Salus Group OÜ hagi Rebuildmix OÜ vastu võla ja viivise nõudes
Menetlusosalised ja nende Hageja Salus Group OÜ, registrikood 14375525, asukoht Mustamäe tee 5a, 10616 Tallinn esindajad Hageja esindaja Oleg Nišajev, e-post [email protected] Kostja Rebuildmix OÜ, registrikood 12668393, asukoht J. Vilmsi tn 6-6, 10126 Tallinn Kostja esindaja v adv. Erik Lepikson, AB Kasak ja Lepikson, e-post [email protected] Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Tsiviilasja hind
8840,57 eurot
RESOLUTSIOON
Hagi rahuldada. Välja mõista Rebuildmix OÜ-lt Salus Group OÜ kasuks põhivõlg 8184,02 eurot, alates hagi esitamisest kuni kohtuotsuse tegemiseni sissenõutavaks muutunud viivis 165,03 eurot ja VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivis põhinõudelt alates kohtuotsuse tegemisest kuni põhivõla tasumiseni, kuid mitte rohkem kui põhivõlg. Menetluskulude jaotus Jätta kõik menetluskulud kostja kanda. Välja mõista hageja poolt tasutud riigilõiv 500 eurot ja esindaja tasu 800 eurot. Välja mõista Rebuildmix OÜ-lt menetluskuludelt Salus Group OÜ kasuks TsMS § 177 lg 4 alusel ja § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivis alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates
kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. I Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue
1.Hageja esitas kohtule hagi kostja vastu, mille palus välja mõista Rebuildmix OÜ-lt põhivõlg 8184,02 eurot, viivis põhinõudelt alates hagi esitamisest kuni põhinõude täieliku tasumiseni ning jätta menetluskulud Rebuildmix OÜ kanda.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 01.05.2019 kokkuleppe Märjamaa Gümnaasiumi spordihoone ehitustööde tegemiseks. Pooled leppisid kokku, et kostja tasub hagejale ruutmeetri eest 16,50 eurot, millele lisandub käibemaks. Tööde eest tasumine pidi toimuma 14 päeva jooksul arvates tehtud tööde akti esitamisest, viivise määraks lepiti kokku 0,5% põhivõlalt iga viivitatud päeva eest. Hageja alustas töödega 2019. a maikuus. Kostja hilines pidevalt tasumisega ning 17.08.2019 lõpetas kostja ühepoolselt hagejaga lepingu. Pärast lepingu lõpetamist ei olnud hagejal juurdepääsu objektile, kuhu olid jäänud hageja seadmed. Hageja esitas 02.09.2019 kostjale arve koos tehtud tööde aktiga ning 01.11.2019 saatis hageja lepinguline esindaja kostjale pretensiooni tasumata arve kohta. Hageja lepinguline esindaja saatis 18.02.2020 kostjale korduva pretensiooni, aga kostja ei ole sellele pretensioonile vastanud. Kostja ei ole täitnud hageja ees oma kohustusi. Kostja põhivõlg hageja ees on 8184,02 eurot ja lisaks vastavalt kokkuleppes määratule viivis. Hageja täiendas oma avaldust 16.03.2021 ning tõi välja, et hageja teostas ka varasemalt kostjale ehitustöid Pääsküla asuval objektil ning too jäi tööde kvaliteediga rahule. Kirjalik kokkulepe määratles ära müüritööde hinna, mitte mahu. Kostja viivitas lepingu täitmise käigus pidevalt töörinde ettevalmistusega ning hageja pidi vundamendi betoonitööde kvaliteeti omapoolse tegevusega parandama. Objektil ei olened vahepeal vett, kostja tegevuse tõttu olid tööd takistatud. Hageja ei saanud seetõttu kinni pidada kokkulepitud tähtaegadest. II Kostja vastuväited
3.Kostja esitas kohtule 22.02.2021 vastuväited. Kostja hagi ei tunnista ja vaidleb selle vastu. Hageja ja kostja on sõlminud 01.05.2019 lepingu, kuid see ei reguleeri pooltevahelisi suhteid käesolevas vaidluses. Nimelt sisaldas kõnealune leping kokkulepet sokli ladumiseks, millele viitab lepingus sisalduv tähtaja säte: “Sokli ladumise lõpp tähtaeg on 08.05.2019”. Hageja on kõnealuses lepingus kokkulepitud sokli ladumise tööd teostanud ning kostja on nende tööde eest hagejale ka täies ulatuses tasunud ning leping täidetud ja lõppenud, mistõttu ei saa haginõue tugineda kõnealusel kokkuleppel. Nõude, mille rahuldamist hageja hagiavaldusega nõuab, tugineb nähtavasti hagiavaldusele lisatud arvel ja õiendil, mis on väljastatud ajaliselt ligikaudu neli kuud pärast soklitööde valmimist. Õiendis on kajastatud uusi töid, mille teostamises hageja ja kostja küll suuliselt kokku leppisid, kuid mida hageja pole teostanud, mistõttu ei ole kostjal kohustust sellise töö eest ka tasuda. Pärast suulise kokkuleppe saavutamist uute tööde osas pidid hageja töötajad asuma kokkulepitud töid
teostama, kuid ei teinud seda. Töötajad ei ilmunud ehitusobjektile, ei andnud informatsiooni oma asukoha ja tegevuste kohta, alustasid osade tööde tegemist, kuid tegid neid puudulikult ning ebakvaliteetselt jne. Tõendamaks probleemide esinemist hageja töötajatega esitame kostja 15.08.2019. a. e-kirja, milles kostja avaldab pahameelt seoses hageja käitumisega ning selgitab hagejale, milliseid tagajärgi tema tegevus kaasa kostjale toob. Hageja ei suutnud oma lepingulisi kohustusi täita ning kostja lõpetas lepingu. Teade lepingu lõpetamise kohta saadeti hagejale 18.08.2019. a. Hageja ei ole teostanud hagiavalduse lisaks nr. 2.1. olevas aktis märgitud töid, mis on hagi lisaks nr. 2 oleva arve aluseks. Hageja on esitanud oma nõude tõendamiseks küll õiendi, kuid see on kostja poolt allkirjastamata. Kostja ei ole suuliselt ega kirjalikult õiendis märgitud töid kunagi vastu võtnud. Kuna hagejal puudub põhinõue, siis on põhjendamatu ka hageja poolt esitatud viivisenõue. Isegi juhul, kui hageja oleks õiendis märgitud tööd teostanud, siis puudub pooltel kokkulepe 0,5%-lise viivisemäära osas. Nimetatud viivisemäär tulenes hageja poolt esitatud lepingust, mis on aga täitmisega lõppenud ega reguleeri käesolevat vaidlust. III Menetluse käik
4.Kohus võttis hagiavalduse menetlusse 12.01.2021 ning andis kostjale võimaluse esitada hagiavaldusele vastuväiteid. Poolte nõusolekul menetles kohus asja kirjalikus menetluses. Kohus selgitas pooltele oma 03.03.2021 kirjaga õiguslikku olukorda ning andis pooltele võimaluse esitada täienevaid selgitusi ja menetluskulude nimekirja. IV Kohtu põhjendused
5.Kohtu hinnangul on hagi põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Menetluskulud tuleb jätta kostja kanda. Õiguslik regulatsioon ja nõude eeldused
6.Töövõtulepinguga seonduvat reguleerib Võlaõigusseaduse (VÕS) § 635-657, mille § 635 lg 1 kohaselt kohustub töövõtulepinguga üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. VÕS § 76 lg 3 sätestab, et kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 637 lg 3 ja lg 4 järgi muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks töö valmimisest, sissenõutavaks töö vastuvõtmisega või vastuvõetuks lugemisega. Vastuvõtmine võib toimuda ka ositi. VÕS § 638 kohaselt on tellija kohustatud valmis töö vastu võtma, kui töö üleandmine oli kokku lepitud või kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline. Töö loetakse vastuvõetuks ka juhul, kui tellija alusetult ei võta valmis tööd vastu talle selleks töövõtja poolt antud mõistliku tähtaja jooksul. VÕS § 644 lg 1 ja lg 3 järgi peab tellija teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale mõistliku aja jooksul töö lepingutingimustele mittevastavusest teada saamisest ja ta minetab õiguse töö lepingutingimustele mittevastavusele tugineda, kui ta piisavalt täpselt mittevastavust ei kirjelda. VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.
7.Seega on hageja tasu nõudmise eelduseks kehtiva lepingu olemasolu, töö nõuetekohane teostamine ja selle vastuvõtmine. Kostjal on võimalus tõendada, et kohustust ei ole olemas, see on täidetud või töös esinesid puudused.
