Võlaõigus › Võõrandamislepingud

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kui menetlusosaline soovib asja läbivaatamist apellatsioonkaebuses märkima (TsMS § 633 lg 7).

kohtuistungil,

peab

ta

seda

Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue Hageja esitas 28.08.2020 Harju Maakohtule hagi kostja vastu kahju hüvitamiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmiti hageja ja kostja vahel 2018. aasta septembris suuliselt müügileping, mille alusel müüs kostja hagejale 27 000 värvitud kruvi müügihinnaga 3240 eurot. Hageja tasus kruvide ostuhinna kostjale koheselt. Kruvid paigaldati hageja poolt Norras objektile (ABB Kvilldal hoone ehitus) 2019. aasta märtsikuus ning kruvide paigaldamise käigus ilmnes, et kruvid on puudustega. Nimelt koorus kruvidelt nende paigalduse käigus maha värv, milline puudus tuvastati vähemalt 80% kruvidest. Hageja teavitas kostjat koheselt kruvidega seoses ilmnenud puudustest, edastades kostjale ka vastavad fotod puudustega kruvidest koos osalise partiiga kruvidest, milledel olid ilmnenud puudused ning esitades kostjale nõude kas puuduste kõrvaldamiseks või kruvide väljavahetamiseks. Kostja ei osanud kruvide halba värvikvaliteeti selgitada ega olnud ka valmis andma garantiid, et nendel kruvidel, milledel seni värvi maha koorumise probleemi ei ilmnenud, ei teki seda probleemi tulevikus, mistõttu nõudis objekti tellija hagejalt kogu kruvide partii väljavahetamist kvaliteetsete kruvide vastu. Kostja keeldus 03.05.2019 kruvide väljavahetamisest kvaliteetsete kruvide vastu, viidates, et kostja müügi ja tarne tingimuste kohaselt on kruvide osas pretensioonide esitamise nõue kostja arvates aegunud. Hageja on seisukoahl, et kostja seisukoht on ekslik, kuivõrd pooled ei leppinud kokku, et müügilepingule kohalduks kostja müügi ja tarne tingimused. Lisaks on kostja poolt osundatud tingimuse (mille kohaselt tuleb kauba puudustest teada anda 8 päeva jooksul alates kauba kättesaamisest) näol tegemist võlaõigusseaduse (VÕS) § 42 lg 1 kohaselt tühise tüüptingimusega, kuna see kahjustab teist poolt (hagejat) ebamõistlikult, piirates müüja (kostja) vastutust puudustega kauba eest ebamõistlikus ulatuses. Hageja on kostjat kruvide puudustest teavitanud koheselt peale puuduste ilmnemist (puudused ilmnesid esimest korda alles kruvide paigaldamise käigus 2019.a. märtsis). Lisaks vaatas hageja kruvid üle koheselt peale nende kättesaamist (19.10.2018), samas ilmnesid puudused esimest korras alles kruvide paigaldamisel (so 2019.a. märtsis, st tegemist oli varjatud puudustega, mida ei olnud võimalik tuvastada kruvide visuaalsel ülevaatamisel). Objekti tellija (Ruukki Construction) esitas hagejale puudustega kruvide tõttu kahju hüvitamise nõude, millega Ruukki Construction nõudis hagejalt puudustega kruvide väljavahetamisega kaasnenud kahju hüvitamist kokku summas 16 147,50 eurot (so uute kruvide maksumus summas 3217,50 eurot, Ruukki Construction kulutused seoses kruvide väljavahetamisega summas 6750 eurot, Ruukki Construction kulud seoses lisandunud paigaldusajaga (1 kuu) summas 6180 eurot), milline kahju summa on Ruukki Construction

