LEADELL Pilv Advokaadibüroo AS-i hagi Kimm Invest OÜ vastu võlgnevuse ja viivise väljamõistmise nõudes
Hagihind
2 457,70 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: LEADELL Pilv Advokaadibüroo AS (registrikood 10361578) Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Raini Nõu (e-post [email protected]) Kostja: Kimm Invest OÜ (registrikood 11499273, asukoht Faehlmanni 25, Tallinn) Kostja seaduslik esindaja: Margus Šuman (e-post xxx) Asja lahendamine
kirjalikus menetluses
Resolutsioon
1.Võtta vastu hagist osaline loobumine ja lõpetada menetlus osas, milles LEADELL Pilv Advokaadibüroo AS on esitanud nõude põhivõlgnevuse väljamõistmiseks Kimm Invest OÜ-lt 600 eurot ületavas osas.
2.Hagi rahuldada.
3.Välja mõista Kimm Invest OÜ-lt võlgnevus 600 eurot ja viivis 708,90 eurot LEADELL Pilv Advokaadibüroo AS-i kasuks.
4.Välja mõista Kimm Invest OÜ-lt viivis määraga 0,1% päevas põhinõudelt (600 eurolt), kuid kokku mitte rohkem kui 791,10 eurot, alates 01.03.2021 kuni põhinõude täitmiseni LEADELL Pilv Advokaadibüroo AS-i kasuks.
Jätta rahuldamata Kimm Invest OÜ taotlus kohtuotsuse täitmise korra kindlaks määramiseks võlgnevuse tasumiseks osamaksetena.
6.Menetluskulud jätta Kimm Invest OÜ kanda.
7.Välja mõista Kimm Invest OÜ-lt menetluskulu 250 eurot LEADELL Advokaadibüroo AS-i kasuks.
Pilv
8.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb Kimm invest OÜ-l tasuda kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras. Edasikaebamise kord ja selgitused Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja esitatud väited ja nõue
1.Hageja, kostja ning M. Š. sõlmisid 09.05.2019 kliendilepingu nr xxxxx õigusteenuse osutamiseks ja kohtus esindamiseks. Hageja koostas tsiviilasjas xxx kostja ja M. Šumani esindajana menetlusdokumendi, kostjate vastuse. Osutatud õigusteenuse eest esitas hageja 26.09.2019 arve 20191202 summas 2 304 eurot tasumistähtajaga 03.10.2019. Kostja ei ole arvet täielikult tasunud. Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista 600 eurot, viivise hagi esitamise seisuga 410,20 eurot ning viivise alates hagi esitamisest põhinõudelt järgnevalt: 10,50 eurot ajavahemiku 19.06.2020-25.06.2020 kohta; 12,60 eurot ajavahemiku 26.06.2020-04.07.2020 kohta; 152,40 eurot ajavahemiku 05.07.2020-08.11.2020 kohta; 123,20 eurot ajavahemiku 09.11.2020-28.02.2021 kohta ja alates 01.03.2021 viivise määraga 0,1% põhinõudelt (600 eurolt) päevas kuni põhinõude täieliku täitmiseni, kuid viivis kokku mitte enam kui 1 500 eurot. Kostja seisukohad
2.Kostja hagi õigeks ei võta ning vaidleb sellele vastu. Kostja ei nõustu arve summaga. Kostja ei tellinud kahte advokaati. Arvel kajastatud ajakulu õigusteenuse osutamiseks on ülemäärane ning tunnitasu 140 eurot ei olnud kokku lepitud. Hageja ei selgitanud kostjale kulude võimalikku mahtu ning teostas töid hagejaga konsulteerimata. Kostja on arve osaliselt tasunud, kostja on maksnud, kuidas on suutnud. Kostja ei ole rahul hageja poolt osutatud õigusteenusega ega selle hinnaga. Viivisenõue ei ole põhjendatud ning tuleb tühistada, sest nõutava viivise ulatus moodustab ca 50% põhivõlgnevusest, kostjal on raske majanduslik seisund, 2020.a. oli koroonakriis, kostja on püüdnud võlgnevust tasuda ning on suhelnud hagejaga. Kostja palub jätta hagi rahuldamata või hagi rahuldamisel võimaldada tasuda perioodiliselt 100 eurot kuus. Avaldused hagist osaliselt loobumiseks
3.Kohus võttis esialgselt menetlusse hageja nõuded mõista kostjalt välja põhivõlgnevus 1 500 eurot, viivis 410,20 eurot ja viivis põhinõudelt alates hagi esitamisest 0,1% päevas. 03.05.2021 määrusega võttis kohus vastu hageja avalduse hagist osaliselt loobumiseks seoses põhinõude osalise tasumisega pärast hagi esitamist ning lõpetas menetluse põhivõlgnevuse väljamõistmise nõudes osas, mis ületab 1 200 eurot.
