X hagiavaldus Y vastu mittevaralise kahju hüvitamise nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 12.02.2021 otsus
Kaebuse esitaja, liik ja hind
X apellatsioonkaebus, hind 3 500 eurot Y vastuapellatsioonkaebus, hind 3 500 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja X (isikukood XXXXXXXXXX), vandeadvokaat Robert Sarv
esindaja
Kostja Y (isikukood XXXXXXXXX), esindaja Õnneli Matt Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Pärnu Maakohtu 12.02.2021 otsus muutmata osas, milles maakohus rahuldas hagi 75 euro ulatuses ja tühistada osas, milles kohus jättis kostjalt hageja kasuks välja mõistmata 225 eurot ning tühistada menetluskulude jaotus.
2.Teha tühistatud osas uus otsus, millega hagi rahuldada mittevaralise hüvitise saamiseks täiendavalt 225 euro ulatuses ning jätta maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud kostja kanda.
3.Apellatsioonkaebus rahuldada ja vastuapellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
4.2.Mõista Y-lt X kasuks välja mittevaralise kahju hüvitis 300 eurot.
4.3.Kohustada Y tasuma X-le viivist 300 eurolt alates 13.04.2020 kuni põhinõude rahuldamiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
4.4.Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätta Y kanda. Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus. Hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks asja lahendanud maakohus pärast kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras. Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.X (hageja) esitas 13.04.2020 Pärnu Maakohtule hagiavalduse Y (kostja) vastu mittevaralise kahju hüvitamise nõudes. Hageja palus kohtul määrata õiglase hüvitise suuruse. Hageja hinnangul oli õiglane hüvitis 5 000 eurot. Samuti palus hageja kohustada kostjat tasuma hüvitiselt viivist seadusjärgses määras alates hagi esitamisest kuni nõude täitmiseni. Menetluskulud tuli jätta kostja kanda.
2.Asjaolude kohaselt avaldas kostja Facebookis kasutaja XXX 30.11.2018 postituse juurde alljärgneva kommentaari: „Nilbik tädi. Lapsed saavad eluaegse psühhotrauma.“ Sellise kommentaariga rikkus kostja hageja au ja väärikust. Kostja kahjustas oluliselt hageja mainet. Hageja maine rikkumine seisnes ebakohaste väärtushinnangute avaldamises. Kostja avaldas väärtushinnangu, et hageja oli nilbik tädi. Eesti keele seletava sõnaraamatu kohaselt tähendas sõna „nilbe“ siivutut, rõvedat, roppu. Kostja kasutatud „nilbik“ oli tuletis sõnast „nilbe“. Keskmisele mõistlikule lugejale jäi mulje, justkui oleks hageja eriti sündsusetu ja labane inimene. Eesti Keele Instituudi poolt välja töötatud Emotsioonidetektori hinnangu järgi kandis kostja avaldatud väärtushinnang endas negatiivset konnotatsiooni. Kostja avaldas väärtushinnangu, justkui saaksid lapsed hageja tegevuse tagajärjel eluaegse psühhotrauma. Kostja avaldatud väärtushinnang oli ebaadekvaatne, kuna polnud mingit põhjust, miks peaks hageja tegevus lapsi traumeerima. Eesti keele seletava sõnaraamatu kohaselt tähendas sõna „psühhotrauma“ psüühilist traumat, rasket hingelist üleelamist. Keskmisele mõistlikule lugejale jäi mulje, justkui põhjustaks hageja tegevus lastele hingelise vapustuse. Selline väärtushinnang kandis endas negatiivset konnotatsiooni. Seega oli kostja avalduse näol tegemist räige solvanguga ja see oli hageja au teotav. Avaldatud väärtushinnang ei baseerunud ühelgi faktilisel asjaolul, see teotas