Salus Group OÜ hagi Rebuildmix OÜ vastu võla ja viivise nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 9. aprilli 2021. a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Rebuildmix OÜ apellatsioonkaebus ja Salus Group OÜ vastuapellatsioonkaebus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
Salus Group OÜ apellatsioonkaebuse osas 8838,74 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Salus Group OÜ (registrikood 14375525), lepinguline esindaja Oleg Nišajev
Rebuildmix OÜ apellatsioonkaebuse osas 0 eurot
Kostja Rebuildmix OÜ (registrikood 12668393), lepinguline esindaja vandeadvokaat Erik Lepikson Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Tühistada Harju Maakohtu 9. aprilli 2021. a otsus tsiviilasjas 2-21-275 osas, millega maakohus jättis välja mõistmata hageja menetluskuludena 101,06 eurot. Muus osas jätta maakohtu otsuse lõppjäreldus muutmata, kuid muuta selle põhjendusi.
2.Rebuildmix OÜ apellatsioonkaebus jätta rahuldamata. Salus Group OÜ vastuapellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
Ringkonnakohtu menetluskulud jätta Rebuildmix OÜ kanda. Seoses hüvitatavate menetluskulude puudumisega apellatsioonimenetluses ringkonnakohus Salus Group OÜ menetluskulusid kindlaks ei määra ja neid vastaspoolelt välja ei mõista. Kohtuotsuse tervikresolutsioon kehtib järgmises sõnastuses:
4.Hagi rahuldada.
5.Välja mõista Rebuildmix OÜ-lt Salus Group OÜ kasuks põhivõlg 8184,02 eurot, alates hagi esitamisest kuni kohtuotsuse tegemiseni sissenõutavaks muutunud viivis 165,03 eurot ja VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivis põhinõudelt alates kohtuotsuse tegemisest kuni põhivõla tasumiseni, kuid mitte rohkem kui põhivõlg.
6.Jätta maakohtu ja apellatsiooniastme menetluskulud Rebuildmix OÜ kanda. Välja mõista Rebuildmix OÜ-lt Salus Group OÜ kasuks maakohtu menetluskuluna riigilõiv 500 eurot, tõlkekulu 101,06 eurot ja esindaja tasu 800 eurot. Seoses hüvitatavate menetluskulude puudumisega apellatsioonimenetluses ringkonnakohus Salus Group OÜ menetluskulusid kindlaks ei määra ja neid vastaspoolelt välja ei mõista.
7.Välja mõista Rebuildmix OÜ-lt menetluskuludelt Salus Group OÜ kasuks TsMS § 177 lg 4 alusel ja VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivis alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib menetlusosaline edasi kaevata üksnes vandeadvokaadi vahendusel Riigikohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 218 lg 4 kohaselt võib hagimenetluses Riigikohtus menetlusosaline ise esitada menetlusabi saamise taotluse. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED
1.Salus Group OÜ (hageja) esitas 08.01.2021 Harju Maakohtule hagi Rebuildmix OÜ (kostja) vastu, paludes kostjalt hageja kasuks välja mõista võlgnevuse 8184,02 eurot, viivise põhinõudelt alates hagi esitamisest kuni põhinõude täieliku tasumiseni ning jätta menetluskulud Rebuildmix OÜ kanda. Hageja tugines peamiselt järgmistele asjaoludele: - pooled sõlmisid 01.05.2019 lepingu Märjamaa Gümnaasiumi spordihoone ehitustööde tegemiseks; - lepiti kokku, et kostja tasub hagejale ruutmeetri eest 16,50 eurot, millele lisandub käibemaks; - tööde eest tasumine pidi toimuma 14 päeva jooksul arvates tehtud tööde akti esitamisest; - viivise määraks lepiti kokku 0,5% põhivõlalt iga viivitatud päeva eest; - hageja alustas töödega 2019. a maikuus; - kostja hilines pidevalt tasumisega ning 17.08.2019 lõpetas kostja ühepoolselt hagejaga lepingu; - peale lepingu lõpetamist ei olnud hagejal juurdepääsu objektile, kuhu olid jäänud hageja seadmed;
2(11)
- hageja esitas 02.09.2019 kostjale arve koos tehtud tööde aktiga ning saatis 01.11.2019 ja 18.02.2020 kostjale pretensioonid tasumata arve kohta. Kostja põhivõlg hageja ees on 8184,02 eurot ja lisaks vastavalt kokkuleppes määratule viivis. Hageja täiendas oma avaldust 16.03.2021 ning tõi välja, et hageja teostas ka varasemalt kostjale ehitustöid Pääskülas asuval objektil ning too jäi tööde kvaliteediga rahule. Kirjalik kokkulepe määratles ära müüritööde hinna, mitte mahu. Kostja viivitas lepingu täitmise käigus pidevalt töörinde ettevalmistusega ning hageja pidi vundamendi betoonitööde kvaliteeti omapoolse tegevusega parandama. Objektil ei olnud vahepeal vett, kostja tegevuse tõttu olid tööd takistatud. Hageja ei saanud seetõttu kinni pidada kokkulepitud tähtaegadest.
KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE
2.Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. - 01.05.2019 sõlmiti leping sokli ladumiseks, millele viitab lepingus sisalduv tähtaja säte: “Sokli ladumise lõpp tähtaeg on 08.05.2019”; - hageja on kõnealuses lepingus kokkulepitud sokli ladumise tööd teostanud ning kostja on nende tööde eest hagejale ka täies ulatuses tasunud; - hagile lisatud arve ja õiend on väljastatud ajaliselt ligikaudu neli kuud pärast soklitööde valmimist ja kajastatud on uusi suuliselt kokkulepitud töid, mida hageja pole teostanud; - hageja töötajad ei ilmunud ehitusobjektile, ei andnud informatsiooni oma asukoha ja tegevuste kohta, alustasid osade tööde tegemist, kuid tegid neid puudulikult ning ebakvaliteetselt; - kostja avaldas 15.08.2019 e-kirjas pahameelt seoses hageja käitumisega ning selgitas hagejale, milliseid tagajärgi tema tegevus kaasa kostjale toob; - hageja ei suutnud oma lepingulisi kohustusi täita ning kostja lõpetas lepingu; - teade lepingu lõpetamise kohta saadeti hagejale 18.08.2019. a. - hageja ei ole teostanud hagiavalduse lisaks nr 2.1. olevas aktis märgitud töid, mis on hagi lisaks nr 2 oleva arve aluseks; - hageja esitatud õiend on kostja poolt allkirjastamata ja kostja ei ole suuliselt ega kirjalikult õiendis märgitud töid kunagi vastu võtnud; - võlgnevuse puudumise tõttu on põhjendamatu ka viivisenõue; - pooltel puudus kokkulepe 0,5%-lise viivisemäära osas.
MAAKOHTU OTSUSE PÕHJENDUSED
3.Maakohus rahuldas hagi ja jättis menetluskulud kostja kanda. Maakohus viitas VÕS § 637 lg-tes 3 ja 4, § 638, § 644 lg-tes 1 ja 3 sätestatule. Hageja tasu nõudmise eelduseks on kehtiva lepingu olemasolu, töö nõuetekohane teostamine ja selle vastuvõtmine. Kostjal on võimalus tõendada, et kohustust ei ole olemas, see on täidetud või töös esinesid puudused. Pooled vaidlevad lepingu olemasolu, selle sisu, täitmise ja selle eest makstava tasu sissenõutavuse üle. Täpsemalt on poolte vahel vaidlus selles, milliste tööde teostamises pooled kokku leppisid, kas tööd on tähtaegselt teostatud või esines kostjast tingitud minetusi, mille tõttu hageja ei saanud töid tähtaegsetelt teostada, kas ja mil moel on tööd üle
3(11)
antud ning milline oli kokkulepitud tasu ja viivise suurus. Poolte vahel on vaidlus selle üle, kas hageja teostas lisaks sokli ladumisele veel töid ning kas kokku lepitud tööd on teostatud. Maakohus tuvastas järgmised asjaolud: - pooled sõlmisid 01.05.2019 kirjaliku kokkuleppe Märjamaa Gümnaasiumi spordihoone ehitustööde tegemiseks; - pooled leppisid kokku müüriladumistöödes; - lepingus on ära toodud eraldi sokli ladumise tähtaeg 08.05.2019 ning tööde ruutmeetri hind 16,50 eurot; - pooled on andnud üksteisele selgitusi ja korraldusi erinevate tööde osas; - 11.06.2019 kirjadest nähtub, et hageja on teostanud nii sokli kui ka esimese korruse seina ja trepikoja ehitustöid; - kostja on 30.06.2019 kirjaga andnud korraldusi tööde jätkamiseks; - lepingus nimetatud sokli ladumise tähtaeg on ühe töö osa teostamise tähtaeg; - 03.08.2019 kirjaga esitas kostja hagejale pretensioone töö kvaliteedi ja tempo osas ja 05.08.2019 kirjaga nõudis kostja mahtude korrigeerimist; - hageja esitas kostjale tööde akti ja arve 02.09.2019; - kostja vaidlustas 11.09.2019 kirjas hageja poolt esitatud aktis nimetatud töömahud; - hageja esitas kostjale arve nr 2019061 summas 8184,02 eurot - ehitusjärelevalve teostajal ei ole pretensioone hageja töö kvaliteedi osas 26.06.2020 kiri; - kostja oli viivituses töömaa ettevalmistustega; - kostja ei keeldunud tööde vastuvõtmisest ega toonud välja täpseid kirjeldusi vaegtööde või tegemata tööde osas; - hageja esitatud õiendil ei ole allkirja kostja poolt tööde vastuvõtmise kohta; Eeltoodust järeldas kohus, et hageja teostas tööd vastavalt kokkuleppele ning kostja ei ole VÕS § 644 lg 1 ja lg 3 mõttes mõistliku aja jooksul esitanud vastuväiteid töö kvaliteedile. Kostjal