18.05.2021 esitas hageja täiendava avalduse hagist osaliselt loobumiseks. Avalduse kohaselt on kostja täiendavalt hagejale tasunud 600 eurot, mille hageja arvestas põhivõlgnevuse katteks. Seoses sellega loobub hageja põhinõudest 1 200 eurot 600 euro osas. Kostja sai hageja avalduse kätte 19.05.2021, avaldusele oli võimalik vastata kuni 01.06.2021. Kostja avaldusele ei vastanud. Kohus leiab, et menetlus tuleb lõpetada osas, milles hageja on hagist loobunud. TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 428 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. Vastavalt TsMS § 429 lg 1 võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus ei võta TsMS § 429 lg 4 kohaselt tsiviilkohtumenetlusteovõimetu hageja seadusliku esindaja hagist loobumist vastu, kui see on ilmses vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega või kahjustab avalikku huvi. Kohus leiab, et hagist osaline loobumine ei kahjusta avalikku huvi ega ole vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega. Kohus võtab loobumisavalduse vastu ning lõpetab menetluse osas, milles põhinõue ületab 600 eurot. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja kohtuotsuse põhjendused
4.Kohus tuvastab, et pooled sõlmisid 09.05.2019 kliendilepingu nr xxxxx (dtl 34-39), millega hageja kohustus osutama mh kostjale õigusteenust seoses esindamisega tsiviilasja xxx menetluses, kostja kohustus maksma tasu. VÕS (võlaõigusseadus) § 619 kohaselt käsunduslepinguga kohustub üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. Hageja on esitanud tasunõude õigusteenuse osutamise eest. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
5.Lepingu p 7 järgi klient maksab advokaaditasu vastavalt büroo kehtivale hinnakirjale ja advokaadi tööaja arvestusele. Advokaaditasu arvestatakse töötunni alusel. Väikseim arveldatav ajaühik on 10 minutit. Lepingu sõlmimise hetkel on advokaaditasu tunnimäärad järgmised: partner 140 eurot, vandeadvokaat 130 eurot ja advokaat 125 eurot. Eeltoodud summadele lisandub käibemaks seaduses sätestatud ulatuses. Ühe aasta möödudes lepingu sõlmimisest on bürool õigus tasumäärasid ühepoolselt suurendada.
6.Hageja on esitanud 26.09.2019 arve 20191202 koos spetsifikatsiooniga summas 2 304 eurot (dtl 70-75), millel on kajastatud järgnev: Partner/vandeadvokaat Pirkka-Marja Põldvere 15m 05.09.2019 Kohtumäärusega tutvumine ja edasise tegevuskava 5m analüüs. 19.09.2019 Kliendi positsiooni ja tegevuskava analüüs arvestades 10m kompromissiläbirääkimisi.
Vandeadvokaat Raini Nõu 10.06.2019 Hagejate 07.06.2019 vastuste läbitöötamine, asjaolude-olukorra kiiranalüüs, e-kiri klientidele. 11.06.2019 Tartu Maakohtu 11.06.2019 kirja e-toimiku kaudu vastuvõtmine ning ülevaatamine, e-kirjavahetus klientidega. 17.06.2019 Tartu Ringkonnakohtu 17.06.2019 määruse etoimiku kaudu vastuvõtmine ning läbitöötamine, ekiri klientidele.
14h 30m 45m 10m
0m
05.09.2019
06.09.2019 09.09.2019 10.09.2019 11.09.2019
12.09.2019
13.09.2019
16.09.2019
24.09.2019
25.09.2019
05.09.2019 E-toimiku kaudu Tartu Maakohtu 05.09.2019 määruse vastuvõtmine ning selle läbitöötamine, e-kiri klientidele seoses tekkinud olukorra ning edasiste toimingutega (10 min). Kostjate hagivastuse koostamine (2h 20 min). Kostjate hagivastuse koostamine. Kostjate hagivastuse koostamine. Kostjate hagivastuse koostamine (s.h asjakohaste dokumentide ülevaatamine). Kostjate hagivastuse koostamine (s.h täiendavate dokumentide läbitöötamine ning lisade komplekteerimine), e-kirjavahetus klientidega seoses hagivastuse koostamise ning lisade kogumisega. Telefoninõupidamine kliendiga (kostja II) ning kliendi edastatud e-kirja läbitöötamine seoses tekkinud olukorra ning edasiste toimingutega. Kliendi (kostja II) edastatud kompromissdokumentatsiooni ülevaatamine, asjaolude-olukorra lühianalüüs ning kliendile evastuse saatmine. Kostjate hagivastuse täiendamine (s.h Sihtasutuse Kutsekoda veebilehelt asjakohase teabe otsimine ning täiendavate lisade komplekteerimine). E-kirjavahetus kliendiga (kostjaga II, seoses hagivastuse projekti sisuga), kostjate 24.09.2019 hagivastuse täiendamine ning selle kohtule ning hagejate esindajale läbi e-toimiku ning e-posti aadressi esitamine. E-kirjavahetus kliendiga (kostjaga II) seoses kostjate menetluspositsiooniga.
