Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

pooled leppisid kokku kostja I kohustuste ümberkujundamises. Pooled leppisid kokku põhinõude suuruses ja maksegraafiku muutmises. 17.12.2020 avaldusega ütles hageja laenulepingu üles ning nõudis kostjatelt kostja I võlgnevuse tasumist. Laenulepingu p-i 4.1 kohaselt: Laenusaaja kohustub tagastama Laenu Laenuandja Lepingus toodud pangakontole Lepingu punktis 1 kokku lepitud Laenu tagastamise kuupäeval või kuupäevadel. Kostja I ei ole laenusummat tähtaegselt tagastanud, mistõttu on hagejal õigus nõuda selle tasumist. Laenulepingu p-i 7.1 kohaselt on laenuandjal õigus laenuleping ilma ette teatamata erakorraliselt üles öelda, kui laenusaaja on lepingut oluliselt rikkunud (sh mitteolulise kohustuse korduv või jätkuv rikkumine vaatamata vähemalt 5-päevasele täiendavale tähtajale kohustuse täitmiseks), samuti muudel seaduses sätestatud juhtudel. Kostja I on kohustatud tagastama laenu põhiosa jäägi, kui hageja ütles laenulepingu erakorraliselt üles. Kostja I oli kohustatud tasuma lepingjärgse põhiosa jäägid maksegraafiku alusel või ülesütlemise järgselt põhinõude sissenõutavaks muutumisel. Laenulepingute p-s 1 on kokku lepitud, et laenusaajale kohaldub viivis määraga 0.5 % päevas, millest tulenevalt moodustab viivis hagi esitamise kuupäeva seisuga vastavalt punktis 2.4 märgitud arvestusele. Laenulepingute punkti 5.3.2. kohaselt kui laenusaaja viivitab oma rahaliste kohustuste täitmisega, on Laenuandjal õigus saata Laenusaajale meeldetuletus võlgnevuse kohta iga viie (5) kalendripäeva möödumisel ning nõuda iga meeldetuletuse saatmise eest kuni 50 euro suuruse hüvitise tasumist. Hageja on kostjatele edastanud nõudekirjad kohustuse täitmiseks ehk võlgnevuse sissenõudmiseks koos sissenõudmise kuluga. Seega kuulub kostja I poolt tasumisele sissenõudmiskulu hüvitis vastavalt punktis 2.4. märgitud lisale. Käendaja ning hageja kui võlausaldaja vahel on sõlmitud käenduslepingud VÕS § 142 lg 1 mõistes, mille kohaselt käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. Kostja I on põhjendamatult keeldunud oma kohustusi täitmast ja on seega rikkunud raha tasumise kohustust, millest tulenevalt on hagejal õigus nõuda kostja I rahaliste kohustuste täitmist solidaarselt nii kostjalt I kui ka käendajast kostjalt vastutuse maksimumsumma ulatuses. Käenduslepingute punkti 1.1. kohaselt Käendaja vastutab Laenulepingust tulenevate Laenusaaja kõigi kohustuste (sealhulgas kohustused tagastada Laen, tasuda intresse, tasuda kohustuste mittetäitmisest tulenevaid leppetrahve, (trahve ja viivised), hüvitada tasusid ja kulusid ja rahuldada muud Laenulepingust tulenevad varalised nõuded, sealhulgas hüvitada kahjud ja sissenõudega seotud kulud) täieliku täitmise eest, samuti käesolevast lepingust tulenevate kohustuste täitmise eest viivisenõue tuleneb põhivõlgnikust sõltuva kohustuse täitmisega viivitamisest, mille osas kohaldub laenulepingus sätestatud määr. Laenu põhiosa jääk, koos tasumata laenuosamaksete, tasumata intressi ja viivisega ning sissenõudmisekuludega muutus sissenõutavaks 18.12.2020. Kostjad ei ole laenulepingutest tulenevaid eelmärgitud rahalisi kohustusi kohaselt ega aegsasti hageja ees täitnud. Kostja I on põhjendamatult viivitanud laenusummade tagastamisega ja seega rikkunud raha tasumise kohustust. Võlg on järgmine: laenu põhiosa 2729.58 €, intressid 375.91, viivis 1628.82 €, hüvitisnõuded 105.00 € Hageja palub välja mõista kostjatelt solidaarselt Evergreen Capital OÜ kasuks põhivõlga 2729.58 eurot, 375.91 eurot intressi, 1628.82 eurot viivist, 105.00 eurot hüvitis ja alates 02.04.2021 kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni määraga 0.5% päevas tasumata summalt kuid kostjalt II mitte enam kui 10000 eurot kokku. Menetluskuludena palub välja mõista esindaja õigusabikulud 5 h ulatuses kokku 600 €, millele lisandub käibemaks 20%, so 720 €, tunnitasu määr on 120€/h millele lisandub käibemaks ja lõivu 550 € ning mõistes välja nendelt viivise protsendina menetluskuludelt alates menetluskuld kindlaksmäärava kohtulahendi jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras. Hageja palus hagi rahuldada tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja ei vasta hagile õigeaegselt. Kohtu selgitused Kostjatele ei ole võimalik hagimaterjale, menetlusse võtmise määrust ning menetluskulude kindlaksmääramise avaldust kätte anda, kuna kostja asukohta ei ole hagejal ja kohtul olnud võimalik välja selgitada. Kohtul ei ole andmeid, et kostjad asuks registrites märgitud aadressidel. Eeltoodust tulenevalt ja lähtuvalt hageja taotlusest toimetas kohus hagiavaldus, menetluskulude kindlaksmääramise avaldus ja menetlusse võtmise määrus kostjatele kätte avalikult. Hagiavaldus ja menetlusse võtmise määrus on kostjatele kätte toimetatud avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu 26.06.2021.a. Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Kuivõrd kohus määrab käesolevas asjas kindlaks menetluskulud, esitab ta põhjendused nende väljamõistmise osas ja märkis eelpool lühidalt hagi asjaolud ja nõude. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud. Hageja palub kostjatelt välja mõista menetluskuludena riigilõiv 550 eurot ja õigusabikulud 720 eurot. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et hageja on menetluses tasunud riigilõivu summas 550 eurot, seega peab kohus põhjendatuks hageja kulutusi riigilõivule summas 720 eurot, mis tuleb kostjatelt välja mõista. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Kohus arvestab lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel asja keerukust ja mahtu, hageja esindaja tehtud tööd ning asjaolu, et asjas ei ole toimunud sisulist vaidlust ega istungeid. Eeltoodu alusel ja juhindudes TsMS § 175 lg-st 1 peab kohus käesolevas tsiviilasjas põhjendatuks hageja lepingulise esindaja kulusid summas 720 eurot. Kokku peab kohus põhjendatuks hageja menetluskulusid summas 1270 eurot (550+720). TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (1270 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.