Fausto Capital OÜ hagi Osaühing Fixor Kinnisvara vastu võla ja viivise nõudes Osaühing Fixor Kinnisvara vastuhagi Fausto Capital OÜ vastu võla ja viivise nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 30. märtsi 2021. a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Osaühing Fixor apellatsioonkaebus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
11 538,02 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja/vastukostja (vastustaja) Fausto Capital OÜ (registrikood 11939341), lepinguline esindaja Juhan Raudam
Kinnisvara
30.aprilli
2021. a
Kostja/vastuhageja (apellant) Osaühing Fixor Kinnisvara (registrikood 10934904), lepinguline esindaja Kaspar Kamsakann Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Tühistada Harju Maakohtu 30. märtsi 2021. a otsus osas, millega maakohus jättis rahuldamata Osaühing Fixor Kinnisvara vastuhagi 10 419,74 euro ja sellele lisanduva viivise nõudes. Tühistada maakohtu otsus menetluskulude jaotuse, kindlaksmääramise ja väljamõistmise osas. Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
2.Teha uus otsus, millega rahuldada Osaühing Fixor Kinnisvara vastuhagi osaliselt ja mõista välja hagejalt põhivõlg 10 419,74 eurot, sellele lisanduv viivis 27. augusti 2021. aasta seisuga 1856,71 eurot ja edasiulatuv viivis alates 28.08.2021 tasaarvestatud võlgnevuselt 3931,81 eurolt kuni selle tasumiseni.
3.Jätta maakohtu menetluskulud 3⁄4 osas Fausto Capital OÜ kanda ja 1⁄4 osas Osaühing Fixor Kinnisvara kanda. Ringkonnakohtu menetluskulud jätta Fausto Capital OÜ kanda. Kohtuotsuse resolutsioon kehtib järgmises sõnastuses:
4.Rahuldada osaliselt Fausto Capital OÜ hagi Osaühing Fixor Kinnisvara vastu ja mõista välja Osaühingult Fixor Kinnisvara põhivõlg 6905,95 eurot, hagi esitamisel (10.05.2019) sissenõutavaks muutunud viivis 165,72 eurot ja edasiulatuv viivis 27.08.2021 seisuga 1272,97 eurot Fausto Capital OÜ kasuks.
5.Rahuldada Osaühing Fixor Kinnisvara vastuhagi Fausto Capital OÜ vastu osaliselt ja mõista välja Fausto Capital OÜ-lt põhivõlg 10 419,74 eurot ja viivised 27.08.2021 seisuga 1856,71 eurot.
6.Tasaarvestada poolte nõuded ja mõista kokkuvõttes välja Fausto Capital OÜ-lt 3931,81 eurot ning viivised nimetatud summalt VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras alates 28.08.2021 kuni võlgnevuse 3931,81 eurot täieliku tasumiseni.
7.Jätta maakohtu menetluskulud 3⁄4 osas Fausto Capital OÜ kanda ja 1⁄4 osas Osaühing Fixor Kinnisvara kanda. Ringkonnakohtu menetluskulud jätta täies ulatuses Fausto Capital OÜ kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib menetlusosaline edasi kaevata üksnes vandeadvokaadi vahendusel Riigikohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 218 lg 4 kohaselt võib hagimenetluses Riigikohtus menetlusosaline ise esitada menetlusabi saamise taotluse. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Menetluskulud määrab kindlaks maakohus mõistliku aja jooksul peale lahendi jõustumist käesolevas asjas.
HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED
1.Fausto Capital OÜ (hageja) esitas 10.05.2019 Harju Maakohtule hagi Osaühing Fixor Kinnisvara (kostja) vastu, paludes kostjalt hageja kasuks välja mõista üüri- ja kommunaalteenuste võlgnevuse 10 897,96 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 235,73 eurot ning viivis põhivõlgnevuselt alates 09.05.2019 kuni põhinõude täieliku täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg-s 1 sätestatud määras. Hageja tugines peamiselt järgmistele asjaoludele: - kostja ja Zelluloosi Kinnisvara OÜ sõlmisid 17.10.2008 äripinna üürilepingu (üürileping), milles Zelluloosi Kinnisvara OÜ oli üürileandjaks ja kostja üürnikuks;
2(14)
- vastavalt lepingule anti kostja kasutusse Tallinnas, Tartu mnt 80D hoone teisel ja kolmandal korrusel paiknev üüripind orienteeruva suurusega 680 m2; - algselt pidi kostja tasuma üksnes kõrvalkulude eest, kuid alates 17.10.2013 üürilepingu lisa nr 4 jõustumisest pidi kostja tasuma ka üüri; - üürilepingu lisaga nr 6 lepiti kokku üüri suuruses 2600 eurot/kuus, millele lisandus käibemaks; - Zelluloosi Kinnisvara OÜ võõrandas 2017. aastal üürilepingu eseme hagejale ning sellega seoses läksid hagejale üle ka kõik üürilepingust tulenevad üürileandja õigused ja kohustused; - kostjat teavitati üürileandja vahetumisest kirjalikult; - kostja ei ole täitnud lepingust tulenevaid rahalisi kohustusi hageja ees, mis koosnevad järgmistest summadest: - tasumata üüriarved nr 184161 (detsember 2018), 190112 (jaanuar 2019) ja 190355 (01.02.2019–15.02.2019), kokku 6905,95 eurot; - tasumata kommunaalteenuste arved nr 184500 (detsember 2018), 190533 (jaanuar 2019) ja 190883 (01.02.2019–15.02.2019), kokku 3992,01 eurot; - viivis nimetatud arvetelt 08.05.2019 seisuga 235,73 eurot; - kokku on kostja võlgnevuse suurus hageja ees 11 133,69 eurot; - vaidluse kohtuväline lahendamine ei ole andnud tulemusi.
KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE
2.Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Hageja ei ole tõendanud talle üürilepingust tuleneva nõude kuuluvust. Zelluloosi Kinnisvara OÜ kinnistu, millel paikneb üüritud pind, on võõrandatud OÜ-le Tartu Arendus, mitte hagejale. Üürilepingu p 6.2. alapunktides on kokku lepitud kõrvalkulud, mille tarbimise eest on hagejal tasumise kohustus. Nendeks kuludeks on vastavalt üürilepingu p-dele 6.2.1–6.2.4: a) elektrienergia, b) hoonete kütmine, c) soe ja külm vesi ja d) heitvee kanalisatsiooni juhtimine. Kuigi üürilepingu alapunktis 6.2.5 on nimetatud ka muid teenuseid, mida üürnikule osutatakse või vahendatakse, on p-ga 6.2. kõrvalkulude loetelu piiritletud üürilepingu lisas 3 kajastatud tariifidega. Üürilepingu lisas 3, mis sätestab tasumisele kuuluvad kõrvalkulud ja nende tariifid kooskõlas üürilepingu p-dega 6.2 ja 6.3, on kõrvalkuludena nimetatud üksnes a) vett ja kanalisatsiooni, b) kütet ja c) päevast ning d) öist elektrit. Ühtegi muud kõrvalkulu, mida kostja peaks kandma, üürilepingu lisas 3 nimetatud ei ole ning seetõttu puudub kostjal ka selliste kõrvalkulude tasumise kohustus. Üürilepingu lisa 3 annab tariifide muutmise õiguse üürileandjale üksnes juhul, kui muutmine on tingitud kolme erineva kõrvalkulude aluseks oleva kommunaalteenuse pakkuja tariifide muutmisest. Vastav üürileandja teade peaks üürnikule olema edastatud ka kooskõlas lepingu pga 16.2. või 16.3., mis käsitleb teadete edastamist. Sellekohast teadet ei ole kostja üürilepingu järgselt üürileandjalt saanud.
KOSTJA VASTUHAGI
3.Kostja esitas hageja vastu 05.08.2019 vastuhagi, paludes mõista kostja kasuks hagejalt välja alusetult saadud 10 529,90 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 141,13 eurot alates vastuhagi esitamise päevale järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni ja edasiulatuva viivise põhivõlalt VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras. Kostja palus menetluskulud jätta hageja kanda.
3(14)
Hageja on 2017 ja 2018 aastatel kostjale esitanud arveid kõrvalkulude tasumiseks, mille kohustust kostjal üürilepingust ei olnud. Arved on esitatud valede tariifide alusel. Kostja on märtsist 2017. a kuni novembrini 2018. a tasunud hagejale hageja esitatud arvete alusel kokku 5234,71 eurot selliste kõrvalkulude eest, mida ei ole lepingus üldse kokku lepitud. Samuti on kostja tasunud hagejale kõrvalkuludena elektrienergia eest kokkulepitust enam 5295,19 eurot. Hageja on kostja arvel alusetult rikastunud 10 529,90 euro ulatuses. Kostja suurendas 02.07.2020 menetlusdokumendis vastuhagi nõuet 92,80 euro võrra.
HAGEJA VASTUVÄITED VASTUHAGILE
4.Hageja vaidleb vastuhagile vastu. Vastuhagi on põhjendamata ja tõendamata. Ei ole eluliselt usutav, et kostja ei kontrollinud talle esitatud arveid. Kõrvalkulud ja elektritariif olid kõigil arvetel selgelt välja toodud. Kostja ei ole vaidlustanud asjaolu, et talle osutati arvete aluseks olevaid teenuseid, samuti kõrvalkulude hinda. Üürilepingust ega selle lisadest ei tulene, et üürileandja peab teavitama üürnikku elektritariifi muutumisest eraldi ja spetsiifilisel viisil. Üürilepingu p 7.4.16. pani kostjale selgesõnalise kohustuse esitada kõik pretensioonid, mida tal oli õigus lepingu kohaselt üürileandjale esitada, kümne pangapäeva jooksul arvates päevast, mil ta sai teada või pidi saama teada sündmustest või asjaoludest, mis annavad aluse pretensiooni esitamiseks. Kostja ei ole ühtegi p 7.4.16 kohast vastuväidet hagejale esitanud.
MAAKOHTU OTSUSE PÕHJENDUSED
5.Maakohus rahuldas hageja hagi osaliselt ning jättis kostja vastuhagi rahuldamata. Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 6905,95 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 165,72 eurot ning edasiulatuva viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 09.05.2019 kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 600 eurot. Poolte vahel puudub vaidlus järgmiste asjaolude üle: - hageja õiguseellane Zelluloosi Kinnisvara OÜ ja kostja sõlmisid 17.10.2008 äripinna üürilepingu, mille kohaselt anti kostja kasutusse Tallinnas, Tartu mnt 80D hoone teisel ja kolmandal korrusel paiknev üüripind orienteeruva suurusega 680 m2; - üürilepingu lisaga nr 6 lepiti kokku üüri suuruses 2600 eurot/kuus, millele lisandub käibemaks; - Zelluloosi Kinnisvara OÜ võõrandas 2017. aastal üürilepingu eseme OÜ-le Tartu Arendus, millega seoses läksid 01.03.2017 OÜ-le Tartu Arendus üle kõik üürilepingust tulenevad üürileandja õigused ja kohustused. Maakohus ei nõustunud kostja seisukohaga, et hageja ei ole tõendanud oma õigust kostjale üürilepingust tulenevaid nõudeid esitada. Äriregistri andmete kohaselt kustutati OÜ Tartu Arendus äriregistrist 13.03.2017 ja 13.03.2017 tehti ühinemiskanne Fausto Capital OÜ registrikaardile. Maakohus viitas äriseadustiku (ÄS) § 391 lg-le 1 ja VÕS § 291 lg-le 1. OÜ Tartu Arendus on ühinenud Fausto Capital OÜ-ga. Hageja on nii OÜ Tartu Arendus kui ka Zelluloosi Kinnisvara OÜ õigusjärglane ning tal on õigus kostjalt nõuda 17.10.2008 äripinna üürilepingust tulenevaid võlgnevusi. Pooled vaidlevad selle üle, kas hagejal on õigus nõuda kostjalt üüri- ja kommunaalteenuste võlgnevuse tasumist. Kostja ei esitanud sisulisi vastuväiteid üürivõlgnevuse suhtes ning möönis, et ta ei ole hagejale tasunud üüri detsembri 2018, jaanuari 2019 ja 01.02–15.02.2019