(so objekti tellija) poolt kinni peetud hagejale tasumisele kuuluvatest lepingujärgsetest maksetest (st tegemist on reaalse kuluga, mis on hageja poolt kantud). Õigusabi saamiseks ja tekkinud kahju kostjalt sissenõudmiseks pöördus hageja advokaadibüroo Lillo & Partnerid poole, mistõttu tekkisid hagejal kulutused õigusabile seoses kostjale pretensioonide esitamisega summas 375 eurot. Hageja esitas kostjale 01.07.2019 pretensiooni tekkinud kahju hüvitamiseks ja 12.02.2020 täiendava selgituse, kuid vaatamata sellele keeldus kostja hagejale tekkinud kahju hüvitamast. Mittekvaliteetsete kruvide tõttu on hagejal tekkinud kahju kokku summas 16 522,50 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista kahju hüvitise summas 16 522,50 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise summas 1515,77 eurot ja edasiulatuva viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Kostja vastus hagile Kostja esitas 08.10.2020 vastuse hagiavaldusele, mille kohaselt palub hagi jätta rahuldamata. Kostja on seisukohal, et hageja ei ole kostjale teatatnud ostetud kruvide väidetavatest puudustest mõistliku aja jooksul. Lisaks leiab kostja, et tõendamata on hageja väide, et ta avastas väidetava puuduse alles 2019. aasta märtsis. Samuti on kostja seisukohal, et kahju tekkimine on tõendamata. Kostja viitab, et hagi lisaks 2 olev mittevastavuse aruanne ei tõenda, et kostja müüdud kruvid polnud kvaliteetsed. Kuna kostjat väidetava puuduse tuvastamisele ei kaasatud ning ei ole esitatud ka ühtegi tõendit puuduse, selle tekkepõhjuse, ulatuse ning tekkinud kahju kohta, siis ei saa hageja puuduse esinemisega kindlasti nõustuda. Ühe foto põhjal, millel on 3 kruvi, ei saa teha järeldusi kruvide päritolu, esineva puuduse, puuduse tekkepõhjuse ning väidetava defektiga kruvide hulga kohta. Paljasõnaline väide, et kruvidel tuli värvikiht lahti, ei ole ilmselgelt piisav. Isegi juhul kui kostja müüdud kaup oleks olnud ebakvaliteetne, ei saanuks see asjaolu põhjustada hagejale kahju, sest kahju tekkis hoopis sellest, et hageja ostis ebasobivad kruvid. Juhul kui 80% kruvidest olid ebakvaliteetselt värvitud, siis oleks paigaldaja pidanud seda kohe fassaadi paigaldamise alguses märkama ning suurema kahju vältimiseks paigalduse koheselt katkestama. Nii kruvide paigaldamine kui eemaldamine tekitavad kulu ning seda oleks pidanud paigaldaja ette nägema. Juhul kui leiab tõendamist hageja väide selle kohta, et kostjalt ostetud kruvidelt tuli paigaldamisel värv maha, on kõige tõenäolisem põhjus vale paigaldamise tehnoloogia ja/või valede tööriistade või töövõtete kasutamine. Värv võib kruvilt maha tulla kõige tõenäolisemalt siis, kui kruvide paigaldamisel kasutatakse valet tööriista. Kruvide sertifikaadis on kirjas, et puurkruve ei paigaldada impulsstrelliga ning see asjaolu pidi paigaldajal kui majandustegevuses tegutseval isikul teada olema. Õige tööriist oleks kruvide paigaldamisel olnud sügavuspiirikuga trell. Kahjunõude alus puudub ka seetõttu, et kostja ei saa olla väidetava kahju eest vastutav, sest sõltumata väidetavast kruvide värvidefektist, tuli ostetud kruvid niikuinii välja vahetada. Seda seetõttu, et projekteerija oli eksinud kruvide valimisel keskkonnaklassi osas või eksis hageja ise kruvide valimisel. Seega hageja valis ja ostis ebasobivad kruvid ning müüs need Ruukki Construction Oy-le edasi, kes samuti ei märganud, et tegemist on valesse keskkonnaklassi kuluvate kruvidega. Seega tuli kruvid niikuinii välja vahetada ning peatöövõtja Ruukki Construction Oy telliski 15.05.19 SFS Intec Oy-lt Soomes kattuva koguse teise keskkonnaklassi kruvisid, mis vastasid merekliima jaoks kehtestatud keskkonnaklassile. Kostja on seisukoahl, et projekteerija viga ja/või hageja ja Ruuki Construction Oy eksimus kruvide valimisel ongi tegelikuks kahju tekkimise põhjuseks, mis ajendaski hagejat kostja vastu nõuet esitama. Hageja seisukoht kostja vastusele Hageja on seisukohal, et kruvide puudustest on kostjat teavitatud mõistliku aja jooksul, tegemist oli varjatud puudustega ja puudus on tekkinud kostja raske hooletuse tõttu. Nimelt ilmnesid puudused esimest korda alles kruvide paigaldamise käigus 2019. aasta märtsis ning

2019. aasta märtsis andis hageja kostjale ka koheselt kruvidel ilmnenud puudustest teada, kirjeldades mh täpselt ilmnenud puuduste olemust (so kruvidel tuli paigalduse käigus värv maha) ja nõudes kostjalt ühtlasi korduvalt ka kruvide asendamist. Hageja osutab siinjuures faktilisele asjaolule, et kostja on 2019.a. märtsis kruvide puudustest teada saades puuduste olemasolu hagejale ka tunnistanud, andes mh hagejale teada, et kostja ei oska öelda põhjusi, mis selle kruvide partii värvimisel valesti läks. Käesoleval juhul on kruvide puudus (värv tuli kruvidelt paigaldamise käigus maha) tekkinud kostja raske hooletuse tõttu, mistõttu saab hageja lepingutingimustele mittevastavusele tugineda ka juhul kui eeldada, et puudustest ei ole õigeaegselt teatatud (millist asjaolu eelnevast nähtuvalt aga tegelikkuses ei esine). Nimelt ei ole kostjalt ei enne vaidlusaluse kruvide partii ostu ega ka peale seda ostetud kruvidelt mitte ühelgi juhul nende paigaldamisel (samade töötajate poolt ja samade paigaldusvahenditega) värvi maha tulnud (nagu see juhtus vaidlusaluse kruvide partii puhul), samuti on ilmnenud, et vaidlusalust kruvide partiid ei olegi värvitud SFS intec ́i tehases, vaid hoopis hagejale teadmata isiku poolt (kelle pädevus sellist tööd teha on selgusetu) tuvastamata värvimise meetodit kasutades. Arvestades eelnevat on ilmne, et kruvide puudus on tekkinud kostja raske hooletuse tõttu. Hageja märgib, et ekslik on kostja seisukoht nagu oleks tõendamata hageja väide, et hageja avastas kruvide puuduse alles 2019. aasta märtsis. Eelviidatud asjaolu on üheselt tõendatud hagi lisana 2 esitatud poolte töötajate meilisõnumitega. Hageja töötajate meilisõnumitest nähtub üheselt, et kostjalt ostetud kruve asuti alles 2019.a. märtsikuus paigaldama objektile Norras (ABB Kvilldal hoone ehitus) ning siis ilmnes ka kruvide puudus (värv tuli kruvide paigaldamisel kruvidelt maha). Seega ei olnud hagejal isegi mitte teoreetiliselt võimalik sellist varjatud puudust enne 2019.a. märtsikuud avastada, sest puudus ilmnes esimest korda alles kruvide paigalduse käigus. Hageja on seisukohal, et kruvide mittekvaliteetsus, hagejale kahju tekkimine ja kahju suurus on tõendatud. Hagejale müüdud kruvid ei vastanud vähemalt keskmisele kvaliteedile. Kruvide mittekvaliteetsust tõendab mh Ruukki Construction mittevastavuse aruanne, milles on asutud ühesele seisukohale, et „kinnitusvahenditel (SD3-T15-4,8x19 RR45) siinusplaadil on hälve seoses värviga. Värv tuleb kruvilt väga kergelt lahti, mille tulemusena tuleb värv kruvilt paigalduse käigus ära“ ning „värv tuleb lahti, kruvid ei ole korralikud.