Otsuse tegemise aeg ja koht 10.08.2020 Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number
2-19-12043
A Mi hagi E Mi ja Scormax Group OÜ vastu vara ebaseaduslikust valdusest väljamõistmise nõudes hagi hind 3500 eurot Hagihind Menetlusosalised ja nende Hageja: A M (isikukood xxx, xxx); esindajad Hageja lepinguline esindaja: Vassili Kosteitšuk (Perejurist OÜ; telefon: 55633356; e-post: [email protected]); Tsiviilasi
Menetluse liik
Kostjad: 1) E M (isikukood xxx, xxx); 2) Scormax Group OÜ (registrikood 12961064; asukoht Akadeemia tee 26-13, 12611 Tallinn); Kostjate lepinguline esindaja: Jelena Lehter (Jurex Õigusbüroo OÜ, Tartu mnt 83, Tallinn, e-post: [email protected]). kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata hageja nõue kohustada kostjat E Mit andma hagejale üle sõiduauto xxx (registreerimisnumber xxx, VIN-kood xxx) otsene valdus.
2.Jätta rahuldamata hageja alternatiivne nõue kohustada kostja Scormax Group OÜ-d andma hagejale üle sõiduauto xxx (registreerimisnumber xxx, VIN-kood xxx) otsene valdus.
3.Jätta rahuldamata hageja teine alternatiivne nõue kohustada kostjaid E Mit ja Scormax Group OÜ-d solidaarselt andma hagejale üle sõiduauto xxx (registreerimisnumber xxx, VINkood xxx) otsene valdus. Menetluskulude jaotus
Mõista hagejalt A Milt (isikukood xxx) kostja E Mi (isikukood xxx) kasuks menetluskuludena välja kulud õigusabile summas 690 (kuussada üheksakümmend) eurot.
3.Mõista hagejalt A Milt (isikukood xxx) kostja E Mi (isikukood xxx) välja viivis menetluskuludelt 690 eurolt alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
4.Mõista hagejalt A Milt (isikukood xxx) kostja Scormax Group OÜ (registrikood 12961064) kasuks menetluskuludena välja kulud õigusabile summas 450 (nelisada viiskümmend) eurot.
5.Mõista hagejalt A Milt (isikukood xxx) kostja Scormax Group OÜ (registrikood 12961064) kasuks välja viivis menetluskuludelt 450 eurolt alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad pooled esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGEJA NÕUE
1.Hageja esitas algses hagiavalduses nõude E Mi vastu vara väljanõudmiseks kostja ebaseaduslikust valdusest. Hagiavalduse kohaselt on hageja sõiduki Xxx Xxx, registrimärk xxx XXX, VIN-kood xxx, seadusjärgne omanik. Hageja viitas AÕS § 68 lõikele 1. Tallinnas xxx asuvas autoremonditöökojas töötav kostja E M lubas teha hageja sõiduki mootori remondi. Hageja jättis sõiduki koos võtmega kostja kätte. Kostja ei ole remonti teostanud. Kostja keeldus sõiduki tagastamisest. Sõiduki asukoht ja seisund ei ole hagejale teada.
2.Sõiduki tagasi saamiseks on hageja pöördunud politsei poole. Politsei vastuse kohaselt peab hageja pöörduma kohtusse. Hageja pöördus ka prokuratuuri poole, kelle vastuse kohaselt on sõiduk paigaldatud tasulisse parklasse ning hagejale ei ole sõidukit tagastatud, sest hageja on keeldunud remondi eest tasumisest. Seega on kostja andmed politseile teada.
3.Hageja ei nõustunud, et ta on remondi eest jätnud tasumata. Kostja ei ole remonti teinud ega selle eest hagejale arvet esitanud. Kostja väidetav tasunõue ei ole sissenõutavaks muutunud. Seega keeldub kostja sõiduki tagastamisest ilma õigusliku aluseta. Hageja viitas AÕS § 80 lõikele 1 ja lõikele 2, samuti AÕS § 82 lõikele 2. Prokuratuuri vastusega on tõendatud, et sõiduk on kostja valduses.
4.Hageja palus kohustada kostjat andma hagejale üle sõiduki Xxx Xxx, registrimärgiga xxxXXX, otsene valdus ning määrata otsuse täitmise viis kindlaks selliselt, et kui kostja keeldub vabatahtlikult sõidukit üle andmast, võetakse sõiduki otsene valdus kostjalt ära ja antakse üle hagejale täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
5.Hagi täienduses täpsustas hageja oma nõuet ning esitas kostja andmed. Lisaks täpsustas hageja hagi hinda. Hageja leidis, et tema sõiduki turuväärtus ei ületa 3500 eurot.
6.Kostja E Mi vastuväidetega hageja ei nõustunud. Hageja pidas kohut eksitavaks kostja E Mi väidet, et viimane töötab Scormax Group OÜ autoremonditöökojas. Hagi aluseks on asjaolu, et xxx asuvas autoremonditöökojas töötav kostja lubas teostada hageja sõiduki mootori remonti,
võttis sõiduki vastu, jättis remonti teostamata ja keeldus sõiduki tagastamisest. Hageja ei ole kunagi pöördunud Scormax Group OÜ poole ega ole nimetatud äriühinguga lepingut sõlminud. Nimetatud äriühing ja selle juhatuse liige J M on hagejale tundmatud isikud. Scormax Group OÜ ei ole hagejale teenuseid osutanud ega ühtegi arvet esitanud. Kui hageja oleks Scormax Group OÜ-ga sõlminud lepingu, oleks ettevõte pidanud esitama hagejale arve. Kui hageja oleks osutatud teenuse eest alates 2017. a olnud võlgu, oleks äriühing pidanud saatma nõude või meeldetuletuse. Kostja lasub vastuväidete tõendamise koormus.
7.Ainuüksi asjaolu, et kostja pojale J Mile kuulub Scormax Group OÜ, ei tähenda, et hageja oleks nimetatud äriühinguga lepingu sõlminud. Kostja pojale kuulub samuti Referte Group OÜ (registrikood 12990574). Hagejale jääb aru saamatuks, mille alusel leiab kostja, et väidetav leping oli hageja poolt sõlmitud just Scormax Group OÜ-ga. Äriregistri andmete kohaselt on Scormax Group OÜ asukohaks xxx ehk elumaja. Hageja pidas arusaamatuks, mille alusel väidab kostja, et Scormax Group OÜ tegutseb remonditöökojas xxx Kostja ei ole selgitanud, kuidas kostjaga lepingut sõlmides pidi hageja aru saama, et sõlmib lepingu hoopis Scormax Group OÜga. Kostja ei ole antud ettevõtte juhatuse liige.
8.Majandustegevuse registrist nähtub, et Scormax Group OÜ-l on ainult üks kehtiv majandustegevuseteade, milleks on üldehituslik ehitamine (elamute ja mitteeluhoonete ehitus). Kostja poja teise äriühingu Referte Group OÜ kohta on esitatud neli majandustegevuseteadet – gaasitööd, surveseadmetööd, elektritööd, ehitamine. Veebileht www.teatmik.ee näitab, et Scormax Group OÜ tegutseb ehituse valdkonnas. Kui äriühing oleks tegelenud sõiduautode remondiga, oleks tema tegevusalaks olnud märgitud muude transpordivahendite remont ja hooldus. Üksi asjaolu ei viita, et hageja oleks pidanud kostjale sõiduauto jätmisel aru saama, et ta sõlmib lepingu Scormax Group OÜ-ga. Sellise äriühinguga ei oleks hageja lepingut sõlminud, sest tegu on osakapitali sissemakset tegemata asutatud varatu äriühinguga.
9.Kostja ei ole tõendanud, et ta töötab Scormax Group OÜ-s. Kostjale sõiduki jätmisel hageja ei teadnud ega pidanudki teadma, et kostja töötab Scormax Group OÜ-s ning ta sõlmib lepingu ja võtab sõiduki vastu töökohustuste täitmise raames ja tööandja nimel. Kostja väited auto remondi osas on ebakonkreetsed, tõendamata ega vasta tegelikkusele. Kostja väidab, et ettevõtte töötajana ta vahetas sõiduauto mootori rikutud osa töökorras oleva vastu ja teostas muid remonditöid. Kostja pole selgitanud tööde sisu. Ühtegi tõendit tööde tellimise, teostamise ja töödeks vajalike varuosade ostmise kohta ei ole esitatud.
10.Kostja väited sõiduki asumise kohta tasulises parklas on tõendamata. Sõiduki kolmandale isikule üleandmisest oleks pidanud hagejat teavitama. Asjaolu, et kostja on oma isiklikult e-posti aadressilt saatnud politseiasutusele 09.05.2019 kirja, mille lõpus on märgitud Scormax Group OÜ nimi, ei tähenda, et kiri oleks olnud saadetud Scormax Group OÜ poolt ja/või nimel, sest esindusõigus on tõendamata.
11.Hageja ei pea tõendama töövõtulepingu sõlmimist ega selle lepingu tingimusi, sest need asjaolud ei ole vaidluse esemeks. Oluline on see, et hageja andis sõiduki valduse kostjale üle. Kostja ei ole seda eitanud. Kostja väidab, et ta on sõiduki vastu võtnud ja selle remondiga tegelnud ettevõtte töötajana. Seega vastutab kostja sõiduki tagastamise eest, kui ta ei tõenda sõiduki tagastamata jätmiseks või kolmandale isikule üle andmiseks õigusliku aluse olemasolu. Kostja ei ole ühtegi sellist hagi rahuldamist välistavat asjaolu tõendanud.