on kohustus tõendada, et tal oli alust tööde vastuvõtmisest keelduda. Kostja ei ole aktile mõistliku aja jooksul vastuväiteid esitanud. Kostja möönis suulise kokkuleppe olemasolu ning seda, et sokli ladumise tööd on teostatud tähtaegselt ja selle eest on tasutud. Hageja on esitanud kohtule fotod ehitustööde toestamise käigust (tl 149-192), millest nähtub nii sokli kui ka seinte ladumine, vundamendi betoneerimise tööd kui ka muud ehitustööd. Kostja ei ole eitanud, et fotod on tehtud vaidlusalusel objektil, kuid on seadnud kahtluse alla, et fotod tõendavad tööde teostamist. Hageja on hagi alusena välja toonud töövõtulepingu kui sellise, mitte seostanud seda ainuüksi kirjaliku kokkuleppega. Seadus ei keela töövõtulepingute suulist sõlmimist. Kohtu hinnangul oli poolte vahel leping VÕS § 635 lg 1 mõttes ehitustööde tegemiseks ning kokkulepe hõlmas ka tööde hinda. Kostja 31.07.2019 kirjast selgub, et pretensioone hageja tegevusele (maakohtu otsuses ilmselt ekslikult kostja tegevusele) ei ole kostjale laekunud.
4(11)
Tööde vastuvõtmine võib toimuda ka muul moel kui poolte poolt allkirjastatud aktiga. Seadus ei keela lepingut sõlmida kirjalikku taasesitamist võimaldavalt, sh e-kirja teel ilma allkirjastamata, seega saab ka tööde vastuvõtmist vormistada e-kirja teel koosmõjus TsÜS § 79 ja VÕS 638 sätetega. Kohtu hinnangul tuleb lugeda tööd seetõttu VÕS § 638 alusel vastuvõetuks. Hageja nõue on VÕS § 637 lg 4 alusel muutunud sissenõutavaks ja kostjal on VÕS § 76 lg 3 ja VÕS § 100 järgi kohustus see tasuda. Hagejal on VÕS § 113 lg 1 alusel alates hagi esitamisest õigus nõuda viivise tasumist. Pooled ei ole lepingus viivise suurust kokku leppinud, seega kuulub kohaldamisele seadusest tulenev viivise määr. Kostjalt tuleb välja mõista põhinõue 8184,02 eurot ning viivis alates hagi esitamisest 08.01.2021 kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte rohkem kui põhinõue. Kohtuotsuse tegemise aja seisuga on viivise suuruseks 165,03 eurot. Maakohus pidas põhjendatuks hageja menetluskulude suuruseks riigilõivu 500 eurot ja esindajakulu 800 eurot. Tõlkekulusid ei pidanud maakohus põhjendatuks, kuna hageja lepinguline esindaja valdas vene keelt.
KOSTJA APELLATSIOONKAEBUS
4.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, paludes maakohtu otsuse tühistada. Maakohus on kohaldanud vääralt materiaalõigusnorme ja menetlusõigusnorme ning vääralt hinnanud tõendeid. Otsus on üllatuslik. Oma 03.03.2021 kirjas märkis kohus, et pooled leppisid lepingust nähtuvalt kokku müüriladumises (õõnesbetoonplokk 190 ja 240 mm), pooled ei vaidle selle kokkuleppe üle ja rohkem ei ole vaja esitada tõendeid 01.05.2019 kokkuleppe sisu osas. /.../ Kuna hageja ei nõua tasu maksmist suulise lepingu alusel, vaid 01.05.2019 kokku lepitud kirjaliku lepingu alusel teostatud tööde eest, ei ole kostja väited suulise kokkuleppe kohta asjakohased ning esitatud tõendid ei tõenda suulise kokkuleppe olemasolu.“ Kohtu selgitusest tulenevalt ei käsitlenud kostja oma edasistes menetlusdokumentides suulise lepingu sõlmimist, vaid keskendus kirjaliku lepingu mahu tõendamisele. Otsuses on maakohus üllatuslikult leidnud, et poolte vahel oli suuline kokkulepe. Kirjalik leping ei olnud õiendis nr 3 märgitud tööde aluseks. Kohus ei selgitanud välja suulise kokkuleppe tingimusi. Hageja eitas suulise lepingu sõlmimist. Kostja väitis, et suulise kokkuleppe tingimused erinesid kirjalikust. Kohus pole võtnud seisukohta kostja väite osas, et kirjalik leping ei hõlmanud töid, mis väljusid soklitööde mahust. Kostja selgitas 30.03.2021 menetlusdokumendi p-s 5, miks hõlmasid kirjaliku lepingu alusel tehtud tööd üksnes õiendit 1 ning mitte 3. Otsusest jääb arusaamatuks, millise kokkuleppe alusel töid teostati. Kohus sedastab, et suulise kokkuleppe sõlmimine on seaduse kohaselt võimalik, kuid ei võta seisukohta, kas vaidlusalused tööd teostati suulise või kirjaliku lepingu alusel.