tugevalt hageja au ning oli avaldatud eesmärgiga teha hagejale haiget. Kostja avaldatud väärtushinnang oli ebaadekvaatne, kuna hagejat polnud mingil põhjusel võimalik nimetada nilbikuks tädiks. Selline väärtushinnang põhjustas hagejale ja tema lähedastele ebamugavustunnet avalikes kohtades viibides ning ka teiste inimestega suheldes, kusjuures viimane häiris oluliselt hageja igapäevaelu. Inimesed pöördusid hageja poole väidetega, et hageja ei ole pädev õpetama, ta näeb „kahtlane“ välja, ta käitub ebasündsalt lastega jms. Hageja oli varem avalikkusele vähetuntud isik, kuid sai endale üleöö negatiivse kuulsuse seoses meedias ülesastumisega ja sellele järgnenud kommentaaridega. Hageja oli olnud nii algklasside õpetaja, lasteaiakasvataja kui ka lasteaia juhataja. Hageja õppis Soomes sihtasutuses Sexpo seksuaalkasvatajaks. Hageja tegevuse eesmärk oli tutvustada lastele nende seksuaalsust. Vaadates kogu kostja avaldatud teksti tervikuna, jättis see hagejast inetu mulje. Väärtushinnangutest jäi kõlama mõte, nagu tegeleks hageja ebamoraalsete ja kõlvatute
asjadega. Kostja tekitas oma tekstiga hagejast avalikkuse silmis ebaõige kuvandi. Keskmisele mõistlikule lugejale jäi ekslik mulje, justkui oleks hageja täiesti kõlvatu ja põlastusväärne inimene. Hagejal esines meeleolu langusi ning negatiivseid emotsioone seoses teadmisega, et oli olemas inimesi, kes mõnitasid tema omandatud teadmisi. Kõik see häiris hageja igapäevaelu. Kõige ilmekamalt avaldus kostja laimava tegevuse negatiivne mõju hageja maine muutumises. Lisaks olid ebakohased väärtushinnangud toonud kaasa negatiivseid muudatusi hageja elukorralduses, kuna hageja pidi korduvalt ja väsimatult selgitama, et tema tegevus lastega oli õige ja kohane. Kostja tekitas hagejale hingevalu ja psüühilist häiritust. Kostja vastuväited hagile
3.Kostja vaidles hagile vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja kommentaar polnud au teotav. Hageja pani ise ennast olukorda, kus ühiskond ei mõista tema kasvatuslikke meetodeid ja esitab sellele kriitikat. Kostja avaldatud kommentaar oli kriitika hageja aadressil - kostja sõnavabaduse väljendus. Hageja tegevuse suunal oli esitanud kahtlusi ka kasvatusteadlane D. Hageja õppis Soome sihtasutuses Sexpo, mis propageeris polüamooriat. Seetõttu oli põhjendatud, et ühiskond asus kahtlema, kas meie lasteaedadesse oli vaja tuua sellist seksuaalkasvatust. Kostja eesmärgiks ei olnud kommentaari kirjutades seadusevastaselt käituda ega hageja tundeid riivata. Kommentaari kirjutades lähtus kostja väljendusvabadusest. Arvutikauge inimesena ei olnud kostja teadlik, et kommentaar oli avalik. Kostja eesmärgiks ei olnud hagejat laimata ja solvata. Kostja avaldas oma seisukohta ja reaktsiooni hageja tegevuse osas lähtuvalt oma kogemusest. Isegi kui hageja õpetusstiil vastas Euroopa standarditele, oli kostjal õigus oma arvamusele. Kostja ei pidanud hageja tegevust ja tema õpetusstiili lasteaias õigeks. Kommentaar oli suunatud hageja tegevuse kritiseerimisele. Kostja pidas hagejat süsteemi ohvriks, kelle läbi valmistatakse lapsi liiga vara ja ebakohaselt seksuaalselt ette. Kommentaar oli ehmatusreaktsioon hageja tegevusele, sest hageja tegevus oli suunatud laste psüühika kahjustamisele. Sõna „nilbik“ oli slängisõna ja tähendab siivutut. Kui öelda kellegi kohta siivutu, ei ole see vulgaarne ega sõimav. Isegi vulgaarne väljendamine ei tee väärtushinnangut