2h 30m
1h 15m 2h 00m 1h 30m 2h 40m
40m
35m
1h 00m
1h 15m
10m
Kostja on esitanud vastuväiteid spetsifikatsioonis kajastatud tööaja arvestusele, märkides, et ajakulu on 733 minuti osas ülemäärane ning osad toimingud arusaamatud.
7.Nähtuvalt kohtule esitatud tõenditest volitas kostja hagejat enda esindamiseks tsiviilasjas 2196190 (volikirjad dtl 40-42), hageja tutvus kohtumäärusega, millega jäeti rahuldamata taotlus menetluskulude katteks tagatise andmiseks kohustamiseks (määrus dtl 43-45) ning koostas vastuse hagile (dtl 46-67), mille esitas kohtule (dtl 68-69). Hageja on esitanud ka poolte ekirjavahetuse 2019.a. septembrist (dtl 209-216), millest nähtuvalt arutasid pooled menetluse käiku ning koostatava menetlusdokumendi sisu.
8.Kohtule ei nähtu esitatust, et tööaja arvestus sisaldaks ajakulu ühelegi toimingule ulatuses, mida saaks pidada selgelt ülemääraseks. Kõik toimingud (v.a kohtumäärusega tutvumine) seonduvad hagile vastamisega. Kohus tuvastab, et koostatud vastuse hagile maht on 21 lehekülge, tegemist oli detailirohke vaidlusega seoses müüdud korteriomandi väidetavate puudustega. Spetsifikatsioonis märgitud ajakulu kokku on kohtu hinnangul väiksem, kui tavapäraselt kulub võrreldava sisuga menetlusdokumentide koostamiseks. Selleks, et dokumenti oleks võimalik koostada, kulub paratamatult täiendavalt aega asjaolude väljaselgitamiseks, mida dokumendis kajastada. Nähtuvalt hageja esitatud e-kirjavahetusest (dtl 81-82) on kostja 14.01.2020 ka lubanud arve tasuda, ega ole sellel kajastatule vastuväiteid esitanud; kostja on teinud ka mitu makset, millega arve on tasutud osaliselt. Alles 16.05.2021
on kostja asunud esitama vastuväiteid arvel kajastatud toimingute ulatusele, milline käitumine on vastuoluline ega viita õiguste teostamisele heas usus.
9.Lepingu p 4 I ja III lause kohaselt ülesannet täidavad üks või mitu lepingu allkirjastanud advokaatidest. Büroosiseselt võib ülesande täitmisele vajadusel kaasata ka teisi büroo advokaate ja/või büroos töötavaid juriste. Nähtuvalt lepingust on see allkirjastatud mh P.-M. Põldvere poolt. Nähtuvalt volikirjadest on kohtumenetluses volitatud kostjat esindama vandeadvokaat R. Nõu. Põhjendatud ei ole seega kostja vastuväide, et ta ei soovinud õigusteenust kahelt advokaadilt.
10.Lepingu p 7 kajastatud tasumäärad ei ole kooskõlas kostja väitega, et kokkulepet tunnitasu 140 eurot osas ei olnud. Kohus tuvastab, et arvel kajastatud summa 2 304 eurot (1 920 eur + km) on kooskõlas lepingus kokku lepitud tasumääradega vastavalt spetsifikatsioonis kajastatud tööaja arvestusele (0,25 x 140 + 14,5 x 130 + km). Vaidlus puudub, et arvest on käesoleval ajal tasumata 600 eurot.
11.Kohus rahuldab hageja põhinõude ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja 600 eurot.
12.Hageja on esitanud ka nõude viivise väljamõistmiseks. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kliendilepingu p 9 kohaselt kohustub klient tasuma arved 7 päeva jooksul arve väljastamise kuupäevast arvates, arve tasumisega viivitamisel on bürool õigus nõuda kliendilt viivist 0,1% tasumata summalt päevas. Hageja on arvestanud viivist 0,1% päevas vastavalt sellele, kuidas kostja tasus osaliselt põhivõlgnevust, järgmiselt: 04.10.2019 kuni 07.05.2020 (217 päeva) põhisummalt 1 600 eurot 347,20 eurot; 08.05.2020 kuni hagi esitamiseni 18.06.2020 (42 päeva) põhisummalt 1 500 eurot 63 eurot; 19.06.2020 kuni 25.06.2020 (7 päeva) põhisummalt 1 500 eurot 10,50 eurot; 26.06.2020 kuni 04.07.2020 (9 päeva) põhisummalt 1 400 eurot 12,60 eurot; 05.07.2020 kuni 08.11.2020 (127 päeva) põhisummalt 1 200 eurot 152,40 eurot; 09.11.2020 kuni 28.02.2021 (112 päeva) põhisummalt 1 100 eurot 123,20 eurot. Perioodi 04.10.2019 kuni 28.02.2021 eest arvestatud viivis kokku on 708,90 eurot.
13.VÕS § 113 lg 8 järgi viivise maksmiseks kohustatud isik võib nõuda selle vähendamist vastavalt käesoleva seaduse §-s 162 sätestatule. VÕS § 162 lg 1 järgi kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit.
14.Kohus leiab, et viivisenõuet ei saa pidada kohtu ette toodud asjaoludel ebamõistlikult suureks. Viivisenõue ei ületa põhivõlgnevust. Kostja on küll teinud oma kohustuste katteks mitmeid ebapiisavaid makseid, kuid võlgnevus on tekkinud juba ligi 2 aastat tagasi. Seejuures on hageja kostjale soodsalt arvestanud kõik laekumised üksnes põhivõlgnevuse katteks. Kostja ei ole välja toonud ühtegi kaalukat erandlikku asjaolu, mis on takistanud kostjal oma kohustuste täitmist hageja suhtes pikema aja vältel, viited raskele majanduslikule seisundile ning koroonakriisile on üldsõnalised. Kohus nõustub hagejaga, et koroonapandeemia ei saanud mõjutada kostja tegevust enne 2020.a. märtsi, arvel kajastatud võlgnevus muutus aga sissenõutavaks juba 2019.a. oktoobris. Nimetatud kaalutlustel ei pea kohus võimalikuks viivisenõuet vähendada.
15.Kohus rahuldab hagi ka viivisenõude osas ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise
708,90 eurot ning viivise alates 01.03.2021 määraga 0,1% põhinõudelt (600 eurolt) päevas kuni põhinõude täieliku täitmiseni. Kuna hageja on esitanud nõude viivise väljamõistmiseks mitte üle 1 500 euro, piirab kohus edasiulatuva viivise 791,10 euroga (1 500 - 708,90).
16.Kostja on palunud juhul kui kohus hagi rahuldab võimaldada kostjal võlgnevust tasuda igakuiste osamaksetena 100 eurot kuus. Kohus käsitleb nimetatut taotlusena kohtuotsuse täitmise korra kindlaks määramiseks.
17.TsMS § 445 lg 1 kohaselt võib kohus otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga.
18.Kohus leiab, et kostja taotlus ei ole põhjendatud. Taotletav täitmise kord on ebamõistlik, ajatades kohustuste täitmise enam kui aasta pikkusele perioodile. Hagejal on õigus oma nõuete rahuldamisele mõistliku aja jooksul. Kostja ei ole välja toonud ühtegi asjaolu, mida kaaludes võiks kohus jõuda järeldusele, et kostja huvid kaaluvad hageja vastava õiguse üles. Kohus jätab kostja taotluse rahuldamata. Menetluskulud
19.TsMS § 168 lg 4 kohaselt kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. TsMS § 162 lg 1 järgi hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.
20.Kuna hageja loobus hagist osaliselt seoses nõude osalise täitmisega kostja poolt pärast hagi esitamist ning menetlusse jäänud nõuete osas rahuldas kohus hagi täielikult, tuleb menetluskulud tervikuna jätta kostja kanda.
21.TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.
22.Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt tekkis hagejal menetluskulu 250 eurot, so kulu riigilõivule. Vastavalt hagihinnale tuli hagi esitamiselt tasuda 250 eurot, kohus tuvastab kohtute infosüsteemist, et lõiv on tasutud. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu 250 eurot.
23.TsMS § 177 lg 4 alusel märgib kohus vastavalt hageja taotlusele, et kostjal tuleb tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Laura-Liis Sarapuu kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.