5(11)
Kohus ei ole põhjendanud, millest võiks järeldada, et poolte vahel on sõlmitud suuline kokkulepe täiendavate ehitustööde teostamiseks. Mitte ühtegi tunnistajat asjas üle kuulatud ei ole, samuti ei ole hageja kordagi väitnud ega omaks võtnud kostja väidet, et täiendavate tööde aluseks oli suuline kokkulepe. Seega ei ole tugine isegi hageja suulise kokkuleppe olemasolule. Kostja väitel ei teostanud hageja hagis märgitud töid. Õiend nr 3 on koostatud 30.08.2019. Hagi lisana nr 2 esitatud kirjavahetusest nähtuvalt ütles kostja lepingu üles 18.08.2019 ehk 12 päeva enne akti koostamist. Kuna leping oli selleks ajaks juba lõppenud, ei pidanud kostja õiendile vastu vaidlema ega selles märgitud tööde osas seisukohta võtma. Ajal, mil töid üritati üle anda, oli leping juba lõppenud. Seetõttu ei saa töid lugeda vastuvõetuks. Kohus viitas VÕS § 644 lg-s 3 sätestatule, mille kohaselt ei saa tellija vastuväidetele tugineda, kui ta on töö vastu võtnud ega tugine mittevastavusele mõistliku aja jooksul. Säte ei ole kohaldatav, kuna kostja ei ole kunagi töid vastu võtnud. Kuivõrd hageja õiendi koostamise hetkeks ei olnud tööd teostatud, kostja ei võtnud töid vastu ja pooltevaheline leping oli lõppenud, ei saa VÕS § 644 lg 3 alusel lugeda töid ka vastuvõetuks nagu kohus leidis. VÕS § 638 kohaldamise eelduseks on kokkulepe, et tööd pidi üldse vastu võtma, mida antud juhul tuvastatud ei ole. Hageja väitel pole töid kunagi üle vaadatud ega vastu võetud. Ei esine ka VÕS § 638 II lause eeldusi, et töö on valmis, aga tellija ei võta seda alusetult vastu. Kohus on tuginenud hageja töötaja C selgitusele, mis ei ole allkirjastatud, mistõttu ei ole seda võimalik seostada C-ga ega tuvastada, kas see on tema tegelik seisukoht. Kostja märkis, et tähtaeg tõendite (näiteks allkirjastatud selgituse) esitamiseks oli möödunud. Hageja on pärast tõendite esitamise tähtaja möödumist esitanud allkirjastatud versiooni kõnealusest selgitusest, kuid kostja vaidles sellise tõendi vastuvõtmisele vastu, kuna tõend esitati pärast tähtaja möödumist. Kohus ei ole hilinenult esitatud tõendit toimikust nähtuvalt määrusega vastu võtnud ega saanud seetõttu tõendile tugineda. Kohus ei analüüsinud ega arvestanud otsust tehes kostja esitatud tõenditega, mis tõendasid õiendis nr 3 märgitud tööde mitteteostamist, s.o kostja töötajate X ja Q seletusi. Selgitustest nähtuvalt oli hageja poolt teostatavate töödega pidevalt probleeme ning need jäidki kuni hageja objektilt lahkumiseni lõpetamata. Samuti kinnitavad X ja Q, et nemad isiklikult teostasid töid, mida hageja pidi kokkuleppe kohaselt teostama ja mis on kajastatud õiendis nr 3. Menetluskulud tuleb jätta hageja kanda.
HAGEJA VASTUAPELLATSIOONKAEBUS
5.Hageja vaidlustab maakohtu otsuse osas, millega maakohus ei mõistnud kostjalt välja hageja kasuks esindajatasu täiendavalt 1250 euro ulatuses ja tõlkimiskulusid 101,06 euro ulatuses. Kuna kohtumenetlus toimub eesti keeles, oli hagejal vaja tõendid tõlkida (TsMS § 32 lg 1 ja § 33 lg 1). Poolel on õigus tõlgi abile ka kirjalikus menetluses. Vastused kaebustele
6.Pooled vaidlevad üksteise apellatsioonkaebustele vastu, paluvad jätta need rahuldamata ja menetluskulud vastaspoole kanda.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
6(11)
7.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus on lõppjärelduses õige, kuid osaliselt tuleb täiendada selle põhjendusi. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata.
8.Maakohus tuvastas järgmised asjaolud, mille üle ei vaidle pooled ka apellatsioonimenetluses ja mille ringkonnakohus võtab aluseks asja lahendamisel: - pooled sõlmisid 01.05.2019 kirjaliku lepingu Märjamaa Gümnaasiumi spordihoone müüriladumistööde tegemiseks; - kirjalikus lepingus lepiti kokku sokli ladumise tähtaeg 08.05.2019 ning tööde ruutmeetri hind 16,50 eurot; - pooled on andnud üksteisele selgitusi ja korraldusi erinevate tööde osas: 11.06.2019 kirjadest nähtub, et hageja on teostanud nii sokli kui esimese korruse seina ja trepikoja ehitustöid; kostja on 30.06.2019 kirjaga andnud korraldusi tööde jätkamiseks; - 03.08.2019 kirjaga esitas kostja hagejale pretensioone töö kvaliteedi ja tempo osas ning 05.08.2019 kirjaga nõudis kostja mahtude korrigeerimist; - hageja esitas kostjale tööde akti ja arve 02.09.2019; - kostja vaidlustas 11.09.2019 kirjas hageja esitatud aktis nimetatud töömahud; - hageja esitas kostjale arve 8184,02 euro tasumiseks; - ehitusjärelevalvel ei olnud pretensioone hageja töö kvaliteedi osas; - kostja ei allkirjastanud hagi esemeks olevate tööde vastuvõtmise akti (õiendit nr 3).
9.Hageja tugines hagis pooltevahelisele kirjalikule kokkuleppele. Kostja väitis esimeses vastuses hagile, et hagis märgitud töid ei tehtud 01.05.2019 lepingu alusel, vaid suulise lepingu alusel. Kostja ei täpsustanud, millal ja mis tingimustel suuline leping sõlmiti. Maakohus selgitas 03.03.2021 kirjas pooltele kohalduvat õigust ja seda, et 01.05.2019 kokkuleppe sisu kohta ei pea pooled esitama rohkem tõendeid. Maakohus tõi esile, et poolte väidete alusel sai järeldada, et kostja on 01.05.2019 lepingu alusel tööd vastu võtnud. Kohus selgitas eelmärgitud kirjas ka seda, et hageja peab tõendama tööde nõuetekohase teostamise ning üleandmise, kostja aga tööde eest tasumise. Samuti selgitas kohus, et esitatud tõendid ei tõenda suulise kokkuleppe sõlmimist.
10.Nimetatud maakohtu seisukoht oli ebatäpne osaliselt, kuna kostja väitel ei tehtud hagis märgitud töid 01.05.2019 lepingu alusel ja kostja kinnitas tööde vastuvõtmist ja nende eest tasumist just 01.05.2019 lepingu alusel. Kostja on maakohtu veast aru saanud ja 30.03.2021 menetlusdokumendi p-s 4 märkis kostja, et võttis vastu ja tasus 01.05.2019 lepingu alusel tehtud soklitööd, kuid kõik edasised kokkulepped poolte vahel olid suulised.
11.Apellatsioonkaebuse väidete kohaselt ei käsitlenud kostja tulenevalt kohtu selgitustest suulise lepingu sõlmimist, vaid keskendus kirjaliku lepingu mahu tõendamisele. Nimetatuga valis kostja menetlusliku positsiooni ja võttis riski, et hageja suudab tõendada kirjaliku lepingu alusel valminud tööde mahu suuremas ulatuses kui ainult sokli ehitamise. Kostja etteheited maakohtule üllatusliku otsuse tegemises on selles aspektis põhjendamatud.
12.Põhjendatud on apellatsioonkaebuse väited, et maakohtu otsuse järeldused on mõnevõrra mitmeti mõistetavalt sõnastatud, mistõttu võib tekkida arusaam, et maakohus pidas hageja nõude aluseks suulist lepingut (vt praeguse otsuse p 13.5.).
7(11)
13.Maakohus ei ole materiaalõigust õigesti kohaldanud, kuid nimetatud minetuse saab ringkonnakohus kõrvaldada.
