Apellant (kostja): Villanord OÜ (registrikood 12930980), lepinguline esindaja Paavo Paal Vastustaja (hageja): Osaühing ProInkasso (registrikood 11078689), lepinguline esindaja Evelin Jõgar
esindajad
RESOLUTSIOON
1.Tartu Maakohtu 16. märtsi 2020 otsus tühistada ja saata asi maakohtule tsiviilasja uueks läbivaatamiseks eelmenetluse staadiumist.
2.Villanord OÜ apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
3.Tartu Ringkonnakohtu 26. mai 2020 määrusega seatud hagi tagamine jätta muutmata.
Menetluskulude jaotuse määrab kindlaks maakohus asja uuel läbivaatamisel.
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD
1.Osaühing ProInkasso (hageja) esitas 17. mail 2020 Villanord OÜ (kostja) vastu hagi võlgnevuse väljamõistmiseks. Hageja palus mõista kostjalt hageja kasuks välja 12 191,17 eurot (sh põhivõlg 10 927 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 1224,17 eurot, sissenõudmiskulud 40 eurot ja jooksev viivis TsMS § 367 alusel). Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid KiroMarcus OÜ ja kostja 2017. aastal suulise lepingu ehitustööde tegemiseks kostja ehitusobjektidel Rootsis. Lepingu sisuks oli KiroMarcus OÜ poolt tööjõurent kostjale. Suulise kokkuleppe kohaselt olid KiroMarcus OÜ töötajad kohustatud tegema kostja ehitusobjektidel ehitustöid vastavalt kostja juhistele ja vajadustele ning kostja kohustus maksma selle eest tasu vastavalt esitatud arvetele. Sisuliselt kattis kostja KiroMarcus OÜ-ga sõlmitud lepingu alusel oma tööjõuvajadust, et täita omakorda enda kohustusi peatellija ees. Poolte vahel sõlmitud leping vastab oma olemuselt käsunduslepingu tunnustele
(VÕS § 619).
Algselt oli poolte vahel erinevaid tasukokkuleppeid. Alates novembrist 2017. a leppisid pooled kokku, et kostja tasub KiroMarcus OÜ-le tasu ehitustööde teostamise eest 26 eurot tunnis ühe töötaja kohta. Nimetatud kokkuleppe alusel esitas KiroMarcus OÜ kostjale igakuiselt arveid, mida kostja vastavalt kokkuleppele ka tasus. Kostjal on tasumata esialgse võlausaldaja poolt esitatud arved nr 17, 18 ja 19, kokku summas 10 927 eurot. Arvete aluseks olevad töötunnid on objektijuhi poolt kinnitatud ning kostja on ise kinnitanud arvete kohasust Facebooki vestluses KiroMarcus OÜ juhatuse liikme Argo Osilaga. Kostja ei ole KiroMarcus OÜ esitatud arvetele nende esitamise ajal vastu vaielnud. Kostja on põhjendanud arvete tasumata jätmist rahade laekumata jäämisega peatellijalt. Sama asjaoluga on kostja põhjendanud ka arve nr 17 (4000 eurot) osalist tasumist. Kostja teatis arve nr 17 muutmiseks on esitatud pärast seda, kui KiroMarcus OÜ oli kostjale esitanud korduvaid meeldetuletusi arvete tasumiseks. Arvete tasumise läbirääkimiste luhtumisel loovutas KiroMarcus OÜ 26. detsembril 2018 nõude koos kõrvalnõuetega hagejale. Võlasuhe oli KiroMarcus OÜ ja kostja vahel. KiroMarcus OÜ ei ole andnud nõusolekut kohustuse täitmiseks teisele isikule (töötajatele), ega sellist teguviisi ka hilisemalt heaks kiitnud (VÕS § 79 lg 1). Kostja on esitanud väite, et maksed peatati tööde peatumise tõttu. Hagejale jäi arusaamatuks, kas kostja leiab, et esitatud arveid ei ole tasutud seetõttu, et arved ei ole põhjendatud tundide arvu osas või seetõttu, et kostja peatas maksed tööde peatumise tõttu.
2.Kostja vaidles hagile vastu ning palus jätta see rahuldamata. Menetluskulud palus kostja jätta hageja kanda.
