2-21-3378/6 - Võlaõigus - Laenu- ja krediidilepingud - Harju Maakohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt kautsjon Rahandusministeeriumi arvelduskontole. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud, nõue xxx AS ja kostja sõlmisid 17.10.2017. a laenulepingu nr. xxx, mille alusel väljastati kostjale laenu summas 9690,00 eurot. Vastavalt poolte vahel sõlmitud laenulepingu üldtingimuste punktile 1.1. kohustus kostja tagastama krediidisumma, tasuma intressi ning kontohaldustasu vastavalt sõlmitud maksegraafikule. Tulenevalt laenulepingu üldtingimuste punktist 5. on xxx AS-l õigus leping erakorraliselt üles öelda ja nõuda kogu võla kohest tasumist, kui on saabunud punktis 5.1.1 kirjeldatud olukord, mil laenusaaja on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva maksegraafikujärgse maksega ning xxx AS on andnud kliendile edutult vähemalt 2nädalase täiendava tähtaja võlgnetava summa tasumiseks koos hoiatusega, et ütleb võla tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla kohest tasumist. Kuivõrd kostja oli viivituses enam kui kolme maksegraafikujärgse osamaksega tasumisega, saatis xxx AS 30.08.2017. a kostjale krediidilepingu ülesütlemise hoiatuse. Hoiatustele vaatamata kostja võlgnevust ei likvideerinud, mistõttu saatis xxx AS 25.09.2018. a kostjale krediidilepingu ülesütlemise avalduse. xxx AS loovutas kostja vastase nõude AS-le xxx. Kuivõrd AS xxx ühines Julianus Inkasso OÜ-ga, sai nõude omanikuks Julianus Inkasso OÜ. Julianus Inkasso loovutas käesoleva kostja vastase nõude Osaühingule Aktiva Finants (registrikood 10746479) koos õigusega nõuda intressi, viivist ja muid kõrvalnõudeid. Kostja kohustus laenu tagastama lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel perioodil 15.11.2017 - 15.11.2022. Kostjalt on toimunud laekumisi kokku summas 670,01 eurot. Hageja arvestab nõuet kostjale kasumlikumal moel ning arvestab kõik kostja laekumised põhiosa katteks. Seega on kostjal põhivõlg summas 9019,99 eurot (9 690,00 - 670,01 = 9 019,99). VÕS § 397 lg 1 kohaselt tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui selles on kokku lepitud. Pooled on laenulepingu nr. SL17-01-1509456 üldtingimuste punktis 1.1. kokku leppinud, et kostja on kohustatud tasuma intressi. Lepingus on pooled kokku leppinud intressimääraks 18,90% aastas.

8.osamaksest, s.o 15.06.2018. a kuni ülesütlemisele eelnenud 11. osamakseni 17.09.2018. a kokku summas 607,13 eurot (45,51 +142,96 + 141,27 + 139,60 + 137,79 = 607,13). Käesolevaga kostja intressi tasunud ei ole. Seega on kostjal intressivõlgnevus kokku summas 607,13 eurot. Lähtudes VÕS § 1132 lg 2 ja laenulepingu üldtingimuste punktist 6.4. on hageja võla sissenõudekulude summaks 50,00 eurot. Kuivõrd kostja ei täitnud kohustusi tähtaegselt, on hagejal õigus nõuda tähtajaks tasumata tagasimaksetelt viivist vastavalt lepingujärgsele intressimäärale, s.o 18,90% aastas. Hageja on arvestanud sissenõutavaks muutunud viiviseid põhinõude summalt 9019,99 eurot alates lepingu ülesütlemisele järgnevast kalendripäevast 26.09.2018. a kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 03.03.2021. a. Hageja nõuab viivist summas 4152,19 eurot. Hageja esitab viivise arvestuse lisana (lisa 8). Hagiavalduse esitamise päeva seisuga on hagejal sissenõutavaks muutunud viivisenõue summas 4152,19 eurot. Hageja palub mõista kostjalt A N välja hageja Osaühing Aktiva Finants kasuks põhivõlgnevus summas 9019,99 eurot, intress summas 607,13 eurot, sissenõudmiskulud summas 50,00 ja sissenõutavaks muutunud viivised summas 4152,19 eurot, viivised alates 04.03.2021 kuni põhinõude summas 9019,99 eurot täitmiseni lepingujärgses viivisemääras 18,90% aastas ning menetluskuludena tasutud riigilõiv summas 700,00 eurot ja hageja esindustasu summas 480,00 eurot ja väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohtu selgitused Kostjale ei ole võimalik hagimaterjale, menetlusse võtmise määrust ning menetluskulude kindlaksmääramise avaldust kätte anda, kuna kostja asukohta ei ole hagejal ja kohtul olnud võimalik välja selgitada. Kohtul ei ole andmeid, et kostja asuks registrites märgitud aadressidel. Eeltoodust tulenevalt ja lähtuvalt hageja taotlusest toimetas kohus hagiavaldus, menetluskulude kindlaksmääramise avaldus ja menetlusse võtmise määrus kostjale kätte avalikult. Hagiavaldus ja menetlusse võtmise määrus on kostjale kätte toimetatud avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu 23.06.2021.a. Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Kuivõrd kohus määrab käesolevas asjas kindlaks menetluskulud, esitab ta põhjendused nende väljamõistmise osas. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud. Hageja on palunud kostjalt menetluskuludena välja mõista tasutud riigilõivu summas 700 eurot ning õigusabikulud summas 480 eurot. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et hageja on hagiavalduse esitamisel tasunud riigilõivu 700 eurot, seega peab kohus põhjendatuks hageja kulutusi riigilõivule summas 700 eurot. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218