M. M. (M.) hagi V. M (M.) ja T. T. (T.) vastu võla nõudes
Tsiviilasja hind
2 900,38 eurot
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja: M. M. (isikukood xxxxxxxxxxx; e-mail: xxx) Hageja lepinguline esindaja: Vandeadvokaadi abi Angela Kase (Advokaadibüroo WALLESS, asukoht Liivalaia 45, 10145 Tallinn; e-post: [email protected]) Kostja I: V. M. (isikukood: xxxxxxxxxxx xxx xx-xx, xxx xxx vald, xxxxx; -post: xxx) Kostja II: T. T. (isikukood: xxxxxxxxxxx xxx, xxx xxx vald, xxxxx; -post: xxx)
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus, lihtmenetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada M. M (M.) hagi V. M. (M.) ja T. T. (T.) vastu võlgnevuse saamiseks.
2.Mõista välja V. M.lt ja T. T.lt solidaarselt M. M. kasuks 1 048,13 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis seisuga 22.10.2020 summas 112,78 eurot ja viivis põhinõudelt (1048,13 eurot) 0,2% päevas alates 23.10.2020 kuni kohustuse täitmiseni.
Mõista välja V. M.lt ja T. T.lt solidaarselt M. M. kasuks kahjuhüvitis summas 900 eurot ning viivis hüvitamisele kuuluvalt kahjuhüvitiselt (900 eurot) võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 23.10.2020 kuni kohustuse täitmiseni. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
1.Jätta M. M. (M.) menetluskulud solidaarselt V. M. (M.) ja T. T. (T.) kanda.
2.Rahuldada M. M. avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt.
3.Määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ning mõista V. M.lt (M.) ja T. T.lt solidaarselt (T.) välja M. M. kasuks kasuks menetluskulud
2-20-15524 summas 2 445 eurot (koos käibemaksuga). Jätta M. M. taotlus menetluskulude väljamõistmiseks rahuldamata summas 540 eurot. Edasikaebamise kord Harju Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks, peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Menetlusabi taotlemise selgitus Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUDED
1.M. M. esitas 23.10.2020 Harju Maakohtule hagi V. M.lt ja T. T.lt võlgnevuse saamiseks. Hagiavalduse ja selle täpsustuste kohaselt sõlmisid hageja ning V. M. ja T. T. 05.05.2020 aadressil xxx xx-xx asuva eluruumi tähtajalise üürilepingu kestvusega kuni 30.04.2021. Üürilepingu kohaselt oli igakuise üüritasu suurus 500 eurot. Lisaks üürile kuulusid üürilepingu p 3.3. kohaselt üürniku poolt tasumisele ka kõrvalkulud. Lepingu sõlmimisel tasusid kostjad hagejale tagatisraha summas 550 eurot.
2.09.08.2020 soovis üürileandja kooskõlastada üürnikega üüritasu üleandmise kellaaega. Seepeale küsis kostja I mõnepäevast maksepikendust. Hageja oli nõus maksepikendusega kuni 14.08.2020. 10.08.2020 andis hageja kostjatele teada üüri ja kõrvalkulude kogusumma, milleks oli 661 eurot, s.t. 500 eurot augustikuu üür ning 161 eurot juulikuu kõrvalkulud. 12.08.2020 andis kostja I teada, et kostja II kolib Pärnusse, kuid kostja I sooviks üüripinda edasi kasutada ning uuris, kas hageja oleks nõus üüritasu vähendama. Kostja II ise üürilepingust väljumise soovi ja üürilepingust tulenevate üürniku solidaarse kohustuse üleandmist kostjale I ei kinnitanud. Kostja I kinnitas hagejale, et üüri ja kõrvalkulude makse toimub 14.08.2020. Hageja vastas kostjatele peale kostja I kirja, et ootab 14.08.2020 kokkulepitud summat. 13.08.2020 võttis hagejaga ühendust kostja II ja
2-20-15524 andis teada, et tema osa üüritasust on juba 11.08.2020 kostja I kätte jõudnud. kostja II möönas soovi üürilepingust väljuda ning selgitas, et üürilepingust väljumise soov ei olnud talle kuu aega tagasi ettenähtav. Seepeale võttis hageja ühendust kostjaga I ning andis teada kostja II kirjas toodust seoses kostjale I juba 11. augustil 2020 üle antud üüritasu ja kõrvalkulude osaga. Hageja palus kostjal I kinnitada 14. augustiks 2020 kokku lepitud üüritasu ja kõrvalkulude tasumist. Kostja I vastas hageja kirjale ning andis teada, et tasub hagejale 14.08.2020 üüritasu ja kõrvalkulud tingimusel, et hageja nõustub kostja poolt üürilepingu ühepoolselt muutmisega. Lisaks andis kostja I hagejale teada, et „seaduse järgi ma võin sulle üüri maksmata siin 3 kuud liugu lasta“. 14.08.2020 kostjad hagejale üürilepingus kokku lepitud üüri ja kõrvalkulusid ei tasunud.