Hageja nõue põhineb kostja ja KiroMarcus OÜ vahelisel töövõtulepingul ehitustööde tegemiseks. KiroMarcus OÜ kohustus töövõtjana tegema Rootsis ehitustöid. Kostja ei ole KiroMarcus OÜ esitatud arveid aktsepteerinud, vaid on neile vastu vaielnud. Tasu maksmise aluseks oli tehtud tööde maht tundides, kuid nimetatud lepingujärgse tasu arvestamise alus ei muuda lepingu olemust. Märtsis 2018. a olid ehitustööd Rootsis asuval objektil seiskunud ning KiroMarcus OÜ juhatuse liige ei olnud kättesaadav. Kuna KiroMarcus OÜ oli jätnud oma töötajatele tehtud tööde eest tasu maksmata, siis tasus kostja osaliselt KiroMarcus OÜ poolt esitatud arve summas 4000 eurot lootuses, et KiroMarcus OÜ tasub töötajatele ja töötajad jätkavad tööd. KiroMarcus OÜ aga töötajatele ei tasunud ja kostja oli ise sunnitud tasuma töötajatele KiroMarcus OÜ võlgnetavad summad selleks, et tööd saaksid jätkuda. Kostja arvates ei ole hageja väidetud Facebooki vestlust tegelikkuses toimunud. Tööde peatamise tõttu oli kostjal õigus peatada ka enda maksed töövõtjale. Tasunõue ei ole põhjendatud tulenevalt kostja kantud kahjust, mis seisneb töötajatele hüvitatud maksmata tasus. Samuti ei ole nõue põhjendatud tulenevalt hinna alandamisest nõuetele mittevastava töö eest. 4.veebruari 2020 kohtuistungil avaldas kostja, et lepingule tuleb kohaldada Rootsi õigust, sest lepingut tööd tehti lepingu alusel Rootsis (I kd lk 116).
MAAKOHTU LAHEND
3.Maakohus rahuldas hagi ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja 12 191,17 eurot (sh põhivõlg 10 927 eurot, perioodil 5. novembrist 2017 ja 17. maini 2019 sissenõutavaks muutunud viivis 1224,17 eurot ja sissenõudmiskulud 40 eurot). Samuti mõistis maakohus kostjalt hageja kasuks välja viivise põhivõlalt alates 18. maist 2019 kuni põhivõla tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja 1358,75 eurot menetluskulude katteks koos lisanduva viivisega. Pooled ei vaidle, et KiroMarcus OÜ ja kostja sõlmisid 2017. aastal suulise lepingu. Vaidlus on selles, kas tegemist oli töövõtulepinguga (VÕS § 635 lg 1) või käsunduslepinguga (VÕS § 619). Maakohus lähtus lepingu tõlgendamisel VÕS § 29 sätetest. Kohus leidis tõendeid kogumis hinnates, et tõendatud ei ole töövõtulepingu sõlmimine. Kuigi nõude loovutamise lepingu p-st 1.1 nähtub, et KiroMarcuse OÜ nõue kostja vastu tuleneb tööettevõtulepingust, tuleb antud juhul lähtuda eelkõige teenuse osutamiseks kohustatud lepingupoole kohustuste iseloomust. Seega ei ole poolte omavahelise suhte tähistamiseks kasutatud nimetus oluline. Kostja ei ole kohtule esitanud selliseid tõendeid, millest nähtuvalt oli KiroMarcus OÜ-l kohustus teha kokkulepitud töö, kokkulepitud tööd ei tehtud või kokkulepitud töö ei vastanud lepingutingimustele. Kuigi tunnistaja Toomas Valki ütluste kohaselt sõlmiti KiroMarcus OÜ esindajaga suuline alltöövõtuleping ehitustööde tegemiseks Soomes, jäävad tunnistaja ütlused tööde kohta üldsõnaliseks. Samuti ei ole kohtule esitatud tõendeid selle kohta, et kostja oleks tulenevalt VÕS §-st 644 töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale teatanud või tulenevalt oma majandustegevusest töö üle vaadanud. Ka poolte Facebooki vestlusest (tl 38-46) ei nähtu viiteid töödele, mida KiroMarcus OÜ pidi tegema. Kohtule ei ole esitatud ka muid asjaolusid, mis võimaldaksid poolte suhte kvalifitseerida töövõtulepinguna VÕS § 635 lg 1 järgi. Kohus leidis, et kostja seisukohad selle kohta, et ta ei ole olnud nõus talle esitatud arvetega, on paljasõnalised ja tõendamata. Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt on kostja varasemalt arved
tasunud ilma nendele vastuväiteid esitamata. Kohtule esitatud arved ja projektijuhtide kinnitused töötundide kohta (tl 22-37), mille alusel on arved esitatud, kinnitavad hageja väiteid tööjõu rentimise kohta. Tunnistaja Toomas Valki ütlused, et tööde nõuetekohasust ei kontrollitud ja et nõuetekohasust eeldati, kinnitavad asjaolu, et töötajad tegid tööd kostja kasuks, alludes tema juhtimisele ja kontrollile, kusjuures kostja tagas töövahendid ja tingimused. Seega oligi kostja ülesandeks kindlustada töötajaid tööga. Kohus asus eeltoodule tuginedes seisukohale, et poolte vahel sõlmitud lepingu sisuks oli tellijale ehk kostjale teenuse osutamine, milleks oli töötajate ajutine vahendus. Seega vastab leping käsunduslepingu mõistele (VÕS § 619). Hageja palub kostjalt välja mõista võlgnevus arvete nr 17, 18, 19 alusel (tl 16-18) kokku summas 10 927 eurot. 22. veebruari 2018 arve nr 17 summas 7639 eurot (tl 16) on kostja tasunud osaliselt summas 4000 eurot (tl 15). Kostja väited, et arve nr 17 jäi osaliselt tasumata selle tõttu, et KiroMarcus OÜ oli jätnud tööd tegemata, ei ole põhjendatud. Nii arve nr 17 kui ka arvete nr 18 ja 19 tasumise kohustust on kostja ise kinnitanud vestluses KiroMarcus OÜ juhatuse liikmega (tl 38-46), kust nähtub, et arvete maksmine viibib tellijalt rahade laekumiste tõttu. Muid põhjuseid arvete mittemaksmiseks vestlusest ei nähtu. Samuti ei nähtu vestlusest, et kostja oleks esitanud vastuväiteid arvete aluseks olevate töötundide arvu osas. Arvestades eeltoodud põhjendusi, asus maakohus seisukohale, et hageja nõue arvete nr 17, 18, 19 alusel summas 10 927 eurot on põhjendatud ja kuulub kostjalt tulenevalt VÕS § 628 lg-st 1 väljamõistmisele. Põhjendatud on ka viivise ja sissenõudmiskulu nõuded.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsus tühistada ja teha uus otsus, millega jätta hagi täies ulatuses rahuldamata. Alternatiivselt palub kostja saata asi tagasi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Menetluskulud koos lisanduva viivisega palub kostja jätta hageja kanda. Hageja ei ole oma nõude alust tõendanud, mistõttu tuleb jätta nõue tasu väljamõistmiseks rahuldamata. Kostja hinnangul oli tegemist töövõtulepinguga ning tasu arvestus toimus tehtud töötundide põhiselt. Töö tasustamine töötundide alusel ei tähenda iseenesest, et tegemist on tööjõu rendiga. Maakohus on üldsõnaliselt asunud seisukohale, et kostja ei ole tõendanud töövõtulepingu sõlmimist. Hageja pidi aga tõendama oma väidet, et tegemist oli tööjõu rendiga. Maakohus ei ole põhjendanud, miks loeti hageja väide tõendatuks. Maakohus ei ole lepingulise suhte kindlaksmääramise juures selgitanud pooltele tõendamiskoormist. Tunnistaja Toomas Valki ütlustest nähtub, et tegemist oli töövõtulepinguga. Maakohus ei ole põhjendanud tunnistaja ütlustega arvestamata jätmist. Töövõtulepingu alusel tehtud tööd ei ole KiroMarcus OÜ poolt lõpetatud ning seega ei ole tasunõue muutunud sissenõutavaks (VÕS § 637 lg 3). Arusaamatuks jääb maakohtu seisukoht, et kostja poolt arvete varasem tasumine võimaldab järeldada, et kostja ei vaadanud tehtud töid üle. Kostja ei nõustu hageja väidetega, et kostja põhjendas raha maksmata jätmist raha puudumisega. Objektil olid probleemid lõpetamata töödega. Probleeme ehitusobjektil kinnitavad tunnistaja Toomas Valki ütlused. Maakohus jättis põhjendamatult tunnistaja ütlustega arvestamata. Ka saatis kostja vaegtööde ja pretensioonide kohta KiroMarcus OÜ raamatupidajale e-kirja.
