Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Ele Liiv ja Peeter Pällin
Otsuse tegemise aeg ja koht
22.04.2022, Tallinn
Kohtuasja number
2-20-12498
Kohtuasi
OÜ Inmarx Partners hagi SFS intec Oy (Eesti filiaali kaudu) vastu kahju hüvitamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 27.08.2021 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
SFS intec Oy apellatsioonkaebus
Kaebuse hind
19 368.66 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja OÜ Inmarx Partners (registrikood 10946126), lepinguline esindaja vandeadvokaat Rainer Kuulme Kostja SFS intec Oy (Eesti filiaali kaudu, registrikood 10640019), lepinguline esindaja vandeadvokaat Raul Ainla
Menetluse liik
Kirjalik menetlus poolte nõusolekul
RESOLUTSIOON
1.Harju Maakohtu 27.08.2021 otsus tühistada osas, milles maakohus rahuldas hagi suuremas summas kui põhivõlg 10 342.50 eurot ja sellelt summalt arvestatud viivisvõlgnevus. Teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta hagi osaliselt rahuldamata.
2.Otsuse tervikresolutsioon kehtib järgmises sõnastuses: 1) Hagi rahuldada osaliselt. 2) Mõista SFS intec Oy-lt välja OÜ Inmarx Partners kasuks kahjuhüvitis 10 342.50 eurot. 3) Mõista SFS intec Oy-lt välja OÜ Inmarx Partners kasuks 22.04.2022 seisuga sissenõutavaks muutunud viivisvõlgnevus 2307.65 eurot.
2-20-12498 4) Mõista SFS intec Oy-lt välja OÜ Inmarx Partners kasuks alates 23.04.2022 sissenõutavaks muutuv viivis põhivõla 10 342.50 eurot tasumisega viivitamise korral võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhivõla täieliku tasumiseni.
4.Apellatsioonimenetluse kulud maa- ja apellatsioonikohtus jätta 37% ulatuses hageja ja 63% ulatuses kostja kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus. Hüvitamisele kuuluvad menetluskulud määrab rahaliselt kindlaks asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul peale ringkonnakohtu otsuse jõustumist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja asjaolud
1.Hageja esitas 28.08.2020 hagi kostja vastu kahju hüvitamiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmiti poolte vahel 2018. a septembris suuline müügileping, mille alusel müüs kostja hagejale 27 000 värvitud kruvi hinnaga 3240 eurot. Hageja tasus ostuhinna ja paigaldas kruvid Norras (ABB Kvilldal hoone ehitusel) 2019. a märtsis. Paigaldamise käigus ilmnes, et kruvid on puudusega – neilt koorus paigalduse käigus maha värv. Puudus tuvastati vähemalt 80% kruvidest. Hageja teavitas kostjat koheselt, edastades fotod puudusega kruvidest, samuti esitas nõude kas puudus kõrvaldada või kruvid väljavahetada. Kostja ei osanud kruvide värvi halba kvaliteeti selgitada ega olnud valmis andma garantiid, et nendel kruvidel, millel seni mahakoorumist ei ilmnenud, ei teki seda probleemi tulevikus. Seetõttu nõudis objekti tellija hagejalt kogu kruvide partii väljavahetamist kvaliteetsete vastu.
2.Kostja keeldus 03.05.2019 kruvide väljavahetamisest, viidates, et müügi- ja tarnetingimuste kohaselt on pretensioon esitatud hilinenult. Hageja on seisukohal, et pooled ei leppinud kokku, et müügilepingule kohalduks kostja müügi- ja tarnetingimused. Lisaks on kostja poolt osundatud tingimuse, et kauba puudusest tuleb teada anda 8 päeva jooksul alates kauba kättesaamisest, näol tegemist võlaõigusseaduse (VÕS) § 42 lõike 1 kohaselt tühise tüüptingimusega, kuna see kahjustab ostjat ebamõistlikult, piirates müüja vastutust puudusega kauba eest ebamõistlikus ulatuses. Hageja teavitas kostjat koheselt peale puuduse ilmnemist. Puudus ilmnes esimest korda alles kruvide paigaldamise käigus 2019. a märtsis. Hageja vaatas kruvid üle koheselt peale nende kättesaamist 19.10.2018, aga tegemist oli varjatud puudusega, mida ei olnud võimalik tuvastada visuaalsel vaatamisel.
2-20-12498
3.Objekti tellija (Ruukki Construction) esitas hagejale puudusega kruvide tõttu kahju hüvitamise nõude, millega nõudis väljavahetamisega kaasnenud kahju hüvitamist kokku 16 147.50 eurot, s.o uute kruvide maksumus 3217.50 eurot, tellija kulutused seoses kruvide väljavahetamisega 6750 eurot, tellija kulud seoses lisandunud paigaldusajaga (1 kuu) 6180 eurot. Kahju summa on tellija poolt kinni peetud hagejale tasumisele kuuluvatest töövõtulepingujärgsetest maksetest.
4.Õigusabi saamiseks ja kahju kostjalt sissenõudmiseks pöördus hageja advokaadibüroo (AB) Lillo & Partnerid poole, millega seoses tekkisid hagejal kulutused õigusabile kostjale pretensioonide esitamisel 375 eurot. Hageja esitas kostjale 01.07.2019 pretensiooni kahju hüvitamiseks ja 12.02.2020 täiendava selgituse, kuid vaatamata sellele keeldus kostja kahju hüvitamisest.
5.Mittekvaliteetsete kruvide tõttu on hagejale tekkinud kahju kokku 16 522.50 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista kahju hüvitise 16 522.50 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 1515.77 eurot ja edasiulatuva viivise võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
6.2019. a märtsis andis hageja kostjale koheselt ilmnenud puudusest teada, kirjeldades mh täpselt puuduse olemust ja nõudes korduvalt ka kruvide asendamist. Kostja tunnistas 2019. a märtsis puuduse olemasolu, andes teada, et ei oska öelda põhjusi, mis selle partii värvimisel valesti läks. Puudus tekkis kostja raske hooletuse tõttu, mistõttu saab hageja lepingutingimustele mittevastavusele tugineda ka juhul, kui ta ei oleks kostjat õigeaegselt teavitanud. Enne ega pärast vaidlusaluse partii ostu ei ole paigaldamisel (samade töötajate poolt ja samade paigaldusvahenditega) kostjalt ostetud kruvidel värv maha tulnud. On ilmnenud, et vaidlusalust partiid ei ole värvitud kostja tehases, vaid hagejale teadmata isiku poolt, kelle pädevus sellist tööd teha on selgusetu. Samuti on tuvastamata, millist värvimise meetodit kasutati. Arvestades eelnevat on ilmne, et kruvide puudus on tekkinud kostja raske hooletuse tõttu.
7.Ekslik on kostja seisukoht nagu oleks tõendamata, et hageja avastas kruvide puuduse alles 2019. a märtsis. Asjaolu on tõendatud töötajate meilisõnumitega. Hageja töötajate sõnumitest nähtub üheselt, et kostjalt ostetud kruve asuti alles 2019. a märtsikuus paigaldama ning siis ilmnes puudus. Seega ei olnud hagejal võimalik puudust enne avastada.
8.Kruvide halb kvaliteet, hagejale kahju tekkimine ja kahju suurus on tõendatud. Kruvid ei vastanud vähemalt keskmisele kvaliteedile, mida tõendab mh hageja tellija aruanne. Selles asuti üheselt seisukohale, et „kinnitusvahenditel (SD3-T15-4,8x19 RR45) siinusplaadil on hälve seoses värviga. Värv tuleb kruvilt väga kergelt lahti, mille tulemusena tuleb värv kruvilt paigalduse käigus ära“ ning „värv tuleb lahti, kruvid ei ole korralikud.“ Kruvide ebakvaliteetsust tõendab mh asjaolu, et kostja enda töötaja on puuduse olemasolu üheselt hagejale tunnistanud, võttes mh omaks, et vaidlusalust kruvide partiid ei olegi mingil põhjusel värvitud kostja tehases.
9.Tekkinud kahju suurus on tõendatud. Hageja tellija mittevastavuse aruanne tõendab, et objekti tellija nõudis mittekvaliteetsete kruvide väljavahetamist ja sellega seotud kulu oli kokku 16 147.50 eurot ja tekkinud kulud hüvitas hageja. Hageja leiab, et ei ostnud ebasobivaid kruve.
2-20-12498 Kostja seisukohad
10.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta menetluskulud hageja kanda.
11.Hageja ei teatanud puudusest mõistliku aja jooksul. Tõendamata on, et hageja avastas puuduse alles 2019. a märtsis. Kahju tekkimine on tõendamata. Mittevastavuse aruanne ei tõenda, et kostja müüdud kruvid ei olnud kvaliteetsed. Kuna kostjat puuduse tuvastamisele ei kaasatud ning esitatud ei ole tõendit puuduse, selle tekkepõhjuse, ulatuse ning tekkinud kahju kohta, ei saa kostja puuduse esinemisega nõustuda. Ühe foto põhjal, millel on 3 kruvi, ei saa teha järeldusi kruvide päritolu, esineva puuduse, puuduse tekkepõhjuse ning defektiga kruvide hulga kohta. Paljasõnaline on väide, et kruvidel tuli värvikiht lahti.
