Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

täiendava tähtaja jooksul ütles Placet Group OÜ kostjaga sõlmitud lepingu üles alates 03.12.2017. Lisaks sai kostja tarbijakrediidilepingu nr. XXXXXXXXX alusel laenu, krediidi kulukuse määr 58.16% aasta kohta. Vastavalt poolte vahel sõlmitud laenulepingute põhitingimustele kohustus kostja tagastama Placet Group OÜ-le laenu vastavalt maksegraafikule. Kostja kohustus laenu tagastama lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel perioodi 16.12.2016 - 11.12.2017. Kostja ei täitnud maksegraafikust tulenevaid kohustusi tähtaegselt. Kostja ei täitnud maksegraafikust tulenevaid kohustusi tähtaegselt. Laenuleping lõppes 11.12.2017, mil oli maksegraafiku viimase osamakse tasumistähtaeg. Placet Group OÜ loovutas kostja vastased nõuded Osaühingule Aktiva Finants (registrikood 10746479) koos õigusega nõuda intressi, viivist ja muid kõrvalnõudeid. Laenuleping nr. XXXXXXXXX alusel väljastati kostjale laenu summas 150,00 eurot. Kostjalt on toimunud laekumisi põhiosa katteks summas 29,73 eurot, seega on põhiosa võlgnevus summas 120,27 eurot (150,00-29,73=120,27). Laenulepingus nr. XXXXXXXXX on pooled kokku leppinud, et põhisummale lisandub täiendavalt intress aastamääraga 46,1%. Kostjal on intressivõlgnevus alates 13. osamaksest, s.o 02.08.2017 kuni ülesütlemisele eelnenud 15. osamakseni 01.10.2017 summas 13,49 eurot (4,62+4,50+4,37). Seega on kostjal intressivõlgnevus 13,49 eurot. Lepingu alusel nõuab hageja viivist põhivõla summalt 120,27 eurot lepingu lõppemisele järgnevast päevast alates s.o 11.12.2017 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 7.04.2021 lepingus kokku lepitud laenuintressi aastase määraga võrdses viivisemääras s.o 46,1% kooskõlas laenulepingu üldtingimuste punktiga 8.1. ja VÕS § 113 lg 1 kolmanda lausega. Hageja nõuab viivist summas 192,76 eurot. Hagiavalduse esitamise päeva seisuga on hagejal sissenõutavaks muutunud viivisenõue summas 192,76 eurot. Edaspidi nõuab hageja viivist kogu põhinõudelt s.o 120,27 eurot kuni sellekohase tasumiseni alates 08.04.2021 seadusjärgses viivisemääras s.o 8% aastas. Arvestatuna ühe aasta kohta moodustub viivise summa järgmiselt: põhivõlg 120,27 eurot x 8% aastas = 9,62 eurot. Laenuleping nr. XXXXXXXXX Laenulepingu alusel väljastati kostjale laenu summas 100,00 eurot. Kostjalt on toimunud laekumisi põhiosa katteks summas 21,97 eurot, seega on põhiosa võlgnevus summas 78,03 eurot (100,00-21,97=78,03). Lepingus on pooled kokku leppinud intressimääraks 46,05% aastas. Kostjal on intressivõlgnevus alates 14. osamaksest, s.o 18.09.2017 kuni ülesütlemisele eelnenud 16. osamakseni s.o 17.11.2017 summas 8,74 eurot (3,00+2,91+2,83=8,74). Kostja intressi tasunud ei ole. Seega on kostjal intressivõlgnevus summas 8,74 eurot. Lepingu alusel nõuab hageja viivist põhivõla summalt 78,03 eurot lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast alates s.o 03.12.2017 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 07.04.2021 lepingus kokku lepitud laenuintressi aastase määraga võrdses viivisemääras s.o 46,05% kooskõlas laenulepingu üldtingimuste punktiga 8.1. ja VÕS § 113 lg 1 kolmanda lausega. Hageja nõuab viivist summas 120,10 eurot. Hagiavalduse esitamise päeva seisuga on hagejal sissenõutavaks muutunud viivisenõue summas 120,10 eurot. Edaspidi nõuab hageja viivist põhinõudelt kuni sellekohase tasumiseni alates 08.04.2021 seadusjärgses viivisemääras s.o 8% aastas. Arvestatuna ühe aasta kohta moodustub viivise summa järgmiselt: põhivõlg 78,03 eurot x 8% aastas = 6,24 eurot. Laenuleping nr. XXXXXXXXX alusel väljastati kostjale laenu summas 100,00 eurot (Lisa 3). Kostjalt on toimunud laekumisi põhiosa katteks summas 70,63 eurot, seega on põhiosa võlgnevus summas 29,37 eurot (100,00- 70,63=29,37). Eeltoodust tulenevalt on hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutav põhinõue summas 227,67 eurot. Lepingus on pooled kokku leppinud intressimääraks 45,95% aastas. Kostjal on intressivõlgnevus alates lepingu muutmise kokkuleppe 3. osamaksest, s.o 12.10.2017 kuni lepingu lõppemiseni s.o 11.12.2017 summas 2,24 eurot (1,11+0,75+0,38=2,24). Kostja intressi tasunud ei ole. Seega on kostjal intressivõlgnevus summas 2,24 eurot. Lepingu alusel nõuab hageja viivist põhivõla summalt 29,37 eurot lepingu lõppemisele järgnevast päevast alates s.o 12.12.2017 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 07.04.2021 lepingus kokku lepitud laenuintressi