12.14.02.2020 seisukohtades kordas hageja, et ta ei teadnud kostja E Mi viidatud äriühingust kuni kostja vastusega tutvumiseni. Kostja vastusest võib järeldada, et kostja ei eita hageja sõiduki asumist xxx aadressil ehk kostja töökojas. Samuti on kostja kinnitanud, et ta tegi hageja sõidukile remonti ja sõiduk oli kostja valduses vähemalt tööde teostamise ajal. Lepingu
sõlmimist hageja ja Scormax Group OÜ vahel ei ole kostja tõendanud.
13.Kostja on teinud 09.05.2019 kirjast ebaõige järelduse, et hageja sõiduk oli remontimiseks üle antud Scormax Group OÜ-le ning asub viimase valduses. Kostja 09.05.2019 e-kiri kostja väiteid ei tõenda. Kostja ei ole tõendanud sõiduki Scormax Group OÜ-le ega tasulise parkla omanikule üle andmist. Samuti ei ole kostja selgitanud ega tõendanud kolmandale isikule hageja sõiduki üleandmise alust ja põhjust. Alusetu on kostja väide, et hageja jättis Scormax Group OÜ-le tööde eest 1500 eurot tasumata. Hageja ei ole Scormax Group OÜ-lt teenuseid tellinud ning viimane ei ole teenuseid hagejale osutanud.
14.Hageja andis kostjale sõiduki üle 08.08.2017. Sõiduki kostjale üle andmisel leppisid pooled kokku, et kostja teeb mootori diagnostika, mille tulemusel tuvastab rike sisu ja põhjuse ning koostab hagejale selle rike kõrvaldamise pakkumise. Seejärel kadus kostja mitmeks kuuks täielikult ära. Hageja käis korduvalt xxx aadressil, sõiduk oli seal, kuid kostjat ei olnud ja keegi ei osanud hagejale vastata, kus kostja on, millal ilmub ja mis hageja sõidukiga on. Hiljem ilmus kostja välja ja hakkas väidetavalt juba teostatud remondi eest raha nõudma. Hageja ei ole kostja väidetud töid tellinud, sellised tööd ei olnud vajalikud ning kostja ei olnud töid tegelikult teostanud. Seega oli hagejale ebaselge, mille alusel väidab kostja, et hageja oli 1500 euro võlgu. Hageja pidas ebaselgeks, millest summa koosneb ning kas ja millal tasunõue sissenõutavaks muutus. Hageja ei ole kostjalt ega Scormax Group OÜ-lt saanud ühtegi pakkumist, arvet ega pretensiooni. Kostja nõudis isiklikult hagejalt 1500 euro tasumist ja teatas, et keeldub sõiduki tagastamisest kuni raha saamiseni.
15.17.02.2020 täpsustas hageja, et kostja õige tegutsemiskoht ning sõiduki üleandmise asukoht oli xxx, Tallinnas. Hageja esitas autoremonditöökoja fotod, millistest nähtub, et kostja tegutses seal isiklikult ja ükski silt ei viidanud Scormax Group OÜ-le. Silt „autoremont“ on paigaldatud hiljuti ja sõiduki kostjale üleandmise ajal seda ei olnud.
16.21.02.2020 seisukohtades viitas hageja, et kostja kinnitas, et hageja sõiduk oli xxx garaažis ning kostja tegeles selle remondiga. Täiendavalt esitas hageja B Gi kirja, mis tõendab, et hageja sõiduk on kostja valduses ning hageja esitatud fotodelt nähtuvas garaažis ei ole ühtegi ähiühingu silti, mille alusel võiks järeldada, et tegemist on juriidilise isiku tegutsemiskohaga.
17.15.04.2020 seisukohas jäi hageja varasemate väidete juurde. E Mile sõiduki üleandmisel ja hilisematel kohtumistel temaga ei ole viimane teatanud, et tegutseb äriühingu nimel. Kostja tööruumides ei olnud ühtegi silti, teatist ega dokumenti, mille alusel saaks mõista, et tegu on Scormax Group OÜ tegevuskohaga või et E M esindab äriühingut.
18.Kostja esitatud tõendid ei tõenda vastupidist. Asjaolu, et Scormax Group OÜ üürib xxx ruumi ning kostja E M sõlmis 01.01.2016 töölepingu Scormax Group OÜ-ga, ei tõenda, et hageja oleks sõiduki üle andnud Scormax Group OÜ-le või sõlminud viimasega lepingu. Kostja E Mi esitatud töölepingu p 2.1. järgi töötab ta Scormax Group OÜ-s „audiotehniku“ ametikohal. Hageja vajas sõiduki mootori diagnostikat, mitte audiotehniku teenuseid. Hageja leidis, et analoogia korras on kohaldatav VÕS §-s 48 toodud tarbija teavitamise kohustus, mille nõudeid Scormax Group OÜ ei täitnud. Kuna kostja väidab, et sõiduk on Scormax Group OÜ valduses, taotles hageja kostja kaasamist.
19.Seoses täiendava kostja kaasamisega palus hageja kohustada E Mit ja/või Scormax Group OÜ-d andma hagejale üle sõiduauto Xxx Xxx otsene valdus. Täiendavalt leidis hageja, et alles pärast kostja 16.03.2020 tõendite esitamist selgus teise kostja kaasamise vajadus. Hageja palus kohustada kostjat E Mit andma hagejale üle sõiduauto Xxx Xxx otsene avaldus või alternatiivselt kohustada kostjat Scormax Group OÜ-d andma hagejale üle sõiduauto Xxx Xxx otsene valdus. Alternatiivselt palus hageja kohustada kostjaid solidaarselt andma hagejale üle sõiduki otsene
valdus.
20.22.04.2020 seisukohas leidis hageja, et kostjad võivad vastutada solidaarselt, sest hageja sõiduauto tagastamise kohustus on jagamatu ja selle täitmist võib hageja nõuda ainult ühe korra. VÕS § 65 lg 2 ja 3 järgi loetakse selline kohustus solidaarseks. Hageja sõiduauto oli jäetud kostja E Mi kätte. Kostja E M väidab, et töötab kostja Scormax Group OÜ juures ja sõiduauto on viimase valduses. Hageja jaoks ei oma tähtsust kostjate sisesuhted.
21.05.06.2020 seisukohtades ei nõustunud hageja kostja Scormax Group OÜ väidetega. Kostja Scormax Group OÜ ei ole tõendanud talle sõiduki valduse üleandmist ega põhjendanud selle õiguslikku alust. Kostja väited sõiduki remontimise kohta on alusetud ja tõendamata. Kostja on väitnud, et tal on hageja vastu rahaline nõue summas 3226,99 eurot, millest 2241,99 on tasu tööde ja materjalide eest ning 985 parkimistasu.
22.Kostja Scormax Group OÜ väidetest ei ole aru saada, milliseid töid ta väidetavalt teostas ja milliseid materjale kasutas. Kostja 2 väidetest ei nähtu poolte kokkulepe sisu ega muid lepingu olulisi tingimusi. Ebaõige on kostja väide, et hageja pöördus tema poole augustis 2017 palvega sõiduk korda teha. Hageja pöördus E Mi poole sõiduki diagnostika tegemiseks. Kostja on väitnud, et sõiduki mootori esialgne remont ei toonud oodatud tulemust, kuid selge ei ole, mida remonditi, millist tulemust oodati ning millisel põhjusel tulemust ei saavutatud. Ebaõnnestunud tööde eest ei saa tasu nõuda.
23.Kostja Scormax Group OÜ väitis, et 2018. a augustis-septembris teostati täiendav remont ning hagejaga olid eelnevalt kulud kooskõlastatud. Kostja väide on tõendamata ja hagejaga kulusid ei kooskõlastatud. Väidetavaid töid hageja ei vajanud ega tellinud. Ebaõige on kostja väide, et hagejale teatati 2018. a septembris, et sõiduk on töökorras. Antud väitest tuleneb, et sõidukit hoiti 13 kuud remonditöökojas ning tehti tulemusteta töid. 13 kuud ei ole mõistlik aeg tööde teostamiseks.
24.Hageja leidis, et Scormax Group OÜ vastusele lisatud dokumendid on vormistatud tagantjärgi ega tõenda tööde vajalikkust, tellimist, teostamist ning hageja auto jaoks varuosade ostmist. Hageja ei ole neid töid ja varuosi vajanud ega tellinud. Ebaõige on kostja väide, et hageja ei tulnud remonditud sõidukile järgi, ei vaadanud seda üle ega tasunud tööde eest. Hageja käis pidevalt E Mi juures sõiduki kättesaamiseks, kuid viimane keeldus sõiduki tagastamisest ja esitas arusaamatuid nõudeid, mille suurus pidevalt muutus. E M ei ole kordagi selgitanud, mille eest ta raha nõuab.
25.Hageja pidas ebaõigeks kostja Scormax Group OÜ väidet, et alates septembrist 2018 kuni käesoleva ajani asub hageja sõiduk tasulisest parklas, kus koha kasutamise tasu on 50 eurot kuus. Kostjate esitaud tõendid on vormistatud tagantjärgi. Tegelikult ei ole sõidukit sinna septembris 2018 viidud ning kostjad ei ole parkimise eest tasunud. Kui kostjad oleksid teinud töid 2241,99 euro eest, oleksid nad mõistlikult käitudes pidanud saatma arve ja meeldetuletuse. Kostjad ei ole hagejale ühtegi nõuet esitanud. Enne pandiõiguse teostamist oleksid kostjad pidanud hagejat sellest teavitama. Kuna kostjad tegutsevad vastuolus hea usu põhimõttega, ei või nad hagejalt tasu nõuda.
