Osaühing ProInkasso hagi Villanord OÜ vastu 12 191,17 euro väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
13 065 eurot 33 senti
Menetlusosalised ja nende Hageja Osaühing ProInkasso, registrikood 11078689, esindajad lepinguline esindaja E. J. ; Kostja Villanord OÜ, registrikood 12930980, seaduslik esindaja T. V. . Kohtuistungi toimumise aeg
14. juuni 2021
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Osaühing ProInkasso hagi Villanord OÜ vastu 12 191,17 euro väljamõistmiseks.
2.Välja mõista Villanord OÜ-lt Osaühingu ProInkasso kasuks 12 191,17 eurot, millest põhivõlg on 10 927 eurot, ajavahemikul 5. november 2017 kuni 17. mai 2019 sissenõutavaks muutunud viivis on 1 224,17 eurot ning sissenõudekulud on 40 eurot.
3.Välja mõista Villanord OÜ-lt Osaühingu ProInkasso kasuks tulevikus sissenõutavaks muutuv viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt 10 927 eurot alates 18. maist 2019 kuni põhinõude täitmiseni.
Määrata tsiviilasjas nr 2-19-7498 Osaühingu ProInkasso menetluskulude rahaliseks suuruseks 3 247,50 eurot, sh lepingulise esindaja kulu 2407,50 eurot, riigilõiv 700 eurot ja kohtutäituri tasu 140 eurot.
6.Välja mõista Villanord OÜ-lt Osaühingu ProInkasso kasuks menetluskulud 3 247,50 eurot.
7.Villanord OÜ-l tuleb tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt käesoleva lahendi jõustumisest kuni nõude täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD JA EELNEV MENETLUS MAA- JA RINGKONNAKOHTUS
1.Osaühing ProInkasso (hageja) esitas 17. mail 2019 Tartu Maakohtule hagi Villanord OÜ (kostja) vastu, paludes kostjalt hageja kasuks välja mõista 12 191,17 eurot (sh 10 927 eurot põhivõlg, 1224,17 eurot sissenõutavaks muutunud viivis ja 40 eurot sissenõudmiskulud) ja jooksva viivise tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 367 alusel. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid K. OÜ (esialgne võlausaldaja) ja kostja 2017. a suulise lepingu ehitustööde teostamiseks kostja ehitusobjektidel Rootsis. Lepingu sisuks oli K. OÜ poolt tööjõurent kostjale. Suulise kokkuleppe kohaselt olid K. OÜ töötajad kohustatud tegema kostja ehitusobjektidel ehitustöid vastavalt kostja juhistele ja vajadustele ning kostja kohustus maksma selle eest tasu vastavalt esitatud arvetele. Sisuliselt kattis kostja K. OÜ-ga sõlmitud lepingu alusel oma tööjõuvajadust, et täita omakorda enda kohustusi peatellija ees. Poolte vahel sõlmitud leping vastab oma olemuselt käsunduslepingu tunnustele (võlaõigusseaduse (VÕS) § 619). Algselt oli poolte vahel erinevaid tasukokkuleppeid. Alates novembrist 2017. a leppisid pooled kokku, et kostja tasub K. OÜ-le tasu ehitustööde teostamise eest 26 eurot tunnis ühe töötaja kohta. Nimetatud kokkuleppe alusel esitas K. OÜ kostjale igakuiselt arveid, mida kostja vastavalt kokkuleppele ka tasus. Kostjal on tasumata esialgse võlausaldaja poolt esitatud arved nr 17, 18 ja 19, kokku summas 10 927 eurot. Arvete aluseks olevad töötunnid on objektijuhi poolt kinnitatud ning kostja on ise kinnitanud arvete kohasust Facebooki vestluses K. OÜ juhatuse liikme A. O. ga. Kostja ei ole arvetele nende esitamise ajal vastu vaielnud, vaid on põhjendanud arvete tasumata jätmist raha laekumata jäämisega peatellijalt. Sama asjaoluga on kostja põhjendanud ka arve nr 17 (4000 eurot) osalist tasumist. Kostja teatis arve nr 17 muutmiseks on esitatud pärast seda, kui K. OÜ oli kostjale esitanud korduvaid meeldetuletusi arvete tasumiseks. Arvete tasumise läbirääkimiste luhtumisel loovutas K. OÜ 26. detsembril 2018 nõude koos kõrvalnõuetega hagejale. Võlasuhe oli K. OÜ ja kostja vahel. K. OÜ ei ole andnud nõusolekut kohustuse täitmiseks teisele isikule (töötajatele), ega sellist teguviisi ka hilisemalt heaks kiitnud (VÕS § 79 lg 1). Kostja on esitanud väite, et maksed peatati tööde peatumise tõttu. Hagejale jäi arusaamatuks, kas kostja leiab, et esitatud arveid ei ole tasutud seetõttu, et arved ei ole põhjendatud tundide arvu osas, või seetõttu, et kostja peatas maksed tööde peatumise tõttu.
2.Kostja vaidles hagile vastu ning palus jätta see rahuldamata. Vastuse kohaselt põhineb hageja nõue kostja ja K. OÜ vahelisel töövõtulepingul ehitustööde tegemiseks. K. OÜ kohustus töövõtjana tegema Rootsis ehitustöid. Kostja
ei ole K. OÜ esitatud arveid aktsepteerinud, vaid on neile vastu vaielnud. Tasu maksmise aluseks oli tehtud tööde maht tundides, kuid nimetatud lepingujärgse tasu arvestamise alus ei muuda lepingu olemust. Märtsis 2018. a olid ehitustööd Rootsis asuval objektil seiskunud ning K. OÜ juhatuse liige ei olnud kättesaadav. Kuna K. OÜ oli jätnud oma töötajatele tehtud tööde eest tasu maksmata, siis tasus kostja osaliselt K. OÜ poolt esitatud arve summas 4000 eurot, lootes, et K. OÜ tasub töötajatele ja töötajad jätkavad tööd. K. OÜ aga töötajatele ei tasunud ja kostja oli ise sunnitud tasuma töötajatele K. OÜ võlgnetavad summad selleks, et tööd saaksid jätkuda. Tööde peatamise tõttu oli kostjal õigus peatada ka enda maksed töövõtjale. Tasunõue ei ole põhjendatud tulenevalt kostja kantud kahjust, mis seisneb töötajatele hüvitatud maksmata tasus. Samuti ei ole nõue põhjendatud tulenevalt hinna alandamisest nõuetele mittevastava töö eest.
3.Tartu Maakohus rahuldas 16. märtsi 2020 otsusega hagi. Tartu Ringkonnakohus tühistas 16. novembri 2020 otsusega maakohtu otsuse ja saatis asja uueks läbivaatamiseks eelmenetluse staadiumist. Ringkonnakohus leidis, et asjas kuulub kohaldamisele Eesti õigus. Ringkonnakohus asus seisukohale, et asja lahendamisel on esmalt vajalik kvalifitseerida tasunõude aluseks olev õigussuhe ning seejärel välja selgitada, kas hageja tasunõue on muutunud sissenõutavaks ning kas hageja saab nõuda kostjalt lepingu täitmist. POOLTE SEISUKOHAD ASJA UUEL LÄBIVAATAMISEL MAAKOHTUS
4.Hageja leiab, et poolt vahel on sõlmitud käsundusleping, tasunõue on muutunud sissenõutavaks ning kostja ei ole vastupidist tõendanud.
5.Kostja kirjalikult seisukohta ei esitanud. Kostja jäi 14. juuni 2021 kohtuistungil seisukohale, et hagi tuleb jätta rahuldamata, sest tema on rahad töömeestele ära maksnud.
KOHTU PÕHJENDUSED
6.Kohus leiab, hinnates asjas kogutud tõendeid ja arvestades poolte seisukohti, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada.
7.Pooled ei vaidle selle üle, et K. OÜ ja kostja sõlmisid 2017. a suulise teenuse osutamise lepingu ja tasustamine pidi toimuma teostatud töötundide alusel. K. OÜ loovutas lepingust tulenevad võimalikud nõuded hagejale.
8.Poolte vaidlevad selle üle, kas ja millises summas on hagejal õigus K. OÜ ja kostja vahel sõlmitud lepingu alusel tasu nõuda, sh selles, kas tasunõue kostja vastu on muutunud sissenõutavaks. Pooled vaidlevad ka selle üle, kas sõlmitud leping on töövõtuleping (VÕS 635 lg 1) või käsundusleping (VÕS § 619). Hageja on seisukohal, et tegemist on käsunduslepingu tüüpi lepinguga, mille kohaselt K. OÜ pidi tagama kostja jaoks üksnes tööjõu olemasolu objektil ja töötajate tööd korraldas ja töö kvaliteedi eest vastutas kostja. Kostja aga on seisukohal, et pooled sõlmisid töövõtulepingu ning tööd korraldas K. OÜ juhatuse liige A. O. . Kostja väitel jättis K. OÜ tööd lõpetamata, mistõttu ei ole tasunõue muutunud sissenõutavaks.
