Otsuse tegemise aeg ja koht 12.08.2021, Tallinn Tsiviilasja number
2-21-102876
Tsiviilasi
Ferratum Bank p.l.c hagi E. T. vastu võlgnevuse nõudes
Hagihind
3 301,52 eurot
Menetlusosalised ja nende Hageja Ferratum Bank p.l.c ( C 56251 ST Business Centre, 120 esindajad The Strand, 1027, Malta), lepinguline esindaja Anne-Liis Veski (e-post [email protected]) Kostja E. T. (isikukood xxxx) Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt.
2.Mõista E. T. ́lt Ferratum Bank p.l.c kasuks Ferratum Bank p.l.c ja E. T. vahel 17.11.2019 sõlmitud krediidi kasutamise lepingust tulenevalt välja põhivõlgnevus 2 299,11 eurot ja intress 308,26 eurot.
3.Mõista E. T. ́lt Ferratum Bank p.l.c kasuks Ferratum Bank p.l.c ja E. T. vahel 17.11.2019 sõlmitud krediidi kasutamise lepingust tulenevalt välja sissenõutavaks muutunud viivis perioodi 09.09.2020 kuni 19.04.2021 eest summas 112,22 eurot.
4.Jätta hagi rahuldamata osas, millega Ferratum Bank p.l.c palub välja mõista sissenõutavaks muutunud viivis perioodi 09.09.2020 - 19.04.2021 eest summas 581,93 eurot.
Jätta Ferratum Bank p.l.c menetluskulud 80% ulatuses E. T. kanda ja 20% ulatuses Ferratum Bank p.l.c enda kanda.
6.Jätta E. T. menetluskulud 20% ulatuses Ferratum Bank p.l.c kanda ja 80% ulatuses E. T. enda kanda.
7.Määrata E. T.le hüvitatavate menetluskulude rahaliseks suuruseks 0 eurot.
8.Välja mõista E. T.lt Ferratum Bank p.l.c kasuks menetluskuludena 460 eurot.
Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb E. T.l tasuda hagejale käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
9.Tagaseljaotsus kuulub tagatiseta viivitamatule täitmisele.
10.Toimetada tagaseljaotsus E. T.le avalikult kätte. Lahend loetakse kostjale avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Edasikaebamise kord Hageja võib esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada otsuse teinud maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja (menetluse taastamise avalduse) 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Juhised kaja kautsjoni tasumiseks: https://www.kohus.ee/et/riigiloivud/kontod-ja-viitenumbrid. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS §187 lg 6). Hagi alus ja kohtu selgitused
1.Ferratum Bank p.l.c (hageja) esitas Harju Maakohtule hagiavalduse E. T. (kostja) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Hagi aluseks on hageja ja kostja vahel 17.011.2019 sõlmitud krediidi kasutamise lepingust tulenev võlgnevus. Kostjale on menetlusdokumendid avalikult kätte toimetatud 25.06.2021 väljaandes Ametlikud Teadeanded avaldatud kohtuteatega, mille kohaselt menetlusdokumendid loetakse avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadeanded ilmumise päevast. Hagiavaldusele vastamise tähtaeg oli 14 päeva. Kostja ei ole hagile tähtaegselt vastanud.
2.Kohus leiab, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele osaliselt. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi
kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud põhivõlgnevuse, intressi ja osaliselt sissenõutavaks muutunud viivise osas. Seega kohus rahuldab hagiavalduse põhivõlgnevuse 2 299,11 euro, intressi 308,26 euro ja sissenõutavaks muutunud viivise summas 112,22 euro osas. Hagi jääb rahuldamata osas, millega hageja palub välja mõista sissenõutavaks muutunud viivise summas 581,93 (694,15 – 112,22) eurot.
2.1.Hageja nõuab kostjalt viivist perioodi 09.09.2020 kuni 19.04.2021 eest summas 694,15 eurot. Eeltoodud viivis on arvestatud viivise aastamääraga 49,09 % (päevamääraga 0,136%).
2.2.Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-25-16 asunud seisukohale, et selgelt ülemäärast ja tarbijat (kostjat) ebamõistlikult kahjustavat viivisemäära saab pidada tühiseks. Viivise "mõistlik määr" tuleb sisustada iga konkreetse asja asjaoludest lähtuvalt. Siiski tuleks kolleegiumi arvates eelduslikult hinnata VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi tühiseks vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Kolleegiumi hinnangul kajastab sellises suurusjärgus lepinguline viivisemäär kohast proportsiooni seadusjärgse viivisemäära suhtes ning täidab oma eesmärgi, kahjustamata tarbijat ebamõistlikult. Riigikohus on kohtuotsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-66-05 selgitanud, et kui ebaproportsionaalselt suure viivise ja leppetrahv nõue on kokku lepitud tüüptingimustes, toob see erinevalt VÕS § 113 lg-st 8 ja §-st 162 kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel. Lisaks on Riigikohus märkinud, et tüüptingimuse tühisuse tuvastamine on kohtu kohustus, sest see on õiguse kohaldamine TsMS § 438 lg 1 järgi. Kui pooled vaidlevad tüüptingimuste üle, peab kohus kontrollima tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole sellele tuginenud (Riigikohtu lahendid nr 3-2-1-109-11, nr 3-2-1-56-08, nr 3-2-1-106-13).