4(14)
eest. Üürivõlgnevuse nõue on põhjendatud, kuivõrd kostjal oli lepingust tulenevalt üüri tasumise kohustus ning kostja ei ole vaidlusaluse perioodi eest üüri tasunud. Kostja on seisukohal, et kuivõrd üürilepingus on kokku lepitud need kõrvalkulud, mille tarbimise eest on kostjal tasumise kohustus, siis muude kõrvalkulude tasumise kohustus kostjal puudus. Maakohus viitas VÕS § 292 lg-le 1 (17.10.2008, s.o lepingu sõlmimise aegne redaktsioon) ja üürilepingu p-dele 6.2 ja 6.3. Üürilepingus välja toodud kommunaalkulu liigid ei ole lõplikud ning vajaduse korral tuleb hinnata, kas kommunaalteenuste arvel väljatoodud kulu on seotud asja kasutamisega. Arvetel olevad üldelektri, prügiveo, heakorra ja üldvee (veekao) kuluread on asja kasutamisega soetud. Kostja ei ole esile toonud, et kostjale ei ole osutatud prügiveo- või heakorrateenust. Ebaõige on kostja seisukoht, et 2018. ja 2019. aastal peaks lähtuma üürilepingu lisas 3 fikseeritud kõrvalkulude tariifidest. Hageja ei pidanud kostjale kommunaalteenuste tariifide muutudes sellest iga kord kirjalikult teatama ega ei pidanud pooled selles eraldi kirjalikult kokku leppima. Tariifid kajastusid arvetel ning arveid saades oli kostja kohustus neid kontrollida. Maakohus viitas VÕS § 292 lg-le 2, § 13 lg-le 3 ja § 25 lg-le 1 ning leidis, et kostja on jätnud oma käitumisega (kostja ei ole palunud arvetel olevaid kõrvalkulusid selgitada või täpsustada ning on esitatud arveid hagejale tasunud) hagejale mulje, et ta on lepingumuudatusi tariifides aktsepteerinud. Hageja esitas kohtule dokumendid, millest nähtusid AKTSIASELTS TALLINNA VESI esitatud detsembri 2018 ja jaanuari 2019 arved veetarbimise eest. Hageja ei ole esitanud täiendavaid dokumente, millest nähtuks, mis alusel ja kuidas veetarbimist üürnike vahel arvestatakse. Hageja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, millises mahus kostja vett tarbis. Hageja esitatud ja arvetel sisalduva elektritariifi 0,14 kujunemine on põhistamata ja tõendamata. Hageja ei ole vaidlusaluse perioodi kohta esitanud alusdokumente ega alusarveid seoses elektritarbimisega. Hageja ei ole asjas selgitanud, kas ja kellelt ta elektrit ostis ning millistest komponentidest kostja elektrihind kujunes. Maakohtule esitatud Aktsiaselts Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskus arvetest ja RAGNSELLS AS-i poolt esitatud arvetest ei selgu, kuidas on prügiveohind kujunenud. Kostjale esitatud arvetel märgitud hind ei vasta hagejale esitatud teenuseosutajate hindadele. Lisaks ei nähtu RAGN-SELLS AS-i arvetest, millisel aadressil prügivedu on toimunud. Hageja ei ole esitanud kohtule täiendavaid tõendeid, kuidas on jaotunud üürnike vahel nimetatud teenuse eest tasumine. Hageja ei ole esile toonud, millised teenused sisalduvad arvetel kajastatud heakorra, halduse, tehnosüsteemide hoolduse eest märgitud summades ega ole nende kujunemist selgitanud. Maakohus jättis hageja nõude kommunaalteenuste eest perioodil 01.02.2018–15.02.2019 summas 3992,01 eurot rahuldamata. Kohus mõistis kostjalt hageja kasuks arvete nr 184162, 190112 ja 190355 alusel välja 6905,95 eurot ning kuna kostja rikkus oma rahalist kohustust, siis tuli välja mõista ka sissenõutavaks muutunud viivis summas 165,72 eurot.
5(14)
Maakohus viitas seoses kostja vastuhagiga VÕS § 1028 lg-le 1. Kostja on arvete tasumisega hageja poolt esitatud arveid aktsepteerinud. Kostja ei ole õigeaegselt vastavalt üürilepingu ple 7.4.16 vaidlustanud hageja poolt esitatud arveid, vaid on need tähtaegselt tasunud. Järelikult on kostja arvete tasumisega arveid aktsepteerinud ning pooled on saavutanud kokkuleppe, et üüriarved kuuluvad tasumisele selliste kulude ning tariifide alusel nagu need esitati. Kostjal oli lepingust tulenev kohustus tasuda ka nende kõrvalkulude eest, mida ei olnud üürilepingus otseselt nimetatud. Üüriarvetel kajastatud üldelektri, prügiveo, heakorra ja üldvee (veekao) read on põhjendatud ja seotud üürilepinguga. Aastail 2017–2019 ei saa kommunaalteenuste sh elektrienergia hinna määramisel lähtuda 2008. a kokkulepitud tariifidest, kuivõrd on üldteada, et hinnad on vahepealsel ajal kordades tõusnud. Vastuhagi ei ole piisavalt tõendatud ega põhistatud. Lisaks on kostja käitumine vastuoluline ja vastuolus hea usu ning mõistlikkuse põhimõttega. Maakohus jättis TsMS § 163 lg 2 alusel menetluskulud kostja kanda ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja 600 eurot.