3.15.08.2020 andis hageja kostjatele teada, et üürilepinguline suhe on jätkuvalt kehtiv ja hageja ei nõustu kostja I nõudmisega üürilepingu ühepoolseks muutmiseks. Hageja pakkus välja täiendava tähtaja üüri ja kõrvalkulude tasumiseks ning andis teada, et kavatseb kostjatelt sisse nõuda üüri ja kõrvalkulude tasumisega seoses tekkinud viivise. 15.08.2020 teatas kostja I, et kostjad lõpetavad üürilepingu kuu aja möödudes ning üüripind antakse hagejale üle 01.09.2020. Lisaks andis kostja I teada, et ei ole nõus tasuma viiviseid, tagatisraha arvelt soovib tasaarveldada augustikuu üüritasu ning kommunaalkulude osa kannab hagejale üle. Hageja vastas kostjatele, et ei aktsepteeri kostjate tingimusi üürilepingu ennetähtaegse lõpetamise osas ning edastas arveldusarve numbri, kuhu kostjad saavad tasuda lepingu kohase jooksva kuu üüritasu ja möödunud kuu kõrvalkulud. 17.08.2020 tasus kolmas isik kostjate eest hagejale juulikuu kõrvalkulude eest 111 eurot, s.t. juulikuu kõrvalkulude eest jäi jätkuvalt tasumata 50 eurot. 19.08.2020 esitas hageja lepinguline esindaja kostjatele teate, milles selgitas üürilepingu ennetähtaegselt ülesütlemise korda ning andis teada, et hageja kasutab üürilepingust tulenevat õigust nõuda kostjatelt viivist. Kuna kostjad hageja esindaja edastatud teatele ei vastanud, kirjutas hageja lepinguline esindaja kostjatele uuesti 26.0.2020, et kokku leppida 01.09.2020 üüripinna hagejale üleandmine. 27.08.2020 esitasid kostjad hagejale tasaarvelduse avalduse, milles palusid tagatisraha arvelt teha tasaarvelduse augusti üüri osas. 31.08.2020 andsid kostjad teada, et üürilepingu lõppkuupäevaks on siiski 15.09.2020.
4.07.09.2020 teatas hageja kostjatele augustikuu kõrvalkulude suuruse ning edastas suurust tõendavad arved ning teatas septembrikuu üüritasu suuruse maksetähtajaga 10.09.2020. Vastavalt hageja ja kostjate kokkuleppele anti korter üle 15.09.2020. Kuigi korteri üleandmisel kosjad alles kolisid korterit tühjaks, fikseeris hageja juba kostjate poolt ühes magamistoas voodi lõhkumise. 17.09.2020 saatis hageja kostjatele ülevaate kostjate poolt korterile tekitatud kahjustustest: (i) kostjate kassi poolt rikutud elutoa kardinad; (ii) kahjustatud magamistoa sein ning (iii) kahjustatud elutoa ja tagumise magamistoa ukse kõrval olev sein. Täiendavalt esitas hageja kostjatele lõhutud voodi maksumuse tõendamiseks arve, teatas kostjatele kuuluva voodipesu leidmisest ning võimalusest need kostjate kulul nendeni toimetamiseks kuni 20.09.2020, misjärel hageja need hävitab. Hageja tegi kostjatele ettepaneku tasuda 409 eurot (209 eurot voodi eest, 75 eurot magamistoa seina; 75 eurot elutoa ja tagumise magamistoa seina ning 50 eurot elutoa kardinate eest) ning teavitas kostjaid võimalusest tasaarvestada nimetatud 409 eurot üürilepingu sõlmimisel tasutud tagatisrahast.
5.20. septembril 2020 teavitas hageja kostjaid korteri üürilepingu p 3.10 alusel tasaarvelduse tegemisest seoses üürilepingu mittetäitmisest ülesjäänud võlgnevuse osas ning üürilepingu lõppemisega ja korteri üleandmise-vastuvõtmisega tuvastatud mitte loomulikul kulumise tulemusena tekkinud puuduste kõrvaldamiseks. Kostjad tekitasid nelja kalendrikuu jooksul vigastusi korteri seintele; lõhkusid korteri kardinad ja voodi
2-20-15524 magamistoas. Hageja teatas tagatisraha arvelt tasaarvestuse tegemisest eespool toodud kahjustuste likvideerimiseks summas 409 eurot. Samuti andis hageja kostjatele teada võlgnevuse summa kujunemise ja täpse suuruse 20.09.2020 seisuga; luges 17.09.2020 kompromissi ettepaneku kostjate poolt aktsepteerituks ning teavitas kostjate korterisse jäetud esemete utiliseerimisest. 09.10.2020 edastas hageja kostjatele septembrikuu kõrvalkulude arved maksetähtajaga 10.10.2020 ning arveldusarve numbri, kuhu septembrikuu kõrvalkulud tasuda. Kostjad oma võlgnevust tasunud ei ole.
6.Hageja palub hagi rahuldada ja mõista V. M.lt ja T. T.lt solidaarselt M. M. kasuks välja üüri ja kõrvalkulude võlg summas 1 048,13 eurot, tekkinud viivis 112,78 eurot ja viivis põhinõudelt 0,2% päevas alates hagi esitamisele järgnevast päevast kuni kohustuse täitmiseni. Samuti palub hageja mõista V. M.lt ja T. T.lt solidaarselt M. M. kasuks välja kahjuhüvitis summas 900 eurot ning viivis hüvitamisele kuuluvalt kahjuhüvitiselt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates hagi esitamisest kuni kohustuse täitmiseni. Jätta menetluskulud solidaarselt kostjate kanda ja mõista kostjatelt solidaarselt M. M. kasuks viivis hüvitamisele kuuluvatelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates menetluskulude suurust kindlaksmäärava kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni.
KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE
7.Kostjad hagi ei tunnista. Kostja II so T. T. on seisukohal, et tema hageja korterile kahju tekitanud ei ole. Kahjustused ei ole toas, kus kostja II elas. Kostja II kinnitas, et elas korteris rahumeelselt, ega lõhkunud laamendanud ega rikkunud muul viisil hageja vara. Kahjustusi tekitanud kassid ei kuulunud kostjale II. Kostja II lahkus eluruumist juba juuli keskel, kuigi otsus täitsa ära minna tuli augusti alguses. Kostja II andis oma osa juuli üürist kostja I kätte. Augustis kostja II eluruumis ei elanud ning neil oli kostjaga I kokkulepe, et augusti kulud on ainult kostja I kanda. Kostja II leiab, et hageja pidanuks pärast tema eluruumist lahkumist kontrollima korteri vahepeal üle.
8.Kostja I so V. M. hagi ei tunnista. 12.08.2020 andis kostja I teada, et kostja II kolib Pärnusse, kuid kostja I sooviks üüripinda edasi kasutada ning uuris, kas hageja oleks nõus üüritasu vähendama. Kostja I leiab, et sellega öeldi leping 12.08. korraliselt üles VÕS § 195 lg 1 alusel, sest kostja I tegi ülesütlemisavalduse ning alustas üürileandjaga läbirääkimisi üüripinna edasi üürimiseks teistel tingimustel. Läbirääkimiste tulemusel ei saavutanud pooled sobivat tulemust. VÕS § 195 lg 4 sätestab, et kui lepingus osaleb ühel lepingupoolel mitu isikut, võivad nad ülesütlemisõigust teostada üksnes ühiselt. Seega kui kostja I väitis, et kostja II kolib Pärnusse, oli see ülesütlemisavalduseks, mida kostjad ühiselt tegid, mille järel asus kostja I uutele lepingulistele läbirääkimistele hagejaga, et sõlmida uus üürileping. Üüri maksetähtajaks oli 10. kuupäev. 12. augustil teatas kostja I, et üüri ja kõrvalkulude makse toimub 14. augustil. Makse jäi tegemata. V. tegi 27.08. tasaarveldusavalduse. Sinna lisas ta kuvatõmmise 13. augusti vestlusest üürileandjaga, kus üürileandja kirjutab: „Tule too siis raha ära Piritale“. V.: „Kui sulle õhtupoole ei sobi, siis saada mulle arvena see ja teen ülekande.“ Hageja: „Ma arvet ei tee, kui sa ise ei suvatse tulla, siis lõpetame erakorraliselt lepingu ära. 15. augustil kell 09.01 saadetud meilis kirjutas hageja, et tagatisrahaga tasaarveldamist ei toimu ning see jääb üürileandjale kompensatsiooniks lepingu ennetähtaegse lõpetamise eest. tasaarvestus tehakse ühe poole avaldusega ja see loetakse kättesaamisega jõustunuks. 16. augustil saatis kostja I meili, kus kirjutas, et tegi tagatisrahaga tasaarvelduse augustikuu üüri ja kommunaalide suhtes. Kuna arve üüri ja kommunaalkulude eest oli olnud 661 eurot, millest läks maha tagatis summas 550 eurot, kandis kostja hagejale arvele 111 eurot. Hageja ei nõustu sellega ja väidab, et endiselt ollakse võlgu augustikuu üüri eest summas 500 eurot ning juulikuu kõrvalkulude eest summas 50 eurot. 17.09 e-kirjas on kirjeldatud vigastusi. Üürileandja
2-20-15524 leiab, et vigastuste likvideerimiseks kulub 409 eurot. Eluruumi ja Sisustuse üleandmisevastuvõtmise akt koostati 15.09.2020, seal oli koos üürileandjaga veel kaks manukat: R. U. ja A. U. Välja on toodud, et esikus on seintel täkked ja värvikahjustused ning kasutusjäljed; elutoas on kardina kinnituse üks nurk lahti, värvi kahjustused alumistes nurkades, liistud oluliselt lahti; magamistoas kasutusjäljed, seinal, TV kinnituse juures suuremad vigastused, madratsil määrdunud jäljed, 1 ruloo ei tööta; üleüldiselt seintellagedel värvikahjustused. V. on akti ise kirjutanud, et andis korteri üle ja et aknaga magamistoa voodi on katki. Kokkuvõtteks: üürivõlg augusti eest summas 500 eurot ja juulikuu kõrvalkulude eest summas 50 eurot puudub, kuna see on tasaarvestatud tagatisrahaga. Üürnikud nõus tasuma kirjeldatud vigastuste likvideerimiseks kuluva summa 409 eurot. Nende kulude tasumise kohustust ei ole üürnikud vaidlustanud ka varasemate läbirääkimiste käigus. See on üürnike poolne kompromissettepanek hagejale.
9.11.12.2020 e-kirjas selgitas kostja I mõlema kostja nimel, et pooltel on vaidlus selle üle, milline nõue tasaarvestatakse kõigepealt – kas üüri- ja kõrvalkulu või kahjunõue. Üürileandja leiab, et ainult temal on õigus tasaarvestada nõudeid, milles ta eksib. Kuna üürnikel oli deposiidi tagastamise nõue üürileandja vastu, siis võisid üürnikud enda üüri-ja kõrvalkulu kohustuse tasaarvestada deposiidi tagastamise nõudega. Üürileandja leiab, et õige on kõigepealt tasaarvestada kahjunõue, mis ei ole õige ega vasta VÕS-s sätestatud üürniku kui nõrgema poole kaitse põhimõttega. Kui ainult üürileandjal oleks õigus tasaarvestusi teha, siis tekiks olukord kus üürileandja tasaarvestaks kõigepealt viiviste-ja kahjunõuded (isegi otsitud kahjunõuded) ja üüri-ning kõrvalkulude nõudelt jookseks viivis edasi.