automaatselt ebakohaseks. Sõna „nilbik“ ei eksisteeri eesti keeles. Antud sõna puhul esines tõlgendamisruum. Kostja pidas sõna „nilbik“ sõna „rumaluke“ sünonüümiks. Kostja kommentaari osa „Lapsed saavad eluaegse psühhotrauma“ ei sisaldanud midagi vulgaarset ega hageja au teotavat. Tegemist polnud väärtushinnanguga hageja suunas, vaid kostja arvamusega kogu situatsioonist. Kostja tõstatas kommentaaris kahtluse, et lapsed saavad hageja kasvatusmeetodist vaimselt mõjutatud ja seda negatiivses suunas. Kostjal endal oli kokkupuude lapsepõlvest seksuaalse ahistamisega, mistõttu oli kostja selles osas tundlikum antud teemadel kui mõni teine inimene. Kui kohus peaks asuma seisukohale, et tegemist oli väärtushinnanguga, mis rikkus hageja isiklikke õigusi, siis ei olnud alust rahalise hüvitise väljamõistmiseks. Hageja ei tõendanud ega põhjendanud, kuidas kostja lühike kommentaar Facebooki grupis põhjustas olulisi ebamugavusi ja negatiivseid muutusi hageja elukorralduses. Hageja väited ei olnud usutavad. Kui lasteaiakasvataja teeb endast video väikelaste keskel ja laseb selle Youtubes avaldada, siis ta peab arvestama võimalusega, et teda võidakse kritiseerida ka põhjendamatult. Seetõttu ei pruugi tehtud kriitika olla õigusvastane. Kui sellise video oleks lasknud teha meessoost lasteaiakasvataja, siis oleks sekkunud juba õiguskaitseorganid ja kaasnenud vastavad menetlused. Tegemist polnud laimuga, vaid väärtuste kollisiooniga. Olukord ei puudutanud ainult hagejat ja kostjat, vaid tervet Eesti riiki. Tegemist oli sõnavabaduse küsimusega. Hageja oli avaliku elu tegelane, kelle tegevus sai meediakaja enne kostja poolt avaldatud kommentaari. Hageja väited terviseprobleemidest kostja tegevuse tõttu olid paljasõnalised ja tõendamata. Kostjal jäi arusaamatuks, kuidas tema kommentaar, mida suurem osa inimesi ei ole kunagi
lugenud, mõjutas hageja kuvandit. Ühe kommentaari põhjal ei olnud võimalik hinnata moraalset kahju. Konkreetse postituse all oli mitukümmend kommentaari, mistõttu jäi arusaamatuks, kuidas just kostja kommentaar põhjustas hageja tervise ja kuvandi halvenemise. Maakohtu otsus
4.Kohus rahuldas hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja mittevaralise kahju hüvitise 75 eurot ja kohustas kostjat tasuma seadusjärgses määras viivist hagi esitamisest (13.04.2020) kuni põhinõude rahuldamiseni. Kohus jättis kostja kanda menetluskulud, mis olid seotud rahuldamata jäetud tsiviilasjade liitmise taotlusega ja tõendi kogumise taotlustega, millest kostja loobus. Muus osas jättis kohus menetluskulud poolte endi kanda. Menetluskulusid rahaliselt kindlaks ei määratud. Kostja kommentaar „Nilbik tädi. Lapsed saavad eluaegse psühhotrauma.“ oli avaldatud Facebooki kasutaja XXX 30.11.2018 postituse all (I kd tl 12). Kommentaari näol oli tegemist väärtushinnanguga ja avaliku postitusega (I kd tl 117, 122). Pooled vaidlesid sõna „nilbik“ tähenduse üle. Eesti keele seletava sõnaraamatu kohaselt oli sõnal „nilbe“ kaks tähendust. Murdes tähendas see libedat. Teise tähendusena oli märgitud „siivutu, rõve, ropp“ (I kd tl 25). Emotsioonidetektori kohaselt oli väljend „nilbik tädi“ negatiivse tähendusega (I kd tl 26). Hageja tugines „nilbiku“ puhul tähendusele siivutule, rõvedale, ropule (tl 2-3). Kostja oli seisukohal, et kui kellegi kohta öelda siivutu tädi, siis ei ole see vulgaarne ega sõimav (I kd tl 51). Kostja pidas sõna „nilbik“ sõna rumaluke