aastase määraga võrdses viivisemääras s.o 45,95% kooskõlas laenulepingu üldtingimuste punktiga 8.1. ja VÕS § 113 lg 1 kolmanda lausega. Hageja nõuab viivist summas 192,46 eurot. Hagiavalduse esitamise päeva seisuga on hagejal sissenõutavaks muutunud viivisenõue summas 192,46 eurot. Edaspidi nõuab hageja viivist kogu põhinõudelt s.o 29,37 eurot kuni sellekohase tasumiseni alates 08.04.2021 seadusjärgses viivisemääras s.o 8% aastas. Arvestatuna ühe aasta kohta moodustub viivise summa järgmiselt: põhivõlg 29,37 eurot x 8% aastas = 2,35 eurot. Laenuandja on kohtuvälises menetluses korduvalt kostjale saatnud maksemeeldetuletusi, kuid vaatamata meeldetuletusele ei ole kostja võlgnevust likvideerinud. Hageja esitab tõendina kostjale saadetud tasuta ja tasulised kirjad. Hagejal on õigus küsida võla sissenõudmiskulusid lepingu kehtivuse ajal lähtudes VÕS 1132 lõikes 1 sätestatut ja lepingu üldtingimuste punktist 7.3. 1 meeldetuletuskirja hind on 5 eurot, kostjale on saadetud 6 tasulist meeldetuletuskirja. Seega on sissenõudmisega seotud kulud summas kokku 30 eurot. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja võlgnevus 227,67 eurot, intress 24,47 eurot, võla sissenõudmiskulud summas 30,00 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivised 357,88 eurot, viivised alates 8.04.2021 kuni põhinõude summas 227,67 eurot täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses ja menetluskulude katteks riigilõivu 125,00 eurot ja hageja õigusabikulud 480,00 eurot ning väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohtu selgitused Kostjale ei ole võimalik hagimaterjale, menetlusse võtmise määrust ning menetluskulude kindlaksmääramise avaldust kätte anda, kuna kostja asukohta ei ole hagejal ja kohtul olnud võimalik välja selgitada. Kohtul ei ole andmeid, et kostja asuks registrites märgitud aadressidel. Eeltoodust tulenevalt ja lähtuvalt hageja taotlusest toimetas kohus hagiavaldus, menetluskulude kindlaksmääramise avaldus ja menetlusse võtmise määrus kostjale kätte avalikult. Hagiavaldus ja menetlusse võtmise määrus on kostjale kätte toimetatud avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu 12.06.2021.a. Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Kuivõrd kohus määrab käesolevas asjas kindlaks menetluskulud, esitab ta põhjendused nende väljamõistmise osas ja märkis eelpool lühidalt hagi asjaolud ja nõude. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuludena riigilõiv 125 eurot ja õigusabikulud 480 eurot. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et hageja on menetluses tasunud riigilõivu summas 125 eurot, seega peab kohus põhjendatuks hageja kulutusi riigilõivule summas 125 eurot, mis tuleb kostjalt välja mõista. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud

lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Kohus arvestab lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel asja keerukust ja mahtu, hageja esindaja tehtud tööd ning asjaolu, et asjas ei ole toimunud sisulist vaidlust ega istungeid, kohtule on esitatud üksnes hagiavaldus ja tegemist on nn tüüphagiga. Eeltoodust tulenevalt peab kohus põhjendatuks 120 euro ulatuses õigusabikulude väljamõistmist kostjalt. Kokku peab kohus põhjendatuks hageja menetluskulusid summas 240 eurot (125+120). TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (240 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.