KOSTJA APELLATSIOONKAEBUS
6.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, paludes maakohtu otsuse tühistada osas, milles kostjalt mõisteti hageja kasuks välja sissenõutavaks muutunud viivis 165,72 eurot ja viivis alates 09.05.2019 kuni põhinõude täitmiseni; osas, milles kostja vastuhagi hageja vastu jäeti rahuldamata ning milles menetluskulud jäeti kostja kanda ja mõisteti hageja kasuks välja menetluskuluna 600 eurot. Kostja palub teha uus otsus, millega rahuldada kostja vastuhagi alusetult saadu tagastamise nõudes 10 529,90 euro saamiseks, tasaarvestada välja mõistetud summa hageja kasuks välja mõistetud 6905,95 euroga ning mõista tasaarvestuse tulemusena järele jääv rahasumma hagejalt kostja kasuks välja koos tasaarvestamata vastuhagi summalt arvestatava viivisega VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 06.06.2019 kuni nõude täitmiseni. Lisaks palus kostja menetluskulud jätta hageja kanda. Maakohus on ebaõigesti kohaldanud VÕS § 292, leides, et pooltel vahel oli lisaks lepingus konkreetselt loetletud kõrvalkuludele kokkulepe ka muude kõrvalkulude kandmiseks. Maakohus on jätnud vastamata kostja põhjendustele 08.08.2019 esitatud menetlusdokumendi punktis 2.3, mille kohaselt viitab üürilepingu p 6.2.5 üksnes võimalusele kokku leppida muudes kõrvalkuludes. Maakohus on jätnud vastamata kostja faktiväitele, mille kohaselt sisaldas üürilepingu p 2.2 kokkulepet sellest, et kui tekivad vastuolud üürilepingu ja selle juurde sõlmitavate lisade tingimuste vahel, lähtutakse üürilepingu tõlgendamisel üürilepingu lisadest. Primaarseks tuleb pidada üürilepingu lisas 3 loetletud kõrvalkulusid. Poolte vahel oli kokkulepe, et kui tekib vastuolu lepingu põhitekstis olevate kõrvalkulude ja lisas loetletud kõrvalkulude vahel, kohaldatakse lisaga kokku lepitut, mille maakohus jättis käsitlemata. Muid kui üürilepingu p 6.2 loetletud kõrvalkulusid ei olnud lisas 3 loetletud. Maakohus on jätnud põhjendamatult tähelepanuta tõendid, mille hageja esitas kohtu ettepanekul. Maakohus on jätnud tähelepanuta praktiliselt kõik kostja faktiväited, mis nendel tõenditel põhinesid. Hageja esitatud kuludokumentide juurest puudusid sisulised selgitused. Vastuoluline on vastuhagi rahuldamata jätmine, kuivõrd maakohus leidis hageja hagi menetledes, et kohaldatud tariif ja prügiveoteenuse nõue on põhistamata ning tarbitava elektrienergia kulud on tõendamata. Kogu üüritud pinda allüürnikuna üürinud osaühingul Kivilaine oli kuni 2018. aasta maikuuni oma prügiveoleping, mille kinnituseks esitas kostja ka 6(14)
osaühingule Kivilaine väljastatud prügiveo arved. Prügiveolepingu tõttu ei kasutanud kostja prügiveoteenust. Maakohus on jätnud vastamata kostja väidetele hageja omaksvõtu kohta, et hageja on kostja kanda jätnud üheksa erineva kinnisasja ja hoone kõrvalkulud, mis ei ole seotud üüritud äriruumidega. Maakohus ei ole hinnanud üürilepingu p-del 8.1.1. ja 10.1. põhinevaid kostja faktiväited, mille kohaselt olid pooled üürilepingus kokku leppinud selles, et kinnistu ja hoone ning nende kommunikatsioonide korrashoiu tagab hageja omal kulul ning üüritud ruumide valveteenuse tagamine ja korraldamine oli kostja enda õigus ja kohustus, mida ta ka teostas. Vastavas osas on maakohus jätnud poolte vahelise üürilepingu tõendina ka hindamata. Maakohus on tõendeid pealiskaudselt hinnates ja materiaalõigust ebaõigesti kohaldades ebaõigesti tuvastanud kõrvalkulude tariifide muutmise kokkuleppe, praktika ja tava olemasolu ning kokkuleppe olemasolu, mille kohaselt muudetakse lepingut pretensioonide esitamise korra mittejärgmisega. Arve kui peaasjalikult arvandmeid sisaldav raamatupidamislik dokument ja selle tasumine ei saa endas kätkeda lepingu muutmisele suunatud tahteavaldust. Hageja ei ole tõendanud, et ta oleks üürilepingu muutmiseks kõrvalkulude osas teinud ühtegi tahteavaldust, millele kostja oleks omapoolse tahteavaldusega vastanud. Hageja on nõudnud kostjalt tarbitud elektrienergia eest tasu kordades kõrgema hinna alusel kui ta ise sisse ostis. Üürilepingu p 7.4.16 nägi ette üksnes pretensioonide esitamise korra ja tähtaja. Nimetatud punkt ei näinud ette mistahes järelmeid pretensioonide esitamata jätmisele. Maakohus on ebaõigesti tuvastanud, et kostja ei vaielnud kõrvalkulude aluseks olevate teenuste saamisele vastu. Teenuse osutamisele või kõrvalkulude kandmisele, mida ei ole nõutavas vormis põhistatud ega tõendatud, ei ole võimalik ega vajalik vastu vaielda. Kostja on vaidlustanud kõrvalkulude aluseks olevate kulutuste kandmist. Maakohus on üllatuslikult leidnud, et kostja on oma vastuhagis sisalduva alusetu rikastumise nõude õiguse kaotanud. Kostja ei ole hagejale teinud ühtegi tahteavaldust, mille alusel võiks hagejal tekkida veendumus selles, et kostja loobuks hageja vastu üürilepingu alusel enam tasutud raha tagastamise nõudest. Hageja ei ole selliseid tõendeid kohtule ka esitanud. Vastus apellatsioonkaebusele
7.Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
8.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada osas, millega maakohus jättis vastuhagi rahuldamata 10 419,74 euro ja sellelt arvestatud viivise nõudes. Seoses sellega tuleb muuta ka menetluskulude jaotust. Ringkonnakohus saab teha uue otsuse, millega rahuldab vastuhagi osaliselt. Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt.