sünonüümiks (I kd tl 96). Kostja tugines Eesti Keele Instituudi sõnaveebile, mille kohaselt tähendas „nilbik“ ebameeldivat, nõmedat inimest (I kd tl 168). Kohus nõustus hagejaga, et sõna „nilbik“ tähenduse hindamisel tuli lähtuda tänapäevasest kirjakeelest. Kohtu hinnangul möönas seda kaudselt ka kostja, mis tulenes tema seisukohast, et kommentaari puhul oli tegemist internetis avaldatuga, kus oli lubatud lodev kirjaviis (I kd tl 97). Seega ei saanud sõnale „nilbik“ tähenduse andmisel käesolevas kaasuses arvestada murdekeele tähendusega „libe“. Kohtule hageja poolt esitatud tõendid - artiklid erinevatest meediaväljaannetest aastatel 2008-2017, kinnitasid, et sõna „nilbik“ tähendus on siivutu, rõve, ropp (I kd tl 146-150). Seega tähendusega, mida märgib Eesti keele seletav sõnaraamat. Kostja poolt esitatud tõendid, Õhtulehe artikli pealkiri ja ürituse kuulutus sisaldavad küll sõna „nilbe“, kuid tegemist oli kontekstiga, kus oli soovitud lugejas tekitada uudishimu reklaamitavate ürituste vastu (I kd tl 189-190). Kommentaar „nilbik tädi“ oli otseselt seotud hagejaga. VÕS § 1046 lg 1 järgi isiku au teotamine, muu hulgas ebakohase väärtushinnanguga, isiku nime või kujutise õigustamatu kasutamine, eraelu puutumatuse või muu isikliku õiguse rikkumine on õigusvastane, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Kommentaar polnud ebatsensuurne, kuid see oli halvustava tähendusega hinnang. Tegemist polnud lodeva kirjaviisiga, vaid halvustava negatiivse hinnanguga hagejale kui isikule. Seetõttu oli hinnang ebakohane ja kuulus VÕS § 1046 lg 1 kaitsealasse. Kostja ei vaidlustanud hageja seisukohta, et psühhotrauma tähendas hingelist vapustust. Eesti keele seletav sõnaraamat kinnitas hageja seisukohta (I kd tl 27). Kostja leidis, et see kommentaari osa ei sisalda midagi vulgaarset ega hageja au teotavat. Tegemist ei ole ka väärtushinnanguga, vaid kostja arvamusega kogu situatsioonist (I kd tl 52). Kohus nõustus, et kommentaari osa „Lapsed saavad eluaegse psühhotrauma“ ei olnud hageja au teotav. Nimetatud kommentaar ei puudutanud hagejat. Seega ei olnud kostja selle osaga kommentaarist hageja au teotanud ebakohase väärtushinnanguga. Kostja, andes hagejale ebakohase väärtushinnangu „nilbik tädi“, oli teotanud hageja au. Hageja esitas mittevaralise kahju hüvitamise nõude, paludes välja mõista hüvitise kohtu õiglasel äranägemisel. VÕS § 134 lg 2 sätestab, et isikuõiguste rikkumisest, sealhulgas au teotamisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule mittevaralise
kahju hüvitamiseks maksta mõistlik rahasumma. Kostjal oli kahju hüvitamise kohustus. VÕS § 134 lg 5 ja 6 sätestavad, et mittevaralise kahju hüvitise määramisel arvestatakse rikkumise raskust ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist. Isiku au teotamise, muu hulgas ebakohase väärtushinnanguga isikuõiguse rikkumise eest mittevaralise kahju hüvitise määramisel võib kohus lisaks lõikes 5 sätestatule arvestada vajadust mõjutada kahju tekitajat hoiduma edasisest kahju tekitamisest, võttes seejuures arvesse kahju tekitaja varalist seisundit. Kostja oli seisukohal, et hageja oli avaliku elu tegelane, kes pidi arvestama kõrgendatud tähelepanuga ja taluma enda aadressil kriitikat ka siis, kui see ei olnud alati põhjendatud. Selle kohta esitati tõendina videoülesvõte, kus hageja tutvustas seksuaalkasvatuse meetodeid. Video oli kättesaadav erinevates