10.Vale on üürileandja väide, et tal ei olnud võimalik väljakolimise hetkel tuvastada puuduseid. Üürnikud vaidlevad väidetavatele puudustele vastu (va. Need mida on tunnistatud) ja leiavad, et puuduseid ei ole korteris. Saadetud fotod ei tõenda puuduste olemasolu, kuna ei ole selge, kus on fotod tehtud. Üürnikud andsid üle korteri milles ei olnud väidetavaid puudusi, mida tõendab korteri üleandmise akt.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
11.Käesoleva asja hind on 2 900,38 eurot, millest põhinõue on 1 948,13 eurot. Kohus leiab, et asja tuleb lahendada lihtmenetluses tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 alusel. TsMS § 405 lg 1 järgi menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2 000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4 000 eurole. TsMS § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 järgi kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
12.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 271 järgi üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). VÕS § 292 lg 1 (üürilepingu sõlmimise aja redaktsioon) kohaselt peab lisaks üüri maksmisele üürnik kandma muid üüritud asjaga seotud kulusid (kõrvalkulud) üksnes juhul, kui selles on kokku lepitud. Kõrvalkuludeks on tasu üürileandja või kolmanda isiku teenuste ja tegude eest, mis on seotud asja kasutamisega. Üürilepingu p 3.1 järgi kohustus üürnik tasuma üürileandjale eluruumi ja sisustuse
2-20-15524 kasutamise eest igakuiselt üüri summas 500 eurot ning lepingu p 3.3. kohaselt kohustus üürnik lisaks üürile tasuma kõik eluruumi kasutamisega seotud kõrvalkulud, milleks on tasu elektrienergia, elamu üldelektrienergia, vee ja kanalisatsiooni, prügiveo ning muude kommunaalteenuste eest, samuti igakuised haldus-, hooldus-, avarii- ja remondimaksed elamu haldajale (sh maksed remondifondi ja ühistu laenumaksed) ning tasu kaabeltelevisiooni- ja internetiteenuse kasutamise eest. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 65 lg 1 ja 2 kohaselt kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Solidaarkohustus tekib, kui mitu isikut peavad täitma sama sisuga kohustuse, mille täitmist võib võlausaldaja nõuda vaid ühe korra, samuti muul seaduses sätestatud juhul või tehingu alusel.
13.Pooled ei vaidle selle üle, et poolte vahel sõlmisid 05.05.2020 xxx xx-xx asuva eluruumi 15.09.2020. Eluruumi üürilepingu kehtivuse ja lõpetamise asjaolude üle pooled samuti ei vaidle. Kohus loeb need asjaolud TsMS § 231 lg 2 ja 4 alusel tuvastatuks. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostjad on hagejale kui üürileandjale tasunud kõik üürilepingust tulenevad kohustused. Hageja leiab, et kostjad võlgnevad talle põhinõudena juulikuu 2020 kõrvalkulude eest tasumata 50 eurot, augustikuu üüri summas 500 eurot, augustikuu 2020 kõrvalkulusid summas 176,46 eurot, septembrikuu üüri summas 250 eurot ja septembrikuu kõrvalkulusid summas 71,67 eurot, kokku 1048,13 eurot. Kostja II leiab, et ta on kostjale I oma osa juuli üürist ja kõrvalkuludest ära tasunud ja kuivõrd augustis elas korteris vaid kostja I on nende vahel kokkulepe, et augustikulud on vaid kostja I kanda. Kostja II leiab, et üürivõlg augusti eest summas 500 eurot ja juulikuu kõrvalkulude eest summas 50 eurot puudub, kuna see on tasaarvestatud tagatisrahaga.
14.Kohus kostjatega ei nõustu. Käesoleval juhul sõlmisid kostjad üürilepingu hagejaga ühiselt, st et mõlemad kostjad vastutavad üürilepingust tulenevate kohustuste täitmise eest solidaarselt. Seega ei oma käesolevas vaidluses mingit tähendust kostja II väide, et tema on kostjale I oma osa juulikuu võlgnevusest ära maksnud ning edasi pidi üüri ja kommunaalteenuste eest tasuma kostjate omavahelise kokkuleppe alusel kostja I. Samuti ei ole tähendust kostja II väitel, et tema ei ole korterile kahju tekitanud, et üüripinnale tekkinud kahjustused olid vaid kostja I ruumides ja kardinaid ja mööblit kahjustanud kassid kuulusid kostjale I. Kohus rõhutab, et hagejaga sõlmitud üürilepingu poolteks olid nii kostja I kui ka kostja II kuni 15.09.2020, s.t. hagejal on õigus nõuda kohustuste täitmist ja kahju hüvitamist mõlemalt kostjalt solidaarselt. Kostjad olid üürilepingust tulenevalt ühiselt eluruumi üürnikeks, kostjaga II üürilepingut eraldi ei lõpetatud ega sõlmitud kostjaga I uut üürilepingut. Kohus selgitab, et kui kostja II leiab, et tal on kostja I vastu nendevahelisest suhtest tulenevaid nõudeid, on ta l õigus pöörduda nõudega kostja II kostja I vastu, kuid seda juba eraldi kohtumenetluses.
15.Kohus nõustub hagejaga ka selles, et tagatisrahaga ei olnud võimalik üürilepingu kestel juba tekkinud nõudeid (juuli kõrvalkulud, augusti üür ja kõrvalkulud) nõudeid tasaarvestada ning tagatisraha arvelt tasaarvestuse tegemise õigus oli üürileandjal, mitte üürnikel. Tagatisraha tagab kõiki kõikvõimalike üürileandja üürilepingust tulenevaid nõudeid üürniku vastu.