9.Apellatsioonkaebuse kohaselt ei vaidlusta kostja maakohtu otsust hagi osalise mitterahuldamise osas, samuti üürinõude rahuldamise osas. Nimetatud osas on maakohtu otsus
7(14)
jõustunud. Kostja vaidlustab ka hageja viivisenõude rahuldamise ja menetluskulude kostja kanda jätmise.
10.Ringkonnakohtule arusaadavalt ei ole kostja esitanud hagejale tasaarvestuse avaldust kohtuväliselt ega ka menetluslikku tasaarvestuse avaldust. 05.06.2019 menetlusdokumendi pdes 2.9. ja 2.10. arutleb kostja teoreetiliselt tasaarvestuse võimalikkusest ja kaalub nii selle kui ka vastuhagi esitamist. Maakohus tuvastas järgmised asjaolud, mille üle ei vaidle pooled apellatsioonimenetluses ja mille ringkonnakohus võtab aluseks asja lahendamisel: - hageja õiguseellane Zelluloosi Kinnisvara OÜ ja kostja sõlmisid 17.10.2008 äripinna üürilepingu, mille kohaselt anti kostja kasutusse Tallinnas, Tartu mnt 80D hoone teisel ja kolmandal korrusel paiknev üüripind orienteeruva suurusega 680 m2; - üürilepingu lisaga nr 6 lepiti kokku üüri suuruses 2600 eurot / kuus, millele lisandub käibemaks; - Zelluloosi Kinnisvara OÜ võõrandas 2017. aastal üürilepingu eseme OÜ-le Tartu Arendus, millega seoses läksid 01.03.2017 OÜ-le Tartu Arendus üle kõik üürilepingust tulenevad üürileandja õigused ja kohustused; - kostja ei ole tasunud hagejale kommunaalteenuste arveid nr 184500 (detsember 2018), 190533 (jaanuar 2019) ja 190883 (01.02.2019-15.02.2019) kokku 3992,01 eurot; - hageja nõuab kostjalt detsembri 2018. a eest kokku 1394 eurot järgmiselt: a) elektrienergia 406,56 eurot; b) üldelektri ja ampritasude eest 81,31 eurot; c) kütte eest 417,19 eurot; d) külma vee ja kanalisatsiooni eest 36,32 eurot; e) prügiveo eest 22,79 eurot; f) heakorra, halduse ja tehnosüsteemide hoolduse eest 164,19 eurot; g) üldvee (veekao) eest 33,36 eurot. - hageja nõuab kostjalt jaanuari 2019. a eest kokku 1863,89 eurot järgmiselt: a) elektrienergia eest 617,12 eurot; b) üldelektri ja ampritasude eest 123,42 eurot; c) kütte eest 527,54 eurot; d) külma vee ja kanalisatsiooni eest 45,40 eurot; e) prügiveo eest 20,14 eurot; f) heakorra, halduse ja tehnosüsteemide hoolduse eest 180,41 eurot; g) üldvee (veekao) eest 39,21 eurot; - hageja nõuab kostjalt veebruari 2019. a eest kokku 1863,89 eurot järgmiselt: a) elektrienergia eest 111,44 eurot; b) üldelektri ja ampritasude eest 22,29 eurot; c) kütte eest 210,89 eurot; d) külma vee ja kanalisatsiooni eest 59,02 eurot; e) prügiveo eest 17,23 eurot; f) heakorra, halduse ja tehnosüsteemide hoolduse eest 175,48 eurot; g) üldvee (veekao) eest 15,38 eurot. - lepingu p 6.2 kohaselt kohustus üürnik tasuma kõigi kõrvalkuludena talle osutatavate või vahendatavate teenuste eest käesoleva lepingu lisas 3 sätestatud tariifide alusel, sh
8(14)
elektrienergia tarbimise eest, hoonete kütmise eest, sooja ja külma vee eest, heitvee kanalisatsiooni juhtimise eest jm teenuste eest, mida üürnikule osutatakse või vahendatakse; - üürilepingu p 6.3 järgi toimus kõrvalkulude eest tasumine vastavalt lepingu lisas 3 sätestatud tariifidele ja proportsionaalselt üürniku kasutatavate ruumide üldpinna suhtele hoone üldpinda (3545m2); - lepingu p 6.2.5. kohaselt tuli üürnikul tasuda ka muude teenuste eest, mida üürnikule osutatakse või vahendatakse; - lepingu lisa 3 kohaselt leppisid pooled kokku järgmistes kõrvalkulude tariifides: a) vesi- ja kanalisatsioon 62,4 kr/m3; b) küte 1023,58kr/Mwh; c) elekter päevane 1,08 kr/kwh; d) elekter öine 0,63 kr/kwh; - üürileandjal oli lepingu kohaselt õigus eelnimetatud tariife muuta, kui see oli tingitud AS Tallinna Vesi, AS Tallinna Küte või AS Eesti Energia poolt vastavate tariifide muutmisest; - AS Tallinna Vesi müüs hagejale vett hinnaga 4,04 eurot/m3, aga hageja poolt kostjale esitatud arvetel märgiti hinnaks 4,54 eurot/m3. Ringkonnakohus käsitleb esmalt lepingu muutmist (I), seejärel elektrienergia tasu (II), muude kommunaalkulude tasu (III), jaotab menetluskulud ning teeb menetluslikud otsused (IV). I
11.Maakohus on õigesti tõlgendanud lepingu sõlmimise ajal (17.10.2008. a) kehtinud VÕS § 292 lg-t 1 koosmõjus pooltevahelise lepingu p-ga 6.2.5. Lepingu p 6.2.5. sõnastusest „jm teenuste eest, mida üürnikule osutatakse või vahendatakse“ ei ole võimalik teha kostja soovitud järeldust, et see annab üksnes võimaluse kokku leppida muudes kõrvalkuludes. Seetõttu on maakohus põhjendatult leidnud, et üürilepingus väljatoodud kommunaalkulu liigid ei ole ammendavad, lisa 3 kajastab kommunaalkulude tariife lepingu sõlmimise aja seisuga ja vaidluse korral tuleb hinnata, kas kommunaalteenuste arvel väljatoodud kulu on seotud asja kasutamisega.