8.Kohtu hinnangul vaidlevad pooled töövõtu lepingu olemasolu, selle sisu, täitmise ja selle eest makstava tasu sissenõutavuse üle. Täpsemalt on poolte vahel vaidlus selles, milliste tööde teostamises pooled kokku leppisid, kas tööd on tähtaegselt teostatud või esines kostjast tingitud minetusi, mille tõttu hageja ei saanud töid tähtaegsetelt teostada, kas ja mil moel on tööd üle antud ning milline oli kokkulepitud tasu ja viivise suurus.
Leping ja selle hind
9.Poolte vahele ei ole vaidlust selle üle, et hageja ja kostja sõlmisid 01.05.2019 kirjaliku kokkuleppe Märjamaa Gümnaasiumi spordihoone ehitustööde tegemiseks ning seda tuleb käsitleda töövõtulepinguna. Pooled on kokku leppinud müüriladumistöödes. Lepingus on ära toodud eraldi sokli ladumise tähtaeg 08.05.2019 ning tööde ruutmeetri hind 16.50.
10.Poolte vahel on vaidlus selle üle, kas hageja teostas lisaks sokli ladumisele veel töid ning kas kokku lepitud tööd on teostatud. Kostja möönab oma vastuväidetes suulise kokkuleppe olemasolu ning seda, et sokli ladumise tööd on teostatud tähtaegselt ja selle eest on tasutud. Tööde teostamise kohta on hageja on esitanud kohtule hageja ja kostja e-kirjavahetuse (tl 55-, millest nähtub, et pooled on andnud üksteisele selgitusi ja korraldusi erinevate tööde osas. Näiteks 11.06.2019 kirjad (tl 58 ja 62) selgub, et hageja on teostanud nii sokli kui esimese korruse seina ja trepikoja ehitustöid. Kostja on 30.06.2019 kirjaga andnud korraldusi tööde jätkamiseks (tl 63). Hageja on esitanud kohtule fotod ehitustööde toestamise käigust (tl 149-192), millest nähtub nii sokli kui ka seinte ladumine, vundamendi betoneerimise tööd kui ka muud ehitustööd. Kostja ei ole eitanud, et fotod on tehtud vaidlusalusel objektil, kuid on seadnud kahtluse alla, et fotod tõendavad tööde teostamist.
11.Kohtu hinnangul on kirjavahetusega tõendatud, et hageja ja kostja leppisid kokku müüritööde teostamises ning lepingus nimetatud sokli ladumise tähtaega tuleb käsitleda kui ühe töö osa teostamise tähtaega. Hageja on hagi alusena välja toonud töövõtulepingu kui sellise, mitte seostanud seda ainuüksi kirjaliku kokkuleppega. Seadus ei keela töövõtulepingute suulist sõlmimist. Kohtu hinnangul oli poolte vahel leping VÕS § 635 lg 1 mõttes ehitustööde tegemiseks ning kokkulepe hõlmas ka tööde hinda. Tööde teostamine
12.Kostja 31.07.2019 kirjast selgub, et pretensioone kostja tegevusele ei ole kostjale laekunud. Kostja on 03.08.2019 kirjaga hagejale esitanud pretensioone töö kvaliteedi ja tempo osas (tl 82) ning 05.08.2019 kirjaga (tl 85) nõudnud mahtude korrigeerimist. Kostja on 11.09.2019 kirjas vaidlustanud hageja poolt esitatud aktis nimetatud töömahud (tl 90). Ösel Consulting OÜ kirjast nähtub, et ehitusjärelvalve teostajal ei ole pretensioone hageja töö kvaliteedi osas 26.06.2020 kiri (tl 92). Hageja töötaja M. S.i selgitusest (tl 140), mida saab käsitleda dokumentaalse tõendina TsMS § 272 lg 1 mõttes, nähtub, et kostja oli viivituses töömaa ettevalmistustega. Kohtule on esitatud tõendid selle kohta et kostja palus mahtusid korrigeerida, kuid kirjavahetusest ei nähtu, et kostja oleks sõnaselgelt tööde vastuvõtmisest keeldunud või välja toonud tööde puudused. Töövõtulepingu lõpetamise kirjas (tl 31) on kostja küll välja toonud põhjused, kuid täpseid kirjeldusi vaegtööde või tegemata tööde osas ei ole. Kostja töötaja A. J.i kirjalik selgitus, mida saab käsitleda dokumentaalse tõendina TsMS § 272 lg 1 mõttes, selgub, et hageja tööde teostamisega oli probleeme, kuid täpsemad selgitused puuduvad.