16.VÕS § 308 (05.05.2020 redaktsioon) järgi eluruumi üürilepinguga võib ette näha, et üürnik maksab lepingust tulenevate nõuete tagamiseks üürileandjale tagatisraha kuni kolme kuu üüri ulatuses. Üürnik võib tagatisraha maksta kolme kuu jooksul võrdsetes
2-20-15524 osades. Esimene osa tuleb maksta pärast üürilepingu sõlmimist. Tagatisraha peab üürileandja hoiustama krediidiasutuses oma varast eraldi vähemalt kohaliku keskmise intressiga. Intress kuulub üürnikule ja suurendab tagatisraha. Üürnik võib nõuda tagatisraha tagastamist, kui üürileandja ei ole kahe kuu jooksul pärast üürilepingu lõppemist teatanud oma nõudest üürniku vastu. Üürilepingu p 3.10 on sätestatud: „kui üürnikul on lepingu lõppedes üürileandja ees lepingust tulenevaid võlgnevusi või kui üürnik on kahjustanud eluruumi või selle sisustust ulatuses, mis ei ole käsitletav eluruumi/sisustuse hariliku kulumisena, on üürileandjal õigus teostada tagatisraha arvelt tasaarvestusi üürniku poolt võlgnetavate summade või eluruumi või selle sisustuse seisukorra taastamiseks või sisustuse asendamiseks kuuluvate summade ulatuses.“ Seega ei saanud kuni lepingu lõppemiseni 15.09.2020 kumbki pool tagatisraha arvelt tasaarvestust teha. Kostjad pidid kuni lepingu lõppemiseni tasuma üüri ja kõrvalkulusid lepingus sätestatud korras. Alles pärast lepingu lõppemist saab üürileandja üürilepingust tuleneva nõude tasaarvestada tagatisraha arvel tasaarvestada.
17.Lisaks kohus osutab, et VÕS § 197 lg 1 järgi kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. Seega VÕS § 197 lg 1 tulenevalt peaks üürnikul tasaarvestuse tegemise ajal olema üürileandja vastu mingi nõue, millega ta saaks üürileandjal tema vastu oleva üürivõlgnevuse nõude tagatisraha nõudega tasaarvestada. Käesoleval juhul üürnikel sellist nõuet tekkinud ei olnud, kuivõrd tagatisraha tagastamise nõue saab üürnikul tekkida alles pärast üürilepingu lõppu. Eeltoodust tulenevalt on kostjate vastuväide võlgnevuse puudumise kohta tasaarvestuse tõttu asjakohatu.
18.Hageja tugineb oma nõudes sellele, et kostjatel on tasumata juulikuu 2020 kõrvalkulude eest 50 eurot, augustikuu üür summas 500 eurot, augustikuu 2020 kõrvalkulud summas 176,46 eurot, septembrikuu üür summas 250 eurot ja septembrikuu kõrvalkulud summas 71,67 eurot, kokku 1048,13 eurot. Kuivõrd kostjad on sisuliselt vastu vaielnud vaid juulikuu kõrvalkuludele summas 50 eurot, augusti 2020 üürile ja kohus tuvastas eelnevalt kostjate tasaarvestusvastuväide on alusetu, tuleb kostjatelt solidaarselt viidatud summa 550 eurot välja mõista. Kostjad ei ole esitanud sisulisi vastuväiteid augusti 2020 kõrvalkuludele, septembri üürile ega kõrvalkuludele. Nagu kohus eelnevalt tuvastas lõppes üürileping 15.09.2020, hageja nõuab kostjatelt üüri ning kõrvalkulusid proportsionaalselt üürlepingu kehtivuse ajaga. Seega tuleb kostjatelt välja mõista ka augusti 2020 kõrvalkulud summas 176,46 eurot, september 2020 üür summas 250 eurot ja september 2020 kõrvalkulud summas 71,67 eurot. Kohus kontrollis hageja arvutust esitatud arvetelt ja kohtu hinnangul on võlgnevuse arvestus kooskõlas esitatuga.
19.Kostjad on oma kohustuse täitmisega viivituses. Hageja palub kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud viivise summas 112,78 eurot ning lisanduva viivise TsMS § 367 alusel. VÕS § 113 lg 1 esimese lause kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. TsMS § 367 järgi võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.
2-20-15524
20.Hageja on esile toonud, et kostjad olid kohustatud juulikuu kõrvalkulud summas 161 eurot tasuma hiljemalt 15.08.2020. Juulikuu kõrvalkulude osaline tasumine toimus kolmanda isiku poolt kostjate kasuks 17.08.2020 summas 111 eurot. Augustikuu üür summas 500 eurot tuli kostjatel hagejale maksta hiljemalt 15.08.2020. Augustikuu kõrvalkulud summas 176,46 eurot ning septembrikuu üür summas 250 eurot tuli kostjatel hagejale tasuda hiljemalt 10.09.2020. Septembrikuu kõrvalkulud summas 71,67 eurot tuli hagejale tasuda hiljemalt 10.10.2020.