“ Kostja vastupidine seisukoht, nagu ei tõendaks eelviidatud aruanne kruvide mittekvaliteetsust, on paljasõnaline ja väär. Kruvide mittekvaliteetsust tõendab mh faktiline asjaolu, et kostja enda töötaja on puuduse olemasolu üheselt hagejale tunnistanud, võttes mh omaks, et vaidlusalust kruvide partiid ei olegi mingil põhjusel värvitud SFS intec ́i tehases. Asjaolu, et 2018.a. septembris kostja poolt hagejale müüdud kruvide tõttu tekkis hagejale kahju hagis toodud summas (so summas 16 522,50 eurot), on üheselt tõendatud. Ruukki Construction mittevastavuse aruanne tõendab, et objekti tellija on esiteks nõudnud mittekvaliteetsete kruvide väljavahetamist, teiseks, et mittekvaliteetsete kruvide väljavahetamisega seotud kulud olid kokku 16 147,50 eurot ja kolmandaks, et tekkinud kulud hüvitab hageja. Hageja leiab, et ei ostnud ebasobivaid kruve. Kostja seisukoht hageja seisukohale Kostja jääb oma seisukoha juurde, et hageja ei ole kostjale teatanud ostetud kruvide väidetavatest puudustest mõistliku aja jooksul. Samuti on kostja hinnangul tõendamata kahju tekkimine ja kahju hüvitamise eeldused. Poolte kirjavahetusest ega sellele lisatud fotodest ei nähtu ei puuduse esinemist ega puuduse omaksvõttu. Kostja ei ole puuduse esinemist üheski hagejale saadetud kirjas ega muus dokumendis tunnistanud. Kostja hinnangul ei ole hageja kostja raske hooletuse esinemist tõendanud. Kostja leiab, et ei pidanudki hagejat kruvide teises tehases värvimisest teavitama ning kruvide värvimine teises tehases ei saa tõendada

seda, et kruvid olid ebakvaliteetsed. Isegi juhul kui kostja müüdud kaup oleks olnud ebakvaliteetne, ei saanuks see asjaolu põhjustada hagejale kahju, sest kahju tekkis hoopis sellest, et hageja ostis ebasobivad kruvid. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud asjas esitatud seisukohtade ja kirjalike tõenditega, kuulanud pooled ja tunnistajad ära kohtuistungil ning uurinud igakülgselt, täielikult ja objektiivselt kõik tõendeid ja hinnanud neid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ning tõendatud ja tuleb rahuldada täies ulatuses. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. TsMS § 232 lg 1 kohaselt hindab kohus seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte. TsMS § 438 kohaselt otsuse tegemisel hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Pooltel puudub vaidlus selles, et poolte vahel oli 2018 septembris suuliselt sõlmitud müügileping, mille alusel müüs kostja hagejale 27 000 värvitud kruvi müügihinnaga 3240 eurot. Kruvid anti hagejale üle 2018 oktoobris. Kruvid paigaldati hageja poolt Norras asuvale objektile 2019 märtsikuus. Pooled vaidlevad selle üle, kas müüdud kruvid vastasid pooltevahelise müügilepingu tingimustele, kas hageja on õigeaegselt teavitanud kostjat kruvide võimalikest puudustest ja kas kostja peab hagejale tekkinud kahju hüvitama. Samuti vaidlevad pooled kahju suuruse üle. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 208 lg 1 kohaselt asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 217 lg 1 kohaselt peab ostjale üleantav asi vastama lepingutingimustele mh kvaliteedi osas. VÕS § 217 lg 2 p 1 järgi ei vasta asi muu hulgas lepingutingimustele, kui sellel ei ole kokkulepitud omadusi. VÕS § 217 lg 2 p 2 järgi ei vasta müüdud asi lepingutingimustele lisaks ka siis, kui asi ei sobi otstarbeks, milleks ostja seda vajab või milleks seda liiki asju tavaliselt kasutatakse. Teistsuguse kokkuleppeta peab müüja tagama ostjale üldjuhul vähemasti keskmise kvaliteediga müügieseme ja vastutab selle puuduste eest, isegi kui ta neist ei teadnud (Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-04, p 24).