12.Isegi juhul kui kostja müüdud kaup oleks olnud ebakvaliteetne, ei saanuks see asjaolu põhjustada hagejale kahju. Kahju tekkis hoopis sellest, et hageja ostis ebasobivad kruvid. Juhul kui 80% kruvidest olid ebakvaliteetselt värvitud, oleks paigaldaja pidanud seda kohe fassaadi paigaldamise alguses märkama ning suurema kahju vältimiseks paigalduse koheselt katkestama. Nii kruvide paigaldamine kui eemaldamine tekitavad kulu ning seda oleks pidanud paigaldaja ette nägema.
13.Juhul kui leiab tõendamist väide, et kostjalt ostetud kruvidelt tuli paigaldamisel värv maha, on kõige tõenäolisem põhjus vale paigaldamise tehnoloogia ja/või valede tööriistade või töövõtete kasutamine. Värv võib kruvilt maha tulla kõige tõenäolisemalt siis, kui kruvide paigaldamisel kasutatakse vale tööriista. Kruvide sertifikaadis on kirjas, et puurkruve ei paigaldata impulsstrelliga ning see asjaolu pidi paigaldajal kui majandustegevuses tegutseval isikul teada olema. Õige tööriist oleks kruvide paigaldamisel olnud sügavuspiirikuga trell.
14.Kostja ei saa olla väidetava kahju eest vastutav, sest sõltumata kruvide värvidefektist, tuli ostetud kruvid niikuinii välja vahetada. Seda seetõttu, et projekteerija oli eksinud kruvide valimisel keskkonnaklassi osas või eksis hageja ise kruvide valimisel. Hageja ostis ebasobivad kruvid. Ka hageja tellija ei märganud, et tegemist on valesse keskkonnaklassi kuuluvate kruvidega. Seega tuli kruvid niikuinii välja vahetada ning peatöövõtja telliski 15.05.2019 kostjalt kattuva koguse teise keskkonnaklassi kruve, mis vastasid merekliima jaoks kehtestatud keskkonnaklassile.
15.Tõendamata kahju hüvitamise eeldused. Poolte kirjavahetusest ega sellele lisatud fotodest ei nähtu puuduse esinemist ega selle omaksvõttu. Kostja ei ole puuduse esinemist üheski hagejale saadetud kirjas ega muus dokumendis tunnistanud. Hageja ei ole kostja raske hooletuse esinemist tõendanud. Kostja ei pidanud hagejat kruvide teises tehases värvimisest teavitama ning kruvide värvimine teises tehases ei tõenda värvi ebakvaliteetsust. Maakohtu otsus
16.Maakohus rahuldas hagi ja jättis menetluskulud kostja kanda.
17.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lõike 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama sätte lõike 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lõike 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lõike 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool
2-20-12498 võtab selle omaks ning lõike 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. TsMS § 232 lõike 1 kohaselt hindab kohus seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte. TsMS § 438 kohaselt otsuse tegemisel hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.
18.Pooltel puudub vaidlus, et 2018. a septembris sõlmitud suulise müügilepingu alusel müüs kostja hagejale 27 000 värvitud kruvi hinnaga 3240 eurot. Kruvid anti hagejale üle 2018. a oktoobris. Kruvid paigaldati hageja poolt Norras asuvale ehitusobjektile 2019. a märtsis.
19.Pooled vaidlevad, kas müüdud kruvid vastasid müügilepingu tingimustele, kas hageja on õigeaegselt teavitanud kostjat kruvide võimalikest puudustest ja kas kostja peab hagejale tekkinud kahju hüvitama. Samuti vaidlevad pooled kahju suuruse üle.
20.VÕS § 208 lõike 1 kohaselt asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. VÕS § 76 lõike 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sh täitmisega viivitamine. VÕS § 217 lõike 1 kohaselt peab ostjale üleantav asi vastama lepingutingimustele mh kvaliteedi osas. VÕS § 217 lõike 2 punkti 1 järgi ei vasta asi mh lepingutingimustele, kui sel ei ole kokkulepitud omadusi. Sama sätte punkti 2 järgi ei vasta müüdud asi lepingutingimustele lisaks ka siis, kui see ei sobi otstarbeks, milleks ostja seda vajab või milleks seda liiki asju tavaliselt kasutatakse. Teistsuguse kokkuleppeta peab müüja tagama ostjale üldjuhul vähemasti keskmise kvaliteediga müügieseme ja vastutab selle puuduste eest, isegi kui ta neist ei teadnud (Riigikohtu otsus nr 3-2-1-115-04, punkt 24). VÕS § 218 lõike 1 kohaselt müüja vastutab asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui mittevastavus on olemas juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko ülemineku ajal ostjale, isegi kui mittevastavus ilmneb hiljem.
21.Kostja on esile toonud, et ei vastuta võimaliku puudusega kruvide eest, kuna hageja ei ole kostjat müügilepingu rikkumisest mõistliku aja jooksul teavitanud, kuivõrd kostja andis kauba üle oktoobris 2018, kuid hageja teavitas puudustest 11.04.2019. Kostja tõi esile enda müügi- ja tarnetingimused, mille kohaselt tuleb puudustest teatada 8 päeva jooksul alates kauba kättesaamisest.
22.VÕS § 219 lõike 1 kohaselt kui ostja on müügilepingu sõlminud oma majandus- või kutsetegevuses, peab ta ostetud asja viivitamata üle vaatama või üle vaadata laskma. VÕS § 220 lõike 1 kohaselt ostja peab teatama asja lepingutingimustele mittevastavusest müüjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta asja lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. Kohus leiab, et kuivõrd pooled olid sõlminud suulise müügilepingu ja pooltevahelisest kirjavahetusest ei nähtu, et nad oleksid selles lepingueelselt käsitlenud kostja müügi- ja tarnetingimuste kohaldumist, ei kohaldu need käesoleval juhul. Lisaks leiab kohus, et isegi juhul, kui need kohalduksid, on viidatud tingimuse näol tegemist VÕS § 42 lõikes 1 sätestatud tühise tüüptingimusega, kuna see kahjustab teist poolt ebamõistlikult, piirates müüja vastutust puudustega kauba eest ebamõistlikus ulatuses. Riigikohus on korduvalt rõhutanud (nt otsus nr 3-2-1-50-06, punkt 19), et VÕS § 220 lõike 3 puhul tuleb eristada tavapärasel ülevaatamisel avastatavaid puudusi nn varjatud puudustest, s.o lepingutingimustele
2-20-12498 mittevastavusest, mida ostja ei võinuks avastada asja temalt eeldatava hoolsusega üldiselt väliselt üle vaadates. Hagiavalduse kohaselt ilmnes asjaolu, et kruvidelt koorub värv maha, nende paigaldamisel Norras asuval objektil 2019. a märtsis. Kohus leiab, et nimetatut tõendavad tunnistajate ütlused ja hageja töötajate EL ning RV kirjalikud seletused, mis on kooskõlas teiste esitatud tõenditega. VV ütlustega on tõendatud, et ka objekti tellija esitas sellesisulise pretensiooni. Asjas on tõendamist leidnud, et hageja on kostjat kruvide puudusest teavitanud koheselt peale puuduse ilmnemist paigaldamise käigus 2019. a märtsis. Kohus leiab, et pooltevaheliste meilisõnumitega ja nendele lisatud fotodega on tõendatud, et müügiesemeks olnud kruvid olid puudusega ja hageja nõudis korduvalt kostjalt lahendusi ning kruvide väljavahetamist. Nimetatu nähtub VV 26.03.2019 ja 08.04.2019, PK 03.04.2019 ja 09.04.2019 ning MK 10.04.2019 ja 11.04.2019 meilisõnumitest. Ka kostja on esialgu vastuseks hageja töötajate meilisõnumitele kruvidelt värvi koorumise kohta tunnistanud puuduse olemasolu nii PK 03.04.3019 meilisõnumis: „Käis siin, võttis kaasa, vandus midagi ja pani minema, tuleb täna jälle, küsin üle, mis seis on, et mis sai valesti minna“ kui 09.04.2019 meilisõnumis: „Vana ei oska midagi öelda. Ütles et tooge kruvid tagasi värvib uuesti“. Alles järgnevas kirjavahetuses asus kostja puudusi eitama.