21.Üürilepingu p 5.1. järgi on üürilepingu järgsete maksetega tasumise viivitamisel üürileandjal õigus nõuda viivist tasumata summalt 0,2% päevas iga tasumisega viivitatud päeva eest. Riigikohus on selgitanud, et eluruumi üürilepingu pooled ei kaldu seadusega sätestatust kõrvale, kui lepivad kokku, et eluruumi üürnik peab üüri tasumisega viivitamisel tasuma VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud viivisemäärast kõrgemat viivist, ning seetõttu ei ole selline kokkulepe ka VÕS § 275 järgi tühine (RKTKo nr 2-158794/42, p 12). Seega on üürilepingus kokkulepitud viivisemäär kohtu hinnangul lubatav.
22.Hageja on esile toonud, et hagi esitamise hetkeks on viivis muutunud sissenõutavaks kokku summas 112,78 eurot. Hageja on viivisearvutuse esiletoonud allolevas tabelis. Summa Juuli kõrvalkulud kuni 17.08.20 Juuli kõrvalkulud al. 18.08.20 Augusti üür
Augusti kõrvalkulud Septembri üür
176,46
Septembri kõrvalkulud
KOKKU
71,67
Viivituse periood 16.08.202017.08.2020 18.08.202022.10.2020 16.08.202022.10.2020 11.09.202022.10.2020 11.09.202022.10.2020 11.10.202022.10.2020
Päevi
Viivis 0,64 eurot
6,60 eurot
68 eurot
14,82 eurot
21 eurot
1,72 eurot 112,78 eurot
23.Kohus kontrollis hageja viivisearvutust veebilehe www.viivisekalkulaator.ee abil ja tuvastas, et hageja arvutuskäik on igati korrektne. Viivisenõudele kostjad sisulisi vastuväiteid esitanud ei ole, seega tuleb viivis hageja poolt nõutud määras ja ajavahemiku eest kostjalt välja mõista.
24.VÕS § 308 lg 1 kohaselt võib eluruumi üürilepinguga ette näha, et üürnik maksab lepingust tulenevate nõuete tagamiseks üürileandjale tagatisraha kuni kolme kuu üüri ulatuses. VÕS § 308 lg 3 järgi võib üürnik nõuda tagatisraha tagastamist, kui üürileandja ei ole kahe kuu jooksul pärast üürilepingu lõppemist teatanud oma nõudest üürniku vastu. Üürileping lõppes 15.09.2020, seega pidi üürileandja teatama üürnikele oma nõudest hiljemalt 15.11.2020. käesoleval juhul on hageja seda tähtaegselt teinud.
25.Üürilepingu p 3.9 tulenevalt tuli kostjatel tasuda hagejale tagatisraha üürilepingust tulenevate nõuete tagamiseks summas 550 eurot. Vaidlust ei ole selles, et kostjad on viidatud tagatise summas 550 eurot hagejale tasunud. Vastavalt üürilepingu p 3.10, kui üürnikul on lepingu lõppedes üürileandja ees lepingust tulenevaid võlgnevusi või kui üürnik on kahjustanud eluruumi või selle sisustust ulatuses, mis ei ole käsitletav eluruumi/sisustuse hariliku kulumisena, on üürileandjal õigus teostada tagatisraha arvelt tasaarvestusi üürniku poolt võlgnetavate summade või eluruumi või selle sisustuse seisukorra taastamiseks või sisustuse asendamiseks kuuluvate summade ulatuses. Juhul kui üürileandjal puuduvad lepingu lõppedes nõuded üürniku vastu, tagastab üürileandja tagatisraha üürnikule 5 (viie) päeva jooksul alates lõppemisest.
2-20-15524
26.Hageja leiab, et kostjad on kahjustanud eluruumi või selle sisustust järgnevalt: • lõhkunud voodiraami magamistoas – hageja soetas voodi hinnaga 209 eurot, seega on kostjate poolt tekitatud kahju suurus 209 eurot; • rikkunud elutoa kardinad (kassi poolt ronides tekitatud kahjustused) – hageja hinnangul on mõistlik kompensatsioon kahe kardina eest kokku 50 eurot; • kahjustanud magamistoa ning elutoa ja tagumise magamistoa ukse kõrval olevat seina – seintele on tekitatud kahjustused, mille parandamiseks oli vajalik teostada pahteldustöid ning värvimistöid, mis läksid hagejale maksma kokku 300 eurot; hageja soovib kahjuhüvitist summas 150 eurot; • rikkunud elutoa diivani (kassiküünte kahjustus;) – diivani maksumus uuena oli 440 eurot, arvestades diivani vanust, loomulikku kulumist ning asjaolu, et hageja ei saa antud diivanit enam üürikorteris kasutada, mistõttu tuli diivan utiliseerida, on hageja hinnangul tekkinud kahju suurus 100 eurot; • lõhkunud magamistoa kapi – vana kapiuks tuleb eemaldada ning osta ja kinnitada uus kapiuks, hagejale tekkinud kahju suurus on 50 eurot.
27.VÕS § 334 lg 1 esimese lause kohaselt peab üürnik üüritud asja koos päraldistega pärast lepingu lõppemist tagastama seisundis, mis vastab asja lepingujärgsele kasutamisele. VÕS § 334 lg 2 kohaselt vastutab üürnik üüritud asja hävimise, kaotsimineku ja kahjustumise eest, mis toimub ajal, kui asi oli üürniku valduses, kui ta ei tõenda, et hävimine, kaotsiminek või kahjustumine toimus asjaoludel, mis ei tulenenud temast või isikust, kellele ta asja kasutamise lepinguga kooskõlas üle andis. Üürnik ei vastuta asja hariliku kulumise, halvenemise ja muutuste eest, mis kaasnevad asja lepingujärgse kasutamisega.
