5.Välja mõista Air Baltic Corporation AS-lt E. Ü. kasuks menetluskulu summas 350 eurot.
6.Välja mõista Air Baltic Corporation AS-lt E. Ü. kasuks viivis protsendina hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (350 eurot) menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Asjaolud ja hageja nõue
1.Kohtule 22.02.2021 a esitatud hagiavalduse kohaselt ostis E. Ü. kostjalt lennupiletid lendudele marsruudil xxx, tasudes selle eest kostjale 277.32 eurot. Reisijateks pidid olema hageja, A. L., J. F. ja M. F., kes on loovutanud oma nõuded hagejale. Nimetatud tehinguga edastas kostja hagejale lennubroneeringu number JCBOF7. Lend suunal xxx pidi toimuma 24.06.2020. Kostja tühistas hageja lennubroneeringu suunal Stockholm - Tallinn seoses koroonaviiruse laialdasema levikuga. Kuivõrd seisuga 24.09.2020 ei olnud kostja hagejale piletiraha tagastanud, esitas hageja Pärnu maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Kuivõrd hagiavalduse punktis 1 nimetatud lennud algasid liikmesriigi territooriumi lennujaamast ja lisaks on kostja käsitletav kui ühenduse ettevõtja, siis Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 261/2004 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse nr. 261/2004, millega kehtestatakse ühiseeskirjad reisijatele lennureisist mahajätmise korral ning lendude tühistamise või pikaajalise hilinemise eest antava hüvitise ja abi kohta ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EMÜ) nr 295/91 (edaspidi määrus 261/2004) artikli 3 kohaselt kohaldub määrus 261/2004. Määruse 261/2004 artikli 8 lg 1 punkti a kohaselt – kui osutatakse käesolevale artiklile, pakutakse reisijale seitsme päeva jooksul kogu pileti ostuhinna tagasimaksmist artikli 7 lõikes 3 osutatud vahenditega ärajäänud reisi osa või osade puhul ning toimunud reisi osa või osade puhul, kui lennust ei ole reisija esialgse reisikava jaoks kasu.
2.Hageja ja kostja vahel sõlmitud lepingu tüüptingimuste punktis 13.2 on pooled kokku leppinud, et juhul kui kostja ei suuda lepingut täita, lähtutakse määrusest st. kostja nõustub kostja tagastama pileti eest makstud rahasumma. Hageja edastas kostjale kirjaliku nõude 10.07.2020, paludes tagastada piletiraha hageja esindaja kontole. Kuna kostja nõudele ei vastanud ja seda ei täitnud, esitas hageja 24.09.2020 Pärnu maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse, millele kostja esitas 11.11.2020 vastuväite. Kostja on väitnud, et on tagastanud piletiraha 08.10.2020, tasudes lennupiletite maksumuse kontole xxx, mis eelduslikult kuulub lennupileti vahendanud agendile kiwi.com. Samas ei ole agent piletite eest makstud rahasummat hagejale tagastanud ega vastanud ka hageja päringule ning seega on mh. tegemist ka paljasõnalise väitega. Kuivõrd hageja on sõlminud lennutranspordilepingu kostjaga ja ka määruse sõnastuse kohaselt lasub piletiraha tagastamise kohustus kostjal, siis ei ole lennupileti vahendajaks olnud agent lepingu pool ning hageja saab nõuda piletiraha tagastamist ainult kostjalt. Samuti on hageja palunud oma nõudes tagastada lennupileti maksumuse otse hagejale, mitte vahendajale, eirates seega hageja nõuet. Seega ei ole kostja täitnud määruse
261/2004 artiklis 8 lg 1 punkti a ja poolte vahel sõlmitud lepingu punkti 13.1., rikkudes sellega kohustusi hageja ees.
