, aga mitte hiljem kui kuue kuu jooksul, alates möödalastud tähtaja lõppemisest (praegusel juhul viie kuu möödumisel otsuse tegemisest). Nimetatud kuue kuu pikkune tähtaeg ei ole ennistatav tähtaeg (vt Riigikohtu 02.mai 2012.a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-44-12, p 7).
11.Eeltoodust tulenevalt on ringkonnakohus seisukohal, et apellatsioonkaebuse menetlusse võtmiseks puuduks seaduslik alus isegi juhul, kui apellant oleks esitanud põhjendatud tähtaja ennistamise taotluse, kuivõrd see tulnuks esitada hiljemalt 10.juulil 2021.a.
12.Kuna apellant on esitanud apellatsioonkaebuse pärast seaduses sätestatud tähtaega ning möödalastud tähtaja ennistamine ei oleks võimalik isegi vastava põhjendatud taotluse esitamise korral, tuleb TsMS § 637 lg 1 p 2 ja § 638 lg 4 alusel apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keelduda.
13.Kui ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlemast, ei toimeta ta TsMS § 638 lg 4 teise lause järgi apellatsioonkaebuskaebust vastaspoolele kätte ning apellatsioonkaebus tuleb selle esitajale tagastada. Elektrooniliselt esitatud menetlusdokumente kohus ei tagasta.

2-19-12043 TsMS § 638 lg 10 järgi loetakse juhul, kui kohus keeldub apellatsioonkaebust menetlusse võtmast ja tagastab selle, et kaebust ei ole kohtule esitatud. Menetluskulude jaotus ja edasikaebeõigus

14.TsMS § 639 lg 1 ja TsMS § 168 lg 1 alusel jätab ringkonnakohus menetluskulud apellandi kanda. Kuna kohus keeldub apellatsioonkaebust menetlusse võtmast, puuduvad kindlaksmääratavad menetluskulud.
15.Käesolev määrus on edasikaevatav tulenevalt TsMS § 638 lg-st 9.

(allkirjastatud digitaalselt) /kohtunik, kohtunik, kohtunik/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 28.08.20262-26-101004/17Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 27.08.20262-26-13942/4Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja