2.Mõista Veera Lõimult välja Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks 22.10.2018 sõlmitud kompromissilepingust/võlatunnistusest nr. xxx tulenev võlgnevus kokku 680,40 eurot, millest põhivõlgnevus 325,20 eurot, enne 22.10.2018 sissenõutavaks muutunud viivised 301,77 eurot, viivised põhinõudelt (325,20 eurot) alates 11.07.2020 kuni 13.07.2021 summas 23,43 eurot ja sissenõudekulud 30 eurot.
3.Jätta rahuldamata sissenõutavaks muutunud viiviste nõue perioodi eest 11.07.2020 kuni 13.07.2021 summas 42,33 eurot.
Jäta rahuldamata viivisenõue 0,06% päevas tasumata põhivõlgnevuse jäägilt alates 14.07.2021.
5.Menetluskulud jätta Veera Lõim kanda.
6.Määrata Aktsiaselts PlusPlus Capital menetluskulude suuruseks 325 eurot, mis koosneb riigilõivust 125 eurot ja õigusabikuludest summas 200 eurot.
7.Mõista Veera Lõimult välja Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks hageja menetluskulud kokku summas 325 eurot, sh riigilõiv 125 eurot ja õigusabikulud 200 eurot.
Veera Lõim peab hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt 325 eurot tasuma viivist menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses, kuid mitte enam kui 325 eurot.
10.Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.
11.Toimetada kohtuotsus hageja esindajale ja kostjale kätte. Edasikaebamise kord Kostja võib esitada Tartu Maakohtu tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi on kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Koos kajaga esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja kostja väidete kohta tõendid. Kajalt tuleb tasuda kautsjon summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kautsjon tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS või nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS. Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb esitada andmed kautsjoni tasumise kohta. Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
1.Aktsiaselts PlusPlus Capital nõuab 13.07.2021 esitatud hagis Veera Lõim vastu 325,20 euro suuruse põhivõlgnevuse, 301,77 euro suuruse enne 22.10.2018 sissenõutavaks muutunud viivise, 65,76 euro suuruse perioodil 11.07.2020–13.07.2021 sissenõutavaks muutunud viivise, 30 euro suuruse sissenõudekulude ning jooksva viivise väljamõistmist. Hageja nõue tuleneb hageja ja kompromissilepingust/võlatunnistusest nr xxx
kostja
vahel
22.10.2018
sõlmitud
2(4)
Nimelt omas hageja kostja vastu nõuet 13.03.2017 Väikelaenulepingu nr xxx alusel, mille järgi võlgnes kostja hagejale põhiosa 707,20 eurot ja viiviseid summas 328,97 eurot. Kuna kostja kogu summat tasuda ei suutnud, siis sõlmisid pooled võlatunnistuse, milles hageja loobus osaliselt viivise nõudest (27,20 eurot) ning võimaldas kostjal tasuda kohustust osamaksetega. Kompromissisummaks lepiti kokku 1008,97 eurot, millest põhivõlg oli 707,20 eurot ja viivised 301,77 eurot. Kompromissisummale lisandus ka lepingu sõlmimise tasu 30 eurot. Kostja rikkus kompromissilepingut ja ei tasunud maksegraafikus märgitud summasid nõuetekohaselt. Kostja tasus nõuet vaid summas 412 eurot, millest 30 eurot on arvestatud lepingu sõlmimise tasu katteks ning 382 eurot läks põhivõla katteks. Kostjat hoiatati, et juhul, kui ta vähemalt kahe graafikujärgse maksega on hilinenud, on Võlausaldajal õigus nõuda kohest kogu Kompromissisumma jäägi tervikuna tasumist. Seega luges hageja kompromissisumma tervikuna sissenõutavaks muutunuks 10.07.2020 osamakse tähtaja möödumisest alates. Hageja on üritanud võlgnevust kostjalt sisse nõuda ka kohtuväliselt.
2.Kohus võttis hagiavalduse menetlusse 15.07.2021 määrusega ning saatis hagimaterjalid ja menetlusse võtmise määruse kostjale Avaliku E-toimiku (AET) vahendusel, kust kostja on dokumendid kätte saanud 18.07.2021. Kohus andis kostjale tähtaja kirjaliku hagivastuse esitamiseks 15 päeva, mis möödus 02. augustil 2021. Kostja ei ole esitanud kohtule vastust ega muul viisil hagile reageerinud.
3.TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohtu hinnangul on hagis esitatud asjaolud ning nõude õiguslik põhjendus piisavad tagaseljaotsuse tegemiseks. Samas on nõude suurus põhjendatud vaid osaliselt. Nimelt nõutakse hagiga 325,20 euro suuruse põhivõlgnevuse, 301,77 euro suuruse enne 22.10.2018 sissenõutavaks muutunud viivise, 65,76 euro suuruse perioodil 11.07.2020– 13.07.2021 sissenõutavaks muutunud viivise, 30 euro suuruse sissenõudekulude ning jooksva viivise väljamõistmist. Kohus märgib aga, et juba viivisesummad 301,77 eurot ja 65,76 eurot annavad kokku suurema summa kui põhiosa ise, s.o 325,20 eurot. Kohus leiab, et käesoleval juhul ei ole viivisenõue suuremas summas kui põhiosa, põhjendatud. Kohus on seisukohal, et viivisenõude saab rahuldada vaid põhinõude ulatuses, st sissenõutavaks muutunud viivisenõude rahuldab kohus 325,20 euro ulatuses ning jätab viivisenõude rahuldamata seega 42,33 euro ulatuses. Lisaks jätab kohus täies ulatuses rahuldamata hageja viivisenõude (0,06% päevas) alates 14.07.2021. TsMS § 444 lg 3 alusel teeb kohus otsuse kirjeldava ja põhjendava osata.
4.Menetluskulud tuleb TsMS § 162 lg 1 alusel jätta kostja kanda. Hageja on esitanud hagis taotluse hagiavalduselt tasutud riigilõivu 175 euro ja õigusabikulude 420 euro väljamõistmiseks. Kokku on hageja menetluskulud 595 eurot. Kohus leiab, et õiguslikult põhjendatud oleks kostjalt hageja kasuks välja mõista riigilõivu vaid 125 euro ulatuses, kuna kui hageja oleks esitanud hagis viivisenõuded, mis ei ulatu üle põhiosa summa, siis oleks hagejal tulnud maksta riigilõivu 175 euro asemel vaid 125 eurot (Riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1 tabel – hagihinnalt kuni 750 eurot on riigilõiv 125 eurot).
3(4)
Tulenevalt TsMS § 175 lg 1, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Riigikohtu praktikast tulenevalt tuleb kohtul menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel TsMS § 175 lg 1 alusel arvestada mh ka kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahukusega. Kohus märgib, et Riigikohus on leidnud 06.05.2015 kohtumääruses tsiviilasjas nr 3-2-1-4-15, et üldjuhul ei tohiks väljamõistetav menetluskulu rahaliste nõuete puhul ületada tsiviilasja hinda. Avalduses taotletava hüve väärtus ja selle üle vaidlemise menetluskulud peaksid olema mõistlikus proportsioonis ja väljamõistetava menetluskulu mõistlikuks piiriks võiks rahaliste nõuete puhul olla üldjuhul hagihind. See tagaks menetlusosalisele ühtlasi ka võimaliku menetluskulu ettenähtavuse mingilgi määral juhuks, kui ta peab kohtulahendi alusel kandma teise menetlusosalise menetluskulu. Tsiviilasja hinnast suuremas ulatuses menetluskulu väljamõistmine rahalise nõudega asja oleks õigustatud üksnes asja erilise keerukuse ja suure mahu puhul. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja puhul ei ole tegemist keskmisest keerulisema vaidlusega, samuti arvestab kohus sellega, et kostja ei ole kirjalikku vastust esitanud ning kohus lahendab asja kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata. Kohus märgib, et hagihind on käesolevas asjas küll 793,94 eurot ning küsitav esindajatasu on 420 eurot. Kohtu hinnangul, arvestades menetlustoimingute ja –dokumentide mahtu ning asja keerukust, on vajalik ja põhjendatud lepingulise esindaja kulu, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 200 eurot. Kohus leiab, et hageja esindajal ei peaks käesoleva asja materjalidega tutvumisel ja hagi koostamisel kokku kuluma enam kui u 1,5h. Kohus arvestab seejuures, et koostatud hagiavaldus on standardne ning asi ise ei ole õiguslikult keeruline. Seega määrab kohus hageja lepingulise esindaja kostjalt väljamõistetavaks õigusabikuluks 200 eurot. Seega jätab kohus riigilõivukulu hüvitamise nõude 50 euro ulatuses ning õigusabikulude hüvitamise nõude 220 euro ulatuses rahuldamata. Kokku on kohtu hinnangul hageja põhjendatud menetluskulud seega 325 eurot, sh riigilõiv 125 eurot ja lepingulise esindaja õigusabikulu 200 eurot. Kohtule teadaolevalt kostja menetlustoiminguid teinud ei ole, seega eeldab kohus, et kostjal menetluskulud puuduvad. Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Maili Riisenberg kohtunik
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.