11.2.Kostja seisukoht, et lepingu lisad on prioriteetsed lepingu enda suhtes, seondub lepingu p-ga 2.2. Selle kohaselt juhul, kui esinevad vastuolud lepingu ja selle juurde sõlmitavate lisade tingimuste vahel, lähtutakse tõlgendamisel lepingu lisadest.
11.3.Ringkonnakohus ei näe vastuolu lepingu p 6.2.5 ja lisa 3 vahel. Nagu maakohus põhjendatult leidis, osutati lepingu sõlmimisel lisas nr 3 nimetatud ja vastavate tariifidega teenuseid. Seega ei olnud sinna võimalik kirja panna uusi tulevikus osutatavaid ja tulevikus kehtivate tariifidega kommunaalkulude liike. Samas ei ole maakohus eristanud ja hinnanud kostja väiteid, et üürilepingu p 8.1.1. kohaselt pidi hageja hoidma korras erinevate kommunikatsioonide hooldamisega seotud kulusid ja p 10.1. kohaselt oli üüritud ruumide valveteenuse tagamine ja korraldamine kostja enda õigus ja kohustus.
12.Põhimõtteliselt õige on kostja seisukoht, et VÕS § 292 lg 1 kaitseb üürnikku ootamatute kõrvalkulude ilmnemise eest ja seaduse sõnastuse kohaselt peaksid üürilepingu poole konkreetselt kokku leppima, millised kõrvalkulud üürniku kanda jäävad ning kahtluse korral tuleb lähtuda seaduses sätestatud eeldusest, et reeglina kannab kõrvalkulud üürileandja, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti. 9(14)
12.1.Maakohus jättis kohaldamata poolte poolt lepingu p-s 12.1 kokkulepitud tingimuse, mille kohaselt lepitakse kõik lepingu muudatused kokku kahepoolselt ning vormistatakse lisadena. Lepingu kohaselt oleks olnud korrektne kostja igakordne informeerimine tariifi muutusest ja uue teenuse lisandumisest.
12.2.Maakohus tuvastas õigesti poolte konkludentsed kokkulepped (VÕS § 13 lg 3 mõttes) nii lisanduvate kommunaalkulude kui ka nende tariifide muutmise osas. Seega ei saa väita, et pooltel vastav kokkulepe puudus ja põhjendamatu on kostja seisukoht, et maakohus pidanuks lähtuma lepingus kokkulepitud kommunaalkulude liikidest ja nende tariifidest.
12.3.VÕS § 13 lg 3 kohaldamist on Riigikohus lahanud asjas nr 2-15-5027. Selle kohaselt võib VÕS § 13 lg 1 kohaselt lepingut muuta lepingupoolte kokkuleppel või lepingus või seadusega ettenähtud muul alusel. Kui lepingupoolel ei olnud õigust lepingut ühepoolselt muuta, tuleb asja lahendamiseks tuvastada, kas lepingut muudeti poolte kokkuleppel, ning välja tuua, milline oli kokkuleppe tagajärjel muudetud lepingu sisu. Lepingu muutmise esmane eeldus on lepingut muuta sooviva poole selge tahteavaldus, milles väljendub soov õigusliku tagajärjena kaasa tuua lepingu muutmine tahteavalduses välja toodud viisil. Seejärel on vajalik, et tahteavaldus jõuaks teise lepingupooleni, kes väljendaks nõustumust lepingu muutmiseks tahteavalduses toodud viisil. Eristada tuleb lepingu muutmise aluseid ja lepingu muutmise vorminõudeid. VÕS § 13 lg 3 näeb ette erisused lepingu muutmise vorminõuetele juhuks, mil pooled on kokku leppinud, et lepingut tuleb muuta kirjalikus vormis, kuid ei tee erandit VÕS § 13 lg-st 1, mille kohaselt saab lepingut üldjuhul muuta vaid poolte kokkuleppel. Lepingu muutmise ettepaneku saab teha kaudse tahteavaldusega. Teine pool saab väljendada lepingu muutmiseks nõustumust samuti kaudse tahteavaldusega. Sealjuures saab VÕS § 20 lg 3 kohaselt nõustumuseks lugeda majandus- ja kutsetegevuses ka vaikimise. /.../ Eeltoodu ei tähenda aga seda, et lepingu muutmisele antud nõustumuse saaks tuvastada hindamata, milles seisnes lepingu muutmise kas või kaudne tahteavaldus ja milline oli selle tahteavalduse sisu (samas, p 14).
12.4.Kui hageja esitas kostjale 2013-2019 arveid, märkides ära lepingus kajastamata teenused ja muutunud tariifid arvetel, kostja aga tasus arveid ja ei vaidlustanud neid, saab sellest järeldada hageja pakkumust kostjale tasuda lepingus kokku leppimata kommunaalteenuste eest vastavate uute või muutunud tariifide alusel ja kostja arvete tasumist ning nendele mitte vastuvaidlemist saab lugeda nõustumuseks. Nimetatu ei välista siiski kostja õigust vaidlustada teenuste saamist, tariifide ebaõigsust ja alusetult tasutu tagasi nõuda. Samuti ei kehti maakohtu tuvastatu konkludentsete kokkulepete osas üürilepingus kokkulepitud kommunikatsioonide korrashoiu ja valveteenuse osas (üürilepingu p-d 8.1.1. ja p 10.1. ), sest arvetest ei nähtu lepingu konkreetsete punktide muutmise tahteavaldust.
13.Põhjendatud on maakohtu seisukoht, et kostja ei ole väitnud, et ta pöördus hageja poole põhjusel, et tegelikkuses prügiveoteenust või heakorrateenust ei osutatud. Samas ei tingi see nende kulude kostjalt hageja kasuks välja mõistmist, kui kostja neid teenuseid ei kasutanud või talle ei osutatud selliseid teenuseid.