13.1.VÕS § 26 lg 1 kohaselt võivad lepingupooled jätta lepingut sõlmides mõnedes tingimustes kokku leppimata kavatsusega jõuda neis kokkuleppele tulevikus või jätta need tingimused ühe lepingupoole või kolmanda isiku määrata (lahtised tingimused). Lahtise tingimuse olemasolu ja selle määramine on lepingu tõlgendamise (VÕS § 29 mõttes) küsimus. Praegusel juhul saab arvesse võtta lepingut tervikuna, selle eesmärki ja poolte käitumist.
13.2.01.05.2019 lepinguga (I kd, tl 5) loeb ringkonnakohus tõendatuks, et selles on lepitud kokku töö sisuna Märjamaa spordihoone müüriladumistööd ruutmeetri hinnaga 16,50 eurot, millele lisandub käibemaks ja mis ei sisalda materjale ega tõstetehnikat. Lisaks on pooled leppinud kokku, mis tähtajaks peab valmis saama sokli ladumine - 08.05.2019. Kui vaadelda üksnes lepingu töö sisu ja tähtaja tingimusi, siis lepingut on võimalik grammatiliselt tõlgendada müüriladumistööde töövõtulepinguna, kus konkreetsete tööde maht on jäänud määramata, kuid määratud on sokliladumistööde tähtaeg. Samuti on lepingut võimalik tõlgendada grammatiliselt kostja poolt soovitud viisil tulenevalt tähtajast üksnes sokli ladumise lepinguna.
13.3.Lepingu eesmärgipärasel tõlgendamisel on tõenäolisem tõlgendus, et leping sõlmiti müüriladumistööde tegemiseks, kuid konkreetseid tööd jäeti tulevikus kostja määratleda. Sellele viitab lepingu osa „töö sisu“ esimene lõik, mahu täpne määramata jätmine lepingus ja tasumise tingimus „peale tööde valmimist“, aga ka poolte käitumine. Nagu maakohus tuvastas, tuleneb poolte e-kirjavahetusest kostja korralduste andmine töölõikude osas, mis valmisid pärast soklit: 11.06.2019 kirjadest nähtus, et hageja teostas nii sokli kui ka esimese korruse seina ja trepikoja ehitustöid ning kostja andis 30.06.2019 kirjaga korraldusi tööde jätkamiseks.
13.4.Lahtiseks jäetud lepingutingimuste määramisel võib kasutada lepingu tõlgendamist (VÕS § 29) või tuletada seda poolte suhetes tekkinud praktikast (VÕS § 25). Praegusel juhul võimaldab eelnimetatud poolte kirjavahetus väita, et hageja määras tulevikus teostatavate tööde mahu e-kirja teel.
13.5.Maakohtu otsusest ei saa järeldada, et maakohus pidas hageja nõude aluseks suulist lepingut. Maakohus on otsuse p-s 9 viidanud 01.05.2019 lepingule. Otsuse p-s 11 on maakohus leidnud, et pooled leppisid kokku müüritööde teostamises ning lepingus viidatud sokli ladumise tähtaega tuleb käsitada kui ühe osa töö teostamise tähtaega. Kohtu sedastus, et seadus ei keela suulise lepingu sõlmimist, on mõneti segadust tekitav kostja väidetu kontekstis, et poolte vahel sõlmiti hilisemalt ka suuline leping. Siiski saab otsuse p-dest 9 ja 11 järeldada, et maakohus on pidanud silmas, et konkreetsete lepingus lahtiseks jäetud tööde tegemise kokkulepped võisid olla suulises vormis. Kuna maakohus jättis kohaldamata VÕS §-des 29 ja 25 sätestatu, ei ole maakohus otsuses tuvastanud, millises vormis määratleti peale lepingu sõlmimist lahtiseks jäetud tingimused. Ringkonnakohus on nimetatud minetuse kõrvaldanud.
14.Kuna hagi rahuldati kirjaliku lepingu alusel, ei pidanud maakohus selgitama välja suulise kokkuleppe tingimusi ega nende erinevust kirjalikust kokkuleppest. Põhjendamatu on kostja seisukoht, et maakohus ei ole võtnud seisukohta kostja väite osas, et kirjalik leping ei hõlmanud õiendis nr 3 märgitud töid. Maakohus käsitas õiendis nr 3 märgitud töid õigesti 01.05.2019 lepingu alusel tehtud töödena, muidu ei oleks maakohus saanud hagi rahuldada. Asjas puudus 8(11)
vajadus kuulata ära tunnistajaid, kuna kostja pole esile toonud asjaolusid, mida ta sooviks tunnistajatega tõendada.
15.Maakohus leidis põhjendatult, et kostja ei toonud mõistliku aja jooksul esile puudusi töödes ega kirjeldanud neid piisavalt täpselt. Nimetatu tähendab, et kostja ei või puudustele tugineda (VÕS § 644 lg 2). Kostja etteheited töödele, sh mahtudele on sedavõrd üldsõnalised, et ei võimalda ringkonnakohtul jõuda vastupidisele järeldusele.