13.Kohtu hinnangul ei anna esitatud tõendid alust järeldada, et kostja oleks selgelt välja toonud hageja töö puudused või tegemata tööd. Seega võib järeldada, et hageja teostas tööd vastavalt kokkuleppele ning kostja ei ole VÕS § 644 lg 1 ja lg 3 mõttes mõistliku aja jooksul esitanud vastuväiteid töö kvaliteedile. Tööde vastuvõtmine
14.Kostjal on kohustus tõendada, et tal oli alust tööde vastuvõtmisest keelduda. Kohus juhtis
eelmenetluses poolte tähelepanu sellele, et õiendil ei ole kostja esindaja allkirja tööde vastuvõtmise kohta. Järelikult tuleb välja selgitada kas tööd saab lugeda vastuvõetuks või on tööd vastu võetud muul moel, kui kahepoolselt allkirjastatud aktiga. Hageja on tööde akti ja arve esitanud kostjale 02.09.2019. Kostja ei ole aktile mõistliku aja jooksul vastuväiteid esitanud.
15.Kohtu hinnangul tuleb iseenesest jaatada olukorda, et tööde vastuvõtmine toimub muul moel, kui poolte poolt allkirjastatud aktiga. Seadus ei keela lepingut sõlmida kirjalikku taasesitamist võimaldavalt sh e-kirja teel ilma allkirjastamata, seega saab ka tööde vastuvõtmist vormistada ekirja teel koosmõjus TsÜS § 79 ja VÕS 638 sätetega. Kohtu hinnangul tuleb lugeda tööd seetõttu VÕS § 638 alusel vastuvõetuks. Nõude suurus
16.Hageja on kostjale esitanud arve nr 2019061 summas 8184,02 eurot. Kohtu hinnangul on hageja nõue VÕS § 637 lg 4 alusel muutunud sissenõutavaks ja kostjal on VÕS § 76 lg 3 ja VÕS § 100 järgi kohustus see tasuda. Hageja on esitanud ka viivise nõude VÕS § 113 lg 1 alusel alates hagi esitamisest. Kohustuse täitmisega viivitamisel on hagejal õigus nõuda viivise tasumist. Pooled ei ole lepingus viivise suuruse kokku leppinud, seega kuulub kohaldamisele seadusest tulenev viivise määr. Kostjalt tuleb välja mõista põhinõue 8184,02 eurot ning viivis alates hagi esitamisest 08.01.2021 kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte rohkem, kui põhinõue. Kohtuotsuse tegemise aja seisuga on viivise suuruseks 165.03 eurot. Tsiviilasja hinna määramine
17.TsMS § 124 lg 1 ja TsMS § 133 lg 2 järgi on hagihinnaks põhinõude suurus, millele lisandub aastane viivise summa, seega 8184,02 eurot + 656,55 eurot, kokku 8840,57 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
18.TsMS § 162 lg 1 järgi kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jätab kõik menetluskulud kostja kanda. TsMS § 173 lg 1 järgi on kohtu hinnangul põhjendatud hageja menetluskulud riigilõiv summas 500 eurot ja lepingulise esindaja kulud summas 800 eurot. Hageja on esitanud kuludena tõlkimise kulu. Hageja on esitanud kohtule tõlked e-kirjadest. Kohtu jaoks ei ole usutav, et hageja lepinguline esindaja vajas eraldi tõlgi abi e-kirjade tõlkimiseks, sest ta valdab ise vene keelt. Hageja esindaja on esitanud kulude arvestuse, mille alusel kulus tal hagiavalduse koostamiseks 2,5 tundi. Hagiavaldus on 3 leheküljeline ja koosneb valdavalt seaduse tsiteeringutest, tavapärastest menetluslikest taotlustest ning väga lühikesest asjaolude kirjeldusest. Kohtu jaoks ei ole ka usutav, et hageja esindajal kulus 13 tundi hageja 16.03.2021 menetlusdokumendi koostamiseks. See on küll oluliselt detailsem, kui hagiavaldus, kuid sellise dokumendi koostamine ei võta aega 13 tundi. Kohtu hinnangul peab esindaja tasu suurus olema proportsionaalne nõude suurusega. Kohtu hinnangul tuleb mõista Rebuildmix OÜ-lt välja Salus Group OÜ kasuks TsMS § 177 lg 4 alusel ja § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras menetluskuludelt viivis alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni. /digitaalselt allkirjastatud/ Kai Härmand Kohtunik
Tallinna Ringkonnakohtu 23.08.2021 kohtuotsusega on osaliselt tühistatud Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja 09.04.2021 kohtuotsus.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.