meediaväljaannetes. See ei andnud alust asuda seisukohale, et hageja tegeles oma loomingu esitamisega. Video kättesaadavus ei muutnud hagejat avaliku elu tegelaseks. Seega ei olnud hageja isikuks, kes pidi taluma kõrgendatud tähelepanu. Kommentaar oli avaldatud Facebooki avalikus postituses ja jõudis eelduslikult suure hulga inimesteni (Riigikohtu lahend 3-2-1-18-13 p 28). Kostja kommentaar oli kättesaadav alates avaldamisest kuni detsemberini 2020, seega ligi kahe aasta kestel (II kd tl 18). Tegemist oli pika ajavahemikuga, mil kostja poolt antud ebakohane väärtushinnang hageja kohta oli kättesaadav suurele hulgale isikute ringile. Kostja ükskõikset suhtumist hagejasse kui kahjustatud isikusse näitas, et ka pärast hagi kättetoimetamist 30.04.2020 kostjale (I kd tl 4748) ei teinud kostja aktiivseid tegusid, et kommentaar eemaldada. Kommentaar eemaldati kohtumenetluse ajal. Hagejal oli kvalifikatsioon koolieelsetes lasteasutustes seksuaalkasvatuse õpetuse andmiseks. Seetõttu oli mõistatavad ja arusaadavad hageja emotsionaalsed üleelamised, kui ebakohaste väärtushinnangutega tema au teotati. Samas ei tõendanud hageja muid negatiivseid tagajärgi. Kostja poolt avaldati ebakohane väärtushinnang, mis oli eelduslikult kättesaadav kahe aasta jooksul suurele hulgale inimestele. Kostja väärtushinnang ei olnud ebatsensuurne, vaid halvustav. Hagejal esinesid emotsionaalsed üleelamised. Kostja vabandas hageja ees (I kd tl 103, II kd tl 21, II kd tl 22). Eeltoodud asjaoludel oli mõistlik ja põhjendatud mittevaralise kahju hüvitis 75 eurot. Kohus arvestas, et hageja soovis mittevaralise kahju hüvitist kahe kostja poolt avaldatud lause eest. Seejuures üks nendest lausetest „Nilbik tädi“ rikkus hageja subjektiivseid õigusi. Kohus ei nõustunud kostja seisukohaga, et kahjuhüvitise võis jätta välja mõistmata (I kd tl 103-104). Mõistliku rahasumma väljamõistmise aluseks oli VÕS § 134 lg 2 . Kohus ei tuvastanud, et kostja varaline seis ei võimaldaks tal kahju hüvitamise kohustust täita. Kostja oli tööealine isik, kes tõstis oma kvalifikatsiooni ratsatreenerina (II kd tl 11-12). Kostja varalise seisundi hindamisel ei omanud tähtasust asjaolu, et 08.12.2020 seisuga puudus kostjal kehtiv tööleping (I kd tl 199). Hageja viivisenõue kuulus rahuldamisele TsMS § 367 ja VÕS § 113 lgte 1-2 alusel. Hageja apellatsioonkaebus
5.Hageja palus tühistada maakohtu otsus osas, milles kohus rahuldas hagi osaliselt, sh mõistis kostjalt hageja kasuks välja mittevaralise kahju hüvitise 75 eurot ja jättis menetluskulud poolte endi kanda. Hageja palus teha uus otsus, millega rahuldada hagi ja mõista kostjalt hageja kasuks välja mittevaralise kahju hüvitis kohtu õiglasel äranägemisel, sh kohustada kostjat tasuma viivist seadusjärgses määras hagi esitamisest kuni nõude rahuldamiseni. Menetluskulud tuli mõlemas kohtuastmes jätta kostja kanda. Hageja vaidlustas maakohtu otsuse osaliselt ulatuses, milles maakohus ei lugenud kommentaari „Lapsed saavad eluaegse psühhotrauma.“ hagejat puudutanud väiteks. Maakohus ei arutanud pooltega kohtu soovi käsitleda faktilist asjaolu erinevalt poolte esitatud väidetest, st pooled ei vaielnud selle üle, et eelviidatud lauseosa käsitles hagejat ning kostja tõi ise esile, et kogu