VÕS § 218 lg 1 kohaselt müüja vastutab asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui mittevastavus on olemas juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko ülemineku ajal ostjale, isegi kui mittevastavus ilmneb hiljem. Kostja on esile toonud, et kostja ei vastuta võimalike puudustega kruvide eest, kuna hageja ei ole kostjat müügilepingu rikkumisest mõistliku aja jooksul teavitanud, kuivõrd kostja andis kauba üle oktoobris 2018, kuid hageja teavitas kostjat kruvide puudustest 11.04.2019. Kostja tõi esile kostja müügi- ja tarnetingimused, mille kohaselt tuleb kauba puudustest teatada 8 päeva jooksul alates kauba kättesaamisest. VÕS § 219 lg 1 kohaselt kui ostja on müügilepingu sõlminud oma majandus- või kutsetegevuses, peab ta ostetud asja viivitamata üle vaatama või üle vaadata laskma. VÕS § 220 lg 1 kohaselt ostja peab teatama asja lepingutingimustele mittevastavusest müüjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta asja lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. Kohus leiab, et kuivõrd pooled olid sõlminud suulise müügilepingu ja pooltevahelisest kirjavahetusest ei nähtu, et pooled oleksid selles lepingueelselt käsitlenud kostja müügi- ja tarnetingimuste kohaldumist pooltevahelisele müügilepingule, siis ei kohaldu need käesoleval juhul. Lisaks leiab kohus, et isegi juhul, kui need kohalduksid käesolevalt, siis on viidatud tingimuse näol tegemist VÕS § 42 lg 1 säestatud tühise tüüptingimusega, kuna see kahjustab teist poolt ebamõistlikult, piirates müüja vastutust puudustega kauba eest ebamõistlikus ulatuses. Riigikohus on korduvalt rõhutanud (nt otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-50-06 p 19), et VÕS § 220 lg 3 puhul tuleb eristada tavapärasel ülevaatamisel avastatavaid puudusi nn varjatud puudustest, s.o lepingutingimustele mittevastavusest, mida ostja ei võinuks avastada asja temalt eeldatava hoolsusega üldiselt väliselt üle vaadates. Hagiavalduse kohaselt ilmnes asjaolu, et kruvidelt koorub värv maha, nende paigaldamisel Norras asuval objektil 2019 märtsis. Kohus leiab, et nimetatut tõendavad tunnistajate ütlused ja ka hageja töötajate E. L. ning R. V. kirjalikud seletused, mis on kooskõlas teiste esitatud tõenditega. V. V. ütlustega on tõendatud, et ka objekti tellija esitas sellesisulise pretensiooni. Asjas on tõendamist leidnud, et hageja on kostjat kruvide puudustest teavitanud koheselt peale puuduste ilmnemist kruvide paigaldamise käigus 2019 märtsis. Kohus leiab, et pooltevaheliste meilisõnumitega ja nendele lisatud fotodega on tõendatud, et müügiesemeks olnud kruvid olid puudustega ja hageja nõudis korduvalt kostjalt lahendusi ning kruvide väljavahetamist. Nimetatu nähtub nii V. V. 26.03.2019, 08.04.2019, P. K. 03.04.2019, 09.04.2019, M. K. 10.04.2019 ja 11.04.2019 meilisõnumist. Ka kostja on esialgu vastuseks hageja töötajate meilisõnumitele kruvidelt värvi koorumise kohta tunnistanud puuduste olemasolu nii P. K. 03.04.3019 meilisõnumis: „Käis siin, võttis kaasa, vandus midagi ja pani minema, tuleb täna jälle, küsin üle, mis seis on, et mis sai valesti minna“ kui ka 09.04.2019 meilisõnumis: „Vana ei oska midagi öelda. Ütles et tooge kruvid tagasi värvib uuesti“. Alles järgnevas kirjavahetuses asus kostja puudusi eitama. Eelnevaga on tõendatud, et hageja on kostjat kruvide puudustest mõistliku aja jooksul teavitanud. Ebaõige on kostja väide, et teda ei kaasatud puuduste tuvastamise protsessi. Kohus leiab, et hageja on VÕS § 220 lg 1 ja lg 2 sätestatut järgides teavitanud kostjat puudustest ja kirjeldanud puudusi. Samuti on hageja toimetanud kostjale puudustega kruvide näidised, millise asjaolu on kostja menetluse käigus 08.03.2020 menetlusdokumendis omaks võtnud. Seega oli kostjal võimalik ka puudustega kruvidega tutvuda. Hagejal ei ole kohustust toimetada kostja Norra objektile puuduste tuvastamiseks. Riigikohus on rõhutanud, et müüja ei saa jääda ootama ostja täiendavaid ettepanekuid, vaid peab olema ise aktiivne (Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-11-10, p 11).

