Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

meetodina leppisid pooled kokku annuiteedi, s.o kostja kohustus alates 12.11.2018 igas kuus tasuma võrdses summas osamakse 158,86 €, millest väljaostumakse osa igakuiselt suurenes ning intressimakse osa vastavalt vähenes. Seoses sellega, et Kostja ei taganud sõidukile kohustuslikku liikluskindlustust ja sõiduk ei ole läbinud riiklikku tehnonõuetele vastavuse kontrolli, 12.06.2019 ütles Liisinguandja Lepingu erakorraliselt üles. Kostja ei ole sõidukit tagastanud ning hagejale ei ole teada sõiduki asukoht. 15.07.2019 a. loovutati nõuded kostja vastu PlusPlus Capital AS-ile. Nõuete loovutamisest teavitati Kostjat kirjalikult. Alates loovutuslepingu sõlmimisest kohustus Kostja täitma Lepingust ja selle lisast tulenevaid kohustusi hagejale. Hageja saatis kostjale võlateatise, millisele jättis kostja reageerimata. Hageja leiab, et kostja on oluliselt rikkunud lepingust tulenevaid kohustusi, mistõttu on hagejal õigus esitada kostja vastu hagiavalduse. Liisingulepingu p-i 4.1 kohaselt kohustus Kostja tasuma Kreeditorile perioodilisi väljaostumakseid vastavalt Liisingulepingus kokkulepitud maksegraafikule. Maksegraafiku järgi pidi kostja väljaostumaksed tasuma iga kuu 12-ndaks kuupäevaks. Kostja jättis Kreeditorile osaliselt tasumata osamakse nr 7 (maksetähtpäev vastavalt 12.05.2019.a, lepingu maksegraafi)), tasudes ainult põhiosamakse 0,87 € kuid jättes tasumata põhiosa summas 77,28€ intressiosa 80,71 €. Kostja võlgnevust ei tasunud ning jättis tasumata ka osamakse nr 8 põhisumma täies ulatuses summas 79,71 €. 12.06.2019 teavitas M OÜ kostjat laenulepingu ülesütlemise avaldusega lepingu erakorralisest ülesütlemisest alates 12.06.2019. Seega jäid kostjal tasumata põhisumma maksed 12.05.2019 summas 77,28 € + ülesütlemise hetkel järgmisena tasumisele kuuluv põhisumma osamakse 79,71 € ja lepingu ülesütlemisega sissenõutavaks muutnud põhiosa jääk summas 3897,81 € - kokku 4054,80 €. Liisingulepingu p-de 4.1 ja 4.3 järgi kohustus kostja lisaks väljaostumaksetele tasuma Hagejale intressi ja seda määras 1,99% kuus, 23,88% aastas (Liisingulepingu tingimuste p 3). Intressi arvestamisel lähtus pank tegelikust päevade arvust kalendrikuus ja 360-päevasest aastast ning laenusumma kasutuses olemise päevast alates. Võlausaldajal oli õigus nõuda kuni Liisingulepingu ülesütlemiseni arvestatud intressi tasumist summas 159,86 € (osamaksed 12.05.2019 - 80,71 € + 12.06.2019 - 79,15 € = kokku 159,86 €). Lepingust tulenevalt on viivisemäär võrdne intressimääraga 23,88% aastas ehk 0,0654247 % päevas (23,88% / 365 päeva = 0,0654247. Perioodi eest 13.06.1922.04.21 on viivis põhivõlalt 1798,63 €, lisaks on hagejal õigus nõuda edaspidist viivist võlalt eelviidatud määras kuni võla tasumiseni. Hagejal on õigus nõuda ka sissenõudekulusid VõS § 1132 lg.2 p.3 ja lepingu p 5.4 järgi 3 võlateatise eest 35 €. Hageja palub välja mõista kostjalt hageja PlusPlus Capital AS kasuks välja M OÜ ja kostja vahel 25.10.2018 sõlmitud Laenuleping LISA nr. xxxx tulenev võlgnevus 4054,80 €, intressid 159,86 €, viivised 1798,63 €, sissenõudekulud 35 €; hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks mitte muutunud viivis kuni põhinõude 4054,80 € jäägi täieliku tasumiseni, lugedes viivise määraks 0,0654247% päevas, alates 23.04.2021, menetluskulud: riigilõiv summas 475 € ja lepingulise esindaja kulud summas 420 € ja väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses tasumata summalt. Kohtu selgitused Kostjale ei ole võimalik hagimaterjale, menetlusse võtmise määrust ning menetluskulude kindlaksmääramise avaldust kätte anda, kuna kostja asukohta ei ole hagejal ja kohtul olnud võimalik välja selgitada. Kohtul ei ole andmeid, et kostja asuks registrites märgitud aadressidel. Eeltoodust tulenevalt ja lähtuvalt hageja taotlusest toimetas kohus hagiavaldus, menetluskulude kindlaksmääramise avaldus ja menetlusse võtmise määrus

kostjale kätte avalikult. Hagiavaldus ja menetlusse võtmise määrus on kostjale kätte toimetatud avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu 27.06.2021.a. Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Kuivõrd kohus määrab käesolevas asjas kindlaks menetluskulud, esitab ta põhjendused nende väljamõistmise osas ja märkis eelpool lühidalt hagi asjaolud ja nõude. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuludena riigilõiv 475 eurot ja õigusabikulud 420 eurot. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et hageja on menetluses tasunud riigilõivu summas 475 eurot, seega peab kohus põhjendatuks hageja kulutusi riigilõivule summas 475 eurot, mis tuleb kostjalt välja mõista. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Kohus arvestab lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel asja keerukust ja mahtu, hageja esindaja tehtud tööd ning asjaolu, et asjas ei ole toimunud sisulist vaidlust ega istungeid. Arvestades hagiavalduse sisu ja mahtu ei pea kohus põhjendatuks 420 euro ulatuses õigusabikulude väljamõistmist kostjalt, arvestades mh esitatud tõendite hulga ja nõude keerukusega ning asjaoluga, et esindajaks ei olnud advokaat ega vandeadvokaat ning tegemist on nn tüüphagiga. Eeltoodu alusel ja juhindudes TsMS § 175 lg-st 1 peab kohus käesolevas tsiviilasjas põhjendatuks hageja lepingulise esindaja kulusid summas 240 eurot. Kokku peab kohus põhjendatuks hageja menetluskulusid summas 715 eurot (475+240). TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (715 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.