Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

koostada

võlausaldajate

esimeseks

üldkoosolekuks

2-21-10926 alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Kui nõue on mõjuval põhjusel esitatud pärast nimetatud tähtaja möödumist, ennistab üldkoosolek võlausaldaja taotlusel nõude esitamise tähtaja. Nõude esitamise tähtaja ennistamine ei ole vajalik pandiga tagatud nõude puhul. Kui nõude esitamise tähtaega ei ennistata, võetakse nõue võlausaldajate nimekirjas arvesse, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist.

2 (5)

2-21-10926 Ajutise halduri tööperioodil võlgniku tegevuses pankrotikuriteo või muu majanduskuriteo tunnuseid ei tuvastatud. Võlgnik on 12.07.2019 (s.o 2 aastat enne ajutise halduri määramist) võõrandanud talle kuulunud sõiduauto xxxxxxxx xxxxxx üürileandjale üürimaksete tasumiseks. Esialgsetel ei esine sõiduki müügil tagasivõidetava tehingu tunnuseid, kuna selleks ajaks ei olnud veel muid võlgnevusi tekkinud ning sõiduki vanust arvestades on tegemist väheväärtusliku varaga. Ajutisele pankrotihaldurile teadaolevalt ei kuulu võlgnikule kolmandate isikute valduses asuvat (e. PankrS § 108 lg 2 mõistes tagasinõutavat) vara. Tuginedes ajutise halduri käsutuses olevatele dokumentidele ja kogutud andmetele jõudis ajutine haldur seisukohale, et võlgnik on käesoleval ajal maksejõuetu PankrS § 1 lg 2 mõistes ja maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga. Ajutine pankrotihaldur palub määrata ajutise halduri tasuks x eurot, millele lisandub käibemaks x eurot, kokku x eurot. Ajutine haldur palub ajutise halduri tasust x eurot, millele lisandub käibemaks x eurot, kokku x eurot hüvitada menetlusabi korras riigi vahendite arvelt ja x eurot, millele lisandub käibemaks x eurot, kokku x eurot mõista välja pankrotivara arvelt. Ajutise halduri tasu palub haldur mõista välja OÜ Andrus Õnniku Õigusbüroo kasuks. Kohus küsis võlgnikult seisukohta ajutise halduri aruandele ja tasule. Võlgnik kohtu poolt määratud tähtajaks kohtule kirjalikku seisukohta ei esitanud. Kohtumääruse põhjendused Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja pankrot tuleb välja kuulutada. PankrS § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 1 kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 31 lg 4 kohaselt kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Võlgnik on seisukohal, et ta on maksejõuetu ning võlgniku alalise maksejõuetuse on tuvastanud ka ajutine haldur. Seetõttu leiab kohus, et pankrot tuleb välja kuulutada. Kohus nõustub ajutise halduri seisukohaga, et maksejõuetuse tekkimise põhjuseks muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 tähenduses. Kooskõlas PankrS § 31 lg 6 nimetab kohus pankrotihalduriks Andrus Õnniku, kes on andnud nõusoleku enda määramiseks pankrotihalduriks ning kinnitanud, et on sõltumatu võlgnikust ja võlausaldajatest. Kohus määrab võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks 14.09.2021 kell 10:00 Pärnus, Rüütli tn 19 asuvas Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumaja saalis nr

3 (5)