Kohus leiab, et vaidlusaluste kruvide olulised puudused ja värvi koorumise põhjused on tõendatud TalTech Mehaanika ja Metroloogia Katselabori eksperdi P. P. 03.05.2021 katseprotokolliga nr 198-21 ning sellele lisatud fotodega, mille kohaselt on kruvide värvkate ebakvaliteetne ja ei vasta tavapärasele kvaliteedile. Värvkattel on väga selgelt adhesiooni probleem ehk kate ei ole kruvi küljes kinni ja eemaldub sealt väga kergelt. Värvkate eemaldub kruvi tavapärasel kasutamisel ja kruvi ei ole võimalik kinnitada selliselt, et kate ei eemalduks. Märgitud on, et niisuguses ulatuses katte eemaldumine tavapärases kasutuses on tingitud väga halvast adhesioonist ja värvkatte paksusest. Värvkatte kvaliteedi probleem on tekkinud kruvi tootmises tsinkimise või värvimise protsessis. Värvkate on eemaldunud osaliselt koos tsingiga ja tsinkkatte vahelt, mis võib viidata ebakvaliteetsele tsinkimisele või värvimise protsessile. Võimalik on ka vale värvi ja/või sellele eelnenud eeltöötluse protsessi kasutamine. Kohus leiab, et eelnevaga on üheselt tõendatud kruvide tootmisel tekkinud puudused ja ümber lükatud ka kostja väited selle kohta, nagu oleks kruvidelt värvi koorumine olnud tingitud ebasobivatest töövõtetest ja/või – vahenditest. Asjatundja on leidnud, et probleem on tekkinud kruvide tootmises. Ruukki Construction 13.03.2019 mittevastavuse aruandes on märgitud, et kinnitusvahenditel (SD3-T15-4,8x19 RR45) siinusplaadil on hälve seoses värviga. Värv tuleb kruvilt väga kergelt lahti, mille tulemusena tuleb värv kruvilt paigalduse käigus ära. Seega tõendab eeltoodu nii seda, et kruvid olid puudustega kui ka seda, et värv koorus paigalduse käigus. Samuti tõendab antud asjaolu Ruukki Construction Oy esindaja J. S. 22.02.2021 meilisõnum, millest nähtub, et töömaal tuvastati, et värv tuleb kruvidelt maha ka küünega kraapides. 24.04.2019 meilisõniumiga on J. S. märkinud: „ Kruvide värvimine ei vasta kvaliteedinõuetele. Nõuame defektse tarne hüvitamist.“ Asjaolu, et antud isik on Ruukki Construction Oy töötaja ja projektijuht, on tõendatud Ruukki Constrution Oy 13.03.3019 mittevastavuse aruandega ja hageja ning Ruukki Construction Oy vahelisest alltöövõtulepingu läbirääkimiste 16.08.2018 koosoleku protokolli avalehega. Seega oli ta pädev isik nii puudustest teavitamiseks kui ka kahunõude esitamiseks. Kohus leiab, et eelnevaga on tõendatud, et antud kruvid ei olnud kvaliteetsed ning olid oluliste varjatud puudustega, kuivõrd visuaalsel vaatlusel kruvide värviprobleemid nähtavad ei olnud. Kuivõrd värv koorus maha paigalduse käigus, ilmnesid samas ka müügieseme puudused ning kruvid tuli seetõttu objektil välja vahetada. Kohus on seisukohal, et kostja väited selle kohta, et kruvid vahetati välja tellija nõudmisel ebaõige keskkonnaklassi tõttu, on paljasõnalised ja tõendamata ning vastuolus asjas esitatud teiste tõenditega. Eelneva tõttu ei ole asjakohased kostja poolt esitatud kruvide keskkonnaklassi puudutavad tõendid, mistõttu jätab kohus need tähelepanuta. Seega vastutab kostja hagejale pooltevahelise müügilepingu alusel müüdud kruvide puuduste eest. VÕS § 101 lg 