26.Hageja esitas Maanteeameti andmed sõiduki kohta. Detailandmetest nähtub, et sõidukile oli 08.06.2017 tehtud tehnoülevaatus ja järelikult oli sõiduk heas tehnilises korras. Tehnoülevaatuse kontrollkaardi punktist 10 nähtub, et sõidukil mõõdetud mootori heitmed olid 0,36. Sealjuures lubatud heitmed võisid ulatuda kuni 1,5. Sellest tuleneb, et sõiduki mootor oli korras. Hageja arvates lükkavad esitatud tõendid ümber kostjate väite, et sõiduk vajas augustis 2017 remondi 2241,99 euro ulatuses.
27.Lõplikes seisukohtades jäi hageja varasemate väidete juurde. Hageja ei ole kostjatelt sõiduki remondi töid tellinud. Kostjad ei ole remonti teostanud. Kostjad ei ole ühtegi nõuet või arvet hagejale esitanud. Kostjad ei ole sõiduki tasulisse parklasse paigutamisest või pandiõiguse teostamisest kunagi teatanud. Kostjatel ei ole pandiõigust hageja sõiduki suhtes.
28.Menetluskuludena palus hageja kostjatelt välja mõista riigilõivu ja õigusabikulud. Hageja esindaja tunnitasu on 120 eurot. Hagi esitamisel tasus hageja riigilõivu 300 eurot. Asjaolude analüüsile ja konsultatsioon enne hagi esitamist kulus 1,5 tundi ja 180 eurot. Hagiavalduse koostamisele kulus 3 tundi ja 360 eurot. 05.09.2019 kohtu kirja analüüsile ja 17.09.2019 seisukoha koostamisele kulus 2 tundi ja 240 eurot. 06.01.2020 kostja seisukohale vastuse koostamisele kulus 3 tundi ja 360 eurot. 14.02.2020 seisukoha ja taotluse koostamisele kulus 2 tundi ja 240 eurot. 17.02.2020 kohtu nõudele vastuse koostamisele kulus 1 tund ja 120 eurot. 21.02.2020 kaaskirja koostamisele seoses tõendite esitamisega kulus 0,5 tundi ja 60 eurot. B Gi 20.02.2020 kirja tõlkimisele kulus 0,25 tundi ja 30 eurot.
29.Kostja 16.03.2020 esitatud dokumentide analüüsile ja 15.04.2020 seisukoha koostamisele kulus 2,5 tundi ja 300 eurot. 15.04.2020 seisukoha koostamisele kulus 1 tund ja 120 eurot. 22.04.2020 seisukoha koostamisele kulus 0,25 tundi ja 30 eurot. Kostja Scormax Group OÜ vastuse analüüsile ja 05.06.2020 seisukoha koostamisele kulus 2,4 tundi ja 300 eurot. Menetluskulude nimekirja koostamisele kulus 0,5 tundi ja 60 eurot. Kokku on hageja menetluskulud 2700 eurot.
KOSTJATE VASTUVÄITED
E Mi vastuväited hagile
30.Kostja E M vaidles hagile vastu. Kostja leidis, et hageja nõue on tõendamata. Kostja E M ei ole hagejaga lepingut sõlminud. Kostja töötab autoremonditöökojas. Kostja tööandja on OÜ Scormax Group (registrikood 12961064), mille tegevusalaks on mootorsõidukite hooldus ja remont. Hageja pöördus 2017. a kostja tööandja Scormax Group OÜ-le kuuluvasse autoremonditöökotta sõiduauto Xxx Xxx, registrimärk xxxXXX, remontimiseks. Hageja toimetas sõiduauto remondikotta OÜ Scormax Group aadressile xxx, Tallinn. Sõiduauto remonditöödega tegeles remondikoja teiste töötajate hulgas kostja, kes vahetas sõiduauto mootori rikutud osa töökorras oleva vastu ja teostas muid remonditöid. Kostja täitis oma töökohustusi OÜ-s Scormax Group. Hageja peab tõendama, et ta sõlmis lepingu nimelt kostja E Miga ning sõiduk on viimase valduses.
31.Põhja Ringkonnaprokuratuuri 27.05.2019 vastusest pöördumisele nr PRP-13/19/453 ei tulene, et sõiduauto oleks kostja valduses. Sõiduki valduse tagasisaamiseks pöördus hageja esmalt Politsei- ja Piirivalveameti poole avaldusega kriminaalmenetluse alustamiseks KarS § 201 lg 1 järgi. 24.01.2019 Lääne-Harju politseijaoskonna juhtivuurija M V koostatud kriminaalmenetluse nr xxx mittealustamise teates on muuhulgas märgitud, et E Mi käitumises puudub KarS § 201 lg 1 (omastamine) ettenähtud kuriteo koosseis.
32.09.05.2019 edastas OÜ Scormax Group e-posti teel vastuse Politsei– ja Piirivalveameti järelepärimisele ning kinnitas, et sõiduk on antud isiku valduses ja seisab tasulises parklas. Seega oli 2017. a hagejale kuuluv sõiduauto remontimiseks üle antud OÜ-le Scormax Group ning sõiduk asub praegu tasulises parklas. Nõuet ei ole võimalik kostja E Mi suhtes rahuldada, sest kostja ei valda hagejale kuuluvat sõidukit ega ole seda kunagi vallanud.
33.16.03.2020 seisukohtades leidis kostja, et temalt ei ole võimalik sõiduki valdust välja nõuda, sest sõiduk ei ole kunagi tema valduses olnud. Hageja ei ole tõendanud, et kostja sõidukit valdab. Ebaõige on hageja väide, et Scormax Group OÜ 09.05.2019 kirjast politseile tuleneb, et varasemalt oli sõiduk kostja valduses. Alusetu on hageja väide, et kuna remonditöökoja seinal oli silt „autoremonditöökoda“ ilma äriühingu nimetuseta, ei olnud tegu juriidilise isiku tegutsemiskohaga. Kostja viitas, et hageja on nimetanud ebaõige aadressi, sest Scormax Group OÜ tegutsemiskoha aadressiks on xxx, mitte hageja viidatud xxx.
34.Scormax Group OÜ registrijärgne aadress on Tallinn, xxx linnaosa, xxxx. Tegevusalaks on elamute ja mitteeluhoonete ehitus ja mootorsõidukite hooldus ning remont, mille jaoks on ettevõte võtnud Xxx OÜ-lt kasutusele xxx garaažiboksi alates 2014. Seega teostab Scormax Group OÜ autoremonditeenuseid aadressil xxx ning teenuste osutamise kohta äratundmiseks on ta paigutanud silti „autoremondikoda“. Kostja tõendas oma väiteid kinnistusraamatu väljavõtte ning Xxx OÜ juhatuse liikme teatega üürisuhete olemasolu kohta.
35.Kostja pidas tõendatuks, et 08.08.2018 andis hageja sõiduki Xxx Xxx remondi teostamiseks Scormax Group OÜ tegevuskohas ehk xxx asuvas remondikojas. Kostja E M on Scormax Group OÜ töötaja alates 01.01.2016. Tööleping nr 1-16 on sõlmitud 01.01.2016 Scormax Group OÜ ja kostja vahel autotehniku töö tegemiseks. Kostja töökohaks on tööandja autoremondi teenuste osutamise koht ehk xxx autoremondikoda. Kui kostja E M võttis 08.08.2018 hagejalt autoremondi teostamiseks vastu sõiduki Xxx Xxx, tegutses kostja Scormax Group OÜ töötajana. Hageja sõidukit remontides täitis kostja oma töökohustusi töölepingu alusel. Kostja tõendas töötamist remonditehnikuna Scormax Group OÜ-s töötajate registri väljavõtte ja töölepinguga. Kostja viitas, et kohus juba tuvastas kostja töötamise Scormax OÜ-s Maksu- ja Tolliametilt saadud informatsiooni põhjal, sest menetlusdokumendid saadeti kostja tööandjale Scormax Group OÜ-le.
36.Pärast remondi teostamist asub hagejale kuuluv sõiduk Xxx Xxx turvalise tagamise eesmärgil tasulises parklas, mida peab MSI Service OÜ. Sõiduk ei olnud kostja E M valduses ühtegi päeva. Sõidukit valdas remondi ajal Scormax Group OÜ ja sõiduki paigutamisel tasulisse parklasse lõppes Scormax Group OÜ otsene valdus. Kostja E Mi valduses sõidukit ei ole ega ole kunagi olnud. Kuna kostjal ei ole sõiduki valdust, ei ole asjakohane, kas Scormax Group OÜ valdas sõidukit seaduslikul alusel või mitte. Kostja E M ei tea, kas hagejale esitati arve remondi eest või kas talle teatati pandiõiguse teostamisest.
37.Kostja E M teab, et sõiduk toodi Scormax Group OÜ remonditöökotta mootori remondiks. Esialge hagejaga kooskõlastatud remonditööde maht ei andnud nõutud tulemust. Hiljem teostati täiendav mootori remont ja see õnnestus, mille tagajärjel sõiduk sai korda ja muutus kasutamiskõlblikuks. Kosja teavitas hagejat, et sõiduk on parandatud ja ta saab tulla selle järele. Remondi maksumus oli 1500 eurot. Scormax Group OÜ vastuväited hagile
38.Kostja Scormax Group OÜ vaidles hagile vastu. Kostja nõustus, et hagejale kuuluv sõiduk on tema valduses. Kostja leidis, et valdus on seaduslik ning sõidukit remonditi. Kostja Scormax Group OÜ parandas hagejale kuuluva sõiduki. Sõiduk on töökorras ja antakse hagejale üle niipea, kui hageja tasub remondikulud. Kostja pakkus hagejale võimalust tutvuda sõidukiga selle hoidmise kohas ja veenduda, et remont on teostatud, varuosad vahetatud ning sõiduk on töökorras. Kostja on säilitanud sõidukilt eemaldatud detailid ja võib neid esitada.