15.1.Põhjendamatu on apellatsioonkaebuse väide, et maakohus ei ole analüüsinud X seletust (II kd, tl 10-11). Seletuse kohaselt oli hagejaga probleeme, tööd olid puudulikud ja pooleli; lõpuks nad lihtsalt ei tulnud tööle ja meie pidime nende tööd ära tegema; seletuse andja mäletamist mööda tegi hageja ainult vundamendi sokli. Maakohus on põhjendatult otsuse p-s 12 leidnud, et seletuse üldsõnalisuse tõttu ei saa tõendist teha järeldusi, millised probleemid hagejal konkreetsete töödega olid.
15.2.Õige on apellatsioonkaebuse etteheide, et maakohus ei ole analüüsinud Q seletuskirja 29. märtsist 2021 (II kd, tl 12). Nimetatud minetuse saab ringkonnakohus parandada. Seletuskirja kohaselt oli hageja tööga pidevalt probleeme, tihti ei olnud hageja töötajaid objektil nõutud ajal, lõpuks nad ei tulnud ja nende tööd jäid lõpetamata, aktis nr 3 nimetatud tööd jäid neil tegemata ja allakirjutanu tegi töid kostja töötajatega. Tõendis märgitu on üldsõnaline ja ei võimalda järeldada, millal täpselt mis tööd jäid tegemata, millal tööle ei ilmutud. Tõend on vastuolus kostja enda väidetega 22.02.2021 menetlusdokumendi p-s 2.3., mille kohaselt alustas hageja tööde tegemist, kuid tegi neid puudulikult ja ebakvaliteetselt. Seletus on osas, milles räägitakse tööde tegemata jätmisest, üldsõnaline. Kostja ei ole oma väiteid selle kohta, millised tööd tehti ja milliste puudustega, konkretiseerinud ega tõendanud, mistõttu ei ole võimalik kostja väidete alusel jätta hagi rahuldamata.
15.3.Lisaks on eeltoodud kaks kostja töötajate seletust vastuolus asjas esitatud teiste tõenditega. Maakohus tuvastas poolte 11.06.2019 e-kirjavahetusega, et hageja on teostanud nii sokli kui ka esimese korruse seina ja trepikoja ehitustööd ja kostja andis 30.06.2019 kirjaga korraldusi tööde jätkamiseks.
16.Asjas ei leidnud tuvastamist, et hageja oleks lepingut rikkunud. Maakohus järeldas tuvastatud asjaolude pinnalt õigesti, et hageja teostas tööd vastavalt kokkuleppele. Seega ei olnud kostja 18.08.2019 lepingu ülesütlemisel toimet materiaalsete eelduste puudumise tõttu ja leping ei olnud tööde üleandmise ajaks lõppenud. Kuna pooled ei vaidle, et leping on lõppenud, saab nende käitumisest järeldada lepingu lõpetamist konkludentselt kokkuleppel TsÜS § 68 lg 3 ja VÕS § 186 p 4 mõttes (kostja ei lubanud hageja töötajaid enam objektile ja hageja ei tulnud töid teostama, kuid nõudis tasu seni tehtu eest).
17.Lepingust kuni lõpetamiseni tekkinud õigused ja kohustused jäävad kehtima. Kuna hageja poolt teostatud tööd saab lugeda teostatuks kehtiva töövõtulepingu alusel, säilivad selles osas tellijal kõik tavapärased tellija õigused, töövõtjal aga tasunõue. Tagasitäitmise võlasuhet praegusel juhul ei teki. Tellijal tekib juba täidetu osas õigus nõuda selle üleandmist tellijale, seega ka sellele korrespondeeriv kohustus vaadata tööd üle ja teatada neis esinevatest puudustest piisvalt täpselt mõistliku aja jooksul. Seega ei kohaldanud maakohus vääralt VÕS § 638 II lauses sätestatut. 9(11)
18.Kuna hageja väitis, et õiendis nr 3 sisaldusid kokkulepitud tööd ja kostja ei ole seda väidet menetluses tõenditega ümber lükanud, on hagejal õigus nõuda tasu tehtud töö eest ja kostjal ei ole alust selle maksmisest keelduda.
19.Praeguse vaidluse lahendamisel töövõtja tasu saamiseks ei oma tähendust, kas kostja oli viivituses töömaa ettevalmistamisega, sest kostja ei ole asjas tuginenud sellele, et ütles hagejapoolse viivituse tõttu tööde teostamisel 01.05.2019 lepingu üles. Vastavad seisukohad tuleb maakohtu otsusest välja jätta. Seoses sellega ei analüüsi ringkonnakohus kostja apellatsioonkaebuse tõendi hilinenud esitamisest tulenevaid väiteid.