1 p 3 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kahju hüvitamist. VÕS § 101 lg 2 kohaselt võlausaldaja võib kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Eelkõige ei võta kohustuse rikkumisest tuleneva õiguskaitsevahendi kasutamine võlausaldajalt õigust nõuda kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. VÕS § 115 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. VÕS § 127 lg 1 kohaselt kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 128 lg 1 kohaselt hüvitamisele kuuluv kahju

võib olla varaline või mittevaraline. VÕS § 128 lg 2 kohaselt varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. VÕS § 128 lg 3 kohaselt otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Hageja palub tekkinud kahju hüvitada summas 16 522,50 eurot. Kohus leiab, et nimetatud kahju tekkimine on tõendatud Ruukki Construction Oy mittevastavuse aruandega, mille kohaselt nõudis viimane hagejalt puudustega kruvide väljavahetamisega kaasnenud kahju hüvitamist kokku summas 16 147,50 eurot, so uute kruvide maksumus summas 3217,50 eurot, Ruukki Construction Oy kulutused seoses kruvide väljavahetamisega summas 6750 eurot, Ruukki Construction Oy kulud seoses lisandunud paigaldusajaga (1 kuu) summas 6180 eurot). Asjaolu, et antud kahju hüvitis ei ole üle paisutatud, on mõistliku suurusega ja vastab turutingimustele, on tõendatud Katuse Plekid OÜ 22.03.2021 hinnapakkumisega nr 2203211 summas 16 368 eurot ja Winroof OÜ 23.03.2021 hinnapakkumisega nr 1247 summas 17 604 eurot, mis on 22.03.2021 I. O. poolt tellitud meilisõnumi alusel samade tööde kohta, mis tulid teostada hageja Norra objektil, kuhu puudustega kruvid paigaldati ja hiljem eemaldada tuli. Kohus leiab, et tunnistajate M. R. ja V. V. ütlustega on tõendamist leidnud ka asjaolu, et puudustega kruvide paigaldamise jätkamine oli vajalik suurema kahju ärahoidmiseks. Nimetatud tunnistajad andsid ütlusi selle kohta, et töödega tuli jätkata, et vältida tööde teostamiseks ettenähtud ajagraafikust mittekinnipidamist ja selle rikkumisega kaasnevaid trahve. Samuti ei olnud teada, mis kruvidest edaspidi saama pidi, millises ulatuses need eemaldada tuleb. Kohus arvestab siinjuures ka asjaoluga, et kostja ei andnud hagejale mingeid selgitusi, miks kruvidelt värv koorub, ega otsinud lahendust tekkinud olukorrale vaatamata asjaolule, et hageja oli meilisõnumites kostja tähelepanu juhtinud sellega seonduvalt kulude suurenemisele. Kohus leiab, et kohtumenetluse-eelsete menetluskulude hüvitamise nõue summas 375 eurot on samuti põhjendatud. VÕS § 128 lõike 3 kohaselt hõlmab kohustuse rikkumisega tekitatud ja hüvitamisele kuuluv kahju ka kulusid kahjuhüvitise saamiseks, muu hulgas kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Kohtupraktikas on leitud, et üldjuhul tuleb professionaalset õigusabi kohtueelses menetluses pidada mõistlikuks ja õigusabile tehtud kulud tuleb VÕS § 128 lõike 3 alusel hüvitada (RKTKo 3-2-1-79-08, RKTKo 3-2-1-19-13, p 11; RKTKo 3-2-1-138-10, p 29). Riigikohus on lahendis 3-2-1-5-13, p 50 leidnud, et kohtumenetluses hüvitamisele mittekuulutavate õigusabikulude