28.Kohus nõustub, et eelpool loetletud puudused ei saanud tekkida asja hariliku kulumise teel. Voodi ning magamistoa kapi uks on lõhutud, elutoa kardinad ja diivan on saanud kahjustada korteris elanud kassi tegevuse tulemusel ning betoonseintesse on tekitatud mõlgid, mis ei saanud tekkida muu kui liigse jõu tulemusel. Seega ei saa lugeda, et tegemist oleks asjade hariliku kulumisega ning kostjad vastutavad VÕS § 334 lg 1 esimese lause kohaselt lepingulise kohustuse rikkumises.
29.VÕS § 127 lg 2 kohaselt ei tule kahju hüvitada ulatuses, milles kahju ärahoidmine ei olnud selle kohustuse või sätte eesmärgiks, mille rikkumise tagajärjel kahju hüvitamise kohustus tekkis. Üürilepingust tuleneva kohustuse kaitse-eesmärk oli hageja huvide kaitse ning kostjate poolt lepinguliste kohustuste täitmine selliselt, et kohustuste täitmisest ei tekiks teisele lepingupoolele kahju.
30.Kohus nõustub sellega, et kostjate poolt kohustuse rikkumise ning hagejale tekkinud kahju vahel on põhjuslik seos. Olukorras, kus kostjad ei oleks üürilepingut rikkunud, s.t. üüritud asja ja selle päraldisi kahjustanud, ei oleks kostjad hagejale kahju tekitanud. Järelikult on kostjate käitumise ja hagejale tekitatud kahju vahel põhjuslik seos. Seega on kostjad kahjustanud hageja asja ning põhjustanud hagejale kahju summas 559 eurot. Hageja teostas kostjate suhtes oma tasaarvestuse tegemise õigust ning luges kaetuks kostjate poolt üürilepingu sõlmimisel tasutud tagatisraha arvelt 550 eurot, sealhulgas tagatisraha ületava kahju osa (9 eurot). Kohtu hinnangul on hageja tasaarvestuavaldus kostjatele põhjendatud. Kostjad ei ole esitanud ka vastuhagi, milles paluksid ebaõigesti tasaarvestatud ja kinnipeetud tagatisraha nende kasuks välja mõista.
31.Hageja palub kostjatelt välja mõista hageja kohtueelsed õigusabi kulud summas 900 eurot. Riigikohus on selgitanud, et „kostja kohustuse rikkumisega seotud kohtueelsed õigusabikulud võivad olla osaks lepingu rikkumise tõttu põhjustatud kahjust (kulutustest) VÕS § 115 lg 1 ja § 128 lg 3 järgi ning nende hüvitamist võib hageda, kuivõrd nende hüvitamiseks ei tule TsMS § 174 lg 7 järgi kohaldada menetluskulude kindlaksmääramise
2-20-15524 korda (RKTKo tsiviilasjas nr 3-2-1-138-10, p-d 26–30). Need on hõlmatud ka VÕS § 127 lg-tega 2 ja 3 (RKTKo nr 3-2-1-5-13).
32.Kohtuväliste õigusabikulude hindamisel peab kohus VÕS § 128 lg 3 kohaselt kõigepealt hindama, kas õigusabi kasutamine oli mõistlikult võttes vajalik, kas ilma selleta oleks hagejad saanud oma õigusi tõhusalt kaitsta. Juhul kui õigusabi kasutamine oli vajalik, peab kohus hindama, kas hageja kantud kulud on mõistliku suurusega. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-128-10 p 29 asunud seisukohale, et advokaadi kaasamine kohtueelsetele läbirääkimistele võib aidata kaasa kokkuleppele ning samuti aitab see pooli valmistuda kohtuvaidluseks, aidates teha kohtusse nõuete esitamiseks vajalikke võib vähemalt mõistlikke kohtuväliseid toiminguid. Professionaalne õigusabi kohtueelse vaidluse staadiumis on seega vähemalt üldjuhul mõistlik ning sellega seotud kulud on hilisemal kahju hüvitamise nõudmisel ka hüvitatavad. Kohus tuvastas, et hageja lepingulise esindaja 19.08.2020 kostjatele edastatud nõudekiri ja 27.08.2020 kirjavahetus on seotud käesoleva kohtuvaidlusega. Kohtu hinnangul on kohtueelsele suhtlusele kulunud ajakulu põhjendatud ja vajalik. Kohus nõustub ka õigusabiteenuse tunnihinnaga. Seega tuleb kostjatelt solidaarselt välja mõista ka kohtueelse õigusabiteenuse osutamisega tekkinud kahju summas 900 eurot. samuti tuleb välja mõista lisanduv viivis VÕS § 113 lg 1 teise lause kohaselt.
33.Kõige eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et hagi tuleb rahuldada täielikult, üüri- ja kommunaalteenuste võlgnevus summas 1048,13 eurot, 900 eurot kohtueelse õigusabiteenuse osutamisega tekkinud kahju ja hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis summas 112,78 eurot ja ka lisanduv viivis tuleb kostjatelt solidaarselt välja mõista.
34.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitlenud. Menetluskulude jaotus
35.TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Käesoleval juhul on kohus rahuldab hagi täies ulatuses, seega tuleb menetluskulud jätta solidaarselt kostjate kanda.
36.TsMS § 174 lg 2 ja § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse tegemist. Kohus on seisukohal, et menetluskulude kindlaksmääramine ei takista käesolevas asjas kohtuotsuse tegemist.
37.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 ja p 4 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud ning seaduses sätestatud kohtueelse menetluse kulud, välja arvatud juhul, kui hagi on esitatud hiljem kui kuus kuud pärast kohtueelse menetluse lõppu. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud ja ta menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda üksnes selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud piirmäärast. Kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus ka lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust.