2-21-10926 majandus- või kutsetegevuse kohta. Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga bilansi koos vara, sealhulgas kohustuste nimekirjaga. Võlgniku vara kohta teabe andmise kohustus on ka kolmandatel isikutel, kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara või kellel on varalisi kohustusi võlgniku suhtes, samuti võlgniku töötajal ja endisel töötajal, kes on ametist lahkunud viimase kahe aasta jooksul enne pankrotiavalduse esitamist. PankrS § 89 lg 1 p 1 ja 3 järgi kohtu korralduse täitmata jätmise korral või seadusega sätestatud kohustuse täitmise tagamiseks võib kohus võlgnikku trahvida või tema suhtes kohaldada sundtoomist või aresti, kui võlgnik takistab pankrotimenetlust sellega, et ei täida teabe andmise kohustust või ei täida vande andmise kohustust. Kohus selgitab, et tulenevalt PankrS § 36 lg 6 võib füüsilisest isikust võlgnik pankrotivara käsutada halduri nõusolekul. Halduri nõusolekuta tehtud käsutustehing on tühine. PankrS § 91 lg 1 kohaselt võib kohus füüsilisest isikust võlgnikul keelata kuni pankrotimenetluse lõpuni olla ettevõtja, juriidilise isiku juhtorgani liige, juriidilise isiku likvideerija või prokurist. Pankroti väljakuulutamisel müüb pankrotihaldur võlgnikule kuuluva vara, sh korteriomandi, olenemata selle hinnast. Pankrotimenetluse eesmärgiks on võlausaldajate nõuete rahuldamine võlgniku vara arvel (PankrS § 2). Kohustustest vabastamise menetlus ei kujuta endast automaatset võlgadest vabanemist. Juhul kui kohus pankrotimenetluse lõpetamisel otsustab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatada, otsustab kohus kohustustest vabastamise üldjuhul pärast 5 aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid tähtaega võib ka pikendada 7 aastani (PankrS § 175 lg 1 ja 51). Menetluskulud PankrS § 23 lg 1 järgi on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama paragrahvi lõike 2 järgi on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele ja sidekulud. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär summa, mis vastab 1/5 TLS §29 lg 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Käesolevas menetluses ajutise halduri aruande koostamise ajal oli ajutise halduri tunnitasu ülemmäär x eurot. PankrS § 23 lg 6 kohaselt võib ajutise halduri tasu tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. PankrS § 23 lg 3 ja § 65 lg 11 alusel sisaldab halduri tasu seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Ajutine haldur palub tasuks määrata x eurot, millele lisandub käibemaks x eurot (arvestusega x tundi ja x minutit tunnihinnaga x eurot + käibemaks), kokku xeurot. Võlgnik ajutise halduri tasule vastuväiteid esitanud ei ole. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust, halduri kutseoskusi, on halduri ülesannete täitmiseks kulunud aeg põhjendatud. Halduri tunnitasu määr mahub kehtestatud piirmääradesse. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud ajutise halduri tasuks määrata x eurot koos käibemaksuga. PankrS § 150 lg 1 ja 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse ajutise halduri tasu pankrotivarast. PankrS § 23 lg 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata või pankrot kuulutatakse välja sama seaduse §171 lõike 11 alusel ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab

4 (5)

2-21-10926 kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu määramise ajal töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). 2021 aastal on kuupalga alammääraks x eurot. PankrS § 23 lg 51 sätestab, et PankrS § 23 lõikes 4 ettenähtud riigi vahenditest hüvitatava ajutise halduri tasumäära ja kulutuste suuruse ning hüvitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Kooskõlas Justiitsministri 01.01.2021 määruse nr 2 „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“ §-ga 1 „kui ajutise halduri või pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, arvestab kohus tasu §-s 2 sätestatud tasumäärade alusel. Tasu arvestatakse poole tunni täpsusega ning ümardatuna järgmise täiseuroni.“ Viidatud määruse § 2 lg 1 kohaselt kui ajutise halduri või pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, on tasu 33 eurot poole tunni kohta. Riigi vahenditest hüvitatava ajutise halduri tasu suurus on x tunni ja x minuti eest (alustatud pooltunde x x x eurot). PankrS § 23 lg 4 kohaselt ei hüvitata riigi vahenditest ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu määramise ajal töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus ajutise halduri tasust x eurot, millele lisandub käibemaks, hüvitada riigi vahenditest. Kohus, tutvunud ajutise halduri poolt esitatud aruandega, leiab, et ajutise halduri tasu ei ole võimalik pankrotivarast rahuldada, mistõttu hüvitatakse ajutisele halduri tasu summas x eurot, millele lisandub käibemaks x eurot, kokku x eurot menetlusabi korras riigi vahenditest. Ülejäänud ajutise halduri tasu tuleb mõista välja võlgniku pankrotivara arvelt ning vastavalt ajutise halduri taotlusele büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb, OÜ Andrus Õnniku Õigusbüroo. /allkirjastatud digitaalselt/ Kadri Mälberg kohtunik

5 (5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.