14.Maakohus leidis põhjendatult, et kostja poolt arvetel vaidlustatud üldelektri, prügiveo, heakorra ja üldvee (veekao) kulukomponendid on asja kasutamisega seotud ja pooled sõlmisid kokkuleppe uute kommunaalteenuste eest tasumiseks uute tariifidega arvete esitamisega koos 10(14)
nendel näidatud teenuste ja tariifidega konkludentselt (VÕS § 13 lg 3 mõttes). Sellega seoses viitas maakohus põhjendatult ka VÕS § 25 lg-s 1 sätestatule.
15.Puudub vaidlus, et kostja oleks saanud lepingu p 7.4.16. järgi pretensioonid esitada, aga ei teinud seda. Eelnimetatud lepingupunktist ei tulene sanktsiooni kostjale pretensioonide esitamata jätmise korral. Pooled ei ole kokku leppinud, et pretensioonide esitamata jätmise korral kaotaks kostja õiguse nõuda alusetult makstut tagasi.
16.Maakohus pidas kostja käitumist arvete pikaaegsel tasumisel ja nende vaidlustamata jätmisel vastuoluliseks ja hea usu põhimõtte vastaseks. Samamoodi pole aga praegusel juhul korrektne olnud hageja käitumine, kes esitas arveid kõrgemate tariifidega, kui teenuse osutajad talle esitasid või nõudis raha tasumist teenuste eest, mida kostjale ei osutatud. Sellisel juhul ei saa kostja arvete hilisemat vaidlustamist pidada hea usu põhimõtte vastaseks.
17.Maakohus leidis põhjendatult, et hageja ei põhjendanud ega tõendanud arvetel märgitud elektritariifi 0,14 eurot, prügiveohinna ning heakorra, halduse, tehnosüsteemide hoolduse teenuste osutamist arvetel toodud ulatuses. II
18.Vastuhagis leidis kostja, et hageja nõudis elektrienergia eest perioodil märts 2017 – november 2018 alusetult 5987,66 euro tasumist.
18.1.Hageja esitas elektriarvestuse nõude õigsuse tõendamiseks 02.06.2020 menetlusdokumendis tabeli kõrvalkulude arvestuse kohta, samuti elektrienergia arvestuse kohta vaidlusalusel perioodil. Nimetatut saab vaadelda hageja seletusena.
18.2.Tõenditena esitas hageja edasimüüjate ostuarved hagejale ja pangakontode väljavõtted kõrvalkulude tasumise tõendamiseks hageja poolt. Samuti esitas hageja 19.10.2020 menetlusdokumendiga asendiplaani ja arvestuse (II kd, tl 197-202). Ka viimane on käsitatav hageja seletusena. Hageja ei ole selgitanud ega tõendanud, millise tariifiga esitasid teenuse vahendajad talle vaidlusalusel perioodil arveid.
18.3.Kostja on märkinud oma 02.07.2020 menetlusdokumendis põhjendatult, et hageja esitatud selgitustest pole võimalik aru saada, kuidas ja millise kuludokumendiga on tõendatud hageja 02.06.2020 menetlusdokumendi lisas 2 loetletud tabelis sisalduvad tariifi komponendid. Seetõttu on põhjendatud kostja väide, et hageja ei ole oma väiteid elektrienergia tasu suuruse õigsuse osas tõendanud. Nimetatust tulenevalt kuulub rahuldamisele vastuhagi nõue 5295,19 euro ulatuses. III
19.Maakohus tuvastas, et vee ja kanalisatsiooniteenuse osas sai hageja tarbitavate teenuse eest tasumist nõuda ulatuses, millega hageja ise vastavat teenust sisse ostis. Nimetatud hinnavahe osas tuleb seega rahuldada vastuhagi 92,8 euro ulatuses.
20.Muude kõrvalkulude osas ei ole maakohus vastanud mitmetele kostja väidetele ega otsust piisavas ulatuses põhjendanud.
11(14)
21.Maakohus leidis põhjendatult, et prügiveoteenuse osas ei ole hageja põhistanud hinna kujunemist ja kulu üürnike vahel jagamist ning ühe prügivedaja arvelt ei nähtu, millisel aadressil on teenust osutatud. Samad põhjendused esitas kostja ka vastuhagis, kuid maakohus jättis ebaõigesti vastuhagi nõude nimetatud osas rahuldamata.
22.Nagu nähtub kostja 05.06.2019 menetlusdokumendi lisaks olevast tabelist (I kd, tl 56), mida ringkonnakohus käsitab kostja seletusena, vaidlustas kostja prügiveo ja valveteenuse osa arvetel perioodil märts 2017 kuni november 2018 ehk hageja nõudega mitteseotud ulatuses.
22.1.Kostja tugines asjaolule, et hoonena oli üürilepingu punktis 1.5. defineeritud ehitis, milles asuvad üürilepingu esemeks olevad ruumid. Lepingu preambulist nähtus, et ruumid paiknesid Tartu mnt 80D hoones. Kostja tugines asjaolule, et Tartu mnt 80D kinnistuga on prügiveo arvetel seotud üksnes üks ca 80 eurone rida ning et teised read on seotud hoopis teiste kinnistustega ja et hageja on jaganud prügiveokuludena summasid, mis ei seostu selle ühe rea, vaid arvete kõikide ridadega, mh nendega, mis seostusid hoopis teist hoonete ja kinnistutega. Samuti selgitas kostja, et kogu üüritud pinda allüürnikuna üürinud Kivilaine osaühingul oli kuni 2018. aasta mai kuuni oma prügiveoleping, mille kinnituseks esitas kostja ka Kivilaine osaühingule väljastatud prügiveo arved (II kd, tl 142-170). Kostja esitas tõendid, et tema allüürnikul oli sõlmitud leping vaidlusaluseks perioodiks valveteenuse osutamiseks (II kd, tl 142-181). Kostja selgitas, et ei kasutanud seetõttu prügiveo- ega valveteenust. Hageja ei ole nimetatud asjaolusid vaidlustanud.
