2-21-865/7 - Võlaõigus - Laenu- ja krediidilepingud - Harju Maakohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

2.Välja kostjalt M. M.-S. hageja AS SEB Pank kasuks menetluskuludena riigilõiv 325 eurot. Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt kautsjon Rahandusministeeriumi arvelduskontole. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud, nõue 03.06.2016 sõlmisid AS SEB Pank (hageja) ja M. M.-S. (kostja) püsimaksega krediitkaardi lepingu nr xxxx (leping 1), mille alusel väljastas hageja kostjale püsimaksega krediitkaardi ja võimaldas talle krediidilimiiti 700.00 eurot. Lepingu punkti 5.9 kohaselt kohustus kostja tagama, et krediitkaardiga seotud arvelduskontol on maksepäeva jooksul piisav summa toimingute, kohustusliku tagasimakse summa, intressi ja kaardi kasutamisega seotud hinnakirja kohaste teenustasude tasumiseks. Lepingu kohaselt oli maksepäevaks määratud iga kuu 10. kuupäev ning intressimääraks 18% aastas. Kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi. Hageja blokeeris kostjapoolse maksekohustuse rikkumise tõttu kostja kaardi ning saatis 19.03.2018 kostjale teate lepingu erakorralise ülesütlemise kohta, nõudes kogu võla tasumist hiljemalt 02.04.2018. Nimetatud tähtajaks võlgnevust ei tasutud, mistõttu ütles hageja 03.04.2018 lepingu üles. 19.01.2021 seisuga on kostja lepingust 1 tulenev võlgnevus hageja ees järgmine: põhiosa 655.60 eurot, intressid 33.42 eurot, põhiosa viivised 298.68 eurot, teenustasud 45.00 eurot, kokku 1 032.70 eurot. 27.05.2017 sõlmisid hageja ja kostja väikelaenu lepingu nr xxxx (leping 2), mille alusel väljastas hageja kostjale laenu summas 2 000.00 eurot. Lepingu punkti 3.3 kohaselt kohustus kostja tagastama laenu ja tasuma intressi annuiteedi alusel arvutatud maksetena iga kuu 05. päeval, esimese maksega 05.07.2017 ning viimase maksega laenutähtpäeval, s.o 05.06.2020. Lepingu punkti 2.1.1 kohaselt oli intressimääraks 14.000% aastas. Kostja ei täitnud laenulepingust tulenevaid kohustusi. Kostjapoolse maksekohustuse rikkumise tõttu saatis hageja kostjale 15.05.2018 teate lepingu erakorralise ülesütlemise kohta, nõudes kogu võla tasumist hiljemalt 03.06.2018. Nimetatud tähtajaks võlgnevust ei tasutud, mistõttu ütles hageja 04.06.2018 lepingu

üles. 19.01.2021 seisuga on kostja lepingust 2 tulenev võlgnevus hageja ees järgmine: põhiosa 1 681.02 eurot, intressid 97.69 eurot, põhiosa viivised 629.96 eurot, kokku 2 408.67 eurot. Hageja palub välja mõista M. M.-S.’ilt AS-i SEB Pank kasuks võlgnevus 3 441.37 eurot, mis koosneb lepingu xxxx põhiosa nõudest summas 655.60 eurot, intressinõudest summas 33.42 eurot, teenustasude nõudest summas 45.00 eurot, viivisenõudest arvestatuna kuni 18.01.2021 summas 298.68 eurot ning lepingu 2017012143 põhiosa nõudest summas 1 681.02 eurot, intressinõudest summas 97.69 eurot, viivisenõudest arvestatuna kuni 18.01.2021 summas 629.96 eurot; lepingu xxxx viivis määras 18.000% aastas põhinõudelt (655.60 eurot) aastas alates 19.01.20201 kuni põhinõude täitmiseni ning lepingu xxxx viivis määras 14.000% aastas põhinõudelt (1 681.02 eurot) alates 19.01.20201 kuni põhinõude täitmiseni ja jätta menetluskulud kostja kanda. Kohtu selgitused Kostjale ei ole võimalik hagimaterjale, menetlusse võtmise määrust ning menetluskulude kindlaksmääramise avaldust kätte anda, kuna kostja asukohta ei ole hagejal ja kohtul olnud võimalik välja selgitada. Kohtul ei ole andmeid, et kostja asuks registrites märgitud aadressidel. Eeltoodust tulenevalt ja lähtuvalt hageja taotlusest toimetas kohus hagiavaldus, menetluskulude kindlaksmääramise avaldus ja menetlusse võtmise määrus kostjale kätte avalikult. Hagiavaldus ja menetlusse võtmise määrus on kostjale kätte toimetatud avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu 23.06.2021.a. Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Kuivõrd kohus määrab käesolevas asjas kindlaks menetluskulud, esitab ta põhjendused nende väljamõistmise osas. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud. Hageja on palunud jätta menetluskulud kostja kanda. Hageja menetluskulude nimekirja esitanud ei ole. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et hageja on hagiavalduse esitamisel tasunud riigilõivu 325 eurot, muid menetluskulusid tsiviilasja materjalidest ei nähtu, seega peab kohus põhjendatuks hageja kulutusi riigilõivule summas 325 eurot. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik