Eesistuja Liis Arrak, liikmed Neve Uudelt ja Gea Lepik
Määruse tegemise aeg ja koht 18. august 2021. a, Tallinn Kohtuasja number
2-20-116737
Kohtuasi
LEADELL Pilv Advokaadibüroo AS-i hagi Kimm Invest OÜ vastu põhivõla ja viivise saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 30. juuni 2021. a otsus
Kaebuse esitaja ja liik
Kimm Invest OÜ apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja (vastustaja) LEADELL Pilv Advokaadibüroo AS (registrikood 10361578), lepinguline esindaja vandeadvokaat Raini Nõu Kostja (apellant) Kimm Invest 11499273), seaduslik esindaja MŠ
Menetluse liik
OÜ
(registrikood
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Kimm Invest OÜ 28. juuli 2021. a apellatsioonkaebus Harju Maakohtu 30. juuni 2021. a otsuse peale tsiviilasjas nr 2-20-116737 Tallinna Ringkonnakohtu menetlusse võtmata.
2.Jätta apellatsiooniastme menetluskulud Kimm Invest OÜ kanda. LEADELL Pilv Advokaadibüroo AS-il ei ole apellatsioonimenetluses tekkinud hüvitatavaid menetluskulusid. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
1.LEADELL Pilv Advokaadibüroo AS (hageja) esitas 28. aprillil 2020 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Kimm Invest OÜ (kostja) vastu 1932 euro 80 sendi saamiseks. Pärnu Maakohus tegi kostjale makseettepaneku, millele kostja esitas vastuväite. Pärnu Maakohus lõpetas maksekäsu kiirmenetluse ja andis hageja nõude üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Hageja esitas 18. juunil 2020 Harju Maakohtule kostja vastu hagi, milles palus kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõla 1500 eurot, 18. juuni 2020. a seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 410 eurot 20 senti ning alates 19. juunist 2020 kuni põhivõla 1500 euro tasumiseni sellelt viivise 0,1% päevas, kuid selliselt, et viivis ei ületaks kokku 1500 eurot. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 9. mail 2019 kliendilepingu nr 99-2019/LP, mille alusel hageja nõustas ja esindas kostjat tsiviilasjas nr 2-19-6190. Hageja esitas kostjale
26.septembril 2019 kliendilepingu alusel osutatud õigusteenuste eest 2304 euro suuruse arve tasumistähtajaga 3. oktoober 2019. a. Arvel kajastatud toimingud ja neile kulunud aeg oli kostja õiguste ja huvide kaitseks vajalik. Kostja ei esitanud pärast arve saamist hagejale küsimusi ega vastuväiteid. Vastupidi, kostja asus arvet tasuma, kuid üksnes osaliselt. Kuigi hageja palus kostjal korduvalt arve täies ulatuses tasuda ja kostja lubas seda teha, oli maksekäsu kiirmenetluse avalduse seisuga tasumata 1600 eurot ja hagi esitamise seisuga tasumata 1500 eurot. Hageja ei nõustu võlgnevuse tasumisega osamaksetena. Selleks ei ole ka õiguslikku alust. Võlgnetav summa ei ole niivõrd suur, et kostja kui ettevõtlusega tegelev isik ei suudaks seda mitmete kuude jooksul tasuda. Kuna arve tuli tasuda hiljemalt 3. oktoobril 2019, ei saanud Covid-19 pandeemia selle tasumist enne 2020. a märtsi mõjutada. Kostja ei ole oma rasket majanduslikku seisundit tõendanud. Kliendilepingu järgi on hagejal õigus nõuda kostjalt viivist 0,1% tasumata summalt päevas. Hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivis on 410 eurot 20 senti ning see koosneb ajavahemikul 4. oktoobrist 2019 kuni 7. maini 2020 1600 eurolt sissenõutavaks muutunud viivisest 347 eurot 20 senti ja ajavahemikul 8. maist 2020 kuni 18. juunini 2020 1500 eurolt sissenõutavaks muutunud viivisest 63 eurot.
3.Hageja esitas 24. augustil 2020 avalduse, millega loobus põhinõudest 300 euro ulatuses ning taotles vastavas osas menetluse lõpetamist. Avalduse järgi tasus kostja 26. juunil 2020 hagejale 100 eurot ja 5. juulil 2020 veel 200 eurot. Sellest lähtuvalt täpsustas hageja ka viivisenõuet ning palus kostjalt hageja kasuks välja mõista 18. juuni 2020. a seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 410 eurot 20 senti, ajavahemikul 19. juunist 2020 kuni 25. juunini 2020 sissenõutavaks muutunud viivise 10 eurot 50 senti, ajavahemikul 26. juunist 2020 kuni 4. juulini 2020 sissenõutavaks muutunud viivise 12 eurot 60 senti ning alates 5. juulist 2020 kuni põhivõla 1200 euro tasumiseni sellelt viivise 0,1% päevas, kuid selliselt, et viivis ei ületaks kokku 1500 eurot.
4.Maakohus võttis 3. mai 2021. a määrusega hagist osalise loobumise vastu ja lõpetas 1200 eurot ületavas osas menetluse.
5.Hageja esitas 18. mail 2021 avalduse, millega loobus põhinõudest 600 euro ulatuses ning taotles vastavas osas menetluse lõpetamist. Avalduse järgi tasus kostja 9. novembril 2020
2-20-116737 hagejale 100 eurot ja 1. märtsil 2021 veel 500 eurot. Sellest lähtuvalt täpsustas hageja ka viivise nõuet ning palus kostjalt hageja kasuks välja mõista 18. juuni 2020. a seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 410 eurot 20 senti, ajavahemikul 19. juunist 2020 kuni 25. juunini 2020 sissenõutavaks muutunud viivise 10 eurot 50 senti, ajavahemikul 26. juunist 2020 kuni 4. juulini 2020 sissenõutavaks muutunud viivise 12 eurot 60 senti, alates 5. juulist 2020 kuni
28.veebruarini 2021 sissenõutavaks muutunud viivise 123 eurot 20 senti ning alates 1. märtsist 2021 kuni põhivõla 600 euro tasumiseni sellelt viivise 0,1% päevas, kuid selliselt, et viivis ei ületaks kokku 1500 eurot. Vastuväited hagile
6.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle täielikult või osaliselt rahuldamata. Hagi rahuldamise korral palus kostja võimaldada tal tasuda võlg 100 euro suuruste osamaksetena kuus. Menetluskulud palus kostja jätta menetlusosaliste enda kanda. Vastuväidete kohaselt ei nõustunud kostja arve suurusega. Arvel kajastatud toimingud on kohati arusaamatud ja toimingute maht ülemäärane. Kostja ei tellinud kahte juristi ja ei ole osutatud teenusega rahul. Kostja on koroonakriisi tõttu olnud suurtes raskustes, mis kajastub kostja käibes. Paljud arendused ja ehitustööd lükati edasi ning töötajad lahkusid. Hageja kasutab kostja abitut seisundit ära. Hageja ei arvesta, et kostja on võlga vastavalt võimalustele tasunud. Kostja jätkab arve tasumist osamaksetena selle täieliku tasumiseni. Kostja ei väldi arve tasumist, tal on majanduslikult keeruline aeg. Kostja ei ole viivistega nõus. Majanduskriisi ajal ei saa viiviste tasumist nõuda. Kostja palub arvestada kriisiolukorda ja tema majanduslikku seisundit ning võimaldada tasuda põhivõlg osamaksetena 12 kuu jooksul. Maakohtu otsus ja põhjendused
7.Harju Maakohus võttis 30. juuni 2021. a määrusega vastu hagist loobumise ja lõpetas põhivõlanõude menetluse 600 eurot ületavas osas. Ülejäänud osas rahuldas maakohus hagi ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 600 eurot, 30. aprilli 2021. a seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 708 eurot 90 senti ja alates 1. märtsist 2021 kuni põhivõla tasumiseni põhivõlalt viivise 0,1% päevas, kuid kokku mitte rohkem kui 791 eurot 10 senti. Maakohus ei rahuldanud kostja taotlust kohtuotsuse täitmise korra kindlaksmääramiseks ja võla tasumiseks osamaksetena. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulude hüvitise 250 eurot koos kohustusega tasuda sellelt seadusjärgses määras viivist.
7.1.Maakohus tuvastas asjas järgmised olulised asjaolud: -
-
hageja ja kostja sõlmisid 9. mail 2019 kliendilepingu, millega hageja kohustus osutama kostjale õigusteenust ja esindama teda tsiviilasjas nr 2-19-6190 ning kostja kohustus hagejale selle eest tasuma; hageja esitas 26. septembril 2019 kostjale 2304 euro suuruse arve; otsuse tegemise seisuga on arvest tasumata 600 eurot; hagejal on kliendilepingu alusel õigus nõuda arve tasumisega viivitamisel kostjalt viivist 0,1% tasumata summalt päevas.
7.2.Hageja täiendav hagist osalise loobumise avaldus tuleb võtta vastu ning menetlus lõpetada osas, milles põhinõue ületab 600 eurot. Hageja nõue põhivõla 600 euro saamiseks on põhjendatud. Tööaja arvestuses märgitud toimingutele kulunud aega ei saa pidada selgelt ülemääraseks ning toimingud olid vajalikud. Arve suurus vastab kokkulepitud tasumääradele
2-20-116737 ja tööaja arvestusele. Kostja käitumine on olnud vastuoluline ega viita õiguste heas usus teostamisele.
7.3.Hageja viivisenõue on samuti põhjendatud. Alates 4. oktoobrist 2019 kuni 28. veebruarini 2021 arvestatud viivis on kokku 708 eurot 90 senti. Viivise vähendamiseks ei ole alust. Viivise nõue ei ületa põhivõlga ja seda ei saa kohtu ette toodud asjaoludel pidada ebamõistlikult suureks. Kostja on küll teinud põhivõla katteks mitmeid makseid, kuid võlg tekkis juba ligi kaks aastat tagasi. Hageja on kostjale soodsalt arvestanud kõik laekumised põhivõla katteks. Kostja ei ole välja toonud ühtegi kaalukat erandlikku asjaolu, mis takistas tal oma kohustusi pikema aja jooksul täita. Viited raskele majanduslikule olukorrale ja koroonakriisile on üldsõnalised. Võlg tekkis juba 2019. a oktoobris ja koroonapandeemia ei saanud mõjutada kostja tegevust enne 2020. a märtsi.
7.4.Kostja taotlust võimaldada tal võlgnevust tasuda osamaksetena 100 eurot kuus saab käsitada otsuse täitmise korra kindlaksmääramise taotlusena tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 445 lg 1 mõttes. Taotlus ei ole põhjendatud. Kohtuotsuse täitmise ajatamine enam kui aasta pikkusele perioodile on ebamõistlik. Hagejal on õigus oma nõude rahuldamisele mõistliku aja jooksul ning kostja esile toodud asjaolude põhjal ei saa teha järeldust, et kostja huvid kaaluvad hageja vastava õiguse üles.
7.5.Menetluskulud jäävad TsMS § 162 lg 1 ja § 168 lg 4 alusel kostja kanda. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulude (riigilõivu) hüvitise 250 eurot ning vastavalt hageja taotlusele viivise menetluskuludelt alates otsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Apellatsioonkaebus
8.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsuse viivise väljamõistmise, otsuse täitmise korra kindlaksmääramise taotluse rahuldamata jätmise, menetluskulude jaotuse ja menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise osas. Tühistatud osas palub kostja teha uue otsuse, millega jätta viivised välja mõistmata või vähendada viivise määra 7% või arvestada viivist ainult põhivõlalt 600 eurot ning jätta hageja menetluskulud tema enda kanda. Apellatsioonkaebuse väidete kohaselt on viivis valesti arvutatud ja viivise määr liiga kõrge. Kostjal on raskusi tööde hankimisega ja koroonapiirangute tõttu palju peatatud või lõpetatud töövõtulepinguid. Kuigi on raske tõestada, miks keegi lepingu peatas või lõpetas, on selge, et 2020. a ei olnud Eesti majanduses kerge aasta. Menetluskulud tuleks jätta menetlusosaliste enda kanda. Kostja on näidanud üles head tahet tasuda arve osamaksetena pikema perioodi vältel ning seda näitab asjaolu, et põhivõlg on kahanenud 600 euroni. Kostja ei soovinud kohtumenetlust ja hageja keeldus kompromissidest. Kostjal on tahe võlga tasuda, kuid tal ei ole selleks võimalusi.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
9.Kolleegium leiab üksmeelselt, et apellatsioonkaebus tuleb jätta menetlusökonoomia kaalutlustel tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 637 lg 1 p 6 järgi menetlusse võtmata. Ringkonnakohus lähtub apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist kaaludes TsMS §-s 2 sätestatud tsiviilkohtumenetluses valitsevast põhimõttest lahendada kohtuasi õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Sellest tulenevalt arvestab ringkonnakohus
2-20-116737 apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise üle otsustades mh ka seda, et menetlusosalistel ei tekiks apellatsioonkaebuse menetlemisel ülemääraseid menetluskulusid.
10.Kolleegium märgib, et ringkonnakohus ei võta TsMS § 637 lg 1 p 6 järgi apellatsioonkaebust menetlusse, kui apellatsioonkaebuses toodud väidete õigsust eeldades ei saaks kaebust ilmselt rahuldada. Riigikohus on selgitanud, et apellatsioonkaebuse õiguslik perspektiivitus tähendab seda, et apellatsioonkaebus tuleks jätta rahuldamata juhul, kui faktilised asjaolud, millele apellatsioonkaebuses tuginetakse, osutuksid tõendatuks (vt Riigikohtu 24. aprilli 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-13, p 12). Seega hindab ringkonnakohus praeguses menetlusetapis üksnes apellatsioonkaebuse väiteid ega hinda nende kohta asjas esitatud tõendeid.
11.Praegusel juhul ei nõustu kostja maakohtu otsusega viiviste väljamõistmise, otsuse täitmise korra kindlaksmääramata jätmise, menetluskulude jaotuse ja menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise osas. Põhivõlast osalise loobumise ja põhivõla väljamõistmise osas ei ole kostja maakohtu otsust vaidlustanud.
11.1.Kolleegiumi hinnangul ei ole kostja esitanud apellatsioonkaebuses selliseid väiteid, mis annaksid alust tühistada maakohtu otsust osas, millega maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja viivise. Kuigi kostja väitel on maakohus viivised valesti arvutanud, ei ole kostja täpsustanud, milles maakohtu eksimus täpsemalt seisneb. Samuti ei ole kostja maakohtu menetluses esitanud hageja viivisearvutustele ühtki vastuväidet. Arvestades seda, et nii hageja kui ka maakohus lähtusid viivist arvutades tasumata põhivõla suurusest vastaval ajavahemikul, võttes viivist arvutades arvesse ka kostja põhivõla katteks tasutud summasid, ning juhindusid kliendilepingus kokku lepitud viivisemäärast, ei ole kolleegiumil alust järeldada, et viivist oleks valesti arvutatud. Seda, et maakohtu otsuses oleks mõni arvutusviga, ei ole kostja esile toonud. Kuigi kostja väitel on viivisemäär liiga kõrge, ei ole kostja toonud esile asjaolusid, mis annaksid alust arvata, et viivisemäära kokkulepe võiks olla vastuolus heade kommetega TsÜS § 86 tähenduses või kostjat ebamõistlikult kahjustav tüüptingimus ja seetõttu VÕS § 42 järgi tühine. Poolte lepingus kokkulepitud viivisemäär 0,1% tasumata põhivõlalt päevas on majandus- ja kutsetegevuses sõlmitud lepingute puhul praktikas tavapärane ega anna alust pidada vastavat kokkulepet tühiseks. Ka Riigikohus on möönnud, et majandus- ja kutsetegevuses sõlmitud lepingu osaks saanud tüüptingimusega määratud viivisemäära 0,2% päevas ei saa pidada seadusega vastuolus olevaks (vt Riigikohtu 30. aprilli 2013. a otsus asjas nr 3-2-1-5-13, p 49). Samuti ei ole kostja toonud esile asjaolusid, mis annaksid alust pidada viivisenõuet tervikuna ebamõistlikult suureks, sest hageja on viivisenõuet piiranud algse põhivõla suurusega. Kostja esiletoodud asjaolud ei anna alust ka viivist VÕS § 113 lg 8 alusel koosmõjus §-ga 162 vähendada, sest kostja ei ole toonud esile selliseid asjaolusid, mis annaksid alust arvata, et viivis on ebamõistlikult suur. Samuti ei ole toonud kostja esile asjaolusid, mis annaksid alust viivist vähendada. Kuigi kostja väitel on tal koroonakriisi ja -piirangute tõttu majanduslikud raskused, mis on takistanud tal võlga kogu ulatuses tasuda, ei ole kostja toonud esile konkreetseid asjaolusid, millest kohus seda järeldada saaks. Arvestades asjaolu, et hageja esitas kostjale põhivõla tasumiseks arve juba 26. septembril 2019 tasumistähtajaga 3. oktoobril 2019, kuid Covid-19 piirangud kehtestati Eestis alles 2020. aasta märtsis, ei saanud kostjal jääda arve õigel ajal tasumata väidetud piirangute tõttu. Samuti ei ole kostja toonud esile asjaolusid, mis annaksid alust järeldada, et just piirangute kehtestamise tõttu tekkisid tal hiljem makseraskused.
2-20-116737
11.2.Kostja apellatsioonkaebuse väiteid arvestades ei oleks ringkonnakohtul alust tühistada maakohtu otsust ka osas, millega maakohus jättis rahuldamata kostja taotluse määrata kohtuotsuse täitmise kord kindlaks selliselt, et kostja tasub võla osamaksetena. TsMS § 445 lg 1 alusel saab täitmist ajatada erandlikel asjaoludel ja ajatamise aluseks olevad asjalud peab esile tooma ja tõendama taotluse esitaja. Praegusel juhul ei ole kostja toonud esile selliseid erandlikke asjaolusid, mis võimaldaksid temalt välja mõistetud summade täitmist ajatada. Kostjal tekkis võlg juba 2019. aasta oktoobris ja hagejal on õigustatud huvi selle täitmise vastu mõistliku aja jooksul.
11.3.Kuna ülaltoodut arvestades ei ole ringkonnakohtul alust maakohtu otsust tühistada, ei oleks ringkonnakohtul alust tühistada maakohtu otsust ka menetluskulude jaotuse osas. Arvestades seda, et hageja loobus osaliselt hagist seetõttu, et kostja tegi pärast hagi rahuldamist põhinõude katteks mitmeid makseid, ja maakohus rahuldas hagi, tuleb kohtul menetluskulude jaotamisel juhinduda TsMS § 162 lg-st 1 ja § 168 lg-st 4 ja jätta kulud kostja kanda. Menetluskulud saaks jaotada kostja soovitud viisil juhul, kui oleksid täidetud TsMS § 162 lg-s 4 sätestatud eeldused, s.o hageja menetluskulude väljamõistmine kostjalt oleks kostja suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kostja ei ole aga selliseid asjaolusid esile toonud. Kostja üldsõnalised väited koroonakriisi ja majandusraskuste kohta ei anna selleks alust.