2-20-15524 Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
38.Menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse hagita menetluse sätteid (vt Riigikohtu 15.02.2012.a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-11, p 7). Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm 03.06.2013.a, 3-2-1-65-13 p 14). Kohus selgitab, et vastaspoolelt menetluskulude väljamõistmise aluseks ei ole mitte esitatud arved, vaid õigusabikulude põhjendatus ja vajalikkus.
39.Kohus kontrollib hageja lepingulise esindaja menetluskulusid. Hageja 09.08.2020 menetluskulude nimekirja järgi on hageja menetluskuludeks hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv summas 275 eurot, riigilõiv (rahvastikuregistri päringud) 10 eurot (2 x 5 eurot) ning kulud lepinguliste esindajate teenusele kogusummas 2 700 eurot (käibemaksuga).
40.Kohtuinfosüsteemist nähtub, et hageja on 22.10.2020 tasunud riigilõivu kokku 275 eurot. Kohtukuludeks on hagejal päringu eest rahvastikuregistrist tasu 2*5 = 10eurot. Vastava kulu kandmine tõendatud. Kohus leiab, et tegemist on põhjendatud ja vajaliku kuluga, mis tuleb hagejale hüvitada.
41.Järgnevalt analüüsib kohus hageja lepingulise esindaja kulusid. Hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldusest nähtub, et lepingulise esindaja kuludes summas 2 700 eurot (käibemaksuga). Hagejale on õigusabi osutatud 15h ulatuses tunnihinnaga 180 eurot (käibemaksuga). Õigusabi osutamiseks kulunud aeg ja selle käigus tehtud toimingud on järgmised: 15.10.2020 – üürivaidluse hagi materjalide analüüs, materjalide läbitöötamine; õiguslik analüüs; hagi koostamine – 2,75 tundi; 16.10.2020 – hagi koostamine; lisade vormistamine – 3,5 tundi; 20.10.2020 – hagi täiendamine – 0,5 tundi; 22.10.2020 – hagiavalduse täiendamine; suhtlus kliendiga; kohtule esitamine – 1,7 tundi; 12.11.2020 – kohtule kirja koostamine ja menetluskulude esitamine – 0,75 tundi; 30.11.2020 – kostjate seisukohtadega tutvumine; menetlusdokumendi koostamine ja kohtule esitamine – 2,25 tundi; 14.12.2020 – kostjate seisukoha analüüs; suhtlus kliendiga – 0,25 tundi; 15.12.2020 – suhtlus kliendiga; materjalide analüüs, kohtule kirja koostamine – 1,25 tundi; 03.08.2021 – 09.08.2021 seisukoha ja menetluskulude nimekirja koostamine – 2 tundi.
42.Kohus leiab, et hagiavalduse koostamise ja kohtule esitamise toimingutega seotud ajakulu kokku 8 tundi on osaliselt põhjendamatu. Kohtupraktikas on kujunenud seisukoht, et u 1 lk juriidilise sisuga menetlusdokumendi koostamisele võiks professionaalsete õigusteadmistega esindajal kuluda aega umbes 40 minutit kuni 1 tund, sealhulgas ka aeg, mis on kulunud eelnevalt dokumentide analüüsimisele ja õigusliku positsiooni kujundamisele sõltuvalt dokumentide hulgast ja analüüsimist vajavatest asjaoludest. Kohus arvestab eelnimetatud seisukohta hageja esindaja eelnimetatud kulu hindamisel. Hagiavaldus on 6 lk pikk, sisaldades ülejäänud osas menetlusosaliste andmeid, esindaja allkirja ning taotlusi. Kohus arvestab siinjuures ka seda, et kohtueelse menetluse käigus tutvus esindaja vaidluse asjaoludega ja kostjate potentsiaalsete vastuväidetega. Kohus leiab eeltoodut arvestades, et esindaja ajakulu seoses hagiavalduse koostamise ja esitamisega saab olla 5h, vähendades toimingu ajakulu kokku 3h võrra.
43.Kohus, kontrollinud hageja esindaja menetluskulude nimekirjades märgitud ülejäänud õigusabitoimingute põhjendatust ja vajalikkust, leiab, et kõik toimingud mis on tehtud on märgitud ulatuses põhjendatud ja asjatundliku õigusabi osutamiseks vältimatult vajalikud
2-20-15524 ja põhjendatud. Neile õigusabi toimingutele tehtud ajakulu on põhjendatud ega ole ülepaisutatud. Menetluskulude koosseis on kooskõlas tsiviilasja materjalidega ja ei nähtu, et õigusabi osutaja oleks kulutanud aega põhjendamatult. Ka esindaja tunnitasu võib käesoleva vaidluse asjaolusid arvestades pidada mõistlikuks ning kohtupraktikas aktsepteeritud tunnitasumääradega kooskõlas olevaks. Kokku loeb kohus hageja lepingulise esindaja õigusabikulud seoses kohtumenetlusega põhjendatuks mahus 12h (153), mis hageja esindaja tunnitasu (180 eurot, käibemaksuga) arvestades vastab kokku 2100 (2160) eurole. Hageja esindaja kohtukulud ja õigusabikulud kohtumenetluses on kokku eurot 2445 eurot, mis tuleb vastavalt menetluskulude jaotusele kostjatelt solidaarselt välja mõista.
44.TsMS § 177 lg 3 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määrus toimetatakse menetlusosalistele kätte. TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. TsMS § 178 lg 4 sätestab, et menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.