3.Hageja tasus lennupiletite eest kokku 277.32 eurot, seega nõuab kostjalt 277.32 euro tasumist. Tegemist on otsese varalise kahjuga, mis kuulub hüvitamisele. Tühistatud lend pidi toimuma 24.06.2020. Hageja edastas kostjale nõude 10.07.2020 mille kostja pidi tasuma 7 päeva jooksul. Seega muutus hageja nõue sissenõutavaks 17.07.2020. VÕS § 113 lg 1 lause 2 kohaselt on viivise määraks 8% aastas. Seetõttu nõuab hageja kostjalt hagi esitamise hetke seisuga (22.02.2021) sissenõutavaks muutunud viivist. Lisaks nõuab hageja VÕS § 113 lg 2 II lause alusel kostjalt viivist põhinõudelt summas 277.32 eurot alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni. Lisaks nõuab hageja kostjalt VÕS §1131 lg 1 alusel sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot.
4.Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1215/2012 („Brüsseli I määrus”) (62) kohaselt võib ühest liikmesriigist teise suunduva lennu puhul, mis teostatakse lepingu alusel ühe lennuettevõtjaga, kes on lendu teostav lennuettevõtja, esitada määruse alusel kahju hüvitamise taotluse hageja valikul kas veolepingule vastava lähtekoha või sihtkoha pädevale liikmesriigi kohutule. Samuti võib selle esitada lennuettevõtte asukohajärgsesse kohtusse. Euroopa kohus on kohtualluvust käsitlenud otsuses C-204/08 (Kohtuasi C4 204/08, Rehder, ECLI:EU:C:2009:439, punkt 47), kus kohus selgitas määruse 261/2004 kohtualluvuse osas järgnevat: Nõukogu 22. detsembri 2000. aasta määruse (EÜ) nr 44/2001 kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades artikli 5 punkti 1 alapunkti b teist taanet tuleb tõlgendada nii, et reisijate lennutranspordi korral ühest liikmesriigist teises liikmesriigis asuvasse sihtkohta, mis toimub lepingu alusel, mis on sõlmitud vaid ühe lennuettevõtjaga, kes on tegelik vedaja, on kohus, kes on pädev lahendama sellel transpordilepingul ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu . aasta määrusel (EÜ) nr 261/2004, millega kehtestatakse ühiseeskirjad reisijatele lennureisist mahajätmise korral ning lendude tühistamise või pikaajalise hilinemise eest antava hüvitise ja abi kohta ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EMÜ) nr 295/91, põhinevat hüvitisnõuet, hageja valikul see kohus, mille tööpiirkonnas asub lennuki väljumis- või saabumiskoht, nagu need on lepingus kokku lepitud. Kuna hageja poolt broneeritud lennu lähtekohaks ja tagasisaabumise kohaks on Eesti Vabariigis asuv lennujaam ja hageja elukoht on samuti Eestis, siis allub käesolev hagi Harju maakohtule.
5.Esiteks, hageja nõuab kostjalt kahju hüvitamist summas 277.32 eurot. Lisaks nõuab hageja kostjalt VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras viivist põhinõudelt summas 277.32 eurot hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni. Teiseks nõuab hageja kostjalt hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivist summas 13.43 eurot. Kolmandaks, nõuab hageja kostjalt sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot.
6.28.04.2021. a esitas hageja hagist loobumise avalduse põhinõude osas, kuivõrd 20.04.2021. on laekunud piletiraha hageja kontole. Kostja vastus
7.Kohtule 24.03.2021. a esitas kostja vastuse kohtule, kus vaidleb hagiavaldusele vastu. Reisijal E. Ü. oli kinnitatud broneering AirBaltic Corporation AS 24.06.2020 lennule BT194 lähtepunktiga x sihtpunktiga x. Lend BT194 tühistati seoses koroonaviiruse laialdase levikuga. Hageja on eeltooduga seonduvalt esitanud kostja vastu nõude kahju
hüvitamiseks summas 277,32 eurot, samuti lisanduvad kõrvalnõuded. Esiteks jääb arusaamatuks, mis on hageja nõude õiguslik alus. Hageja viitab hagiavalduses nii Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 261/2004 (edaspidi „Määrus“), kostja tüüptingimustele kui ka VÕS reisijaveolepingu sätetele. Kostja selgitab, et hageja ja kostja vahelisele suhtele kohaldub Määrus ning Määruse artiklites 5(1)(a) 8(1)(a) sätestatud eelduste esinemisel on kostja kohustatud tagastama üksnes lennupiletite maksumuse. Juhul, kui hageja nõuab kahju hüvitamist muul kui Määruse alusel, tuleb hagejal oma nõuet põhjendada, mh välja tuua vastava nõude alus ja tõendada muid kahju hüvitamise eelduseid, mida hageja ei ole teinud.
8.Teiseks, kuigi hageja nõuab lennupiletite eest 277,32 eurot hüvitamist, siis tegelikkuses oli piletite kogumaksumus väiksem ja kostja on piletite hinna juba hüvitanud. Selleks esitab kostja väljavõtted piletite müügi kohta (Lisa 1 – pileti müük, dokument nr 6030146292; Lisa 2 – pileti müük, dokument nr 6030146293; Lisa 3 – pileti müük, dokument nr 6030146294; Lisa 4 – pileti müük, dokument nr 6030146295) ning väljavõtted piletihinna tagastamise kohta (Lisa 5 – piletihinna tagastus, dokument nr 6030146292; Lisa 6 – piletihinna tagastus, dokument nr 6030146293; Lisa 7 – piletihinna tagastus, dokument nr 6030146294; Lisa 8 – piletihinna tagastus, dokument nr 6030146295). Lisadest 1-4 nähtub, et 10.11.2019 (lk 1 all keskel) on kostja müünud Kiwi.com kaudu (Kiwi.com nimi lk-l 1 all paremal nurgas) kõnealusele lennule (lk 2 ülemine rida, millelt nähtub lennu number ja kuupäev) piletid, mille igaühe maksumus on 991 CZK (lk 2 vasakpoolne tulp, alt kolmas rida). Kokku on kostja müünud seega 4 piletit kogumaksumusega 3964 CZK, s.o ca 150 eurot (vt Lisa 9 – väljavõte valuuta konverteerimisest).
9.Lisadest 5-8 nähtub omakorda, et kostja on 08.10.2020 (kuupäev paremal 7. tulbas) tagastanud iga pileti maksumuse, kuna iga kõnealuse Lisa all paremal nurgas on märgitud „Amount paid“ (makstud summa) summas 991 CZK. Selguse mõttes, Lisale 1 vastab Lisa 5 (Lisa 1 „Air Baltic“ logo kõrval on dokumendi nr 6030146292 ning Lisa 5 „Air Baltic“ logo ülal on sama dokumendinumber), samamoodi Lisale 2 vastab Lisa 6, Lisale 3 vastab Lisa 7 ning Lisale 4 vastab Lisa 8.
10.Eeltoodust tulenevalt on kostja tagastanud piletite maksumuse. Kostja selgitab, et piletid soetati vahendaja Kiwi.com kaudu. See tähendab, et piletite müügihind tasuti kostjale Kiwi.com poolt ning kostja tagastas piletite müügihinna samuti Kiwi.com-le. Kostja rõhutab, et Määrus kohustab kostjat tagastama üksnes lennupiletite maksumust. Juhul, kui kostja on tasunud Kiwi.com-le 277,32 eurot, siis summa, mis ületab piletite hinda (ca 127 eurot) ei kuulu piletihinna hulka. Selle summa sissenõudmisega seonduvalt tuleb hagejal pöörduda piletite vahendaja Kiwi.com poole. Kostja rõhutab, et erinevalt hageja poolt väidetust on hageja on 10.07.2020 nõudekirjas (hagiavalduse lisa 5) aktsepteerinud, et tagasimakse tehakse kontole, millelt tehti makse piletite ostmiseks ning et makse võib teha vahendajale (Kiwi.com-le). Asjaolu eest, et vahendaja Kiwi.com ei ole summat tagastanud, kostja ei vastuta. Seega on kostja täitnud oma kohustuse kohaselt, vastavalt hageja enda juhistele. Kusjuures Kiwi.com on kinnitanud, et makse on kätte saadud (vt Lisa 10 - ABC ja Kiwi.com kirjavahetus).1
11.Kolmandaks, hagiavaldusele ei ole lisatud nõude loovutamise lepinguid. Hageja väidab, et reisijateks pidid olema hageja, A. L., J. F. ja M. F., kes on loovutanud oma nõuded hagejale. Hagile ei ole lisatud nõude loovutamist tõendavaid dokumente. VÕS § 170 kohaselt loetakse loovutus võlgniku suhtes toimunuks võlausaldaja poolt võlgniku teavitamisega. Isegi juhul, kui kostjal mingisugune hüvitamiskohustus oleks (millega kostja ei nõustu), siis selline kohustus saab kostjal käesoleva hagi raames olla üksnes
hageja ees, kuna teised reisijad ei ole kostjat teavitanud oma väidetava nõude loovutamisest. Hagejal puuduvad nõuded reisijatega seonduvalt, kui need ei kuulu hagejale (st nõuded ei ole temale loovutatud). Seega tuleb nõue igal juhul jätta rahuldamata kolme reisijat puudutavas osas, kuna hageja ei ole tõendanud nõuete loovutamist. Kohtu põhjendused
12.13.05.2021. a määrusega määras kohus lahendada tsiviilvaidlus TsMS § 405 lg 1 alusel lihtmenetluses. Kuna pooled ei taotlenud neile määratud tähtaja jooksul kohtuistungi määramist ega nende ärakuulamist, lahendab kohus poolte vaidluse kohtuotsusega lihtmenetluses. TsMS § 429 lg 1 alusel võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Hageja 28.04.2021. a avaldus hagist osaliseks loobumiseks on seaduslik, ei riku kellegi seaduslikke õigusi ega huve ega avalikku huvi ning kuulub rahuldamisele. Kohus võtab hagist loobumise vastu ning lõpetab põhinõude osas menetluse hagist loobumise tõttu. TsMS § 432 kohaselt, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle.
13.Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on jõudnud järeldusele, et hagiavaldus viivise ja sissenõudmiskulu kostjalt väljamõistmise osas on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele.
14.Kohus on tuvastanud, et hagejal oli kinnitatud broneering nr. JCBOF7 kostja lennule BT194 lähtepunktiga x Arlanda ARN sihtpunktiga Eesti (Tallinn) TLL, mis pidi toimuma 24.06.2020. a väljumisajaga kell 20:35 (kohalik aeg). Puudub vaidlus selle üle, et eelnimetatud lend tühistati kostja poolt. Hageja palus kostjalt välja mõista hüvitis summas 277,32 eurot, viivis ja võla sissenõudmiskulu.
15.Kostja vaidles nõudele vastu. Kostja vastuväite kohaselt ei ole hagejal nõudeõigust hagis märgitus summa ulatuses. Hageja soovil on lennupiletid hüvitatud vahendajale 08.10.2020. a.
16.TsMS § 438 lg 1 kohaselt otsuse tegemisel hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 5 lg 1 ja 2 sätestab, et hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.
17.TsMS § 230 lg 1 alusel peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 231 lg 2 järgi poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
18.Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on võlaõigusseadus (VÕS) ja Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 11.02.2004 määrus (EÜ) nr 261/2004 (edaspidi määrus nr 261/2004). VÕS § 824 lg 1 alusel reisijaveolepinguga kohustub üks isik (vedaja) teise lepingupoole ees vedama ühe või mitu isikut (reisija) sihtkohta koos pagasiga või ilma, teine lepingupool aga maksma tasu (veotasu). VÕS § 827 järgi vedaja peab vedama nii reisija kui ka tema pagasi veo sihtkohta lepingus kokkulepitud tähtaja jooksul, kokkuleppe puudumisel aga tähtaja jooksul, mida hoolikalt vedajalt võib tavalistel tingimustel oodata (veotähtaeg). VÕS § 830 p 3 alusel vedaja peab hüvitama kahju, mis tekib veotähtaja ületamisest. VÕS § 824 lg 3 kohaselt reisijate vedamisele õhus või merel kohaldatakse käesolevas jaos sätestatut üksnes ulatuses, milles seda valdkonda ei ole seaduse või Eestile siduva rahvusvahelise konventsiooniga reguleeritud teisiti.
19.Määruse nr 261/2004 artikkel 5 lg 1 punkti a kohaselt pakub tegutsev lennuettevõtja lennu tühistamise korral reisijatele abi vastavalt määruse 261/2004 artiklile 8. Määruse 261/2004 artikli 8 lg 1 punkti a kohaselt – kui osutatakse käesolevale artiklile, pakutakse reisijale seitsme päeva jooksul kogu pileti ostuhinna tagasimaksmist artikli 7 lõikes 3 osutatud vahenditega ärajäänud reisi osa või osade puhul ning toimunud reisi osa või osade puhul, kui lennust ei ole reisija esialgse reisikava jaoks kasu.
20.Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt on kostja pöördunud vahendaja, Kiwi.com poole 19.03.2021. a, seega alles pärast seda kui hageja oli 22.02.2021. a kohtusse pöördunud ning kohus oli 04.03.2021. a menetlusdokumendid koos hagiavaldusega kostjale kättetoimetanud. Kohtu hinnangul on alusetu kostja väide, et hageja kahju oleks saanud hüvitatud ka ilma kohtumenetluseta. Samuti on alusetud kostja väited selle kohta, et kostja kohustus tuleb lugeda täidetuks 08.10.2020. a, s.o makse tegemisel vahendajale. Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et hageja on korduvalt pöördunud teabe saamiseks lennuettevõtja ning vahendaja poole, kuid toimiku materjalidest nähtuvalt siiski tulutult. Kostjal puudusid seaduslikud alused hüvitise väljamaksmisega viivitamiseks.
21.Hageja palub kostjalt välja mõista perioodi 17.07.2020. a kuni 22.02.2021. a sissenõutavaks muutunud viivise summas 13.43 eurot ja lisanduva viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 23.02.2021. a kuni kohustuse kohase täitmiseni. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kohus ei nõustu kostjaga selles, et kohtusse pöördumine ja hüvitise väljamaksmise viibimine on tingitud üksnes hageja käitumisest. Hageja pöördus kostja ja vahendaja poole korduvalt, pöördumised jäid tähelepanuta. Kohus leiab, et hageja viivisenõue kostja vastu summas 13.43 eurot on põhjendatud.
22.TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega hagis esitada selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja on taotlenud kostjalt viivise väljamõistmist alates 23.02.2021.a kuni põhinõude täitmiseni. Kostja täitis põhinõude 20.04.2021. a.
TsMS § 367 alusel kohus rahuldab taotluse, viivis summas 3.46 eurot kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele.
23.Hageja on palunud kostjalt välja mõista võlgnevuse sissenõudmiskulu summas 40 eurot. Vastavalt VÕS § 1131 lg 1 kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Kohus on seisukohal, et hageja taotlus kuulub rahuldamisele. Kostjal ei ole olnud takistusi kohtuväliselt kohustus tähtaegselt täita. Kostja sellesisulised vastuväited on otsitud ja paljasõnalised. Menetluskulud
24.TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hageja loobus hagist kuna kostja tasus põhinõude kohtumenetluse ajal. Kohus jätab TsMS § 168 lg 5 alusel menetluskulud kostja kanda.
25.Hageja palub kostjalt välja mõista riigilõivu summas 100 eurot ja esindajakulu summas 570 eurot. Kostja vaidleb hageja esindajakulule vastu, kuivõrd hageja esindaja tunnihind ja tundide kogus ei ole vajalikus ja põhjendatud ulatuses.
26.Hageja tasus maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel riigilõivu 45 eurot ja hagiavalduse esitamisel täiendavalt 55 eurot, kokku 100 eurot. Hagi esitamise ajal kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) lisa 1 kohaselt kuulus tsiviilasjalt hinnaga 352,94 eurot tasumisele riigilõiv 100 eurot. Hageja on tasunud riigilõivu seadusega kooskõlas. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele riigilõiv summas 100 eurot.
27.Järgnevalt kontrollib kohus hageja lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Hageja kasutas esindaja teenust maksekäsu kiirmenetluse avalduse, hagiavalduse ja kostja vastusele seisukoha ning põhinõudest loobumise avalduse koostamiseks. Hageja esindaja toimingud on kohtu hinnangul osaliselt põhjendatud.