hüvitamist võib nõuda VÕS § 115 lõike 1 ja § 128 lõike 3 alusel. Riigikohus leidis, et advokaadi kaasamine kohtueelsetele läbirääkimistele võib kokkuleppe saavutamisele kaasa aidata ning samuti aitab see pooli valmistuda kohtuvaidluseks. Kohtueelsete õigusabikulude suurus summas 375 eurot on tõendatud Advokaadibüroo Lillo ja Partnerid 14.02.2020 ja 05.07.2020 arvetega ja 01.07.2020 esitatud pretensiooni ning 12.02.2020 täiendava selgitusega, milles hageja nõudis kostjalt tekkinud kahju hüvitamist. Kostja hageja õigusabikulude suurusele vastuväiteid esitanud ei ole. Eelneva alusel leiab kohus, et kostjapoolse lepingurikkumise tulemusena on hagejale tekkinud kahju, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Kokku tuleb kostjalt hageja kasuks kahju hüvitamiseks välja mõista 16 522,50 eurot. Hageja nõuab kostjalt ka viivise väljamõistmist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni

kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. VÕS § 113 lg 2 kohaselt kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, muu hulgas kahju hüvitamise või alusetu rikastumise väljaandmise või taganemisest tuleneva väljaandmise nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi või maksekäsu kiirmenetluse avalduse. VÕS § 94 lg 1 kohaselt kui kohustuselt tuleb vastavalt 7 seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Eest Panga poolt Ametlikes Teadaannetes avaldatu kohaselt oli Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär perioodil alates 01.01.2019 kuni käesoleva ajani 0,00% aastas. VÕS § 113 lg 1 ja § 94 lg 1 kohaselt on seega viivise määr alates 01.01.2019 kuni käesoleva ajani 0,022% päevas (8% aastas). Hageja 01.07.2019 pretensiooniga on tõendatud, et hageja nõudis kostjalt kahjuhüvitise tasumist hiljemalt 08.07.2019, mistõttu on hageja nõue muutunud 09.07.2019 sissenõutavaks. Kuivõrd kostja hageja nõuet täitnud ei ole, on kostja alates 09.07.2019 viivituses, mistõttu tuleb kostjalt kahju hüvitise summalt 16 522,50 eurot VÕS § 113 lg 2 alusel viivis alates 09.07.2019 kuni kahju hüvitise hagejale tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras välja mõista. Viivise arvestust ( 09.07.2019-28.08.2020 kokku 417 päeva X 3,63495 eurot päevas) ei ole kostja vaidlustanud. Menetluskulude jaotus ja menetluskulude kindlaksmääramine TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 174 lg 2 järgi määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 162 lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi rahuldamise tõttu tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda. Kohtu hinnangul ei esine asjaolusid, mis annaksid alust kõrvale kalduda menetluskulude jaotamisel TsMS § 162 lg 1 sätestatust. Hageja menetluskulude rahaline suurus määratakse kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist (TsMS § 177 lg 1 p 2). /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Mõtsnik Kohtunik

Tallinna Ringkonnakohtu 22.04.2022 kohtuotsusega on osaliselt tühistatud Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja 27.08.2021 kohtuotsus.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.