2.3.Kohus on tuvastanud, et hageja arvestab viivist Ferratum Bank p.l.c laenulimiidi üldtingimuste hinnakirja punkti 3 ja Euroopa Tarbijakrediidi Standardinfo Teabelehe tingimuste alusel intressiga võrdses määras, s.o 0,136% päevas (49,09% aastas). Kohus on seisukohal, et Ferratum Bank p.l.c laenulimiidi üldtingimuste hinnakirja punkti 3 ja Euroopa Tarbijakrediidi Standardinfo Teabelehe tingimuste viivise kohta sätestatu puhul on tegemist tüüptingimustega võlaõigusseaduse (VÕS) § 35 mõttes. Arvestades, et Riigikohus on korduvalt asunud seisukohale, et kohus peab omal algatusel hindama, kas lepingu tingimus on tüüptingimus VÕS § 35 mõttes, kas see tüüptingimusena on saanud lepingu osaks VÕS § 37 mõttes ja kas juhul, kui tegemist on lepingu osaks saanud tüüptingimusega, on see kooskõlas seadusega või tühine VÕS §-de 42–44 järgi (nt Riigikohtu lahendid 3-2-1-112-14, 3-2-1-118-05, 3-2-1-1-07, 3-2-1-2-08). Tulenevalt TsMS § 438 lg-st 1 ja § 436 lg-st 7 on kohtul tsiviilasja lahendamisel kohustus kontrollida tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole sellele tuginenud. VÕS § 42 lg 1 sätestab, et tüüptingimus on tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud, või kui tüüptingimus ei vasta headele kommetele. Kohtu hinnangul on Ferratum Bank p.l.c laenulimiidi üldtingimuste hinnakirja punkti 3 ja Euroopa Tarbijakrediidi Standardinfo Teabelehe tingimuste viivise kohta sätestatu puhul tegemist tühiste tüüptingimustega, kuivõrd see kahjustab kostjat ebamõistlikult.
VÕS § 42 lg 3 p 5 kohaselt lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. Käesoleval juhul sõlmis kostja lepingu tarbijana. Tüüptingimustega laenulepingus märgitud viivise määr ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära, mistõttu on Ferratum Bank p.l.c laenulimiidi üldtingimuste hinnakirja punkti 3 ja Euroopa Tarbijakrediidi Standardinfo Teabelehe tingimuste viivise kohta sätestatud punktid tühised aastas arvutatava 49,09% suuruse viivise määra osas. Kokkulepitud viivisemäär, mis ületab seadusjärgset määra rohkem kui kolm korda, ei kajasta kohtu hinnangul kohast proportsiooni seaduses sätestatud viivisemäära suhtes ja on tarbijat ebamõistlikult kahjustav. Ainuüks asjaolu, et pooled on viivisemääras 49,09 % aastas kokku leppinud, ei muuda viivisele kohalduvat määra kehtivaks. Ebaproportsionaalselt suure viivise määramine tüüptingimustes toob kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus sissenõutavaks muutunud viivise nõude võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg-s 1 sätestatud viivisemäära järgi (8% aastas). Kohus arvestab võlasummalt 2 299,11 eurot perioodi 09.09.2020 kuni 19.04.2021 (223 päeva) eest viivist järgnevalt: Võlaperiood
% aastas
09.09.2020 - 31.12.2020 01.01.2021 - 19.04.2021 Kokku
% päevas Summa päevas 0,021858 0,502538 0,021918 0,503915
Perioodis päevi
Perioodi summa 57,289332 54,926735 112,22
Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja sissenõutavaks muutunud viivised alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast kuni hagiavalduse esitamiseni (perioodi 09.09.2020-19.04.2021 eest) summas 112,22 eurot. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine
3.TsMS § 173 lg 1 esimese lause järgi märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Kohus rahuldab hagiavalduse ca 80 % ulatuses (hageja esitas hagis nõude välja mõista kostjalt kokku 3 301,52 eurot (põhinõue 2 299,11 eurot + intress 308,26 eurot + sissenõutavaks muutunud viivis 694,15 eurot)). Kohus rahuldab hageja nõude summas 2 719,59 eurot (põhinõue 2 299,11 eurot + intress 308,26 eurot + sissenõutavaks muutunud viivis 112,22 eurot). Kohus jätab TsMS § 163 lg 1 alusel hageja menetluskuludest 80% kostja kanda ja 20% ulatuses hageja enda kanda; kostja menetluskuludest jääb 20% ulatuses hageja kanda ja 80% ulatuses kostja enda kanda.
4.Juhindudes TsMS § 174 lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab
menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on hageja menetluskuluks hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv. Käesoleva tsiviilasja hinnaks on TsMS § 133 kohaselt 3 301,52 eurot. Riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tuleb hagilt hinnaga kuni 3 500 eurot tasuda riigilõiv summas 300 eurot. Kohus leiab, et hageja poolt tasutud riigilõivu näol on tegemist põhjendatud menetluskuluga. Lisaks eeltoodule on hageja menetluskuluks lepingulise esindaja kulud 300 eurot. Hagejale on õigusabiteenust osutatud hinnaga 100 eurot/tunnis (käibemaksuta), kokku 3 tundi. Kohus leiab, et võttes arvesse käesoleva tsiviilasja sisu, mahtu ja keerukust on hageja lepingulise esindaja menetlustoimingud ja neile kulunud aeg põhjendatud. Eeltoodust tulenevalt peab kohus hageja põhjendatud ja vajalikuks menetluskuluks 600 eurot (riigilõiv 300 eurot + lepingulise esindaja kulud 300 eurot).
5.Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt ei ole kostjal menetluskulusid tekkinud. Kohus määrab kostjale hüvitatavate menetluskulude rahaliseks suuruseks 0 eurot. Puuduvad menetluskulud, mis tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista.
6.Kuivõrd kohus jätab 80% hageja menetluskuludest kostja kanda, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista hageja menetluskulu 480 eurot (600 x 80%).
7.Hageja taotlusel märgib kohus TsMS § 177 lg 4 alusel, et otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda tema poolt hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
8.Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS § 178 lg 1).
/allkirjastatud digitaalselt/ Aleksandr Kondrašov kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.