kommentaar puudutas hagejat. Kahte kostja kommentaaris sisalduvat lauset ei saanud vaadata kontekstist eraldi. Keskmine mõistlik lugeja, kes loeb kostja kommentaari, loob koheselt järelduse, et kommentaaris märgitud „nilbik tädi“ ongi see põhjus, miks lapsed eluaegse psühhotrauma saavad. Kohus jättis ebaõigesti selle asjaolu tuvastamata ning oli tõendeid valesti hinnates jõudnud järeldusele, nagu poleks viimane lause hageja kohta käinud. Kui ringkonnakohus asub seisukohale, et kommentaari teine lause puudutab ka hagejat, siis tuleb ringkonnakohtul muuta maakohtu määratud moraalse kahju hüvitise summat. Hageja palub moraalse kahju ulatuse määramisel arvestada kohtupraktikaga. Maakohus ei arvestanud kahjuhüvitise määramisel ka mittevaralise kahju preventsioonifunktsiooniga. Hageja hinnangul oleks õiglane kahjuhüvitis vahemikus 300-700 eurot. Kostja vastuapellatsioonkaebus
6.Kostja taotles maakohtu otsuse tühistamist osas, millega kohus mõistis välja mittevaralise kahju hüvitise 75 eurot ja palus teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata. Menetluskulud mõlemas kohtuastmes tuli jätta hageja kanda. Kohus rikkus mittevaralise kahju hüvitise välja mõistmisel diskretsiooniõigust ja väljus kommentaari au teotavaks määramisega põhiseaduse (PS) § 17 koosmõjus § 45 kaitsealast ja piiridest. Kohus ei võtnud arvesse kõiki seisukohti ja tõendeid kommentaari hindamisel ja seega jõudis ebaõige järelduseni nagu termin „nilbik“ oleks ebakohane. Kohus ei võtnud arvesse kostja selgitusi ja täiendavaid seisukohti, kus kostja põhjendas termini „nilbik“ tähendust ja miks ta sellist väljendit kasutas. Kostja eesmärk ei olnud käituda seadusevastuselt. Kostja lähtus oma väljendusvabadusest ja väärtuspõhimõtetest. Kommentaari avaldamisega ei olnud kostja eesmärk hagejat laimata ega solvata ning see polnud suunatud hageja isiku vastu. Kostja kommentaar polnud au teotav ja kostja ei käitunud õigusvastaselt. Vastustajate seisukohad
7.Hageja vaidles kostja vastuapellatsioonkaebuse vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda.
8.Kostja vaidles hageja apellatsioonkaebuse vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohtu põhjendused
9.Ringkonnakohus, tutvunud asja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud osas, milles maakohus hagi rahuldas 75 euro ulatuses. Kostja vastuapellatsioonkaebuse väited ei anna alust selles osas otsuse tühistamiseks. Kohtuotsus tuleb selles osas jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel muutmata ja kostja vastuapellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohtu hinnangul ei rikkunud maakohus hagi rahuldamisel menetlusõiguse norme ja kohus kohaldas materiaalõiguse norme õigesti. Maakohus oli oma seisukohti piisavas ulatuses põhjendanud ja tõendeid hinnanud. Ringkonnakohus nõustub selles osas esimese astme kohtu põhjendustega ja TsMS § 654 lg-st 6 tulenevalt neid ei korda. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada osas, milles kostjalt jäeti hageja kasuks välja mõistmata hüvitis 225 eurot kohtupoolse menetlusõiguse rikkumise tõttu (diskretsiooni piiride ületamine). Hageja apellatsioonkaebus tuleb rahuldada. Samuti tühistab ringkonnakohus maakohtu määratud menetluskulude jaotuse. Maakohtus kantud menetluskulud jäävad täies ulatuses kostja kanda. Ringkonnakohtus poolte kantud menetluskulud jäävad samuti kostja kanda. TsMS § 652 lg 1 p 1 alusel võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kuivõrd puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli
õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks.