28.Riigikohus on 13.11.2013.a määruses kohtuasjas nr 3-2-1-115-13 asunud seisukohale, et lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele tuleb TsMS § 175 lg 1 järgi hinnata ka ühe tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust. Üksnes sellisel juhul saab hinnata, kas lepingulise esindaja kulud on põhjendatud ja vajalikud.
29.Hageja palub kostjalt välja mõista seisuga 28.04.2021. a õigusabikulud summas 320 eurot, millele lisandub seisuga 24.05.2021. a 250 eurot. Kohus on esindaja kulude osas tsiviilasja materjalide analüüsimise tulemusena seisukohal, et tegemist on ilmselgelt ebamõistlikult suure esindaja kuluga, milline ei vasta tsiviilasja materjalidest nähtuva esindaja tegelikule töömahule ning tsiviilasja keerukusele. Kohus arvestab esindaja kulu suuruse põhjendatuse ja vajalikkuse määramisel järgmiseid asjaolusid kogumis: 1) esindajaks antud asjas olnud füüsiline isik Kaspar Vahtre tegutseb õigusbüroos LWRD OÜ, millel on edasivolitamise õigus advokaadibüroole LEXTAL ning esindaja tegeleb kohtute infosüsteemist nähtuvalt esindamisega sarnastes õigusvaidlustes mitmetes menetluses; nimetatud asjaolu saab lugeda üldiselt teadaolevateks ja on kohtule teada igapäevasest tööpraktikast; 2) hagiavalduste, sealhulgas ka antud asjas, vormistamisel on esindaja kasutanud algselt välja
töötatud hagiavalduse vormi, milles, lähtuvalt konkreetsest reisijast, muudetakse vaid nimesid ja reisinumbreid; samad on ka nõuete materiaalõiguslikud põhjendused. Asja materjalidest nähtub, et kohtule esitatud hagiavaldus on koostatud sisuliselt 2 leheküljel, vastus kostja seisukohale ja loobumise avaldus 2 leheküljel. Menetluskulude nimekirja kohaselt on hagiavalduse koostamisele ja nõudest loobumise avalduse kohtule esitamisele kulunud kokku 5,5 tundi. Kohtute infosüsteemist nähtub, et hageja poolt koostatud hagiavaldused on identsed. Eeltoodust tuleneb, et tegelikkuses ei kulunud hagiavalduse koostamisele 2 tundi ning 28.04.2021. a menetlusdokumendi koostamisele 3,5 tundi. Kohus peab põhjendatuks ajakuluks kokku 2,5 tundi.
30.Riigikohus on lahendis 3-2-1-143-11 asunud seisukohale, et üldjuhul ei tohiks väljamõistetav menetluskulu suurus rahaliste nõuete puhul ületada tsiviilasja hinda. Kolleegiumi hinnangul peaksid avalduses taotletava hüve väärtus ja selle üle vaidlemise menetluskulud olema mõistlikus proportsioonis ja väljamõistetava menetluskulu mõistlikuks piiriks võiks rahaliste nõuete puhul olla üldjuhul hagihind. See tagaks menetlusosalisele ühtlasi ka võimaliku menetluskulu ettenähtavuse mingilgi määral juhuks, kui ta peab kohtulahendi alusel kandma teise menetlusosalise menetluskulu. Tsiviilasja hinnast suuremas ulatuses menetluskulu väljamõistmine rahalise nõudega asjas oleks õigustatud üksnes asja erilise keerukuse ja suure mahu puhul.
31.Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on hageja esindaja osutanud hagejale õigusabiteenust keskmise tunnihinnaga 100 eurot (ilma käibemaksuta). Kohus on seisukohal, et keskmine tasu õigusteenuse eest summas 100 eurot ei ületa õigusabituru keskmist ning kohtute poolt mõistlikuks peetud tunnihinda. Seega arvestades esindaja tegelikku töömahtu ja tema töö madalat keerukust, peab kohus põhjendatuks kostjalt välja mõista esindaja kulu summas 250 eurot.
32.Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud kokku summas 350 eurot (s.o riigilõiv summas 100 eurot ja lepingulise esindaja kulu summas 250 eurot).
33.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
/allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.