23.Eelnevaga on tõendatud, et hageja on kostjat kruvide puudusest mõistliku aja jooksul teavitanud. Ebaõige on väide, et kostjat ei kaasatud puuduse tuvastamise protsessi. Kohus leiab, et hageja on VÕS § 220 lõigetes 1 ja 2 sätestatut järgides teavitanud kostjat puudusest ja kirjeldanud seda. Samuti on hageja toimetanud kostjale puudusega kruvide näidised, millise asjaolu on kostja menetluse käigus 08.03.2020 menetlusdokumendis omaks võtnud. Seega oli kostjal võimalik puudusega kruvidega tutvuda. Hagejal ei ole kohustust toimetada kostja Norra objektile puuduse tuvastamiseks. Riigikohus on rõhutanud, et müüja ei saa jääda ootama ostja täiendavaid ettepanekuid, vaid peab olema ise aktiivne (Riigikohtu otsus nr 3-2-1-11-10, punkt 11).
24.Kohus leiab, et vaidlusaluste kruvide olulised puudused ja värvi koorumise põhjused on tõendatud TalTech Mehaanika ja Metroloogia Katselabori eksperdi PP 03.05.2021 katseprotokolliga nr 198-21 ning sellele lisatud fotodega, mille kohaselt on kruvide värvkate ebakvaliteetne ega vasta tavapärasele kvaliteedile. Värvkattel on väga selgelt adhesiooni probleem ehk kate ei ole kruvi küljes kinni ja eemaldub sealt väga kergelt. Värvkate eemaldub kruvi tavapärasel kasutamisel ja kruvi ei ole võimalik kinnitada selliselt, et kate ei eemalduks. Märgitud on, et niisuguses ulatuses katte eemaldumine tavapärases kasutuses on tingitud väga halvast adhesioonist ja värvkatte paksusest. Värvkatte kvaliteedi probleem on tekkinud kruvi tootmises tsinkimise või värvimise protsessis. Värvkate on eemaldunud osaliselt koos tsingiga ja tsinkkatte vahelt, mis võib viidata ebakvaliteetsele tsinkimise või värvimise protsessile. Võimalik on ka vale värvi ja/või sellele eelnenud eeltöötluse protsessi kasutamine. Kohus leiab, et eelnevaga on üheselt tõendatud kruvide tootmisel tekkinud puudused ja ümber lükatud kostja väited, nagu oleks kruvidelt värvi koorumine olnud tingitud ebasobivatest töövõtetest ja/või -vahenditest. Asjatundja on leidnud, et probleem on tekkinud kruvide tootmises.
25.Ruukki Construction Oy 13.03.2019 mittevastavuse aruandes on märgitud, et kinnitusvahendite (SD3-T15-4,8x19 RR45) siinusplaadil on hälve seoses värviga; värv tuleb kruvilt väga kergelt lahti, mille tulemusena tuleb värv kruvilt paigalduse käigus ära. Seega tõendab eeltoodu nii seda, et kruvid olid puudusega kui seda, et värv koorus paigalduse käigus. Samuti tõendab antud asjaolu Ruukki Construction Oy esindaja JS 22.02.2021 meilisõnum, millest nähtub, et töömaal tuvastati, et värv tuleb kruvidelt maha ka küünega kraapides. 24.04.2019 meilisõnumis on JS märkinud: „ Kruvide värvimine ei vasta kvaliteedinõuetele. Nõuame defektse tarne hüvitamist.“ Asjaolu, et antud isik on Ruukki Construction Oy töötaja
2-20-12498 ja projektijuht, on tõendatud Ruukki Constrution Oy 13.03.3019 mittevastavuse aruandega ja hageja ning Ruukki Construction Oy vahelisest alltöövõtulepingu läbirääkimiste 16.08.2018 koosoleku protokolli avalehega. Seega oli ta pädev isik nii puudusest teavitamiseks kui kahjunõude esitamiseks.
26.Kohus leiab, et eelnevaga on tõendatud, et kruvid ei olnud kvaliteetsed ning olid oluliste varjatud puudustega, kuivõrd visuaalsel vaatlusel kruvide värviprobleemid nähtavad ei olnud. Kuivõrd värv koorus maha paigalduse käigus, ilmnes samas ka müügieseme puudus ning kruvid tuli seetõttu objektil välja vahetada. Kohus on seisukohal, et kostja väited selle kohta, et kruvid vahetati välja tellija nõudmisel ebaõige keskkonnaklassi tõttu, on paljasõnalised ja tõendamata ning vastuolus asjas esitatud teiste tõenditega. Eelneva tõttu ei ole asjakohased kostja poolt esitatud kruvide keskkonnaklassi puudutavad tõendid ja kohus jätab need tähelepanuta. Seega vastutab kostja hagejale pooltevahelise müügilepingu alusel müüdud kruvide puuduse eest.
27.Hageja palub tekkinud kahju hüvitada summas 16 522.50 eurot. Kohus leiab, et nimetatud kahju tekkimine on tõendatud Ruukki Construction Oy mittevastavuse aruandega, mille kohaselt nõudis viimane hagejalt puudustega kruvide väljavahetamisega kaasnenud kahju hüvitamist kokku summas 16 147.50 eurot, s.o uute kruvide maksumus 3217.50 eurot, tellija kulutused seoses kruvide väljavahetamisega 6750 eurot ja seoses lisandunud paigaldusajaga (1 kuu) 6180 eurot. Asjaolu, et kahjuhüvitis ei ole üle paisutatud, on mõistliku suurusega ja vastab turutingimustele, on tõendatud Katuse Plekid OÜ 22.03.2021 hinnapakkumisega nr 2203211 summas 16 368 eurot ja Winroof OÜ 23.03.2021 hinnapakkumisega nr 1247 summas 17 604 eurot, mis on 22.03.2021 Indrek Olli poolt tellitud meilisõnumi alusel samade tööde kohta, mis tuli teostada hagejal Norra objektil, kuhu puudusega kruvid paigaldati ja hiljem eemaldada tuli.
28.Kohus leiab, et tunnistajate MR ja VV ütlustega on tõendamist leidnud, et puudusega kruvide paigaldamise jätkamine oli vajalik suurema kahju ärahoidmiseks. Tunnistajad andsid ütlusi, et töödega tuli jätkata, et vältida tööde teostamiseks ettenähtud ajagraafikust mittekinnipidamist ja selle rikkumisega kaasnevaid trahve. Samuti ei olnud teada, mis kruvidest edaspidi saama pidi, millises ulatuses need eemaldada tuleb. Kohus arvestab siinjuures ka asjaoluga, et kostja ei andnud hagejale mingeid selgitusi, miks kruvidelt värv koorub ega otsinud lahendust tekkinud olukorrale vaatamata asjaolule, et hageja oli meilisõnumites kostja tähelepanu juhtinud sellega seonduvalt kulude suurenemisele.
29.Kohus leiab, et kohtumenetluse eelsete kulude hüvitamise nõue 375 eurot on samuti põhjendatud. VÕS § 128 lõike 3 kohaselt hõlmab kohustuse rikkumisega tekitatud ja hüvitamisele kuuluv kahju ka kulusid kahjuhüvitise saamiseks, mh kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Kohtupraktikas on leitud, et üldjuhul tuleb professionaalset õigusabi kohtueelses menetluses pidada mõistlikuks ja õigusabile tehtud kulud tuleb VÕS § 128 lõike 3 alusel hüvitada (Riigikohtu lahendid nr 3-2-1-79-08, 3-2-1-19-13 (punkt 11), 3-2-1-138-10 (punkt 29)). Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-5-13 (punkt 50) leidnud, et kohtumenetluses hüvitamisele mittekuulutavate õigusabikulude hüvitamist võib nõuda VÕS § 115 lõike 1 ja § 128 lõike 3 alusel. Riigikohus leidis, et advokaadi kaasamine kohtueelsetele läbirääkimistele võib kokkuleppe saavutamisele kaasa aidata ning samuti aitab see pooli valmistuda kohtuvaidluseks. Kohtueelsete õigusabikulude suurus on tõendatud AB 14.02.2020 ja 05.07.2020 arvetega ning 01.07.2020 pretensiooni ja 12.02.2020 täiendava selgitusega, milles hageja nõudis kostjalt tekkinud kahju hüvitamist. Kostja hageja õigusabikulude suurusele vastuväiteid esitanud ei ole.
2-20-12498
30.Eelneva alusel leiab kohus, et kostjapoolse lepingurikkumise tulemusena on hagejale tekkinud kahju, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Kokku tuleb kostjalt hageja kasuks kahju hüvitamiseks välja mõista 16 522.50 eurot.
31.Hageja nõuab kostjalt ka viivise väljamõistmist. Hageja nõue on rahuldatav VÕS § 113 lõigete 1 ja 2 ning TsMS § 367 alusel. 01.07.2019 pretensiooniga on tõendatud, et hageja nõudis kostjalt kahjuhüvitise tasumist hiljemalt 08.07.2019, mistõttu on hageja nõue muutunud 09.07.2019 sissenõutavaks. Kuivõrd kostja hageja nõuet täitnud ei ole, on kostja alates 09.07.2019 viivituses, mistõttu tuleb kostjalt summalt 16 522.50 eurot VÕS § 113 lõike 2 alusel viivis alates 09.07.2019 kuni kahju hüvitise hagejale tasumiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras välja mõista. Viivise arvestust (09.07.2019-28.08.2020 kokku 417 päeva x 3,63495 eurot päevas) ei ole kostja vaidlustanud.
32.TsMS § 162 lõike 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi rahuldamise tõttu tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda. Kohtu hinnangul ei esine asjaolusid, mis annaksid alust kõrvale kalduda menetluskulude jaotamisel TsMS § 162 lõikes 1 sätestatust. Hageja menetluskulude rahaline suurus määratakse kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist (TsMS § 177 lõike 1 punkt 2). Apellatsioonkaebus
33.Kostja palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
34.Maakohus rikkus TsMS § 436 lõiget 1 ja § 442 lõiget 8 ning kohaldas vääralt VÕS § 217 lõiget 2 ja jättis kohaldamata VÕS § 139 lõike 1.
35.Hageja esitas tõendina kahe isiku kirjad, kuid ei taotlenud nende isikute tunnistajatena üle kuulamist. Sisuliselt on tegemist tunnistajate kirjalike ütlustega, kuigi need ei ole nõuetekohaselt (TsMS § 253) vormistatud ning isikud on kirjad koostanud ilmselgelt hageja suuniste järgi. Kirjad on koostanud hageja ise või on need koostatud hageja või tema advokaadi juhiste järgi. Sellele viitavad järgnevad asjaolud: 1) kirjades toodu vastab täpselt hageja tõendamisvajadusele; 2) mõlemad kirjad on koostatud 22.12.2020 ja nende sisu kattub peaaegu täielikult; 3) kirjad on koostatud kirjavigadeta ja keeleliselt korrektselt, mis ei ole ehitustööliste puhul tavaline; 4) hageja ei ole esitanud kohtule päringuid, millised ta saatis töötajatele, et need saaksid tema küsimustele vastata, vaid koostas kohtule suunatud kirjad. Kirjades toodu ei ole usaldusväärne ka seetõttu, et tegemist on hagejast sõltuvate isikutega, samuti põhjusel, et sisuliselt tunnistajaks olevaid isikuid ei ole hoiatatud vastutuse eest, mis kaasneb valeütluste andmisega. Ilmselt isikud ei soovinud kohtusse tunnistama ilmuda, kuna ei julgenud kohtu ees valetunnistusi anda. ELi kiri on digitaalselt allkirjastamata, mis annab aluse kahelda, kas kiri on allkirjastatud tema poolt. Seetõttu tuleb dokument jätta sõltumata muudest asjaoludest tõendina tähelepanuta.
36.Vaatamata väidetavale kruvide defektsuse avastamisele jätkati nende paigaldamist. Kui lugeda hagejale kahju tekkimine tuvastatuks, tuleb asuda seisukohale, et hageja põhjustas ise endale kahju, mida oleks väidetavalt defektsete kruvide paigaldamise lõpetamisega saanud vältida. Sellise kahju eest ei pea kostja VÕS § 139 lõikest 1 tulenevalt vastutama. Hageja väidetest tuleneb, et kruvid paigaldati täies mahus ja et kõik kruvid tuli hiljem eemaldada. Arusaamatuks jääb, miks tuli eemaldada kõik kruvid, sh need 20%, mis ei olnud ebakvaliteetsed. Ei ole eluliselt usutav, et eemaldati ka kruvid, mis ei olnud ebakvaliteetsed.
2-20-12498 Hageja ei ole tõendanud kõigi kruvide eemaldamise põhjust.
37.Hageja väide, et kui ta oleks kruvide paigaldamise kohe pärast defekti märkamist lõpetanud, oleks veelgi suurem kahju tekkinud, on tõendamata ning vastuoluline. Hageja vahetas enda väitel kõik kruvid niikuinii välja. Jääb arusaamatuks, kuidas ta vältis või lootis väidetavalt defektsete kruvide täieliku paigaldamisega veelgi suurema kahju tekkimist vältida.
38.Asjasse puutumatu on hageja väide, et kostja ei vastanud pikema aja jooksul tema päringutele selle kohta, miks kruvidelt värv maha koorub. Samuti, et kostja ei andnud talle teada, kas puudustega on kogu kruvide partii või ainult osa sellest.
39.Hageja ei ole vaatamata nõudmisele puudusega kruve kostjale tagastanud. See oleks võimaldanud tuvastada puuduse ja tellida sõltumatult asjatundjalt arvamuse selle põhjuse kohta. Hageja pahauskne käitumine viitab sellele, et ta soovib kostja arvelt alusetult rikastuda. Juhul kui hageja väidetud kahju oleks tõendatud ning kui esineks kahjukoosseis, tuleks puudusega kruvide paigaldamisest tulenevat kahjuhüvitist vähendada nullini. Hageja väide, et kui ta oleks kruvide paigaldamise kohe pärast defekti märkamist lõpetanud, oleks veelgi suurem kahju tekkinud, on tõendamata. Hageja ju vahetas enda väitel kõik kruvid niikuinii välja. Jääb arusaamatuks, kuidas ta vältis või lootis väidetavalt defektsete kruvide täieliku paigaldamisega veelgi suurema kahju tekkimist vältida.
40.,,Mittevastavuse aruanne" ei tõenda, et kostja müüdud kruvid ei olnud kvaliteetsed. Hageja võib oma lepingupartneriga kokku leppida mida iganes, kuid kostjale see kohustusi ei tekita. Kostjat väidetava puuduse tuvastamisel ei kaasatud ning ei ole esitatud usaldusväärset tõendit puuduse, selle tekke põhjuse, ulatuse ning kahju kohta. Ühe foto põhjal, millel on 3 kruvi, 'ei saa teha järeldusi kruvide päritolu, esineva puuduse, puuduse tekkepõhjuse ega defektiga kruvide hulga kohta. Paljasõnaline väide, et kruvidel tuli värv lahti, ei ole piisav.
41.Kahju tekkimist, selle põhjust ja ulatust ei saa tõendada ka hageja asjatundja arvamus, sest kruvid andis asjatundjale uurimiseks hageja. Nende kruvide tegeliku päritolu kohta puudub usaldusväärne info ning millegagi ei ole tõendatud, et uuritud kruvid olid kostja poolt hagejale müüdud. Usaldusväärseks saaks lugeda asjatundja arvamust ainult siis, kui oleks võimalik selgelt tuvastada, et kruvid kuuluvad kostja müüdud partii hulka.
42.Hageja 22.02.2021 tõendina esitatud kirjavahetus ei saa olla tõend ega ole usaldusväärne. Keegi JS (ei ole võimalik tuvastada, kes see isik on ja kuidas ta on seotud kruvidega) on kinnitanud kellegi MK poolt ette antud asjaolusid ja arvamuse. Päringus ei ole esitatud küsimusi, vaid on toodud kostjale sobivad järeldused ja antud hinnang neile. Kostja hinnangul on eluliselt usutav, et MK kirja sisu on talle hageja nõustaja poolt ette antud. JS kiri ei kvalifitseeru tõendina, sest vastuse koostaja ei ole andnud teavet, vaid kinnitas talle ette antud asjaolud ja arvamuse. Kirja sisu: „Kruvide kvaliteediprobleem ABB Kvilldal töömaal. SFS Intec on keeldunud tunnistamast viga kruvide värvimisel. Sel põhjusel palume kinnitust selle kohta, et ainuke põhjus kruvide (SD3-TJ5-4,8x19 RR45, t66maa ABB Kvilldal) väljavahetamiseks oli kruvide halb kvaliteet, st värv tuleb kruvidelt paigalduse käigus lahti, nagu on esile toodud Sinu saadetud mittevastavuse aruandes 164- REVJ. Juhul kui kruvidel ei oleks olnud eelnimetatud puudust, siis ei oleks Inmarx 'ilt nõutud kruvide väljavahetamist ja kulude hüvitamist.“ JS vastas: „Täpselt nii see oli. Kruvide väljavahetamise algpõhjuseks oli see, et värv tuli kruvipeade ja seibide küljest lahti.“
2-20-12498
43.Winroof OÜ 23.03.2021 pakkumine on küsitud tagantjärgi ja puudub igasugune seos Norra objektiga, kuhu hageja väidetavalt kostjalt ostetud kruvid paigaldas. See dokument ei tõenda hageja poolt väidetavalt tehtud kulutusi.
44.Kostja teatas juba 24.07.2019, et on nõus kohtuvaidluse vältimiseks pakkuma kompromissi, mis seisneb müüdud kruvide maksumuse hüvitamises, aga tingimusel, et ebakvaliteetsed kruvid tagastatakse. Hageja ei olnud kompromissiga nõus ega tagastanud kruve. See annab aluse põhjendatud kahtluseks, et väide kruvide ebakvaliteetsuse kohta ei vasta tõele. Eeltoodut kinnitab asjaolu, et kuigi 13.01.2021 istungil kohus soovitas tungivalt pooltel kompromissi saavutamiseks hageja väitel tema kontoris olevad ebakvaliteetsed kruvid koos üle vaadata, keeldus hageja sellest, esitades tingimuse, et kostja peab enne kruvide ülevaatamist maksma talle 13 000 eurot. Kui kostja lepinguline esindaja teatas 21.01.2021 kirjas, et klient soovib siiski kruvid enne üle vaadata ja pärast hüvitises kokku leppida, tuli hageja lepinguliselt esindajalt 25.01.2021 järsus toonis vastus, et läbirääkimised on lõppenud. Selline käitumine seab kahtluse alla ka hageja asjatundja arvamuse, sest temale uurimiseks esitatud kruvide kuulumine müüdud kruvide partii hulka on eeltoodu valguses eluliselt ülimalt ebausutav.
45.Vaatamata kostja vastuväidetele maakohus otsuses kahju koosseisu elementide esinemist ei analüüsinud. See on kvalifitseeritav otsuse põhjendamiskohustuse rikkumisena.
46.Isegi juhul kui kostja müüdud kaup oleks olnud ebakvaliteetne, tekkis hagejale kahju põhjusel, et ta ostis ebasobivad kruvid. Sellele, et vaidlusalused kruvid ei sobinud välitingimustes kasutamiseks (eriti Norra merelises kliimas) ning et tegemist oli siseruumides kasutatavate kruvidega, juhtis kostja seaduslik esindaja ER tähelepanu juba 09.04.2019 kirjas. Seega oleks tulnud ostetud kruvid niikuinii välja vahetada. Peatöövõtja telliski 15.05.2019 Soomest kattuva koguse teise keskkonnaklassi kruve (roostevabad värvitud kruvid tähisega SX3), mis vastasid merekliima jaoks kehtestatule. Hageja ja Ruuki Construction Oy eksimus kruvide valimisel ongi tegelikuks kahju tekkimise põhjuseks. Eeltoodut tõendab mh see, et kuigi puudus vajadus kõigi kruvide eemaldamiseks, eemaldati hageja väidete kohaselt kõik paigaldatud kruvid.
47.Kruvide keskkonnaklassid on määratletud Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruses (EL) 09.03.2011 määruses nr 305/2011 (Ehitustoodete määrus), milles sätestati ehitustoodete ühtlustatud turustustingimused ning tunnistati kehtetuks nõukogu direktiiv 89/106/EMU. Kostja esitas maakohtus nimetatud määruse ja selgituse selle kohta, Soome standardi koos tõlkega, samuti tõlke Euroopa tehnilise hinnangu kinnistuskruve puudutava osa kohta, ka tõlke tabelist, mis puudutab kinnituskruve ja Euroopa Tehnilise hinnangu ETA-10/0198, samuti asjatundja Ivar Talviku arvamuse. Asjatundja t eat as, et hageja ostetud kruvid ei sobi kasutamiseks välitingimustes ning see oligi nende tegelik väljavahetamise põhjus. Arvamusest tuleneb ka, et hageja poolt hiljem kostjalt Soomes ostetud kruvid sobivad kasutamiseks sel objektil, kus neid kasutati. Asjatundja teatas ka, et kruvide kasutamine keskkonnaklassides on määratud kruvide sertifitseerimise aluseks olevas dokumendis European Assessment Document EAD 330046-01-0602 Fastening screws for metal members and sheeting ja selles dokumendis viidatud keskkonnaklassid C-l ... C5 on määratletud standardis EN-ISO 12944-2 Paints and varnishes - Corrosion protection of steel structures by protective paint systems - Part 2: Classification of environments (ISO 12944-2:2017).
2-20-12498
48.Puuduse tuvastamisele kaasamiseks ei saa nimetada seda, et saadetakse fotod mõnest kruvist ja väidetakse, et mõned kruvid on ka Eestisse toodud. Usaldusväärseid järeldusi saaks teha, kui kostja esindaja oleks kaasatud Norras asuvale objektile kohapealseks vaatluseks, kus oleks olnud võimalik vaadelda fassaadi paigaldamiseks kasutatud kruve fassaadil. Fotode põhjal mõnedest kruvidest ei saa järeldada, kas ja millisel objektil olid kruvid paigaldatud ega seda, mis on värvi maha koorumise põhjuseks.
49.Kostja seaduslik esindaja ER oli 09.04.2019 ja 10.04.2019 e-kirjades konstruktiivne ja lahendust otsiv, kuid kindlasti ei nähtu nendest ega ka muudest kirjadest kostja omaksvõttu. 09.04.2019 kirjas toob ER ühe võimaliku põhjusena välja, et hageja ostis vale keskkonnaklassi kruvid ning 10.04.2019 kirjas ütles selgelt, et distantsilt ei ole võimalik tuvastada, mis on probleemiks, st kui tõsine on probleem ning mis on selle ulatus. Samas kirjas kirjutas, et temaga võttis ühendust VV, kes väitis, et kruvide paigaldamise padruniga oli probleeme, et see oli vale ning et ta andis nõu, millist padrunit tuleb kasutada ning et edasine info puudub. Eeltoodu kinnitab, et paigaldamisel kasutati valet padrunit, mis võiski põhjustada kruvidelt värvi maha koorumise.
50.Hageja tõendid ei tõenda, et ta oleks kutsunud kostjat Norras asuvale objektile kruvide väidetava puuduse tekkepõhjust ja puudusega kruvide hulka tuvastama. Hageja käitumisest saab vaid järeldada, et ta soovis ja soovib varjata väidetava puuduse tekkepõhjust või seda, et puudust tegelikkuses ei esinenudki või et selle ulatus ei olnud selline nagu väidab hageja või et kruvide väljavahetamise põhjuseks oli, et hageja valis ja ostis vale keskkonnaklassi kruvid, mis tuli sõltumata asjaoludest välja vahetada. Hageja tegi kostjale puuduse kontrollimisel takistusi ja jääb arusaamatuks maakohtu arutluskäik sellest, et kostja oleks pidanud ise aktiivne olema, mitte enda kaasamist ootama. Kostja soovis kruvid üle vaadata, kuid hageja ei võimaldanud seda teha. Selline käitumine on heas usus tegutsemise põhimõtte vastane. Vastustaja seisukoht
51.Hageja vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata ning menetluskulud kostja kanda.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
52.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohus rikkus asja lahendades oluliselt menetlusõigust ja kohaldas ebaõigesti materiaalõigust osas, milles rahuldas hagi suuremas ulatuses kui kahjuhüvitis 10 342.50 eurot ja sellelt tasumisele kuuluv viivis. Osas, milles maakohus mõistis kostjalt välja suurema põhi- ja viivisvõlgnevuse, kuulub maakohtu otsus tühistamisele. Tühistatud osas teeb ringkonnakohus ise uue otsuse ja jätab hagi osaliselt rahuldamata (TsMS § 657 lõike 1 punkt 2). Apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele osaliselt. Ringkonnakohus jaotab menetluskulud mõlemas kohtuastmes.
53.Praeguses asjas on menetluses hageja nõue kostja lepingurikkumisest tuleneva kahju hüvitamiseks. Selline hagi võib kuuluda rahuldamisele VÕS § 101 lõigete 1 ja 3 ning § 115 lõike 1 alusel. VÕS § 101 lõiked 1 ja 3 näevad ette, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja kahju hüvitamist. VÕS § 115 lõike 1 kohaselt kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik
2-20-12498 kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. VÕS § 127 lõike 4 kohaselt peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslikus seoses). Sama sätte lõike 3 kohaselt peab lepingulist kohustust rikkunud lepingupool hüvitama üksnes kahju, mida ta nägi rikkumise võimaliku tagajärjena ette või pidi ette nägema lepingu sõlmimise ajal, välja arvatud juhul, kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu. VÕS § 127 lõike 2 kohaselt ei kuulu kahju hüvitamisele ulatuses, milles kahju ärahoidmine ei olnud selle kohustuse või sätte eesmärgiks, mille rikkumise tagajärjel kahju hüvitamise kohustus tekkis. VÕS § 128 lõigetest 2 ja 3 tulenevalt on varaliseks kahjuks mh otsene varaline kahju, mis hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, ning kahju tekitamisega seoses kantud mõistlikud kulud mh kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks.
54.VÕS § 115 lõike 1 ning §-de 127 ja 128 alusel võib võlausaldaja lepingu rikkumise korral nõuda kahju hüvitamist, kui on täidetud eelkõige järgmised üldised eeldused: võlgnik on lepingut rikkunud (VÕS § 115 lõige 1); võlgnik vastutab lepingu rikkumise eest (VÕS § 115 lõige 1); võlausaldajale on tekkinud või tekib kahju (VÕS § 127 lõige 1, § 128); kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lõige 2); kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena võlgnikule lepingu sõlmimise ajal ettenähtav, v.a kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu (VÕS § 127 lõige 3); rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lõige 4). Seejuures on hagejal sellise nõude esitamisel kohustus tõendada lepingurikkumine, kahju tekkimine (olemasolu, enamikel juhtudel suurus) ning põhjuslik seoses rikkumise ja kahju vahel. Kostja tõendamiskoormusesse kuulub vastutusest vabastamise ja kahjuhüvitise piiramise aluste tõendamine. Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga, et hageja tõendamiskoormusesse kuulub mh kohustus tõendada, et kahju oli kostja jaoks ettenähtav VÕS § 127 lõike 3 mõttes. Õiguskirjanduses on selgitatud, et nimetatud sätte näol on tegemist kostja vastuväitega, mille aluseks olevad faktilised asjaolud peab menetluses välja tooma ja tõendama kahju tekitaja (Võlaõigusseadus I. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn, 2016, lk 653).
55.Praeguses asjas nõustus maakohus hagejaga ja tuvastas kostja poolt müüjana pooltevahelise värvitud kruvide müügilepingu rikkumise sellega, et müüdud kaup ei vastanud vähemalt keskmisele kvaliteedile (paigaldamisel koorus 80% kruvidelt värvikiht maha); tegemist oli müüdud kauba varjatud puudusega ja ostja teatas puudusest mõistliku aja jooksul peale teadasaamist; hageja kahju suuruseks on 16 147.50 + 375 eurot; seadusjärgses määras viivist tuleb kostjal tasuda alates 09.07.2019.
56.Kostja vaidlustab kogu otsuse, leides, et maakohus hindas ebaõigesti tõendeid ja kohaldas ebaõigesti materiaalõigust, kui tuvastas, et müüja lepingurikkumine ja ostja poolt puudusest mõistliku aja jooksul teatamine on tõendatud. Samuti on kostja endiselt seisukohal, et tõendamata on hagejal kahju suuruses kokku 16 147.50 eurot tekkimine. Alternatiivselt on kostja seisukohal, et kahjuhüvitist tuleb vähendada nullini, kuna kahju tekkis hageja enda tegevuse tõttu.
57.Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega osas, milles kohus tuvastas kostja poolt müügilepingu rikkumise ning hageja poolt ostetud kaubal ilmnenud varjatud puudusest teatamise VÕS § 221 lõigete 1 ja 2 kohaselt mõistliku aja jooksul seda piisavalt kirjeldades. Selles osas ei pea kolleegium vajalikuks maakohtu põhjendusi korrata (TsMS § 654 lõige 6). Ringkonnakohus ei tuvastanud selles osas tõendite ebaõiget hindamist ega materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist. Maakohus hindas poolte esitatud tõendeid kooskõlas TsMS § 232 lõikega 1 igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustas oma siseveendumuse kohaselt, kas
2-20-12498 menetlusosaliste väited on tõendatud või mitte. Sama sätte lõike 2 kohaselt ei ole ühelgi tõendil kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu, kui pooled ei ole teisiti kokku leppinud. Praeguses asjas mistahes tõendamisalased kokkulepped poolte vahel puuduvad. Ringkonnakohus ei tuvastanud ka TsMS § 442 lõike 8 rikkumist otsuse põhjendamisel.
58.Vastuseks kaebuse väidetele, mis seonduvad lepingurikkumise tuvastamisega, selgitab kolleegium järgmist. Maakohus hindas tõendite hulgas hageja esitatud 2 kirjalikku selgitust kohtule (t I kd lk 65-67). Selgitustest nähtuvalt olid need antud hageja töötajate poolt, kes paigaldasid Norras 2019. a märtsikuus vaidlusaluste kruvidega profiilplekki hoone välisfassaadile. Maakohus tuvastas mh nende tõendite alusel, et ostja sai teada, et ostetud kruvidelt koorub nende kasutamisel värvikiht, 2019. a märtsis. Seejuures märkis maakohus, et töötajate kirjalikud seletused on kooskõlas muude sama elulise asjaolu tõendamiseks kogutud tõenditega: hageja objektijuhi VV tunnistajana antud ütlustega, pooltevahelise meilivahetusega. Kolleegium märgib, et sama eluline asjaolu (värvi koorumisest sai hageja teada 2019. a märtsis) on tsiviilasja materjalidest nähtuvalt tõendatud lisaks hageja töötajate EL ja RV seletuskirjadele ning VV ütlustele järgmiste tõendite kogumiga: hageja töötajate 26.03.2019 ekirjavahetus (t I kd lk 11), hageja töötaja MK 10.04.2019 e-kiri kostjale (samas lk 15 pöördel), hageja töötaja MR tunnistajana antud ütlused (t II kd lk 40 pöördel-41). Seega on tsiviilasja materjalidega kooskõlas maakohtu tõdemus, et 2 töötaja kirjalikest seletustest nähtuvad elulised asjaolud on kooskõlas muude kogutud tõenditega.
59.TsMS-i 24., 27. ja 29. peatüki sätetega ei ole kooskõlas kaebuse väide, et viidatud 2 tõendit ei ole nõuetekohaselt vormistatud, kuna tegemist on tunnistajate kirjalike ütlustega TsMS § 253 mõttes. Selline seisukoht on esmalt vastuolus kostja poolt maakohtus esitatud (t I kd lk 71 pöördel) seisukohaga, milles esindaja möönis, et tegemist võib olla dokumentaalsete tõenditega. Kolleegium selgitab, et kohtupraktikas on juba pikki aastaid tõlgendatud TsMS §-s 272 sätestatud dokumentaalse tõendi mõistet selliselt, et sinna alla kuuluvad mh kohtule adresseeritud kirjalikud seletused (vt nt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-115-15, punkt 18). TsMS § 5 lõikest 2 tuleneb poolele õigus otsustada, millist liiki tõendiga ta soovib oma väidet tõendada. Praegusel juhul oli hagejal valida, kas taotleda ELi ja RV ülekuulamist tunnistajatena või esitada nende seletused kohtule dokumentaalsete tõenditena. Hagejal oli õigus otsustada kirjalike seletuste kasuks, millega kehtiva menetlusõiguse kohaselt ei kaasne hoiatamist valeütluste andmise eest. TsMS § 232 lõike 2 kohaselt ei ole ühelgi tõendil kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et praeguses asjas ei ole alust jätta hageja töötajate kirjalikke seletusi arvestamata nende ilmse ebausaldusväärsuse alusel (TsMS § 238 lõike 5 viimane lause). Kolleegium möönab, et maakohus kostja vastavale väitele ei vastanud, kuid tegemist ei ole olulise menetlusõiguse rikkumisega, mis tooks kaasa lahendi tühistamise. Kostja esiletoodud elulised asjaolud (seletuse tekstid sisaldavad hageja tõendamisvajadusele vastavaid asjaolusid; mõlemad seletused on antud 22.12.2020 ja nende sisu kattub peaaegu täielikult; ehitustööliste puhul ei ole tavaline, et kirjutatakse keelevigadeta ja keeleliselt korrektselt; hageja on koostanud kohtule suunatud kirjad; isikud sõltuvad hagejast; ilmselt ei julgenud töötajad tulla kohtusse valeütlusi andma; ELi seletus on digitaalselt allkirjastamata) igaüks eraldi või kõik kogumis ei anna kolleegiumi arvates piisavalt tugevat alust lugeda kumbagi tõendit ilmselt ebausaldusväärseks. Hageja, teades enda tõendamiskoormust, võis koostada töötajatele dokumendid, mis sisaldavad praeguses vaidluses tähtsaid elulisi asjaolusid, mis konkreetsetele töötajatele teada on. See asjaolu ei tõenda, et need asjaolud ei vasta tõele. Kostja arvamus talle teadmata isikute õigekeeleoskuse kohta on kummastav. Kostja ei ole toonud esile ega vähemalt põhistanud selliseid elulisi asjaolusid, mis annaksid kohtule aluse kasvõi kaheldagi seletuste sisu vastavuses tegelikkusele (nt et konkreetsed isikud ei olnud tol ajal hageja töötajad või et nad ei töötanud konkreetsel ajal Norra objektil vmt). Käsikirjaline allkiri on senini Eesti õigusruumis seaduslik dokumendi
2-20-12498 allkirjastamise viis. Lisaks veendus kolleegium juba eelnevalt, et maakohus arvestas nende tõendite sisu põhjendatult kooskõlas muudest tõenditest nähtuvate samade asjaoludega.
60.Kaebusest nähtuvalt on kostja seisukohal, et müüdud kruvide kvaliteeti ei saa tuvastada 13.03.2019 hageja tellija Ruukki Construction Oy mittevastavuse aruande, 03.05.2021 asjatundja arvamuse ega JS ja MK 2021. a kirjavahetuse alusel. Ringkonnakohus kaebajaga ei nõustu ja on seisukohal, et maakohus tuvastas müüdud kauba kvaliteedi kooskõlas TsMS § 232 lõigetega 1 ja 2 kogutud tõendite kogumi alusel. Kolleegium nõustub maakohtuga, et tõendite kogum annab praeguses asjas piisava elulise veenvuse hageja väitele, et nimelt kostjalt 19.10.2018 ostetud kruvidel oli varjatud puudus, mis seisnes selles, et nende eesmärgipärasel kasutamisel (profiilpleki kinnitamisel hoone fassaadile) koorus värv nendest u 80% maha.
61.Vastuseks kaebusele selgitab kolleegium järgmist. 13.03.2019 mittevastavuse aruande (koos tõlkega t I kd lk 25-28) kohaselt tuvastas hageja lepingupartner, et kinnitusvahenditel SD3-T15-4,8x19-RR on siinusplaadil hälve seoses värviga; värv tuleb väga kergelt lahti, mille tulemusena tuleb värv kruvilt paigalduse käigus ära. Aruanne sisaldab fotosid paigaldatud profiilplekist, mille kinnituskruvidest on osadelt värv osaliselt maha koorunud. Hagiavaldusele lisatud arve (t I kd lk 7) kohaselt ostis hageja kostjalt 19.10.2018 3240 euro eest 27 000 sama tähistusega kruvi. Hageja poolt tellitud ja 03.05.2021 Tallinna Tehnikaülikooli Mehaanika ja Metroloogia Katselabori katseprotokolli ja PhD PP poolt antud arvamuse (t II kd lk 21-29) kohaselt analüüsis asjatundja värvkatte kvaliteeti sama tähistusega nii kasutatud kui kasutamata kruvidel (mõõtis paksust ja võrdles kvaliteetse kruviga) ning tuvastas kokkuvõttes, et värvkate RR45 kruvil on ebakvaliteetne ega vasta tavapärasele kvaliteedile, kuna värvkate ei ole kruvi küljes kinni ja eemaldub sealt väga kergesti, mistõttu ei ole seda võimalik kinnitada nii, et värv ei eemalduks, värvkatte probleem on tekkinud kruvi tootmises tsinkimise või värvimise protsessis. Katseprotokoll sisaldab mh fotosid katseteks esitatud kasutatud ja kasutamata RR45 kruvidest kottides ja üksikutest kruvidest ning võrdluseks esitatud kvaliteetse värvikihiga muude kruvidest kotis. Fotolt 2 nähtub selgelt, et kasutatud kruvidelt RR45 on enamuses värvkate puudu. Samuti sisaldab protokoll fotosid erinevatel meetoditel kruvide tsingi- ja / või värvikihi analüüsimisest. Kohtul puuduvad mistahes elulised asjaolud, mille alusel saaks tekkida mõistlik kahtlus, et laborisse esitatud kruvid ei pärinenud 19.10.2018 ostetud kruvide hulgast. Hageja on eitanud enne ja pärast nimetatud kuupäeva kostjalt ostetud kruvidel katseprotokollis tuvastatud kvaliteediprobleemide esinemist. Kostja ei ole eluliselt usutavalt põhistanud kahtlust analüüsitud kruvide muu tegeliku päritolu kohta. Ainuüksi asjaolu, et kostja on seisukohal, et teda ei kaasatud piisavalt puuduse tuvastamise protsessi, kohtule sellist alust ei anna (sellest vastuväitest lisaks otsuses allpool). JS ja MK veebruaris 2021 kirjavahetusest (koos tõlkega t I kd lk 90-91) nähtuvalt küsis hageja töötaja vaidlusaluste sündmuste ajal konkreetsel objektil töötanud tellija töötajalt kinnitust toimunud sündmuste kohta, täpsemalt kruvide väljavahetamise nõude esitamise põhjuse kohta. Kostja väide nagu ei oleks võimalik tuvastada JS seotust vaidlusaluste kruvidega, on vastuolus tsiviilasja materjalidega. Hageja tõendas tema ja Ruukki Construction Oy vahelise lepingueelsete läbirääkimiste protokolliga (t I kd lk 190), et tegemist oli vaidlusalusel objektil töövõtja (alltöövõtusuhtes hagejaga tellija) objektijuhiga. Nimetatud tõendile viitas maakohus vaidlustatud otsuse 7-ndal lehel. Kuna mõlema isiku seotus vaidlusaluste sündmustega 2018-2019 on tõendatud, on tõenduslik väärtus ka hilisemal kinnitusel.
62.Kolleegium toob esile, et lisaks kaebuses nimetatud tõenditele nähtub vaidlustatud otsusest, et maakohus hindas kogumis nimetatutega ka 2019. a märtsis ja aprillis toimunud pooltevahelist e-kirjavahetust, milles viitas hageja juba vahetult probleemi ilmnemise järgselt 19.10.2018 tarnitud kruvidele, kirjeldas probleemi ja saatis kruvidest fotod, tahtis teada värvi koorumise põhjust ning saada kostjalt kinnitust, et neilt kruvidelt, millelt paigaldamisel värv ei koorunud,
2-20-12498 ei kooru see ka garantii ajal. Kolleegium nõustub kostjaga, et e-kirjavahetusest ei saa järeldada puuduse omaksvõttu kostja poolt TsMS § 231 lõike 2 mõttes. Samas nähtub tõenditest, et kostja ka ei välistanud probleemi olemasolu, andes mh teada, et see partii ei olnud värvitud kostja tehases ja pakkudes erinevaid koorumise võimalikke põhjuseid (paigaldajate valed töövõtted ja / või -riistad jne). Samuti kinnitasid puuduse ilmnemist tunnistajatena ütlusi andnud hageja projektijuht VV (t II kd lk 41-42) ja isiklikult konkreetsete kruvidega paigaldustööd teinud hageja ehitustööline MR (samas lk 40 pöördel- 41). Kolleegium on seisukohal, et isegi kui mõne üksiku tõendi alusel ei oleks müüdud kruvide kvaliteediprobleemi olnud võimalik piisava veenvusega tuvastada, siis tõendite kogumi alusel sellekohast kahtlust maakohtul tekkida ei saanud.
63.Kostja on jäänud kaebuses vastuväite juurde, et hageja ei kaasanud teda puuduste tekkepõhjuse tuvastamiseks objekti ülevaatamisele Norras ning talle ei näidatud ka väidetavalt hageja laos olevaid puudustega kruve. Kostja seob selle väite kruvide puuduse tuvastamisega. Ringkonnakohus jääb eelnevalt antud seisukoha juurde, et maakohus tuvastas kruvide puuduse kooskõlas TsMS § 232 lõikega 1 tõendite kogumi alusel tekkinud siseveendumuse põhjal ja kolleegium nõustub maakohtuga. Kolleegium nõustub maakohtuga ka selles, et olukorras, kus ostja on teatanud müüdud kauba puudusest, ei tohi müüja jääda passiivseks väidete tõrjujaks, vaid tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 138 lõikega 1 on kooskõlas müüja heas usus tegutsemine selliselt, et ta aktiivselt aitab kaasa probleemi lahendamisele. Praegusel juhul on ER 10.04.2019 e-kirjaga (t I kd lk 16-17) tõendatud, et kostja aktsepteeris olukorda, et hageja ise kohapeal suhtleb oma tellijaga ja teeb selgeks olukorra tõsiduse, samuti selle, kas kruvid tuleb välja vahetada ja kas on vaja tööd peatada. Kostja ei ole esile toonud, et tema esindaja soovis probleemist teadasaamise järgselt objektile kohale sõita, kuid hageja mistahes moel takistas seda. 24.04.2019 e-kirjas (t I kd lk 19 pöördel) ER palus saata talle võimalusel fotod paigaldatud vigastest kruvidest, mida hageja ka 26.04.2019 tegi (t I kd lk 20 pöördel-23). Samas e-kirjas palus ER võimalusel ka vigaste kruvide näidiseid. VV andis tunnistajana ütlusi, et näidised toimetati kostja kontorisse, vist PK kätte (t II kd lk 41-42). Kostja ei avaldanud enne kohtumenetlust, et ta ei ole koorunud värviga kruvide näidiseid näinud. Eeltoodust tulenevalt ei saa kohus nõustuda kostja etteheidetega hageja hea usu vastase tegevuse kohta müüdud kruvide puuduste tuvastamisel. See vaidlus, mis on toimunud poolte vahel kompromissi arutamise käigus ja kus hageja ei ole nõustunud kogu puudustega kaupa andma kostjale üle enne, kui on tasutud kahjuhüvitis, ei tõenda, et hageja oleks käitunud hea usu põhimõtte vastaselt ka kohtueelselt. VÕS § 222 lõike 3 kohaselt võib müüja nõuda ostjalt puudusega asja tagastamist, kui ta asendab asja lepingutingimustele vastava asjaga. Praeguses vaidluses asendas puudusega kauba ostja ise (tema lepingupartner), ostes uue kauba.