39.Kostja Scormax Group OÜ üheks tegevusalaks on mootorsõidukite hooldus ja remont, autoremondikoda asub aadressil xxx paiknevas garaažis. 08.08.2017 pöördus hageja kostja
remonditöökotta palvega teha korda talle kuuluv sõiduk Xxx Xxx xxxXXX. Sõiduk ei olnud sõidukorras, hageja toimetas sõiduki autoremondikotta puksiiri abil.
40.Sõiduki mootori esialgne remont ei toonud oodatud tulemust. 2018. a augustis-septembris teostati täiendav remont, mille kulud olid hagejaga eelnevalt kooskõlastatud. Sõiduk muutus kasutamiskõlblikuks. 2018. a septembris teavitati hagejat suuliselt, et sõiduk on töökorras ja hageja saab sõiduki kätte, kui ta tasub teostatud remondi eest. Hageja ei tulnud remonditud sõidukile järele, ei vaadanud seda üle ega tasunud teostatud remondi eest. Vaba pinna puudumise tõttu ja turvalisuse tagamise eesmärgil paigutas kostja Scormax Group OÜ hageja sõiduki MSI Service OÜle kuuluvasse tasulisse parklasse. Alates 2018. a septembrist kuni käesoleva ajani asub hagejale kuuluv sõiduk tasulises parklas. Parklakoha kasutamise tasu on 50 eurot kuus.
41.Kostja Scormax Group OÜ tegi kulutusi sõiduki varuosade ja lisamaterjalide soetamiseks ning tasub seni parklatasu. Kostja nõue hageja vastu on 3226,99 eurot. Hageja sõiduki remondi käigus võeti mootor lahti, teostati diagnostikat, vahetati sõiduki rikkis varuosad töökorras olevate varuosade vastu ja pandi mootor kokku. Kaasneva tööna uuendati mootoriõli ja jahutusvedelikku (tosool) ning vahetati filter.
42.Remondi käigus vahetatud varuosad osteti 02.09.2018 E T 950 eurot eest ilma käibemaksuta. XXX rõngaste komplekt oli ostetud 07.06.2018 OÜ-lt xxx 83,33 eurot eest ilma käibemaksuta. Remondi käigus paigaldatud varusade maksumus kokku on 1033,33 eurot ilma käibemaksuta. Lisamaterjalide maksumus oli 60 eurot, töö maksumus oli 700 eurot, millele lisandus diagnostika kulu 75 eurot. Kokku oli tööde maksumus 835 eurot, millele lisandub käibemaks 20%. Kostja Scormax Group OÜ teostas hageja sõiduki remondi maksumusega 1868,33 eurot ilma käibemaksuta ja 2 241,99 eurot koos käibemaksuga.
43.Kuna hageja sõiduk oli paigutatud tasulisse parklasse, kannab kostja parkimistasu kulusid summas 50 eurot kuus. Parkimistasu ajavahemiku 10.09.2018 kuni 30.04.2020 eest on 985 eurot, millest 2018. a septembrist kuni detsembrini oli tasu 185 eurot, 2019. a jaanuarist detsembrini 600 eurot ja 2020. a jaanuarist aprillini 200 eurot. Seega on kostja Scormax Group OÜ nõue hageja vastu on 30.04.2020 seisuga 3226,99 eurot, millest 2241,99 eurot on tasu teostatud töö ja remondi käigus kasutatud materjalide eest ja 985 eurot on parkimistasu hüvitamine.
44.Remonditööde teostamist saab kostja tõendada sõiduki seisukorraga. Arvestades, et sõiduk toimetati remonti puksiiri abil, praegu aga on kasutuskõlblik ja sõidukorras, ei saa hageja väita, et sõidukit ei ole remonditud. Hageja tellimus sõiduki mootori remont on teostatud ja hagejal puudub alus remonditöö eest tasumata jätmiseks. Ebaõige on hageja väide, et kuna kostja ei ole esitanud talle tasumiseks arvet remondi eest, ei ole hagejal täitmata rahalist kohustust. Kostja nõue hageja vastu ei tulene ainuüksi esitatud arvest.
45.2018. a septembris oli kostja valmis parandatud sõiduki üle andma, kuid hageja pidi remonditud auto üle vaatama ja allkirjastama teostatud remondi akti, mille alusel oleks koostatud vastav arve teostatud remonditööde eest. Peale arve tasumist oleks sõiduk antud hagejale üle. Hageja ei ilmunud sõidukile järele, ei tundnud huvi sõiduki remondijärgse ülevaatamise vastu ega tasunud teostatud tööde eest. Seega oli kostjal õigus hageja sõiduk kinni pidada ja paigutada tasulisse parklasse kuni tasu saamiseni.
46.Kostja ei ole hageja sõidukit hõivanud või muul viisil omandiõigust riivanud. Poolte vahel tekkis õigussuhe töövõtulepingu alusel. Kostja viitas VÕS § 635 lõikele 1. Hageja on ise kinnitanud, et tõi sõiduki remontimiseks remonditöökotta, mis asus aadressil xxx. Hageja tahe oli kasutamiskõlbmatu sõiduki remontimine. Kostja Scormax Group OÜ teostas hageja tellimusel
sõiduki remondi ja teatas hagejale, et sõiduk on sõidukorras. Hageja mõistliku aja jooksul sõidukit üle vaatama ei tulnud.
47.Hageja ei vaidlusta, et ei tasunud kostjale Scormax Group OÜ-le sõiduki remondi eest. Hageja esitas B Gi seletuskirja, milles viimane muuhulgas väidab, et käis juunis koos hagejaga kostjale Scormax Group OÜ-le kuuluvas remonditöökojas aadressil xxx sõiduki remondi asja arutamas ja 2018. a juuni seisuga olid mõned remonditööd juba teostatud, mille eest kostja töötaja küsis remonditasu summas 600 eurot. Kuna hageja ei tasunud sõidukile kuni juunini tehtud remonditööde eest, jäi sõiduk kostja Scormax Group OÜ valdusse.
48.Kuna hageja ei võtnud vastu teostatud remonditöid ega tasunud sõiduki korrektselt teostatud remondi eest, tekkis kostjal tema valduses oleva sõiduki pandiõigus VÕS § 654 lg 1 alusel. Hageja sõiduki kinnipidamise õigust saab lugeda õiguskaitsevahendi kasutamiseks. Hagejal on õigus sõiduk kätte saada juhul, kui hageja on kostja nõutud remonditasu ja parkimiskulud ära tasunud.
49.30.06.2020 esitasid kostjad kohtule ühised lõplikud seisukohad. Kostjad pidasid ebaõigeks hageja väidet, et temale kuuluv sõiduk Xxx Xxx oli seisuga 08.08.2017 ideaalses korras ja hageja pöördus kostja poole üksnes sõidukile diagnostika teostamise eesmärgil. See väide on vastuolus hageja eelneva väitega, mille kohaselt jättis ta sõiduki töökotta mootori remondi teostamiseks. 08.08.2017 toimetas hageja sõiduki kostja töökotta puksiiri abil. Sõiduk iseseisvalt ei liikunud ning selle mootor vajas remonti.
50.Kostjad pidasid tähtsusetuks asjaolu, kas kaks kuud enne remondivajaduse tekkimist ja sõiduki kostjale Scormax Group OÜ-le üleandmist oli sõiduk tehniliselt korras ja läbis tehnoülevaatuse tõrketa. Mootori rike ilmnes ja sõiduki mootor seiskus peale tehnoülevaatuse teostamist ajavahemikus 08.06.2017 kuni 08.08.2017. Asjakohatu ja ebaõiglane on hageja väide, et kostjad on venitanud remondi teostamisega. Kostjad nõustusid, et avatud mootoriga sõiduk seisis autoremonditöökojas umbes aasta aega, kuid mitte kostjate süül, vaid hageja tegevuse ja tahteavalduste tagajärjel. Kuna hageja sõiduk on toodetud Ameerika Ühendriikides, mille varuosad on Euroopas väga kallid, püüdis hageja raha kokku hoida ja väljendas soovi ise leida kasutuses olnud varuosasid ning toimetada need autoremonditöökotta autoremondi edaspidiseks teostamiseks. Hageja hankis mootori remondi teostamiseks vajalikud varuosad osaliselt ise, kuid tegi seda väga aeglaselt.
51.Diagnostika käigus tuvastas kostja Scormax Group OÜ, et tegemist oli mehhaanilise rikkega ja väntvõllis oli pragu. Väntvõll vajas väljavahetamist tervikuna. Diagnostika järgne mootori remondi kronoloogia kujunes järgnevalt. 27.10.2017 tõi hageja autoremonditöökotta plokikaane. 10.11.2017 tõi hageja autoremonditöökotta kaks nukkvõlli. 03.06.2018 tõi hageja autoremonditöökotta väntvõlli. 07.06.2018 ostis kostja Scormax Group OÜ rõngaste komplekti 83,33 eurot eest.
52.10.07.2018 oli sõiduki mootori remont tehtud, kuid hagejal puudus raha remondi eest tasumiseks. Seda asjaolu kinnitab hageja esitatud B Gi seletuskiri, kus ta muuhulgas väidab, et käis juunis koos hagejaga remonditöökojas sõiduki remondi asja arutamas ning hageja ei tasunud remonditasu summas 600 eurot. 06.08.2018 vormistas hageja sõiduki, mis oli juba sõidukorras, laenu pandiks ja sai laenuandjalt raha, kuid kostjale Scormax Group OÜ-le ta remondi eest ei tasunud. Ajavahemikus 06.08.2018 kuni 04.03.2019 ei olnud hageja auto omanik.