9.VÕS § 619 kohaselt käsunduslepinguga kohustub üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. Töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu (VÕS § 635 lg 1)
10.TsMS § 438 lg 1 esimese lause järgi otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 5 lg 1 ja 2 alusel hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 231 lg 2 järgi poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks. Eeltoodust tulenevalt hindab kohus tsiviilasjas kogutud tõenditele tuginedes seda, kas poole väited on tõendatud.
11.Hageja väitel seisnes poolte vahel sõlmitud kokkulepe selles, et OÜ K. saatis oma töömehed Rootsi ehitusobjektidele, kus kostja teostas ehitustöid kohalikule tellijale G. . Kohapealne töödejuht saatis mehed objektile ja kohapeal öeldi, mida teha. Kostja juhatuse liige T. V. on nimetatud asjaolu selgitanud ringkonnakohtu 27.10.2020 kohtuistungil järgmiselt: „Suusõnaline leping oli meil G. iga. Töömehed tegid tunnilehtede alusel mulle arveid.“ (II kd tl 12). 04.02.2020 maakohtu istungil selgitas kostja juhatuse liige T. V. kohtule, et „K. tuli oma meeste, oma tööriistade ja asjadega, minu ülesanne oli teda lihtsalt varustada tööga“ (I kd tl 115). Tunnistaja T. V. on andnud maakohtu 04.02.2020 istungil ütlusi selle kohta, et tööde nõuetekohasust ei kontrollitud (I kd tl 119 pöördel). Tunnistaja A. O. (K. OÜ juhatuse liige) on 14.06.2021 maakohtu istungil andnud ütlusi selle kohta, et konkreetset tööd ei olnud, konkreetset tähtaega ei olnud, kohapealne objektijuht G. jagas, kuhu, mida (II kd tl 54 pöördel). Seega on kohtu hinnangul tunnistajate ütlustega tõendatud, et lepingul puudusid töövõtulepingule omased tunnused, sest kokkulepet töövõtulepingu eseme, töö tähtaja, töö kvaliteedinõuete osas ei olnud.
12.Nimetatud asjaolu kinnitavad ka hageja esitatud tunnilehed (I kd tl 22-37). Enamuselt tunnilehtedelt nähtub, et tegevuseks oli building ehk ehitus. Töömehed tegid neid asju, mida oli kohapeal parajasti vaja teha. Tunnid aktsepteeriti tunnilehtede alusel ja kostja maksis K. OÜ-le tasu töötunni lehtedel kajastatud töötundide eest.
13.Facebooki vestlusest nähtub kostja juhatuse liikme T. V. 29.03.2018 kl 17:20 sõnum A. O. le (OÜ K. juhatuse liikmele), milles ta ütleb: „Ja sul tulid poisid eile ära, edasta ka need viimased, teen ühe suure arve G. ile“ (I kd tl 44). Samuti A. O. 26.04.2018 kl 21:11 sõnum T. V.le, milles palub T. abi Rootsi jäänud asjade Eestisse toimetamiseks (I kd tl 46). Kohtu hinnangul on vestlusega tõendatud, et pooled olid saavutanud kokkuleppe lepingu lõpetamises ja kostjal puudusid lepingu lõppemisega pretensioonid. Lepingu lõppemisele järgnev suhtlus seisnes tasumata arvete kohta küsimises ja T. V. poolt selle kohta pidevalt lubaduste andmises, viidates, et tasumiste viibimise põhjuseks on G. ilt laekumiste viibimine.
14.Kuigi nõude loovutamise lepingu p 1.1 (I kd tl 19-20) sõnastuse kohaselt tuleneb K. OÜ nõue Villanord OÜ vastu tööettevõtulepingust, tuleb kohtu hinnangul lähtuda teenuse osutamiseks kohustatud lepingupoole kohustuste iseloomust ning seega ei ole poolte omavahelise suhte tähistamiseks kasutatud nimetus oluline.
15.Kohus leiab, et kostja ei ole tõendanud, et K. OÜ-l oli kohustus teha kokkulepitud töö, et kokkulepitud tööd ei tehtud või et kokkulepitud töö ei vastanud lepingutingimustele. Samuti ei ole kohtule esitatud tõendeid selle kohta, et kostja oleks tulenevalt VÕS §-le 644 töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale teatanud või tulenevalt oma majandustegevusest töö üle vaadanud. Ka poolte Facebooki vestlusest (I kd tl 38-46) ei nähtu viiteid töödele, mida K. OÜ pidi tegema. Kohtule ei ole esitatud ka muid
asjaolusid, mis võimaldaksid poolte suhte kvalifitseerida töövõtulepinguks VÕS § 635 lg 1 järgi.