11.4.Arvestades menetluskulude jaotust ja asjaolu, et hagejale hüvitatav menetluskulu on üksnes hagilt tasutud riigilõiv 250 eurot, ei saaks ringkonnakohus maakohtu otsust tühistada ka osas, millega maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulude hüvitise 250 eurot. Kohus määrab TsMS § 174 lg 1 järgi hüvitatavate menetluskululude rahalise suuruse kindlaks vastavalt sellele, millises ulatuses on kulud olnud põhjendatud ja vajalikud. Kolleegiumi hinnangul ei saa riigilõivuseaduses sätestatud määras tasutud riigilõivu pidada põhjendamatuks ega ebavajalikuks kuluks ja see tuleb igal juhul hüvitada.
12.Ülal märgitud põhjendusi arvestades ei saaks kolleegium apellatsioonkaebuses toodud väidete õigsust eeldades hageja kaebust rahuldada. Seetõttu jätab kolleegium apellatsioonkaebuse menetlusökonoomia kaalutlustel TsMS § 637 lg 1 p 6 alusel menetlusse võtmata.
13.Ringkonnakohus lisab, et apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest saaks täiendavalt keelduda ka TsMS § 637 lg 21 alusel. Nimelt, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole, menetleb kohus hagi TsMS § 405 lg 1 I lause järgi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid (lihtmenetlus). Kuna hageja põhinõue ei ületa 2000 eurot ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurot, on tegemist lihtmenetluse asjaga TsMS § 405 lg 1 mõttes. Sellises kohtuasjas võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse TsMS § 637 lg 21 järgi menetlusse juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Maakohus ei ole otsuses TsMS § 442 lg 10 kohaselt märkinud, et annab loa otsuse edasikaebamiseks. Tsiviilasja materjale, maakohtu otsuse põhjendusi ja apellatsioonkaebuse väiteid arvestades ei ole maakohus kolleegiumi hinnangul otsust tehes ka selgelt ebaõigesti
2-20-116737 kohaldanud materiaalõiguse normi ega rikkunud menetlusõiguse normi viisil, mis võinuks tuua kaasa ebaõige otsuse.
14.Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata jätmise korral jäävad apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 168 lg 1 järgi apellandi kanda. Kuna vastustajal ei ole apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise staadiumis veel hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud, ei tule apellandil vastustajale apellatsioonimenetluse kulusid hüvitada. Lisaks on apellandil apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise korral õigus nõuda määruse jõustumisel TsMS § 150 lg 1 p 2 ja lg 4 järgi tagasi apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõiv (50 eurot). Kolleegium märgib, et kuigi apellant ei ole apellatsioonkaebuselt seaduses sätestatud ulatuses riigilõivu tasunud, ei palu ringkonnakohus menetlusökonoomia kaalutlustel apellandil täiendavalt riigilõivu tasuda, s.o apellatsioonkaebuse puudust (TsMS § 637 lg 1 p 3) enne menetlusse võtmise otsustamist kõrvaldada, sest apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise korral oleks apellandil õigus TsMS § 150 lg 1 p 2 ja lg 4 järgi nõuda apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõiv tagasi.
15.Kui ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlemast, ei toimeta ta TsMS § 638 lg 4 II lause järgi apellatsioonkaebuskaebust vastustajale kätte ning apellatsioonkaebus tuleb selle esitajale koos lisadega ja kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrusega tagastada. Elektrooniliselt esitatud menetlusdokumente ringkonnakohus elektrooniliselt ega paberkandjal ei tagasta. Ringkonnakohus toimetab määruse TsMS § 638 lg 8 järgi apellandile kätte ja edastab teistele menetlusosalistele. TsMS § 638 lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud.
(allkirjastatud digitaalselt) Liis Arrak, Neve Uudelt, Gea Lepik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.