53.27.08.2018 teatas kostja Scormax Group OÜ hagejale, et kuna remonditud sõiduki eest ei ole tasu laekunud, paigaldatakse sõiduk tasulisse parklasse. Hageja vastas, et talle ei meeldi auto mootorist kostev heli. Seepärast teostas Scormax Group OÜ täiendava remondi, milleks ta ostis
02.09.2018 neli injektorit ja ühe anduri 950 euro eest. Kokkuvõttes tehti remondi käigus diagnostika, avati mootor, vahetati varuosad ehk plokikaas, rõngad, väntvõll, nukkvõll, injektorid ja andur. Samuti vahetati mootoriõli, jahutusvedelik ja õlifiltrid.
54.Kostja soetatud ja remondi käigus paigaldatud varuosade maksumus kokku on 1033,33 eurot ilma käibemaksuta. Lisamaterjalide maksumus on 60 eurot, töö maksumus on 700 eurot, diagnostika maksumus on 75 eurot ning kokku on tööde maksumus 835 eurot, millele lisandub käibemaks 20%. Kostja Scormax Group OÜ on teostanud hagejale kuuluva sõiduki remondi maksumusega kokku 1868,33 eurot ilma käibemaksuta ehk 2 241,99 eurot käibemaksuga.
55.Hageja ei ole remonditud sõiduki ülevaatust teostanud ega töid vastu võtnud (VÕS § 638) Hagejal oli võimalus igal ajal tutvuda autole tehtud remondiga sõiduki hoidmise kohas ja veenduda, et asjakohane remont on teostatud, rikkis varuosad on asendatud kõlblikus seisundis olevate varuosadega ja sõiduk on sõidukorras. Kostjad viitasid VÕS § 637 lõikele 1 ning leidsid, et tasu sõiduki remontimise eest ei ole liiga kõrge ning hageja ei ole seda vaidlustanud.
56.Hagejale kuuluv sõiduk Xxx Xxx asub turvalisuse tagamise eesmärgil tasulises parklas, mida peab MSI Service OÜ. 08.08.2018 anti sõiduk üle remondi teostamiseks kostjale Scormax Group OÜ-le, mitte kostjale E Mile isiklikult. Hagejal on õigus sõiduk kätte saada pärast remonditasu ja parkumiskulude tasumist.
57.Menetluskuludena palusid kostjad hagejalt välja mõista kulud õigusabile. Kostja E Mi kulud õigusabile olid summas 690 eurot. Hagiavaldusega tutvumisele ja kliendiga arutamisele kulus 0,75 tundi, dokumentide analüüsile ja hagiavaldusele vastuse koostamisele kulus 1,75 tundi. Hageja 17.02.2020 vastusega tutvumisele ning kostja 16.03.2020 vastuse koostamisele kulus 2,10 tundi. Kostja 30.06.2020 seisukoha koostamisele kulus 1,15 tundi. Kokku kulus 5,75 tundi. Esindaja tunnitasu suurus oli 100 eurot. Tasu kokku oli 575 eurot ilma käibemaksuta ja 690 eurot koos käibemaksuga. Kostja E M kinnitas, et ta ei ole käibemaksukohustuslane ega saa tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada.
58.Kostja Scormax Group OÜ kulud õigusabile olid summas 450 eurot. Kostja kinnitas, et ta on käibemaksukohustuslane ja saab tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kostja esindajal kulus kliendiga aruteluks 0,5 tundi ja hagile vastamiseks 2,75 tundi. Kostja 30.06.2020 seisukoha koostamiseks kulus 1,25 tundi. Kokku kulus aega 4,5 tundi ehk 450 eurot ilma käibemaksuta. Kostja E M palus hagejalt menetluskuludena välja mõista 690 eurot ja kostja Scormax Group OÜ 450 eurot. Lisaks palusid kostjad hagejalt välja mõista viivise menetluskuludelt seadusjärgses määras.
59.Hageja menetluskuludele vaidlesid kostjad vastu. Kostjad pidasid advokaadiks mitteoleva hageja esindaja tunnitasu suurust ülepaisutatuks ja mõistlikuks hinnaks 100 eurot tunnis ilma käibemaksuta. Õigusabi osutamiseks kulunud aega pidasid kostjad ülepaisutatuks. Asjaolude analüüsiks, hagi koostamiseks ja kohtu nõude täitmiseks ei saanud esindajal kokku kuluda aega enam kui 2,5 tundi. Hagiavaldus koosneb vaid kahest lehest. Hageja 06.01.2020 seisukoha koostamine võis aega võtta vaid 2 tundi.
60.14.02.2020, 17.02.2020 ja 21.02.2020 seisukohtade koostamiseks ei saanud aega kuluda enam kui 1,5 tundi. 15.04.2020 seisukoha koostamiseks võis aega kuluda kõige enam 1,5 tundi. 05.06.2020 seisukoha koostamiseks võis aega kuluda 1,5 tundi. Kogumis pidasid kostjad hageja esindaja ajakulu põhjendatuks 10 tunni ja 1000 euro ulatuses.
KOHTU PÕHJENDUSED
61.Kohus leiab, hinnates asjas kogutud tõendeid ning arvestades poolte seisukohti, et hagi ei kuulu ühegi hageja nõude osas rahuldamisele.
62.Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle: 1) hageja on sõiduki Xxx Xxx, registrimärgiga xxx XXX ja VIN-koodiga xxx, omanik. 2) hageja tõi talle kuuluva sõiduki mootori remondi teostamiseks autoremonditöökotta asukohaga xxx, Tallinnas ning jättis sõiduki koos võtmetega kostja E Mi valdusesse.
63.Pooled vaidlevad selle üle, kumma kostjaga sõlmis hageja sõiduki remondi teostamiseks töövõtulepingu, kumma kostja valduses sõiduk on ning kas kostjal Scormax Group OÜ-l on õigus töövõtjana teostada sõiduki suhtes pandiõigust põhjusel, et hageja ei ole sõidukile teostatud remonditööde eest tasunud.
64.Hageja esitas käesolevas asjas esmase nõude kostja E Mi vastu ja palus kohustada teda üle andma hagejale sõiduki otsene valdus. Alternatiivse nõudena palus hageja kohustada kostjat Scormax Group OÜ-d üle andma sõiduki otsese valduse. Teise alternatiivina palus hageja kohustada kostjaid solidaarselt üle andma sõiduki otsese valduse.
65.Hageja väitis algses hagiavalduses, et ta sõlmis töövõtulepingu E Mi kui füüsilise isikuga ning kostja pidi teostama mootori remondi. Menetluse käigus muutis hageja oma väiteid ning asus väitma, et E M pidi teostama üksnes sõiduki mootori diagnostika. Hageja väiteil kostja remonti ei teinud ja keeldus alusetult sõiduki tagastamisest. Hageja eitas lepingu sõlmimist Scormax Group OÜ-ga ning väitis, et remonditöökojas puudusid antud ettevõttele igasugused viited. Kostja Scormax Group OÜ ei esitanud hagejale tööde eest arvet ega ühtegi meeldetuletust. Samuti ei teavitanud kostja hagejat pandiõiguse teostamisest. Kostja Scormax Group OÜ ei ole tõendanud remondi tegemist ja tasunõude sissenõutavaks muutumist.
66.Kostja E M leidis, et tema suhtes ei ole võimalik hagi rahuldada, sest ta ei ole hagejaga lepingut sõlminud ega valda sõidukit. E M väitis, et ta on kostja Scormax Group OÜ töötaja, kes võttis tööandja nimel sõiduki remontimiseks vastu. Kostja Scormax Group OÜ väitis, et töövõtuleping oli sõlmitud tema ja hageja vahel. Töödeks olid mootori remonditööd, mis said valmis 2018. a septembris. Hagejat teavitati, et tööd on tehtud, kuid hageja ei tulnud sõidukit üle vaatama ega tasunud remondi eest. Kostja Scormax Group OÜ viis sõiduki tasulisse parklasse ja kandis sellega seotud kulu 50 eurot kuus. Hageja sõidukile paigaldati varuosi maksumusega 1033,33 eurot ilma käibemaksuta ja lisamaterjale 60 euro eest. Tööde maksumuseks oli 835 eurot ilma käibemaksuta. Kokku oli tööde ja varuosade maksuus 2241,99 eurot koos käibemaksuga. Parkimistasu on kostja kandnud 985 euro ulatuses ja kokku on Scormax Group OÜ nõue hageja vastu seisuga 30.04.2020 3226,99 eurot. Töövõtjana teostas Scormax Group OÜ hageja sõiduki suhtes pandiõigust.
67.Kohus leiab, et hageja esmane nõue kostja E Mi vastu tuleb jätta rahuldamata põhjusel, et hageja ei ole tõendanud nõude aluseks olevaid asjaolusid ehk seda, et kostja valdab ilma õigusliku aluseta tema sõidukit. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti. Hageja ei ole tõendanud, et talle kuuluv sõiduk on ilma õigusliku aluseta kostja E Mi valduses.