16.Kohus on seisukohal, et poolte vahel sõlmitud lepingu sisuks oli tellijale ehk kostjale teenuse osutamine, milleks oli töötajate ajutine vahendus. Seega vastab leping kohtu hinnangul käsunduslepingu mõistele VÕS § 619 mõtte kohaselt.
17.Hageja peab käsunduslepingule tuginedes tasu saamiseks tõendama, et ta on käsundi täitnud ehk et ta on kokkulepitud arvu töötajaid kokkulepitud ajaks andnud käsundisaaja käsutusse. Kohus leiab, et hageja on nimetatud asjaolu tõendanud kostjale esitatud arvetega (I kd tl 8-14), tunnilehtedega (I kd tl 22-37), A. O. ja kostja juhatuse liikme T. V. vahelise vestlusega Facebookis (I kd tl 38-46). Facebooki vestlusest on näha, et tunnilehed saadeti enne arve koostamist T. V.le tutvumiseks. Tunnistaja A. O. 14.06.2021 kohtuistungil antud ütluste kohaselt „Arvete edastamine käis T. V. i kaudu, saatsime tunnid ja pildid tunnilehtedest ja siis tegin arve ja selle alusel käiski maksmine“ (II kd tl 54 pöördel). A. O. koostas tunnilehtede alusel arve ja kuni arveni nr 17 kõik arved tasuti. Facebooki vestluse järgi kohe kui raha pidi G. ilt üle tulema, kannab T. V. raha üle. Kohtu hinnangul saab Facebooki vestlusest järeldada, et kostja ei vaidle vastu arvete suurusele ja teostatud töötundide hulgale, vaid arvete maksmine viibib üksnes Rootsi poolselt tellijalt rahade laekumise hilinemise tõttu.
18.Kohtu hinnangul on kostja seisukoht, et tema ei ole olnud nõus talle esitatud arvetega, paljasõnaline ja tõendamata. Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt on K. OÜ esitanud kostjale 31.10.2017 arve nr 6 summas 9695,00 eurot (I kd tl 8), mille kostja on tasunud osaliselt summas 5000 eurot 07.11.2017 (I kd tl 15); 06.11.2017 arve nr 7 summas 840 eurot (I kd tl 9), mille kostja on tasunud koos arve nr 6 võlgnevusega 23.11.2017 summas 5535 eurot (I kd tl 15); 21.11.2017 arve nr 8 (I kd tl 16), mille kostja on tasunud 11.12.2017 (I kd tl 15); 04.12.2017 arve nr 11 (I kd tl 11), mille kostja on tasunud 27.12.2017 (I kd tl 15); 12.12.2017 arve nr 12 (I kd tl 12), mille kostja on tasunud 08.01.2018 (I kd tl 15); 22.01.2018 arve nr 13 (I kd tl 13), mille kostja on tasunud 08.02.2018 (I kd tl 15); 05.02.2018 arve nr 16 (I kd tl 14), mille kostja on tasunud 23.02.2018 (I kd tl 15); 22.02.2018 arve nr 17 summas 7639 eurot (I kd tl 16) on kostja tasunud osaliselt summas 4000 eurot (I kd tl 15). Seega nähtub poolte varasemast käitumisest, et kostja on arved tasunud vastu vaidlemata. Lisaks on kostja tasunud hiljem ka arve nr 6 võlgnevuse koos arve nr 7 tasumisega ning ei ole ka nende arvetele vastuväiteid esitanud.
19.Kostja juhatuse liige T. V. on tööde eest tasumise kohustust ja tööde eest esitatud arveid Facebooki vestluses (I kd tl 38-46) korduvalt tunnistanud. Kõik kostja etteheited väidetavate vaegtööde osas on jäänud paljasõnaliseks. Seega on vastuväited seoses vaegtöödega ka töövõtulepingu puhul tõendamata ning oleksid esitatud pealegi hilinenult (VÕS § 643 ja 644), mistõttu kostja ei saa neile tugineda.
20.Kohus leiab, et kostja vastuväide, nagu ta oleks OÜ-le K. maksmisele kuulunud tasu välja maksnud OÜ K. töötajatele, on jäänud paljasõnaliseks. Kostja ei ole väidetava tasumise kohta tõendeid esitanud, kuigi kohus on tõendamiskoormist kostjale korduvalt selgitanud.