64.Eelnevalt nõustus kolleegium maakohtuga, et kostja poolt lepingurikkumine on tõendatud. VÕS § 115 lõikest 1 tulenevalt ei või võlausaldaja võlgniku poolt kohustuse rikkumise korral nõuda kahju hüvitamist, kui võlgnik kohustuse eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. VÕS § 103 lõikest 1 tulenevalt vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest, v. a kui rikkumine on vabandatav. Kostja ei toonud maakohtus esile asjaolusid, mis annaksid aluse tuvastada sama sätte lõike 2 kohast kohustuse rikkumise vabandatavust. Märtsis / aprillis 2019 toimunud e-kirjavahetusega on tõendatud, et hageja andis kostjale VÕS § 114 lõike 1 kohase mõistliku tähtaja kohustuse täitmiseks, kuid kostja keeldus sellest erinevatel põhjendustel. Kuna kostja keeldus 03.05.2019 e-kirjas (t I kd lk 24 pöördel) lõplikult puudusega kauba asendamisest, oli tegemist VÕS § 223 lõike 1 alusel olulise lepingurikkumisega, mis andis hagejale õiguse ise puudusega asi asendada ja nõuda kostjalt kahju hüvitamist lepingu täitmise asemel.
2-20-12498
65.Järgnevalt võtab kolleegium seisukoha, kas kaebuse väited hagetava kahju tekkimise ja suuruse kohta on õigustatud. Kolleegium nõustub kostjaga osaliselt, s.o osas, milles maakohus leidis tõendatud olevat hageja tellija kulutused seoses lisandunud paigaldusajaga (1 kuu) 6180 euro suuruses. Muus osas (s.o uute kruvide maksumus 3217.50 eurot, kulutused seoses kruvide väljavahetamisega 6750 eurot, kulu kohtueelsele õigusabile 375 eurot) on ka ringkonnakohtu arvates hagejal kahju tekkimine tsiviilkohtumenetluse jaoks piisava elulise usutavusega tõendatud.
66.Ringkonnakohus nõustub kostjaga, et hageja nõudest 6180 eurot moodustava hageja tellija väidetavad kulutused seoses lisandunud paigaldusajaga 1 kuu ei ole seostatavad kostja poolt müüdud ebakvaliteetsete kruvidega. Selle kulu sisu ei nähtu mittevastavuse aruandest (t I kd lk 25, 26) ega muudest hageja esitatud tõenditest. Ka ei ole hageja selle kulu sisu selgitanud, kuigi maakohus andis 13.01.2020 korraldaval istungil selge indikatsiooni, et kohtu hinnangul ei ole hageja kahju koosseis ja suurus tõendatud, v.a kohtueelsete õigusabikulude osas, ja et kui kompromissi ei sõlmita, tuleb hagejal kahju tekkimist täiendavalt tõendada (istungi protokoll t I kd lk 78-81; ajamärgid 00:09:18 ja 00:37:54). Edasises menetluses esitas hageja kahju tõendamise eesmärgil vaid 2 Eesti äriühingu hinnapakkumised tõendamaks, et kruvide väljavahetamisega seonduvad kulud on mõistlikus suuruses (taotlus t I kd lk 188). Kolleegium nõustub kostjaga, et kummaltki pakkumiselt (t I kd lk 192, 193) ei selgu, milles seisnes ja kuidas kujunes summa 6180 eurot. Kui tegemist oli hageja tellija Ruukki Construction OY konkreetse objekti kuludega, mis tekkisid seetõttu, et 1 kuu võrra lisandus paigaldusaeg, oli hagejal võimalik esitada praeguses menetluses Ruukki Construction OY nõude konkreetne arvestus või taotleda maakohtult vajaliku tõendi kogumist TsMS § 236 lõike 2 alusel oma endiselt lepingupartnerilt, kui hagejale endale Ruukki Construction OY dokumenti ei oleks väljastanud. Mistahes sarnaseid taotlusi kahju täiendavaks tõendamiseks hageja maakohtus ei teinud. Ruukki Construction OY mittevastavuse aruanne sisaldab küll teavet kruvide vahetustöö suuruse kujunemise kohta (nädalal 21-22 150 h, maksumus 6750 eurot), kuid mitte 6180 euro kujunemise kohta. Seega tuleb hagi jätta 6180 euro nõudes rahuldamata, kuna tõendatud ei ole põhjuslik seos kostja lepingurikkumisega.
67.Ülejäänud kahjuhüvitise suuruse osas nõustub kolleegium maakohtuga. Paigaldatud kruvide väljavahetamine uute vastu on tõendatud lisaks Ruukki Construction OY aruandele ka tunnistajate MR ja VV ütlustega 31.05.2021 kohtuistungil (protokoll t II kd lk 40-43). Kostja ei esitanud tõendeid, et kruvide vahetustöö eest hagetav summa oleks ebamõistlikult suur. Kohtueelsete õigusabikulude suuruse vaidlustamiseks kaebus (alternatiivseid) põhjendusi ei sisalda ning kolleegium nõustub ka selles kulu osas maakohtu põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (TsMS § 654 lõige 6). Asenduskruvide maksumuse hüvitamist nõuab hageja osaliselt, kusjuures hagetav summa on minimaalselt väiksem ka ebakvaliteetsete kruvide eest tasutud summast (3217.50 eurot vs 3240 eurot). Kuna tellija keeldus hagejale hüvitamast ebakvaliteetsete kruvide ostuhinda, on hageja varaline olukord vähemalt 3217.50 euro võrra halvenenud võrreldes sellega, kui ostetud kruvid oleksid olnud kvaliteetsed ja tellija oleks selle maksumuse hagejale hüvitanud. Seega on põhjendatud ka selle summa osas kahjuhüvitise väljamõistmine.
68.Tõendamist leidnud kahju pidi olema kostjale kui oma majandus- ja kutsetegevuses hagejale kui ehitusettevõtte pikaajalisele lepingupartnerile VÕS § 127 lõike 2 mõttes ettenähtav, sest olukorras, kus oli müüdud ja paigaldatud ebakvaliteetsed kruvid, on eluliselt ettenähtav, et need tuleb vahetada välja kvaliteetsete vastu. Samuti, et ostjal on sellises olukorras tekkinud kahju nii uute ostetud kruvide maksumuse kui nende vahetamise kulude ulatuses. Kuna kostja keeldus hageja nõuet kohtueelselt rahuldamast ja poolte vahel oli ette
2-20-12498 näha kohtuvaidlust, on põhjendatud ka professionaalse õigusabi kasutamine hageja poolt kohtueelselt.
69.Kostja on apellatsioonimenetluses jäänud seisukohale, et hageja põhjustas endale kahju ise, kui ostis 19.10.2018 mittekohased (st ebaõige keskkonnaklassiga) kruvid. Ringkonnakohus on seisukohal, et ka selles osas vastas maakohus vastuväitele asjakohaselt, sest isegi kui kostja esiletoodud EU määruse nr 305/2011, Soome standardite ja Euroopa Tehnilise hinnangu ETA10/0198 kohaselt oleks konkreetselt objektil pidanud kasutama teise keskkonnaklassi kruve (selliseid nagu olid 15.05.2019 ostetud asenduskruvid (arve t I kd lk 52)), ei ole kostja tõendanud, et 19.10.2018 müüdud kruvid olid tegelikult kvaliteetsed ja / või koorunud värviga kruvide asendamine ei saanud olla nt Norra ehitusalaste õigusaktide, ehituspraktika, ehitustava vmt alusel kruvide vahetamise aluseks. Ka hageja tõenditest ei saa järeldada, et kruvide tegelikuks vahetamise põhjuseks oli muu asjaolu kui neist u 80% kooruv värvikiht. Seega puudub ka alus VÕS § 139 lõike 1 kohaldamiseks, st kahjuhüvitise vähendamiseks põhjusel, et vähemalt osaliselt tekkis kannatanule kahju temast endast tulenevatel asjaoludel.
70.Apellatsioonkaebus ei sisalda (alternatiivseid) vastuväited VÕS § 113 lõike 2 alusel antud maakohtu seisukohale selle kohta, et hageja kahjunõue muutus sissenõutavaks alates 09.07.2019, kuna hageja oli andnud kostjale 01.07.2019 pretensiooniga hüvitise tasumise tähtajaks 08.07.2019. Kolleegium nõustub maakohtuga ja sellest tulenevalt on ringkonnakohtu otsuse kuupäeva 22.04.2022 seisuga muutunud hageja viivisenõue VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras sissenõutavaks summas 2307.65 eurot (vt www.viivisekalkulaator.ee). Menetluskulude jaotus
71.Kuna hagi ja apellatsioonkaebus kuuluvad rahuldamisele osaliselt, jäävad menetluskulud kummaski kohtuastmes TsMS § 163 lõike 1 alusel 37% ulatuses hageja ja 63% ulatuses kostja kanda.
72.Hüvitamisele kuuluvate menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul ringkonnakohtu otsuse jõustumisest (TsMS § 174 lõige 4, § 177 lõige 2).
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.