68.Asjaõigusseaduse (AÕS) § 33 lg 1 kohaselt on valdaja isik, kelle tegeliku võimu all asi on. AÕS § 33 lg 2 näeb ette, et isik, kes valdab asja rendi-, üüri-, hoiu-, pandi- või muu selletaolise
suhte alusel, mis annab talle õiguse teise isiku asja ajutiselt vallata, on otsene, teine isik aga kaudne valdaja. AÕS § 33 lg 3 järgi ei ole valdajaks isik, kes teostab tegelikku võimu asja üle teise isiku korralduste kohaselt tema majapidamises või ettevõttes. Eeltoodust tuleneb, et töövõtulepingu alusel võib töövõtja saada remonditava asja otseseks valdajaks. Hageja ei ole tõendanud, et ta sõlmis töövõtulepingu nimelt E Miga ning et antud kostja valdab kuni käesoleva ajani tema sõidukit. Otseseks valdajaks ei ole seaduse kohaselt töövõtja ettevõtte töötaja.
69.AÕS § 36 lg 1 näeb ette, et valdus omandatakse tegeliku võimu saamisega asja üle või abinõude üle, mis võimaldavad tegelikku võimu asja üle. AÕS § 36 lg 2 sätestab, et valduse omandamiseks piisab senise valdaja ja omandaja kokkuleppest, kui omandaja suudab teostada tegelikku võimu asja üle. Eeltoodust tuleneb, et kui tellija annab sõiduki remontimiseks üle töövõtjale, annab ta sõiduki valduse kokkuleppe alusel töövõtjale üle. Olukorras, kus hageja sõlmis enda hinnangul ühega kostjatest töövõtulepingu sõiduki remontimiseks ja andis sõiduki üle, ei saa töövõtjat pidada ilma õigusliku aluseta sõiduki valdajaks. Samuti tuleneb seadusest, et valdus kuulub isikule, kes omab võimu abinõude üle, mis võimaldavad tegeliku võimu teostamist asja üle. Olukorras, kus sõiduk on paigaldatud tasulisse parklasse, omab sõiduki valdust isik, kellel on sõiduki võtmed ja kellel on õigus sõidukile parklasse ligi pääseda ning seda sealt ära viia. Hageja ei ole tõendanud, et kostjal E Mil oleks selline ligipääs parklasse. Kostja Scormax Group OÜ on väitnud, et ligipääs sõidukile selle parkimiskohal on temal ning vastupidist ei ole hageja tõendanud.
70.Kostja Scormax Group OÜ on väitnud, et ta sõlmis hagejaga töövõtulepingu ning teostab sõiduki suhtes pandiõigust põhjusel, et hageja ei ole remonditööde eest tasunud. AÕS § 276 lg 1 näeb ette, et asja võib pandiga (pandiõigusega) koormata selliselt, et isikul, kelle kasuks pant on seatud, on õigus pandiga tagatud nõude rahuldamisele panditud vara arvel, kui nõuet ei ole kohaselt täidetud. AÕS § 276 lg 2 järgi võib pant olla vallaspant või kinnispant.
71.AÕS § 279 lg 1 järgi võib pandiga tagada iga rahaliselt hinnatavat nõuet. AÕS § 279 lg 2 näeb ette, et pandiga võib tagada tingimuslikku nõuet ning AÕS § 279 lg 3 kohaselt võib pandiga tagada ka tulevikus tekkivat nõuet. AÕS § 279 lg 4 järgi on pandiga tagatud ka nõudega seotud kõrvalnõuded, sealhulgas intressid ja leppetrahv, kui seaduses või lepinguga ei ole sätestatud teisiti. Eeltoodust tuleneb, et pandiga võib olla tagatud ka nõue, mis pandi seadmise hetkel ei ole veel sissenõutavaks muutunud, vaid tekib tulevikus. AÕS § 282 lg 1 näeb ette, et käsipant tekib asja valduse üleandmisega pantijalt pandipidajale, kui nad on pandi seadmises kokku leppinud. Kui asi on juba pandipidaja valduses, tekib pant pandilepingu sõlmimisega. Seega eeldab käsipandi tekkimine lisaks valduse üleandmisele reeglina poolte kokkulepet, kuid erandina näeb võlaõigusseadus ette käsipandi tekkimise seaduse alusel töövõtulepingute puhul.
72.AÕS § 287 lg 1 p 1 sätestab, et pandipidaja on kohustatud panditud asja säilitama ja korras hoidma. AÕS § 287 lg 2 näeb ette, et panditud asja säilitamise ja korrashoiu kulutused kannab pantija, kui pandilepingus ei ole sätestatud teisiti. Eeltoodust tuleneb, et kui tellija sõiduki remondi eest ei tasu, on töövõtja kohustatud pandiks võetud sõidukit säilitama ning korras hoidma, tellija aga on omakorda kohustatud kandma sellega seotud kulud, sealhulgas vajaduse korral tasulise parkimisega seotud kulud.
73.VÕS § 635 lg 1 sätestab, et töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. VÕS § 635 lg 3 näeb ette eelduse, et töövõtja ei pea täitma lepingust tulenevaid kohustusi isiklikult.
74.VÕS § 637 lg 1 sätestab, et kui töövõtulepinguga ei ole tasus või selle suuruses kokku lepitud, kuulub maksmisele tavaline tasu, selle puudumisel aga vastavalt asjaoludele mõistlik
tasu. Eeltoodust tuleneb, et töövõtuleping võib olla sõlmitud ka siis, kui pooled ei ole makstavas tasus kokku leppinud. VÕS § 637 lg 3 näeb ette, et töövõtja tasunõue muutub sissenõutavaks töö valmimisest. VÕS § 637 lg 4 sätestab, et kui on kokku lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Kui töö tuleb üle anda ositi ja hind on samuti määratud ositi, tuleb iga osa eest tasuda vastava tööosa vastuvõtmisel. VÕS § 637 lg 5 järgi ei pea tellija töö eest tasuma enne, kui tal on olnud võimalus asi üle vaadata, välja arvatud juhul, kui kokkulepitud üleandmisviis või maksmise tingimused ei anna talle selleks võimalust. Samas tuleneb VÕS §-st 638, et tellija on kohustatud valmis töö vastu võtma, kui töö üleandmine oli kokku lepitud või kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline. Töö loetakse vastuvõetuks ka juhul, kui tellija alusetult ei võta valmis tööd vastu talle selleks töövõtja poolt antud mõistliku tähtaja jooksul.
75.VÕS § 641 lg 1 järgi peab töö vastama lepingutingimustele. Lepingutingimustele peavad vastama ka töö juurde kuuluvad dokumendid. VÕS § 641 lg 2 p 2 järgi ei vasta töö lepingutingimustele, kui kokkuleppe puudumisel töö omaduste kohta ei sobi töö teatud otstarbeks, milleks tellija seda vajab ja mida töövõtja lepingu sõlmimise ajal teadis või pidi teadma, kui tellija võis mõistlikult tugineda töövõtja erialastele oskustele või teadmistele, muul juhul aga otstarbeks, milleks seda liiki tööd tavaliselt kasutatakse. Eeltoodust tuleneb, et kui tellija toob oma sõiduki remonti ja soovib mootori kordategemist, ei pea töövõtulepingu sõlmimiseks alati kokku leppima igas konkreetses töös või vahetatavas varuosas. Lepingu võib sõlmida ka viisil, kus töövõtja peab tegema mootori töökorda ning töö ei vasta sellisel juhul lepingutingimustele siis, kui vaatamata remondile mootor töökorras ei ole.
76.VÕS § 644 lg 1 näeb ette, et tellija peab teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta töö lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. Tarbijatöövõtu puhul peab tarbija teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale kahe kuu jooksul. VÕS § 644 lg 3 sätestab, et kui tellija ei teata töövõtjale töö lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt või ei kirjelda oma majandusvõi kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul töö lepingutingimustele mittevastavust piisavalt täpselt, ei või tellija töö lepingutingimustele mittevastavusele tugineda. Kui teatamata jätmine on mõistlikult vabandatav, võib tellija siiski lepingutingimustele mittevastavusele tuginedes alandada makstavat tasu või nõuda, et töövõtja hüvitaks tekitatud kahju, välja arvatud saamata jäänud tulu. Eeltoodust tuleneb, et kui töövõtja on pakkunud tellijale tööd vastuvõtmiseks, peab tarbijast tellija hiljemalt kahe kuu jooksul teatama, millised on need puudused, milliste tõttu ta tööd vastu ei võta. Kui tarbija puudustest õigeaegselt ei teata, ei või ta hiljem võimalikele puudustele tugineda.
77.VÕS § 654 reguleerib seadusest tulenevat töövõtja pandiõigust. Nimelt näeb VÕS § 654 ette, et töövõtjal on oma töövõtulepingust tulenevate nõuete tagamiseks pandiõigus tellija vallasasjadele, mille töövõtja on valmistanud, parandanud või muutnud, kui need on töövõtu eesmärgil tema valduses. Seega annab seadusjärgne pandiõigus pandipidajale õiguse asja vallata ja keelduda pandieseme väljaandmisest omanikule (RK TKo 3-2-1-8-08, p 18, RK TKo 3-2-1165-12, p 34, 55, 64, RK TKo 3-2-1-68-16, p 39). VÕS § 654 ei näe ette, et pandiõiguse teostamiseks peab olema tõendatud töövõtja töövõtutasunõude sissenõutavaks muutumine. Asjaõigusseadusest tulenevate üldnormide kohaselt võib pandiga olla tagatud ka tulevikus tekkiv või tingimuslik nõue. Kohtu hinnangul on töövõtjal õigus teostada pandiõigust isegi siis, kui tal tekib töövõtulepingu alusel tasunõue tulevikus. Samas on kohus seisukohal, et käesolevas asjas on kostja Scormax Group OÜ piisavalt tõendanud töövõtu tasunõuet hageja vastu. Hageja ei ole põhistanud ega tõendanud, miks tema arvates ei ole kostja töövõtutasunõue täielikult või osaliselt põhjendatud. Hageja on väitnud üksnes üldsõnaliselt, et kostja ei ole sõiduki suhtes üldse töid teinud. Hageja ei ole välja toonud ega tõendanud, millal ja millistest töödest esinevatest puudustest ta oleks kostjat teavitanud.
