Tagaseljaotsus
Kohus
Harju Maakohus
Kohtunik
Mai Grauberg
Otsuse tegemise aeg ja koht
31.08.2021 Tallinn, kirjalik menetlus
Tsiviilasja number
2-21-8126
Tsiviilasi
Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi A Mi (A M) vastu võla nõudes
Tsiviilasja hind
2 618,56 eurot
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja: Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood 11919806, registrijärgne aadress: Tartu mnt 83-601, 10115, Tallinn, Harju maakond), lepinguline esindaja: T I, E-post: xxx) Kostja: A M (isikukood xxx, e-post. xxx)
Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.
Välja mõista kostjalt A M ́ilt Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks võlgnevus 2005,10 €, intressid 72,63 €, viivised 345,43 €, sissenõudekulud 35 €, alates 21.05.2021 viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses, milleks on hetkel 8% aastas võlalt kuni põhinõude 2005,10 € jäägi täieliku tasumiseni.
Välja mõista A Milt Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks menetluskulude katteks lõivu 275 € ja esindaja kulusid 240 € ja viivis menetluskulude tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras käesoleva määruse jõustumisest kuni võla tasumiseni.
Tagaseljaotsus kuulub tagatiseta viivitamata täitmisele.
Edasikaebamise kord
2-21-8126 Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Harju Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik, sh tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. Kajalt tuleb tasuda kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele (SEB Pank – a/a EE571010220229377229 (SWIFT: EEUHEE2X); Swedbank – a/a EE062200221059223099 (SWIFT: HABAEE2X) või Luminor Bank – a/a EE221700017003510302 (SWIFT: NDEAEE2X)) ja selgituseks: kaja kautsjon, tsiviilasja number, nimi. Hageja võib esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). Kohtu selgitused Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi A Mi (A M) vastu võla nõudes. Kohus võttis 02.06.2021 kohtumäärusega hagi menetlusse ja määras kostjale vastamiseks tähtaja 20 päeva hagimaterjalide kättetoimetamisest alates. Kostjale on hagimaterjalid ja menetlusse võtmise määrus kätte toimetatud e-toimiku kaudu 02.06.2021. Kostja ei ole hagile vastanud, teda on hoiatatud, et hagile vastamata jätmise korral võib teha tema kahjuks tagaseljaotsuse. Vastavalt TsMS § 407 lg 1 võib kohus hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 rahuldab kohus hageja taotluse ja teeb tagaseljaotsuse, kuna kostja ei ole hagile vastanud. Kohus selgitab, et tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 444 lg 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Seetõttu märgib kohus vaid järgmist (nõude, selle põhjendused,menetluskulud) Kostja ja xxx sõlmisid 21.05.15 lepingu, millega xxx (kreeditor) liisis kostjale kapitalirendina sõiduki. Lepingu kohaselt võimaldas xxx kostjale kokku 2499,00 €. Kostja kohustus sõiduki omandamise eest tasuma xxx maksegraafiku alusel igakuiselt väljaostu- ja intressimakseid. Sõiduki omand pidi kostjale üle minema liisingulepingust tulenevate kostja kõigi kohustuste nõuetekohase täitmise korral. Maksegraafiku koostamise meetodina leppisid pooled lokku annuiteedi, s.o kostja kohustus alates 21.06.2015 igas kuus tasuma võrdses summas osamakse 81.15 €, millest väljaostumakse osa igakuiselt suurenes ning intressimakse osa vastavalt vähenes. Kostja ja liisinguandja sõlmisid 21.01.2016 Lepingu LISA nr. xxx, mille alusel laenu summat suurendati 500,00 euro võrra. Kui laenu summat suurendatakse, siis on täiendav laenu summa lisatud senisele laenu tagastamata osale ja väljamakse tehti kaenusaaja kontole nr xxx. Lisaks eeltoodule Eritingimuste p. 7 kohaselt on lisatud laenu summale lepingutasu summas 25 €. Maksegraafiku 2 (2)
2-21-8126 koostamise meetodina leppisid pooled kokku annuiteedi, s.o kostja kohustus alates 21.02.2016 igas kuus tasuma võrdses summas osamakse 96,93 €, millest väljaostumakse osa igakuiselt suurenes ning intressimakse osa vastavalt vähenes. Tagatislepingu p. 4.1.13 järgi kohustus Kostja laenuandjal igal ajal võimaldama kontrollida tagatise seisukorda Laenuandja poolt määratud ajal ja asukohas laenusaaja kulul. Laenuandja teatab sellest 3 (kolm) tööpäeva ette. Laenulepingu p.10.2.5 järgi on liisinguandjal õigus leping mõjuval põhjusel erakorraliselt viivitamatult üles öelda, kui tagatislepingust või muust Eritingimuste ps 11 viidatud lepingust tuleneva ühe või mitme kohustuse oluline rikkumine laenusaaja või kolmanda isiku poolt. Tagatislepingu p. 7.3.2 järgi tagatislepingust tulenevate kohustuste oluliseks rikkumiseks loetakse eelkõige, kui laenusaaja ei ole tagatislepingu p-s 4.1.13 sätestatud kohustust täitnud ja tagatist toonud Laenuandja-poolsesse kontrolli. Seoses sellega, et kostja ei täitnud seda nõuet, 25.03.2019 ütles Liisinguandja lepingu erakorraliselt üles. Kostja ei ole sõidukit tagastanud ning hagejale ei ole teada sõiduki asukoht. 03.05.2019 a. loovutas võlausaldaja oma nõuded kostja vastu PlusPlus Capital AS-ile. Kostjat teavitati kirjalikult nõude looritamisest hagejale. Alates loovutuslepingu sõlmimisest kohustus kostja täitma lepingust ja selle lisast tulenevaid kohustusi hagejale. Hageja saatis kostjale võlateatise, millisele jättis kostja reageerimata). Hageja leiab, et kostja on oluliselt rikkunud lepingust tulenevaid kohustusi, mistõttu on hagejal õigus esitada kostja vastu hagiavalduse esemeks olevaid nõudeid. Hagejal on õigus nõuda kostjalt liisingulepingu ülesütlemiseni arvestatud väljaostumaksete tasumist. Liisingulepingu p-de 4.1 kohaselt kohustus kostja tasuma kreeditorile perioodilisi väljaostumakseid vastavalt liisingulepingus kokkulepitud maksegraafikule. maksegraafiku järgi pidi kostja väljaostumaksed tasuma iga kuu 21-ndaks kuupäevaks. Kostja jättis kreeditorile osaliselt tasumata osamakse nr 38 (maksetähtpäev vastavalt 21.03.2019.a, lepingu maksegraafik, tasudes ainult põhiosamakse 32,74 € kuid jättes tasumata intressiosa 64,19 €. 25.03.2019 teavitas xxx kostjat laenulepingu ülesütlemise avaldusega lepingu erakorralisest ülesütlemisest alates 25.03.2019. Seega jäid kostjal tasumata põhisumma maksed 25.03.2019 ülesütlemise hetkel järgmisena tasumisele kuuluv põhisumma osamakse 33,77 € ja lepingu ülesütlemisega sissenõutavaks muutnud põhiosa jääk summas 1971,33 € - kokku 2005,10 €. Liisingulepingu p-de 4.1 järgi kohustus kostja lisaks väljaostumaksetele tasuma hagejale intressi ja seda määras 3,15% kuus, 37,80% aastas (liisingulepingu tingimuste p 3). Intressi arvestamisel lähtus pank tegelikust päevade arvust kalendrikuus ja 360-päevasest aastast ning laenusumma kasutuses olemise päevast alates. Kreeditoril oli õigus nõuda kuni liisingulepingu ülesütlemiseni arvestatud intressi tasumist summas 72,63 €. VÕS § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja nõuda võlgnikult rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Hageja arvestab viiviseid alates Lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast kuni hagi esitamiseni, võttes aluseks võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses ja viivise arvestus on järgnev: 2005,10 * 8% aastas. Hageja nõuab kostjalt ka tulevikus sissenõutavaks muutuvat viivist põhinõudelt päevas kuni põhivõlgnevuse tasumiseni - (2005,10 € * 8% aastas = 160,41 €). Tegutsedes hea usus nõuab hageja viivist kuni põhivõla summani. Vastavalt Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehele on hagejal õigus nõuda ja kostjal lasub tingimuste p.4.3 kohaselt kohustus hüvitama mitteõigeaegsest tasumisest tuleneva võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulud. VÕS § 113 2 lg 2 seovad sissenõudekulu võlgnikule saadetud meeldetuletuskirjadega. VÕS § 113 2 lg 2 p 3 järgi pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50 €, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 € ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 €, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 €. Hagis toodud nõue kostja vastu on hagihinnaga 2618,56 €. Hageja on volitanud PlusPlus Baltic OÜ-d sisse nõudma kostjalt võlgnevust ja PlusPlus Baltic OÜ sissenõudemenetluse kohtuväline esindaja on toimetanud teenusena kolm võlateatist 27.12.2019,10.05.2020, 09.10.2020 (hagiavalduse lisad nr 5.1 - 5.3) hagejale teadaolevale kostja aadressitele xxx. Seetõttu juhindudes VÕS § 113 2 lg 2 p 3 on hagejal õigus nõuda kostjalt sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas 35 €.
3 (2)
2-21-8126 Hageja palus kostjalt välja mõista võlgnevus 2005,10 €, intressid 72,63 €, viivised 345,43 €, sissenõudekulud 35 €, alates 21.05.2021 viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses, milleks on hetkel 8% aastas võlalt kuni põhinõude 2005,10 € jäägi täieliku tasumiseni, menetluskulude katteks lõivu 275 € ja esindaja kulusid 420 € ja viivis menetluskulude tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras käesoleva määruse jõustumisest kuni võla tasumiseni. Hageja soovis tagaseljaotsuse tegemist kui kostja hagile ei vasta. . TsMS § 162 lg 1 alusel jäävad menetluskulud kostja kanda. Kohus määrab menetluskulud kindlaks tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Vastavalt hagiavaldusele lisatud menetluskulude nimekirjale on hageja menetluskuludeks riigilõiv 275 eurot ja lepingulise esindaja tasu 420 eurot. Töö on piirdunud hagiavalduse koostamisega. Hagi alus pole keeruline ja sarnaste nõuete esitamine kohtule on hageja tavaline tegevus. Kohtu hinnangul on lepingulise esindaja tasu põhjendatud ja vajalik 240 euro ulatuses ja kohus loeb hageja põhjendatud ja vajalike kulude summaks kokku 515 eurot. Juhindudes TsMS § 177 lg-st 4 rahuldab kohus hageja taotluse ja märgib lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks.
/allkirjastatud digitaalselt/ Mai Grauberg kohtunik
4 (2)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.