Hageja tõendina esitatud Facebooki vestlust ei ole toimunud. Tõendist ei nähtu vestluse pooli. Maakohus ei ole tõendi lubatavust hinnanud. Maakohus jättis põhjendamatult rahuldamata tunnistajate B.B. ja C.C. ülekuulamise taotlused. Asjas tuleb kohaldada Rootsi Kuningriigi õigust, kuivõrd töid tehti Rootsis.
5.Hageja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Maakohus on õigesti jõudnud tõendeid hinnates järeldusele, et tegemist oli käsunduslepinguga (VÕS § 619). Kostja ei vaidlustanud maakohtus Facebooki vestluse ehtsust, vaid väitis, et ei mäleta vestluse toimumist ega leia seda oma vestluste hulgast. Vestluse seosed asjas esitatud arvete ja töölehtetega nähtuvad hageja selgitustest istungil. Tõendist on vestluse pooled näha. Maakohus jättis põhjendatult rahuldamata tunnistajate B.B. ja C.C. ärakuulamise taotlused. Hageja nõustub maakohtuga, et tunnistaja Toomas Valki ütlused väidetava töövõtulepingu alusel tehtavate tööde kohta jäid üldsõnaliseks. Maakohus jättis põhjendatult rahuldamata kostja taotluse kohaldada vaidlusalusele õigussuhtele Rootsi Kuningriigi õigust. Kostja esitas taotluse hilinenult. Asjas kuulub kohaldamisele Eesti õigus.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada menetlusnormi olulise rikkumise ja materiaalõiguse ebaõige kohaldamise tõttu. Maakohus jättis välja selgitamata asja lahendamiseks olulised asjaolud, täitmata eelmenetluse ülesanded ja poolte tõendamiskoormist arvestamata rahuldamata kostja taotluse tunnistajate B.B. ja C.C. üle kuulamiseks. Sellega on maakohus rikkunud TsMS § 392 lg 1 p-des 3 ja 4 ja § 401 lg-s 1 sätestatut. Maakohtu otsus ei vasta seadusliku ja põhjendatud kohtuotsuse nõuetele (TsMS § 436 lg 1), rikutud on tõendite igakülgse hindamise kohustust (TsMS § 230 lg 2). Ringkonnakohus ei saa ise asjas uut otsust teha ning tsiviilasi tuleb TsMS § 657 lg 1 p 3 alusel saata maakohtule uueks läbivaatamiseks.
7.Asjas ei ole vaidlust, et KiroMarcus OÜ ja kostja sõlmisid 2017. aastal suulise teenuse osutamise lepingu, tasustamine pidi toimuma teostatud töötundide alusel. KiroMarcus OÜ on lepingust tulenevad võimalikud nõuded loovutanud hagejale. Pooled vaidlevad menetluses selles, kas ja millises summas on hagejal õigus KiroMarcus ja kostja vahelise lepingu alusel tasu nõuda, sh selles, kas tasunõue kostja vastu on muutunud sissenõutavaks. Pooled on arusaamisel, et tasu sissenõutavus on mh sõltuvuses ka sellest, millise sisuga teenuse osutamise lepingu pooled sõlmisid. Hageja on seisukohal, et tegemist oli käsunduslepingu tüüpi lepinguga, mille alusel KiroMarcus OÜ pakkus kostjale tööjõurenti st, et KiroMarcus OÜ pidi tagama kostja jaoks üksnes tööjõu olemasolu objektil ja töötajate tööd korraldas ja töö kvaliteedi eest vastutas kostja. Kostja väidab, et pooled sõlmisid töövõtulepingu tööde tegemiseks Rootsi Kuningriigis Hjortvagen 2, Huddinge asuval ehitusobjektil. Töid pidi kohapeal korraldama KiroMarcus OÜ juhatuse liige A. Osila. Kostja väidab, et KiroMarcus OÜ jättis tööd lõpetamata, mistõttu ei ole tasu nõue muutunud sissenõutavaks. Tegemist oli alltöövõtuga, peatöövõtjaks oli kostja. Kostja on andnud kohtuistungil selgitusi (I kd lk 118), et tellija oli Rootsi ettevõte Gaston, mis oli ka ehitusobjekti omanik. Tellija nõudis vaegtööde likvideerimist ja ei maksnud seetõttu tehtud tööde eest tasu välja. Tellija esitas pretensioonid suuliselt.
Maakohus tuvastas, et lepingu sisuks oli töötajate ajutine vahendus, mis vastab VÕS § 619 sätestatud käsunduslepingu mõistele. Tasu maksmine pidi toimuma projektijuhtide kinnitatud töötundide alusel. Pooled ei ole selgelt avaldanud ja maakohus ei ole tuvastanud, millise tähtajaga pooled lepingu sõlmisid.
8.Kostja leiab, et sõlmitud lepingule tuleb kohaldada Rootsi õigust, täpsemad viited õigusaktidele on kostja jätnud tegemata. Ringkonnakohus nõustub, et kuna teenust osutati Rootsis, esineb vaidluses välismaine element. Rahvusvahelise eraõiguse seaduse § 2 lg 1 kohaselt, kui seaduse, välislepingu, § 1 lg-s 2 nimetatud Euroopa Liidu määruse või tehingu kohaselt kuulub kohaldamisele välisriigi õigus, kohaldab kohus seda sõltumata, kas selle kohaldamist taotletakse või mitte. Kohtu ülesanne eelmenetluses on kohaldatava õiguse välja selgitamine (TsMS § 392 lg 1 p 41. Kohalduva õiguse määramisel peab kohus juhinduma Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. juuni 2008 määrusest (EÜ) nr 593/2008 lepinguliste võlasuhete suhtes kohaldatava õiguse kohta (Rooma I määrus). Rooma I määruse artikkel 4 lg 1b kohaselt teenuse osutamise leping on reguleeritud selle riigi õigusega, kus on teenuse osutaja harilik viibimiskoht. Määruse artikkel 19 p 1 kohaselt käsitletakse juriidiliste isikute hariliku viibimiskohana peakontori asukohta. Sama artikli p 3 kohaselt lähtutakse hariliku viibimiskoha kindlaksmääramisel lepingu sõlmimise ajast. Käesoleval juhul sõlmisid teenuse osutamise lepingu juriidilised isikud, kes on registreerinud end Eestis. Teenuse osutajaks oli KiroMarcus OÜ, mille ainuosanik ja ainuke juhatuse liige A. Osila elas ja töötas Eestis. Hageja on kinnitanud, et enne vaidlusaluse lepingu sõlmimist ei olnud KiroMarcus OÜ teostanud ehitustöid välisriigis ja kõik objektid asusid Eestis (II kd lk 1 pöördel). Seega saab KiroMarcus OÜ registrijärgse asukoha lugeda Rooma I määruse artikkel 19 p 1 kohaselt tema peakontori asukohaks. Asjas kuulub kohaldamisele Eesti õigus.
9.Eelmenetluse ülesannete täitmiseks peab kohus välja selgitama menetlusosaliste faktilised ja õiguslikud väited esitatud nõuete ja väidete kohta, samuti tõendid, mida menetlusosalised esitavad oma faktiliste väidete põhjendamiseks ja esitatud tõendite lubatavuse kohta (TsMS § 392 lg 1 p 3 ja 4). TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab hagimenetluses kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Maakohus pidi pooltele selgitama, et asja lahendamiseks on vajalik välja selgitada, kas hageja tasunõue on muutunud sissenõutavaks ja kas hageja saab kostjalt nõuda lepingu täitmist (VÕS § 101 lg 1 p 1). Selleks on kohtul vajalik eelnevalt kvalifitseerida tasu nõude aluseks olev õigussuhe.
10.Ringkonnakohus märgib, et esmane tõendamiskoormis on hagejal. Hageja pidi käsunduslepingule (VÕS § 619) tuginedes tasu saamiseks tõendama, et ta on käsundi täitnud, st et ta on kokkulepitud arvu töötajaid kokkulepitud ajaks andnud käsundisaaja käsutusse. Hageja soovis seda asjaolu tõendada kostjale esitatud arvete ja töölehtedega, samuti A. Osila ja kostja juhatuse liikme T. Valgu vahelise vestlusega Facebookis. Maakohus luges kohtule esitatud arvete ja projektijuhtide kinnitusega töötundide kohta ning tunnistaja T. Valgu ütlustega selles, et „tööde nõuetekohasust kostja ei kontrollinud, vaid seda eeldati„ tõendatuks, et töötajad töötasid kostja kasuks, alludes kostja juhtimisele ja kontrollile, kusjuures kostja tagas töövahendid.“ (maakohtu otsuse p 23). Ringkonnakohus leiab, et maakohus hindas tunnistaja T. Valk ütlusi üksnes osaliselt. Maakohus jättis tähelepanuta ja hindamata tunnistaja ütlused mh selles, et töötajaid pidi juhendama KiroMarcus OÜ juhataja A. Osila ja kostja esindajat objektil enamus aega ei viibinud, töö käis vastavalt tellija juhistele,
materjale tõi vastavalt KiroMarcus OÜ soovidele rootslane, et esialgset kokkulepet tasustamise kohta ei olnud, Rootsis on tabel, kus on ruutmeetrid, kui tunnid ja tabelid ei klapi, siis saadakse ikkagi tunnitabeli alusel palka. Maakohtu hinnang tunnistaja T. Valgu ütlustele kui üldsõnalistele (maakohtu otsuse p 21), on ebaselge. Asja uuel arutamisel peab maakohus hindama uuesti tunnistaja T. Valgu ütlusi, sh selles, milliste reeglite alusel Rootsis töötajatele palka arvestatakse. Maakohus peab välja selgitama, milline tähendus on hageja poolt asjas esitatud töötajate tööajatabelitel (I kd lk 22-37), mis ei ole allkirjastatud mitte poolte esindajate, vaid objekti mänedžeri poolt, kelleks poolte seletuste kohaselt oli „rootslane“. Üksnes asjaolust, et töötajate osas täideti objektil töötamise ajal tööajaleht (tunnileht) ei saa teha järeldusi KiroMarcus OÜ ja kostja vahelise kokkuleppe sisu osas. Ringkonnakohtu istungil selgitas kostja, et peatöövõtja oli Rootsi äriühing Gaston, kes juhatas objektil tööd koos Argo Osilaga. Asja lahendamiseks võib olla vajalik välja selgitada kostja ja Gastoni, mis rahastas kostja väidete kohaselt objektil tehtavaid töid, kokkuleppe sisu. Ringkonnakohtu istungil loobus kostja oma varasemast väitest A. Osila ja kostja juhatuse liikme T. Valki Facebooki vestluse võltsituse osas. Hageja soovib Facebooki vestuselga tõendada oma nõude sissenõutavust (st kostja vastuväidete puudumist tasu maksmisele). Maakohtul tuleb asja uuel arutamisel nimetatud tõendit koos pooltega uurida ja seejärel hinnata.
11.Kostja tugines oma vastuväidetes töövõtulepingule ja pidi tõendama väidetud poolte kokkulepet selles, et KiroMarcus OÜ võlgnes kostjale lepingu alusel nõuetekohase töö (VÕS § 635 lg 1) ja töövõtja tasunõue muutub seetõttu sissenõutavaks töö valmimisest (VÕS § 637 lg 3). Maakohus selgitas kostjale tõendamiskoormist. Kostja soovis oma vastuväiteid lepingu olemuse ja selle täitmise osas tõendada kolme tunnistaja (T. Valk, B.B. ja C.C. ) ütlustega. Kostja esitas ka e-kirjavahetuse KiroMarcus OÜ raamatupidajaga (I kd lk 72-74). Maakohus rahuldas üksnes T. Valki ülekuulamise taotluse ja jättis e-kirjavahetuse tõendina hindamata. Kostja avaldas, et tunnistajad B.B. ja C.C. olid KiroMarcus OÜ töötajad Rootsi objektil ning saavad anda ütlusi lepingu täitmisega seotud asjaolude suhtes. Ringkonnakohus leiab, et vaidluse korral saab suulisi kokkuleppeid tõendada ka kokkuleppe täitmisega seotud asjaolude kaudu. Seega