78.Kohus selgitas hagejale 08.01.2020 saadetud pöördumises (toimiku lk 47), et nõude rahuldamise eeldusena tuleks hagejal tõendada, et nimelt kostja E M valdab tema sõidukit ilma õigusliku aluseta. Kohus selgitas, et kui hageja sõlmis sõiduki remondiks töövõtulepingu ja jättis remondi eest tasumata, ei pruugi sõiduki valduse tagastamise nõue olla põhjendatud. Vaatamata kohtu selgitustele ei ole hageja põhistanud ega tõendanud oma nõuet kummagi kostja vastu.
79.Asjas kogutud tõenditest nähtub, et hagejale kuulub sõiduk xxx Xxx, registrimärgiga xxxXXX (toimiku lk 5). Iseenesest pooled selle asjaolu üle ei vaidle. Kostja on esitanud kohtule väljavõtte andmebaasist (toimiku lk 106-107), millest nähtub, et 06.08.2018 ja 04.03.2019 oli sõiduki omanik vahetunud, kuid väljavõttest ei nähtu, kes oli vahepeal olnud omanik. Kohtu hinnangul ei oma vahepealne omaniku vahetus asjas tähtsust, et hageja oli nii hagiavalduse esitamise ajal kui ka töövõtulepingu sõlmimise ajal sõiduki omanik ning nende asjaolude üle pooltel vaidlus puudub.
80.Asjas kogutud tõenditest nähtub ühtlasi, et vastuseks hageja pöördumisele selgitas Prokuratuur talle 27.05.2019 (toimiku lk 6), et hageja sõiduk on paigutatud tasulisse parklasse põhjusel, kuna hageja ei ole tasunud selle remondi eest. Seega pidi hagejale enne hagiavalduse esitamist olema teada, millisel põhjusel keeldus töövõtja talle sõiduki tagastamisest. Hageja oli teadlik, et töövõtja kasutab seadusest tulenevat pandiõigust. Alusetu on hageja väide, et töövõtja oleks pidanud teda eraldiseisvalt teavitama pandiõiguse teostamisest ja sellest, et sõiduk on paigaldatud tasulisse parklasse. Õigusaktidest ei tulene, et töövõtjal on õigus remonditava sõiduki suhtes kohaldada pandiõigust üksnes siis, kui ta suudab tõendada tellija teavitamist pandiõiguse teostamisest.
81.Kostja Scormax Group OÜ 09.05.2019 e-kirjas politseile (toimiku lk 36) on märgitud, et sõiduk Xxx saabus 08.08.2017 remonti mootori rikke kõrvaldamiseks. Sõidukit remonditi ja kuna probleem püsis, tehti täiendav remont ja saadi sõiduk töökorda. Hagejal puudus e-kirja kohaselt remondi eest tasumiseks raha, mistõttu asus sõiduk kostja juures ja oli turvalisuse eesmärgil paigutatud tasulisse parklasse. Antud e-kirjast ei saa järeldada, et töövõtuleping oleks olnud sõlmitud hageja ja E Mi vahel ning et viimati mainitud kostja valdaks sõidukit jätkuvalt. Kohtu hinnangul puudub mõistlik põhjus eeldada, et olukorras, kus töövõtulepingu pooleks ei oleks olnud Scormax Group OÜ, oleks viimane avaldanud politseile eksitavaid andmeid selle kohta, kes sõidukit valdab.
82.Scormax Group OÜ äriregistri väljavõttest (toimiku lk 43-44, lk 68) nähtub, et üheks ettevõtte tegevusalaks on mootorsõidukite hooldus ja remont. Ettevõtte juhatuse liige on J M. Asukohaks on xxx. Seega ei ole õige hageja väide, et kostja Scormax Group OÜ sõidukite remontimisega ei tegele. Hageja esitas kohtule küll ka väljavõtte majandustegevuse registrist (toimiku lk 45), kus on kostja tegevusalana märgitud vaid elamute ja mitteeluhoonete ehitus, kuid kohtu hinnangul ei tõenda esitatud tõend seda, et kostjal oleks puudunud õigus tegeleda lisaks ehitustegevusele sõidukite remondiga. Õigusaktidest ei tulene kohustust registreerida sõidukite remontimise tegevust majandustegevuse registris. Asjaolu, et kostja Scormax Group OÜ oli asutatud sissemakset tegemata (toimiku lk 46) ei oma kohtu hinnangul tähtsust selle hindamisel, millise isikuga hageja töövõtulepingu sõlmis.
83.Hageja esitas kohtule enda väidete tõendamiseks B Gi seletuskirja (toimiku lk 63, tõlge lk 64), mille kohaselt antud isik viis hageja 2018. a juunis remonditöökotta aadressil xxx. Töökojas ei olnud kirja kohaselt silte ega infot ettevõtte nime kohta. Töökojas oli mitu tõstukit ja tööriistu ning seal seisis hageja sõiduk. Tööruumides oli tööriietes inimene, kes esitles ennast Eina. Hageja arutas viimasega sõiduki mootoriga seotud küsimusi. Vestluse lõpus soovis E saada hagejalt 600 eurot, misjärel oleks hageja saanud sõiduki kätte. Kirja kohaselt väitis E, et hageja
on talle isiklikult võlgu 600 eurot ja soovis raha saada sularahas. Hageja lahkus ja sõiduk jäi töökotta.
84.Kohus leiab, et B Gi seletuskiri ei tõenda, et hageja sõlmis töövõtulepingu nimelt E Miga. Igal juriidilisest isikust ettevõtjal on alati füüsilistest isikutest esindajad või töötajad, kes sõidukite remondi teenuse osutamisel võtavad klientidelt sõidukeid vastu ning täidavad tellimusi. Olukorras, kus hageja tõi oma sõiduki remontimise teenuste osutamiseks kohandatud töökotta, ei saanud ta eeldada, et teenust osutab tingimata ja üksnes see füüsiline isik, kes sõiduki vastu võttis. Muus osas tõendab aga esitatud tõend selgelt seda, et hageja oli andnud sõiduki üle remonditööde tegemiseks, hagejat teavitati juunis 2018 tehtud tööde maksumusest ning paluti tööde eest tasuda. Seletuskirjast ei nähtu, et hageja oleks nõustunud tehtud tööde eest tasuma. Seletuskirjast ei nähtu samuti, et tööd oleksid olnud tegemata või et hageja oleks teavitanud mõnest konkreetsest tehtud töödes esinevast puudusest. Samuti võib seletuskirjast järeldada, et kuna hageja ei saanud ilma tasu maksmata koos sõidukiga lahkuda, teavitati teda järelikult pandiõiguse teostamisest.
85.Hageja esitas kohtule fotod autoremonditöökojast aadressil xxx (toimiku lk 54-55), kust nähtub töökojale paigaldatud silt „autoremont“. Tõenditest ei saa järeldada, et silt oleks paigaldatud pärast vaidlusaluse lepingu sõlmimist. Fotodelt ei nähtu viiteid kostjale Scormax Group OÜ-le. Kostja esitas omakorda kohtule kinnistusraamatu väljavõtte (toimiku lk 69), mille kohaselt kuulub kinnistu aadressil xxx OÜ-le Xxx. OÜ Xxx juhatuse liige on kinnitanud (toimiku lk 70-71), et OÜ Xxx ja Scormax Group OÜ vahel sõlmitud üürilepingu alusel kasutab kostja alates 2014. a Kadaka tee 86a asuvat autoremonditöökoda. Seega on kostja Scormax Group OÜ tõendanud, et autoremonditöökoja kaudu, kuhu hageja oma sõiduki remontimiseks tõi, osutab teenuseid nimelt Scormax Group OÜ.
86.Töötamise registri väljavõttest (toimiku lk 77) nähtub, et E M on alates 01.01.2016 töölepingu alusel tööl autotehnikuna. Tema töökoha aadress on Scormax Group OÜ asukoha aadress. E M oli sõlminud Scormax Group OÜ-ga 01.01.2016 töölepingu (toimiku lk 73-75), mille kohaselt ta töötab ettevõttes audiotehnikuna ning tema tööülesandeks on klientide teenindamine autoremondi teenuste alal. Seega on kostjad tõendanud, et E M oli üksnes kostja Scormax Group OÜ töötaja. VÕS § 635 lg 3 alusel ei saanud hageja eeldada, et ta sõlmib töövõtulepingu nimelt E Miga ning viimane on isiklikult kohustatud talle teenust osutama. Antud eelduse tõttu ei oma tähtsust asjaolu, kas autoremonditöökojas olid või ei olnud üleval Scormax Group OÜ-le viitavad sildid.
87.Kohus leiab, et Scormax Group OÜ on tõendanud hageja sõidukile varuosade ostmist ja tööde tegemist, samuti soovi teostatud tööd hagejale üle anda. Nii on Scormax Group OÜ väljastanud 02.09.2018 E Tambergile kassa väljamineku orderi (toimiku lk 89) Xxx Xxx varuosade ostmise eest kokku summas 950 eurot. OÜ Xxx on Scormax Group OÜ-le väljastanud 07.06.2018 arve-kviitungi sõiduki Xxx varuosade eest summas 100 eurot.
88.Kostja Scormax Group OÜ esitas kohtule ka auto remondiks vastuvõtmise akti (toimiku lk 93), milles oli märgitud tellijaks hageja ning sõidukiga seotud tööde maksumuseks kokku 2241,99 eurot koos käibemaksuga. Kuigi aktil puudub hageja allkiri ning selle koostamise kuupäev, pidi akt olema hagejale saanud kättesaadavaks hiljemalt kohtumenetluse käigus. Hageja ei ole esitanud teostatud tööde suhtes ühtegi sisulist vastuväidet. Hageja ei ole välja toonud ühtegi õiguskaitsevahendit, mida ta kostja töövõtu tasunõude osas kohaldab ja mis välistaks nõude rahuldamise. Lisaks ei ole hageja menetluse kestel väitnud ega tõendanud, et ta soovis juba varasemalt tehtud töid üle vaadata, kuid seda talle ei võimaldatud. Vastupidi, hageja on B Gi seletuskirjaga tõendanud, et hagejale pakuti juba juunis 2018 tehtud tööde vastuvõtmist ja nõuti tööde eest tasumist, kuid hageja tasu ei maksnud.
89.Hageja väited, milliste kohaselt on kostja esitatud tõendid varuosade ostmise ja tööde tegemise kohta vormistatud tagantjärgi, on jäänud täielikult põhistamata. Asjakohatu on hageja väide, et ta ei ole teostatud töid tellinud. Hageja on algses hagiavalduses ise väitnud, et ta tõi sõiduki autoremonditöökotta mootori remondi teostamiseks. Õigusaktidest ei tulene, et kui tellijaga iga teostatavat tegevust ja iga varuosa maksumust ette ei kooskõlastata, ei ole leping sõlmitud ja tellijal puudub kohustus tööde eest tasuda. Hageja esitas kohtule väljavõtte sõiduki tehnoülevaatuse kontrollkaardist (toimiku lk 100-102), mille kohaselt tehti tema sõidukile korraline ülevaatus 08.06.2017. Hageja väited, milliste kohaselt võib kaardil märgitud heitgaaside kogusest järeldada, et sõiduki mootor oli ideaalses korras, on tõendamata ning põhistamata. Need väited on vastuolus hageja enda algses hagiavalduses toodud väidetega, milliste kohaselt vajas sõiduki mootor remontimist. Lisaks ei saa eluliselt välistada, et sõiduki mootor, mis oli töökorra 2017. a juunis, ei olnud sama aasta augustis enam korras.
90.Kohus leiab, et kokkuvõttes ei ole hageja põhistanud ega tõendanud ühtegi asjaolu, mis välistaks täielikult tema kohustuse tasuda töövõtjale tööde eest tasu. Hageja ei ole tõendanud väidet, et mistahes töid ei ole üldse tehtud. Hageja ei ole välja toonud ega tõendanud, et ta soovis tehtud töid üle vaadata, kuid remondiettevõte keeldus talle selleks võimaluse andmisest. Vastupidi, hageja oli enne hagiavaldusega kohtusse pöördumist teadlik sellest, et tal tuleb tehtud tööde eest tasuda ning sõiduki mittetagastamise põhjuseks on töövõtja pandiõiguse kohaldamine. Kohus leiab, et kostjal Scormax Group OÜ-l on õigus keelduda pandiõiguse alusel hagejale sõiduki valduse üleandmisest seni, kuni hageja on tasunud remondi ja parkimistasude eest.
91.Kohus ei nõustu hageja väidetega, et kostja Scormax Group OÜ tasunõue ei ole põhjendatud seetõttu, et viimane ei ole hagejale esitanud tööde eest arvet. Kuigi arve esitamine on remonditeenuste osutamisel tavapärane, ei tulene tööde eest tasumise kohustus õigusaktide alusel mitte arve esitamisest, vaid lepingu sõlmimisest. Alusetu on hageja väide, et kostja ei teavitanud teda tasu maksmise kohustusest ja pandiõiguse teostamisest, sest vastupidine tuleneb hageja enda esitatud tõenditest. Alusetu on hageja viide VÕS §-le 48 ja sellele, et kostja ei teavitanud teda antud normis ettenähtud asjaoludest, sest viidatud säte kohaldub väljaspool äriruume sõlmitavale lepingule. Hageja on üldsõnaliselt väitnud, et tal puudub kohustus tasuda kostjale viimase nõutud summat, sest kostja ei ole tegutsenud hea usu põhimõtte kohaselt, kuid hageja ei ole välja toonud ega selgitanud, millisel viisil on kostjad hea usu põhimõtte vastaselt käitunud ja kuidas see välistab hageja lepingulise kohustuse täitmise.
92.Asjas kogutud tõenditest nähtub, et MSI Service OÜ on esitanud Scormax Group OÜ-le 31.12.2019 arve (toimiku lk 76, lk 91 pöördel) parkimisteenuste eest ajavahemikul 01.01.2019 kuni 31.12.2019 kokku summas 600 eurot ja hinnaga 50 eurot kuus. Selgitusse on märgitud hageja sõiduk Xxx Xxx registrimärgiga xxx XXX. 28.12.2018 on sama ettevõte väljastanud kostjale arve summas 185 eurot sõiduki Xxx Xxx parkimise eest ajavahemikul 10.09.2018 kuni 31.12.2018 (toimiku lk 91). 30.04.2020 esitas sama ettevõte kostjale sama sõiduki parkimise eest arve summas 200 eurot (toimiku lk 92). Eeltoodud tõenditest nähtub, et kostja Scormax Group OÜ omab sõiduki üle tegelikku valdust, sest ta on viinud sõiduki tasulisse parklasse ja kandnud sellega seotud kulusid. Pantijana on hageja kohustatud kostjale kui pandipidajale need kulud tasuma.
93.Kokkuvõttes võib esitatud tõenditest järeldada, et hageja sõidukit ei valda kostja E M, vaid valdust teostab kostja Scormax Group OÜ. Kuna E M sõidukit ei valda, ei ole võimalik tema suhtes hagi rahuldada. Hagejal on kostja Scormax Group OÜ ees täitmata rahaline kohustus. Kuna hagejal on Scormax Group OÜ ees täitmata rahaline kohustus, on viimasel õigus keelduda hagejale sõiduki valduse tagastamisest, viidates pandiõiguse teostamisele. Seetõttu tuleb hageja nõuded jätta tervikuna rahuldamata. Kohus jätab rahuldamata hageja nõude kohustada kostjat E
Mit andma hagejale üle sõiduauto Xxx Xxx (registreerimisnumber xxxXXX, VIN-kood xxx) otsene valdus. Kohus jätab rahuldamata hageja alternatiivse nõude kohustada kostja Scormax Group OÜ-d andma hagejale üle sõiduauto Xxx Xxx (registreerimisnumber xxxXXX, VIN-kood xxx) otsene valdus. Kohus jätab ka rahuldamata hageja teise alternatiivse nõude kohustada kostjaid E Mit ja Scormax Group OÜ-d solidaarselt andma hagejale üle sõiduauto Xxx Xxx (registreerimisnumber xxxXXX, VIN-kood xxx) otsene valdus.
94.TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus tegi otsuse hageja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
95.Menetluskuludena palusid kostjad hagejalt välja mõista kulud õigusabile. Kostja E Mi kulud õigusabile olid summas 690 eurot. Hagiavaldusega tutvumisele ja kliendiga arutamisele kulus 0,75 tundi, dokumentide analüüsile ja hagiavaldusele vastuse koostamisele kulus 1,75 tundi. Hageja 17.02.2020 vastusega tutvumisele ning kostja 16.03.2020 vastuse koostamisele kulus 2,10 tundi. Kostja 30.06.2020 seisukoha koostamisele kulus 1,15 tundi. Kokku kulus 5,75 tundi. Esindaja tunnitasu suurus oli 100 eurot. Tasu kokku oli 575 eurot ilma käibemaksuta ja 690 eurot koos käibemaksuga. Kostja E M kinnitas, et ta ei ole käibemaksukohustuslane ega saa tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada.
96.Kostja Scormax Group OÜ kulud õigusabile olid summas 450 eurot. Kostja kinnitas, et ta on käibemaksukohustuslane ja saab tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kostja esindajal kulus kliendiga aruteluks 0,5 tundi ja hagile vastamiseks 2,75 tundi. Kostja 30.06.2020 seisukoha koostamiseks kulus 1,25 tundi. Kokku kulus aega 4,5 tundi ehk 450 eurot ilma käibemaksuta. Kostja E M palus hagejalt menetluskuludena välja mõista 690 eurot ja kostja Scormax Group OÜ 450 eurot. Lisaks palusid kostjad hagejalt välja mõista viivise menetluskuludelt seadusjärgses määras.
97.Kohus leiab, et kostjate esindaja tunnitasu suurus on mõistlik ja põhjendatud. Mõlema kostja puhul on menetlusdokumentide koostamiseks ja õigusabi osutamiseks kulunud aeg kooskõlas vaidluse keerukusega ning menetlusdokumentide sisu ning mahuga. Kohus mõistab hagejalt kostja E Mi kasuks välja menetluskulud summas 690 eurot. Samuti mõistab kohus hagejalt kostja E Mi kasuks välja viivise menetluskulude summalt 690 eurolt alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kohus mõistab hagejalt kostja Scormax Group OÜ-lt välja menetluskulud summas 450 eurot. Samuti mõistab kohus hagejalt kostja Scormax Group OÜ kasuks välja viivise menetluskulude summalt 450 eurolt alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
/allkirjastatud digitaalselt/ Anu Uritam kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.