10.Hageja nõudis kostjalt mittevaralise kahju hüvitamist kohtu õiglasel äranägemisel. Selleks, et tuvastada, kas kostja vastutab hageja ees, tuleb kindlaks teha alljärgnevad kostja vastutuse eeldused ehk tuvastada, kas kostja on tekitanud hagejale kahju hageja isikliku õiguse rikkumisega (VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 4), kahju tekitamine on õigusvastane ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei esine (VÕS § 1046 lg-d 1 ja 2) ning kostja on kahju tekitamises süüdi (VÕS §-d 1043 ja 1050). Isikliku õiguse rikkumise õigusvastasuse kindlakstegemiseks tuleb kohtul teha kaalutlusotsus (Riigikohtu 25.11.2020 otsus tsiviilasjas nr 2-18-15284, p 14). Kostja leidis vastuapellatsioonkaebuses, et hagi tuli jätta rahuldamata, kuna väljend „nilbik tädi“ polnud ebakohane väärtushinnang. Kohus peab vaidluse korral tuvastama, mida kostja mõistliku inimese arusaama järgi üldsusele avaldas (Riigikohtu 31.05.2006 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-05, p 11). Ringkonnakohus nõustub maakohtu käsitlusega „niblik tädi“ osas. Ringkonnakohtu arvates ei nähtu praeguse asja materjalidest, et maakohus oleks rikkunud materiaalõigust, oluliselt menetlusõiguse norme või ületanud diskretsiooni piire, kui leidis, selle kommentaari näol oli tegemist ebakohase hagejat halvustava negatiivse hinnanguga. Asjaolu, et kostja polnud nõus maakohtu järeldustega, ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks, kui puudub kohtupoolne rikkumine. Sõna „nilbe“ eksisteerib eesti keeles. Maakohus tuvastas nõuetekohaselt selle sõna tähenduse. Kostja kasutatud sõna „nilbik“ on tuletatud sellest sõnast ja omab sisuliselt sama tähendust (sõna omab kirjeldavat iseloomu). Mõistliku inimese arusaama järgi on nende sõnade kasutamine ja tähendus omavahel selliselt seotud, et ei saa tekkida kahtlust, mis on sõna sisu ja tähendus. Väide, et kostja kasutatud sõna otseselt ei eksisteeri eesti keele sõnavaras (võib esineda slängisõnastikus), ei anna alus praegu maakohtu järelduste muutmiseks ja hagi rahuldamata jätmiseks. Kostja esitas kommentaari: „Nilbik tädi. Lapsed saavad eluaegse psühhotrauma.“ Kommentaar oli avaldatud suhtluskeskkonnas Facebook postituse all, mis puudutas ETV-s avaldatud saadet laste seksuaalkasvatuse teemal. Kostja kommentaar oli hagejat kujutava videolõigu all. Arvestades kommentaari avaldamise konteksti ei ole põhjendatud arvata, et kostja eesmärk oli väljendada, et hageja oli „rumaluke“. Arvestades, et tegemist oli laste seksuaalkasvatuse teema küsimusega, mille osas võttis hageja videos sõna, siis oli usutav, et kostja kasutas sõna „nilbik“ tähenduses, et hageja on „siivutu“, „rõve“, „ropp“. Loogiliselt võttes seondub ka kommentaari teine lause („Lapsed saavad eluaegse psühhotrauma.“) sellega. Kostja ise selgitas kaebuses, et temale polnud vastuvõetavad hageja seisukohad laste seksuaalkasvatuse osas. Mistahes viiteid hageja rumalaks olemisele ei seondu aga postitatud videoga ega asjaoludega. Juhul kui kostja eesmärk oli avaldada vaid mittenõustumist hageja seisukohaga, siis võis seda teha viisakalt ilma alatoonita. Asjaolu, et kostja seostas hageja sõnavõtuga enda varasemad negatiivsed kogemusi, ei õigusta kostja positsiooni käesolevas menetluses hageja suhtes. Seega tuleb kostja vastuapellatsioonkaebus jätta rahuldamata. Maakohus leidis, et kommentaar „Lapsed saavad eluaegse psühhotrauma“ ei puuduta hagejat. Ringkonnakohus leiab, et arvestades käesolevas asjas toodud asjaolusid, on maakohtu järeldus ekslik. Samuti ei põhjendanud kohus nõuetekohaselt oma seisukohta selles osas. Kahte lauset ei saanud konteksti arvestades vaadelda eraldi. Keskmine mõistlik lugeja, kes loeb kommentaari, loob järelduse, et need kaks lauset on omavahel seotud ja puudutavad hagejat. Esimene osa kommentaarist sisaldas kostja arvamust hagejast ja teine lause järeldust. Seega tuleb neid kahte lauset käsitleda koos. Mõlemad laused koosmõjus on hageja au, head nime ja eneseväärikust teotavad. Kostja avaldatud väärtushinnang oli hagejat halvustav ja ebakohane. Kostja väärtushinnangu avaldamist mõlema lause osas tuleb lugeda õigusvastaseks.