20.Seoses hagi rahuldamisega jäid menetluskulud põhjendatult kostja kanda.
21.Põhjendatud on vastuapellatsioonkaebuse seisukoht, et maakohtul puudus alus jätta tõlkekulud hageja menetluskuludena kindlaks määramata ja kostjalt välja mõistmata põhjusel, et esindaja valdab vene keelt. Ringkonnakohus mõistab maakohtu seisukohta viisil, et esindaja pidanuks ise tõenditena esitatud e-kirju tõlkima. Selline seisukoht ei tulene seadusest ja poolel on õigus kasutada menetluses tõendite tõlkimisel tõlgi abi ka siis, kui tema esindaja oskaks ise tõendeid menetluse keelde (TsMS § 32 lg 1 mõttes) tõlkida. Põhjendatud on hageja seisukoht, et lepinguline esindaja osutab õigusteenust ja tõlketeenuse osutamine õigusabi teenuse hulgas oleks ka kulukam. Arvetega (I kd, tl 48-50) on tõendatud hageja tõlkekulude kandmine 101,06 euro ulatuses. Eeltoodu tõttu tuleb kostjalt välja mõista menetluskuludena 101,06 eurot hageja kasuks.
22.Põhjendatud ei ole hageja apellatsioonkaebus täiendava esindajatasu väljamõistmiseks.
22.1.TsMS § 175 lg 1 esimese lause järgi, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu kaalutlusotsus, st kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja asja keerukuse hindamise kohta, millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt nt RKTKm nr 3-2-1-184-15, p 14; nr 2-14-14536, p 15 ja nr 2-19-10324, p 17). Menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel TsMS § 175 lg 1 alusel tuleb arvestada mh kohtuvaidluse asjaoludega, asja keerukuse ja mahukusega, samuti menetlusdokumentide sisu ja mahuga (vt nt RKTKo nr 2-16-3785, p 31.4; nr 2-17-16812/57, p 19.2).
22.2.Praegune kohtuvaidlus ei ole õiguslikult ega menetluslikult keerukas, selles ei ole esitatud ekspertarvamusi ega kohaldatud Euroopa Liidu õigust. Tegemist on pigem lihtsa vaidlusega. 16.03.2021 menetlusdokument on ilma lisade loeteluta sisuliselt 6 lehekülge pikk. Maakohus leidis, et 16.03.2021 menetlusdokument oli küll detailsem kui esialgne hagiavaldus, kuid selle koostamiseks ei kulunud esindajal maakohtu hinnangul üle 3 tunni hageja märgitud 13 tunni asemel.
22.3.Põhjendatud on apellatsioonkaebuse seisukoht, et kostja vastusest sõltus see, mida pidi hageja menetluses tõendama. Vaieldav ja vastuolus Riigikohtu praktikaga (vt RKTKm 2-1910324, p 19-20) on maakohtu seisukoht, et esindajatasu peaks olema proportsionaalne nõude
10(11)
suurusega. Teatud juhtudel võib ka väikese saadava hüvega tsiviilasja lahendamine nõuda ulatuslikke jõupingutusi tõendite kogumisel. Sellisele asjaolule ei ole hageja tuginenud ja see ei nähtu ka esitatud tõenditest, milleks on peamiselt poolte ulatuslik kirjavahetus ja ehituse käigus tehtud fotod. Praegusel juhul piisanuks hagejal tõendamisest, et pooled sõlmisid kokkuleppe õiendis nr 3 märgitud tööde tegemiseks, need valmisid ja anti üle. Nimetatut on hageja ka teinud ja ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et 16.03.2021 menetlusdokumendi koostamiseks koos vajalike tõenditega esitamisega ei saanud hagejal kuluda üle kolme tunni. Seda lisaks põhjusel, et kuigi hageja on esitanud hulgaliselt tõendeid, pole ta neid seostanud oma faktiväidetega ega selgitanud, mida ta iga konkreetse tõendiga tõendada tahab. Sellisel viisil tõendite lisamine menetlusdokumendile ei ole niivõrd ajamahukas nagu hageja seda väidab.
23.Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega jäävad ringkonnakohtu menetluskulud kostja kanda (TsMS § 171 lg 1). Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid TsMS § 178 lg 4 järgi ei hüvitata, seega ei kuulu hüvitamisele hageja vastuapellatsioonkaebusega seotud kulud. Hageja ei ole esitanud apellatsioonimenetluses menetluskulude kindlaksmääramise ja väljamõistmise taotlust. Seetõttu ringkonnakohus hageja menetluskulude suurust apellatsioonimenetluses kindlaks ei määra ja neid kostjalt välja ei mõista.
24.TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Margo Klaar, Ele Liiv, Peeter Pällin
11(11)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.