2.Lõpetada tsiviilasjas nr 2-21-1186921 menetlus ning kinnitada Osaühing EUROPARK ESTONIA ja R T vahel 06.08.2021 kirjalikult sõlmitud kompromiss. Osaühing EUROPARK ESTONIA ja R T on kokku leppinud kompromissis alljärgnevatel tingimustel: 2.1.Osaühing EUROPARK ESTONIA ja R T leppisid kokku, et R T tasub Osaühingule EUROPARK ESTONIA kokku 72,50 eurot (seitsekümmend kaks eurot ja viiskümmend senti) EFTA Legal OÜ arvelduskontole nr xxx Swedbank AS-is selgitusega: „xxx – 06.06.2018 leppetrahv + sissenõudmiskulu + menetluskulud” alljärgnevalt:
2.1.1.tasudes hiljemalt 15.08.2021 – 36 eurot;
2.1.2.tasudes hiljemalt 10.09.2021 – 36,50 eurot. 2.2.Osaühing EUROPARK ESTONIA kinnitab, et punktis 2.1. märgitud summa tasumisel puuduvad Osaühingul EUROPARK ESTONIA mistahes nõuded, mis on seotud sõiduki numbrimärgiga xxx parkimisega Osaühing EUROPARK ESTONIA opereeritavatel parkimisaladel ajavahemikul 06.06.2018 kuni 03.08.2021.
2-21-118692
2.Menetluskulud, mida kompromissisumma ei hõlma, jäävad poolte endi kanda.
3.Tagastada Osaühingule EUROPARK ESTONIA riigilõiv summas 22,50 eurot EFTA LEGAL OÜ arveldusarvele nr xxx Swedbank AS-is selgitusega: „Riigilõivu tagastamine tsiviilasjas nr 2-21-118692 (R T)“.
4.Toimetada käesolev määrus menetlusosalistele kätte. Edasikaebamise kord Pooled on loobunud kaebeõigusest.
MENETLUSE KÄIK
1.Osaühing EUROPARK ESTONIA on esitanud Pärnu Maakohtule avalduse R T vastu 40 euro nõudes. Pärnu Maakohus tegi 22.06.2021 võlgnikule makseettepaneku, mis on kätte toimetatud 27.06.2021. Võlgnik esitas 08.07.2021 nõudele vastuväite.
2.Pärnu Maakohus andis 15.07.2021.a kohtumäärusega avaldaja avalduse üle Harju maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
3.Avaldaja ja võlgnik esitasid kohtule kinnitamiseks 06.08.2021 sõlmitud kompromissi. Menetlusosalised kinnitavad, et on teadlikud kompromissi sõlmimise tagajärgedest.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
4.TsMS 486 lg 1 kohaselt jätkab makseettepaneku koostanud kohus asja menetlemist hagimenetluses või annab asja hagimenetluses menetlemiseks üle maksekäsu kiirmenetluse avalduses nimetatud kohtule või poolte ühises taotluses nimetatud kohtule, kui võlgnik esitab õigel ajal makseettepanekule vastuväite ning avaldaja ei ole sõnaselgelt väljendanud soovi vastuväite esitamise korral menetlus lõpetada (p 1); samuti kui avaldaja ja võlgnik on enne maksekäsu tegemist esitanud kohtule kirjaliku kompromissilepingu (p 3).
5.TsMS § 486 lg 4 kohaselt menetleb kohus kompromissilepingut TsMS § 430 ja 431 sätestatu kohaselt enne asja hagimenetluses menetlemise alustamist.
6.TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kooskõlas TsMS § 428 lg 1 p 4 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Tulenevalt TsMS § 432 menetluse lõpetamise korral kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.
7.Vastavalt TsMS § 430 lõikele 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita.
8.Kuivõrd Pärnu Maakohus andis asja Harju Maakohtule üle TsMS § 486 lg 1 p 1 alusel, on Harju Maakohtul õigus poolte poolt esitatud kompromiss kinnitada.
2-21-118692
9.Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, asub seisukohale, et kohtule esitatud taotlus kompromissi kinnitamiseks ja menetluse lõpetamiseks vastab seadusest tulenevatele nõuetele, ei ole vastuolus heade kommetega ega riku avalikku huvi, ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid ning kuulub rahuldamisele. Seega kuulub esitatud kompromiss kinnitamisele ja menetlus tsiviilasjas nr 2-21-118692 lõpetamisele.
10.Kohus selgitab menetlusosalistele, et kooskõlas TsMS § 430 lõikega 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. TsMS § 430 lg 8 kohaselt saab kompromissi tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub.
11.Kui pooled vabatahtlikult käesoleva määrusega kinnitatud kompromissi ei täida, kuulub käesolevast jõustunud kohtumäärusest tulenev nõue täitmisele täitemenetluse seadustiku alusel (täitemenetluse seadustik § 2 lg 1 p 1).
12.Avaldaja ja võlgnik soovivad loobuda määruskaebuse esitamise õigusest käesoleva kompromissi kinnitava määruse peale. Poolte taotlus määruskaebuse esitamise õigusest loobumiseks on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele vastavalt TsMS § 661 lg-le 4.
13.Menetlust lõpetavas lahendis otsustab kohus menetluskulude jaotuse. TsMS § 173 lg 1 järgi esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt TsMS § 168 lg-st 3 kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Poolte kompromissis on välja toodud, et kompromissisumma hõlmab ka menetluskulusid, kuid ei ole eraldiseisvalt esile toodud, milliseid kulusid ja millises suuruses. Seega, leiab kohus, et poolte menetluskulud, mis ei kajastu kompromissis, jäävad tsiviilasjas nr 2-21-118692 vastava menetlusosalise enda kanda.
14.TsMS § 150 lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõivu tasuti (TsMS § 150 lg 4). TsMS § 150 lg 6 kohaselt lõpeb riigilõivu tagastamise nõue kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti, kuid mitte enne menetluse jõustunud lahendiga lõppemist. Avaldaja palub tagastada pool menetluses tasutud riigilõivust ning kanda see EFTA LEGAL OÜ arveldusarvele nr xxx Swedbank AS-is selgitusega: „Riigilõivu tagastamine tsiviilasjas nr 2-21-118692 (R T)“. Kohtule nähtub, et avaldaja on tasunud riigilõivu kokku 45 eurot, mistõttu kuulub seoses kompromissi kinnitamisega avaldajale tagastamisele 22,50 eurot EFTA LEGAL OÜ arveldusarvele nr xxx Swedbank AS-is selgitusega: „Riigilõivu tagastamine tsiviilasjas nr 221-118692 (R T)“.