asus maakohus ebaõigele seisukohale, et tunnistajad ei tea anda ütlusi tõendamiseseme kohta. Kostja esitas maakohtu istungil taotluse rahuldamata jätmisel vastuväite (I kd lk 118 pöördel) ja kordas taotlust apellatsioonkaebuses. Asja uuel arutamisel peab maakohus tunnistajad üle kuulama ja hindama kolme tunnistaja ütlusi kogumis teiste tõenditega. Kohus ei saa poolele ette heita väidete tõendamata jätmist, kui kohus jätab poole tõenditaotluse rahuldamata. Maakohus jättis hindamata kostja esitatud e-kirjavahetuse KiroMarcus OÜ raamatupidajaga. Kostja juhatuse liige avaldas 13. juuni 2018 e-kirjas, et KiroMarcus OÜ teostatud tööd jäid täies mahus lõpetamata. Klient esitas kostjale vaegtööde akti. Tundide hulk ja reaalselt teostatud tööde maht ei sobinud kokku Rootsis kehtivate normatiividega. KiroMarcus OÜ poolt esitatud tunnilehed on tühised. Käesolevas asjas ei ole kostja e-kirjas viidatud vaegtööde akti kohtule esitanud. Ringkonnakohus märgib, et kostja peab arvestades tema vastuväiteid mh tõendama, milliste tööde tegemiseks objektil ja milliseks tähtajaks pooled kostja väitel alltöövõtus kokku leppisid. Kostja ei ole senises menetluses tööde loetelu isegi esitanud.
12.Ringkonnakohus märgib, et kuigi maakohus viitas otsuses VÕS § 29 sätetele lepingu tõlgendamise kohta, samuti sellele, et tõlgendamisel tuleb lähtuda poolte tegelikust tahtest, ei ole maakohus poolte tegelikku (ühist) tahet suutnud välja selgitada. Maakohus pidi sellises
olukorras tegema pooltele ettepaneku esitada täiendavaid tõendeid, sh pooltele selgitama, et vajalik on tuvastada esialgse võlausaldaja KiroMarcus OÜ tahe lepingu sõlmimisel. Asjas ei saa välistada, et pooled sõlmisid nn segatüüpi lepingu (leping vastab kahe või enama seaduses sätestatud lepinguliigi tunnustele, VÕS § 1 lg 2), samuti võisid pooled suulist lepingut selle täitmise käigus suuliselt muuta. Maakohus peab nende võimalustega poolte ühise tahte väljaselgitamisel arvestama.
13.Maakohus on jätnud käsitlemata kostja väited selles, et kostja tasus KiroMarcus OÜ eest KiroMarcus OÜ töötajatele nende saamata tasu, et töötajad tööd objektil lõpetaksid. Ringkonnakohtu istungil täpsustas kostja, et KiroMarcus OÜ töötajatele tasuti kokku 5894 eurot. Asja uuel läbivaatamisel peab maakohus võtma seisukoha ka kostja selle väite osas. VÕS § 171 lg 1 kohaselt võib võlgnik uue võlausaldaja nõude vastu lisaks vastuväidetele, mis tal on uue võlausaldaja vastu, esitada kõiki vastuväiteid, mis tal olid senise võlausaldaja vastu nõude loovutamise ajal. Kostja peab asja uuel läbivaatamisel kohtule täiendavalt selgitama, millistel asjaoludel ja õiguslikul alusel kostja need maksed töötajatele tegi ja millist liiki vastuväitega on tegemist. Maakohus peab kostjale andma võimaluse esitada ka asjakohased tõendid.
14.Ringkonnakohus leiab, et pooltel oleks mõistlik lõpetada asja menetlus kompromissi sõlmimisega. TsMS § 2 kohaselt on tsiviilkohtumenetluse ülesanne tagada, et kohus lahendaks tsiviilasja õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Selle eesmärgi saavutamine on tihti võimalik just kompromissi teel. Kohus peab kogu menetluse ajal tegema kõik endast sõltuva, et asi lahendataks kompromissiga või muul viisil poolte kokkuleppel, kui see on kohtu hinnangul mõistlik (TsMS § 4 lg 4).
15.Menetluskulude jaotuse määrab kindlaks maakohus asja uuel arutamisel. (allkirjastatud digitaalselt) Andra Pärsimägi
(allkirjastatud digitaalselt) Triin Uusen-Nacke
(allkirjastatud digitaalselt) Kersti Kerstna-Vaks
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.