22.2.Kostja leidis, et ta on tasunud alusetult hageja arveid ka heakorra, halduse ja tehnosüsteemide hoolduse osas. Neile kuludele vaidles kostja vastu 02.07.2020 menetlusdokumendile lisatud tabelis (II kd, tl 182-189), milles kostja oli kirjendanud vaidlusalusel perioodil hagejalt kostjale esitatud kõik arved ning sisestanud kuluridadele vastusväited iga üksiku kuludokumendi lõikes. Hageja ei ole nendele väidetele vastanud ega kulusid tõendanud.
22.3.Kostja tõi esile, et hageja jaotas oma arvetel kõrvalkulusid 74 258,96 euro ulatuses, samas kuludokumente oli hagejal nende kulude katteks 41 512,39 euro ulatuses, millest lepingu objektiga - Tartu mnt 80D hoone ja kinnistuga - olid kulutused seostatavad üksnes 3432,6 euro ulatuses ning nende jaotamisel arvetel oleva koefitsiendiga on kostjale langev osa 110,16 eurot 2761,63 euro asemel. Lisaks sellele, et kulu on jaotatud ebaproportsionaalselt, tugines kostja ka asjaoludele, et arvelt ei selgu, mida on hooldatud, arve on poolik, puudus hooldatav lift. Hageja neid asjaolusid vaidlustanud ei ole.
22.4.Hageja on tuginenud peamiselt väitele, et kuludele vastuvaidlemine peale nende tasumist on hea usu põhimõttega vastuolus. Kuivõrd hageja ei ole vastu vaielnud kostja 19.01.2021 menetlusdokumendi p-des 2.7.-2.8. esitatud vastuväidetele, lükanud neid ümber ega esitanud kulusid tõendavaid tõendeid, ei ole võimalik väita, et hageja nõue on muude kõrvalkulude osas põhjendatud. Seonduvalt hageja konkreetsemate vastuväidete ja selgituste, aga ka tõendite puudumisega ei pea ringkonnakohus vajalikuks analüüsida iga kostja 02.07.2020 menetlusdokumendile lisatud Exceli tabelis sisalduvat väidet eraldi.
23.Põhjendatud on maakohtu seisukoht, et üldvesi ehk veekadu, on seotud asja kasutamisega. Maakohus jättis samas arvestamata, et ka selle kasutamise mahtu ja jagamise proportsiooni 12(14)
peab hageja tõendama. Ringkonnakohus nõustub apellatsioonkaebuse väitega, et selles osas ei ole hageja kõrvakulude arvestus põhistatud ega tõendatud.
24.Kostja möönis, et hageja esitatud arvetelt nähtuvalt on ülejäänud kõrvalkulude summa põhjendatud 110,16 euro ulatuses. Seega kuulub vastuhagi rahuldamisele ka muude kõrvalkulude osas 5234,71-110,16 = 5124,55 euro ulatuses.
25.Vastuhagi nõue on kokkuvõttes põhjendatud 5124,55 + 5295,19 = 10 419,74 euro ulatuses ja jääb rahuldamata 110,16 euro ulatuses. Kostja nõude aluseks on VÕS § 1028 lg 1. Alusetu rikastumise nõuet välistavaid asjaolusid ei eksisteeri.
26.Kokkuvõttes tuleb maakohtu otsus tühistada vastuhagi rahuldamata jätmise osas 10 419,74 euro ulatuses. Kostja vastuhagi tuleb osaliselt rahuldada ja hagejalt kuulub väljamõistmisele kostja kasuks 10 419,74 eurot.
27.Kostja on palunud vastuhagis välja mõista seadusjärgse viivise alates kostja vastuhagi kättetoimetamisest hagejale. E-toimiku kohaselt sai hageja kostja nõudest teadlikuks 06.06.2019. Viivisenõude rahuldamise aluseks on VÕS § 101 lg 1 p 6 ja viivisemäär tuleneb VÕS § 113 lg 1 teisest lausest.
28.Tasaarvestuse tegemiseks tuleb arvestada välja hagi ja vastuhagi viivisenõuded ringkonnakohtu otsuse tegemise kuupäevaga (27.08.2021). Haginõue rahuldati põhinõude 6905,95 euro, viivise 165,72 euro ja lisanduva viivise osas. Perioodil 09.05.2019 – 27.08.2021 on hagejal õigus nõuda kostjalt viivist 1272,97 eurot ja kostjal hagejalt perioodil 06.06.2019 – 27.08.2021 viivist 1856,71 eurot (viivisekalkulaator.ee andmetel). Pärast tasaarvestamist tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista viivis tasaarvestatud nõudelt alates 28.08.2021.
29.Hageja ja kostja nõue tuleb tasaarvestada kohtuotsuse resolutsioonis ja kokkuvõtteks mõista hagejalt kostja kasuks välja (10 419,74 + 1856,71) – (6905,95 + 165,72 + 1272,97) = 12 276,45 – 8344 = 3931,81 eurot ning viivised nimetatud summalt VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras alates 28.08.2021 kuni võlgnevuse 3931,81 eurot täieliku tasumiseni. IV
30.Seoses põhihagi ligikaudu 2/3 ulatuses rahuldamisega ja vastuhagi marginaalses osas rahuldamata jätmisega tuleb muuta ka maakohtu menetluskulude jaotust. Ringkonnakohus peab tulenevalt hagi ja vastuhagi rahuldamise proportsioonist, nendes esitatud nõuete suurusest, aga ka apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise marginaalsest osast tulenevalt mõistlikuks jätta maakohtu menetluskulud 3⁄4 osas hageja ning 1⁄4 osas kotja kanda ja ringkonnakohtu menetluskulud täies ulatuses hageja kanda (TsMS § 163 lg 1 ja § 171 lg 1).
31.Kuna maakohus ei ole vaidlustatud otsuses kostja hüvitatavate menetluskulude rahalist suurust kindlaks määranud, ei tee seda TsMS § 174 lg 4 teisest lausest lähtudes apellatsioonkaebuse lahendamisel ka ringkonnakohus. Hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks asja lahendanud maakohus pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras.
13(14)
32.TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Margo Klaar, Ele Liiv, Peeter Pällin
14(14)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.