11.Juhul kui isik vastutab deliktiõiguslikult teise isiku isikliku õiguse rikkumise eest, peab ta VÕS § 134 lg 2 järgi maksma kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitiseks mõistliku rahasumma. VÕS § 134 lg 5 kohaselt arvestatakse mittevaralise kahju hüvitise määramisel rikkumise raskust ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist. Mittevaralise kahju eest välja mõistetava rahalise hüvitise suuruse otsustab kohus diskretsiooniõiguse alusel (VÕS § 127 lg 6 esimene lause ja TsMS § 233 lg 1). Maakohus leidis, et õiglane hüvitis oli 75 eurot. Hageja leidis kaebuses, et õiglane hüvitis jääb vahemikku 300-700 eurot. Arvestades maakohtu tuvastatud asjaolusid ja kehtivat kohtupraktikat, ei ole maakohtu väljamõistetud hüvitis õiglane, kooskõlas kohtuparktikaga ja arvestades tuvastatud asjaolusid proportsionaalne rikkumise asjaoludega. Praegusel juhul saab pidada õiglaseks mittevaralise kahju hüvitiseks internetis avaldatud halvustava ja au teotava väärtushinnangu eest 300 eurot. Maakohus rikkus praegusel juhul oluliselt menetlusõiguse norme (diskretsiooni piire) ja mõistis välja kostjalt ilmselgelt sümboolse hüvitise (Riigikohtu 26.06.2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-118-13, p 22). Riigikohus on korduvalt märkinud, et kohtute väljamõistetud mittevaralise kahju hüvitiste suurused peavad vastama ühiskonna üldise heaolu tasemele ning olema üldise võrdsuspõhiõiguse tagamiseks ja kohtusüsteemi autoriteedi säilitamiseks sarnastel asjaoludel võrreldavad (Riigikohtu 09.04.2008 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-19-08, p 13). Senisest Eesti kohtupraktikast tuleneb, et mittevaralise kahjuna tuleb võtta arvesse kõiki kannatanul tekkinud negatiivseid mittevaralisi tagajärgi (Riigikohtu 22.10.2008 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-85-08, p 11). Hüvitise väljamõistmisel tuleb arvestada kostja rikkumise intensiivsust ja mõju (Riigikohtu 19.03.2012 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-4-12, p 14). Hüvitise määratlemisel arvestab kohus sõltumata poolte taotlustest rikkumise laadi ja raskust, rikkuja süüd ja selle astet, poolte majanduslikku olukorda ja kannatanu enda osa (Riigikohtu 13.01.2010 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-152-09, p 16). Mittevaralise kahju suurust ei saa tõendada. Mittevaralise kahju hüvitise nõude esitamisel on üldjuhul piisav nende asjaolude tõendamine, mille esinemisega seob seadus mittevaralise kahju hüvitamise nõude (Riigikohtu 22.10.2008 otsus tsiviilasjas 3-2-1-85-08, p 13). Kohtul on diskretsiooniõigus mittevaralise kahju hüvitise suuruse määratlemisel ning kohus otsustab hüvitise suuruse oma siseveendumuse kohaselt kõiki asjaolusid arvestades. Kui andmeid avaldati Internetis, jõuab see eelduslikult oluliselt suure hulga inimesteni. Samuti on Riigikohus leidnud, et igasugune mittevaralise kahju hüvitis kannab endas alati tõrjuvat eesmärki ning väljendab ühiskonna hukkamõistu rikkuja õigusvastasele teole (Riigikohtu 26.06.2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-118-13, p-d 21, 28 ja 29). Tulenevalt eeltoodust kuulub hageja apellatsioonkaebus rahuldamisele ja kohus mõistab kostjalt hageja kasuks täiendavalt välja hüvitist 225 eurot (300-75). Kostja vastuapellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulud
12.TsMS § 173 lg 1 kohaselt määrab kohus asjas tehtavas lõpplahendis kindlaks menetluskulude jaotuse. Kui kõrgema astme kohus muudab tehtud lahendit või teeb uue lahendi asja uueks läbivaatamiseks saatmata, muudab ta vajaduse korral vastavalt menetluskulude jaotust (TsMS § 173 lg 3). Kuna hagi kuulub rahuldamisele, siis tuleb jätta kõik poolte maakohtus kantud menetluskulud kostja kanda TsMS § 162 lg 1 alusel. Ringkonnakohtus poolte kantud menetluskulud jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel samuti kostja kanda, kuna kohus rahuldab hageja apellatsioonkaebuse ja jätab kostja vastuapellatsioonkaebuse rahuldamata.
Kuna maakohus menetluskulusid rahaliselt kindlaks ei määranud, siis ei määra ka ringkonnakohus menetluskulude rahalist suurust vastavalt TsMS § 174 lg-le 4. Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus pärast kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.