21.Hageja palub kostjalt välja mõista võlgnevus arvete nr 17, 18, 19 alusel (I kd tl 16-18) kokku summas 10 927 eurot. 22.02.2018 arve nr 17 summas 7639 eurot (I kd tl 16) on kostja tasunud osaliselt summas 4000 eurot (I kd tl 15). Kohus on tuvastanud, et kostja väited selle kohta, et arve nr 17 jäi osaliselt tasumata selle tõttu, et K. OÜ oli jätnud tööd tegemata, on jäänud paljasõnalisteks. Nii arve nr 17 kui ka arvete nr 18 ja 19 tasumise kohustust on kostja ise kinnitanud vestluses K. OÜ juhatuse liikmega (I kd tl 38-46), kust nähtub, et arvete maksmine viibib tellijalt rahade laekumiste tõttu, muid põhjuseid arvete mittemaksmiseks vestlusest ei nähtu. Samuti ei nähtu vestlusest, et
kostja oleks esitanud vastuväiteid arvete aluseks olevate töötundide arvu osas. Arvestades eeltoodud põhjendusi on kohus seisukohal, et hageja nõue arvete nr 17, 18, 19 alusel summas 10 927 eurot on põhjendatud ja kuulub kostjalt tulenevalt VÕS § 628 lg-st 1 väljamõistmisele.
22.Hageja nõuab viivist VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras summas 1224,17 eurot perioodi 05.11.2017 – 17.05.2019 eest (I kd tl 47-48) ja alates 18.05.2019 TsMS § 367 alusel.
23.VÕS § 101 lg 1 p 6 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. VÕS § 94 lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga (EKP) põhirefinantseerimis-operatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti.
24.Kuna pooled ei ole kokku leppinud viivise kohaldamises, kohaldub antud juhul VÕS § 113 lõikes 1 2. lauses sätestatud viivisemäär ning kostjal tuleb tasuda hagejale viivist perioodi 05.11.2017–17.05.2019 eest summas 1224,17 eurot ning alates 18.05.2020 viivist VÕS § 113 lg 1 2. lauses sätestatud määras kuni põhivõlgnevuse tasumiseni.
25.Kohus leiab, et hageja võla sissenõudmiskulude hüvitis summas 40 eurot on VÕS § 1131 lg 1 alusel põhjendatud.
26.Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 12 191,17 eurot ning viivis alates 18.05.2019 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine
27.TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1 menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.
28.TsMS § 163 lg 1 alusel jätab kohus menetluskulud kostja kanda.
29.Hageja 18.06.2021 esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja käesolevas tsiviilasjas kandnud õigusabikulusid kokku 3247,50 eurot, sh maakohtus asja esimest korda läbivaatamisel 1358,75 eurot; ringkonnakohtus 1063,75 eurot ja asja uuel läbivaatamisel maakohtus 825 eurot. Kostja ei ole hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele seisukohta esitanud.
30.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.
31.Kohus, arvestades käesoleva vaidluse sisu, nõude olemust ning hageja lepingulise esindaja poolt tehtud menetlustoiminguid, leiab, et hageja lepingulise esindaja kulu on tervikuna põhjendatud summas 2407,50 eurot (maakohtus 708,75 eurot, ringkonnakohtus 873,75 eurot, asja uuel läbivaatamisel maakohtus 825 eurot) (kõik summad ilma käibemaksuta). Hageja lepingulise esindaja tunnitasu on maa- ja ringkonnakohtus esindamisel olnud 45 eurot ja asja uuel läbivaatamisel maakohtus 90 eurot tunnis (käibemaksuta), mis on kohtu hinnangul mõistlik ja põhjendatud tasumäär.
32.TsMS § 138 lg 2 kohaselt on riigilõiv kohtukulu. Hageja on hagiavalduse esitamisel 17.05.2019 tasunud riigilõivu 650 eurot ja hagi tagamise avalduse esitamisel
22.05.2020 tasunud riigilõivu 50 eurot. Hagi tagamise avaldus rahuldati. Riigilõivu suurus tuleneb seadusest ning tegemist on põhjendatud ja vajaliku kuluga.
33.TsMS § 144 p 5 järgi on kohtuväline kulu kohtutäituri tasu hagi tagamise eest ja hagi tagamise määruse täitmise kulud. Arvestades, et hageja on hagi tagamise määruse täitmisel kandnud hagi tagamise määruse täitmisel kohtutäituri tasu 140 eurot, siis tuleb ka nimetatud kulu kostjalt hageja kasuks välja mõista.
34.Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulud 3 247,50 eurot (sh esindajakulu 2 407,50 eurot, riigilõiv 700 eurot ja täituritasu 140 eurot).
35.Hageja on taotlenud välja mõistetavalt menetluskulult viivise väljamõistmist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kohus leiab, et esitatud taotlus on seaduslik ja kuulub rahuldamisele. (allkirjastatud digitaalselt) Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.