Harju Maakohus
Kohtunik
Marget Henriksen
Kohtujurist
Marge Sillamaa
Määruse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
12. august 2021. a., Tallinna kohtumaja 2-20-7219
Tsiviilasi
P S (pankrotis) pankrotimenetlus
Menetlusosalised
Võlgnik: P S (isikukood xxx); aadress xxx) Võlgniku lepinguline esindaja: Kaupo Süvaoja (e-post: [email protected]) Pankrotihaldur: vandeadvokaat Maire Arm (e-post: [email protected]) Kirjalik menetlus
Menetlustoiming
II
Rahuldamata nõude jääk (eurodes)
xxx AS
II
1 609,09
KT Kaire Põlts
II
xxx
II
37,76 38,31 35,30 37,76 66,97 197,45 706,38
KT Arvi Pnk
II
KT Mati Kadak
II
133,76 635,11 205,28
KT Katrin Vellet
II
144,96
Rahuldamisjärk
Eesti Vabariik Maksu-ja Tolliameti II 397,82 kaudu
Pankrotiseaduse (PankrS) lg 3 kohaselt kui pankrot kuulutati välja enne käesoleva seaduse § 44 lõike 3 kehtetuks tunnistamist, kohaldatakse selle menetlemisel enne 2010. aasta 1. jaanuari kehtinud käesoleva seaduse § 44 lõike 3 redaktsiooni. Ja lg 5 kohaselt kui pankrotiavaldus on menetlusse võetud enne 2021. aasta 1. veebruari, kohaldatakse ajutise halduri ja halduri tasu arvestamisele käesoleva seaduse § 23, § 55 lõike 3 punkti 52, §-de 65, 651, 66 ja 661 ja § 127 lõike 1 redaktsiooni ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 183 lõike 2 redaktsiooni ning nõuete kaitsmisele ja tunnustamisele käesoleva seaduse § 3 lõike 2, § 77 punkti 6 ja 5. peatüki
Andmed jaotise alusel välja makstud raha kohta nõuete rahuldamisjärkude kaupa Jaotise alusel ei ole võlausaldajale raha makstud. Andmed iga pandieseme müügist saadu kohta Pandiga tagatud nõuded antud menetluses puuduvad. Andmed müümata pankrotivara ja võlgnikul teistelt isikutelt saada oleva vara kohta Müümata vara ja teistelt isikutelt saada olev vara puudub. Andmed halduri tegevuse kohta pankrotivara valitsemisel. Haldur on viinud läbi kõik vajalikud menetlustoimingud. Andmed pankrotimenetluses esitatud hagide läbi vaatamise kohta, samuti hagide kohta, mida haldur kavatseb veel esitada Läbi vaatamata hagid puuduvad ning uusi hagisid haldur esitada ei kavatse. Kohtukulud ning ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused Kohtukulud antud menetluses puuduvad. Pankrotihaldur taotleb seoses igasuguste rahaliste vahendite puudumisega eraldi taotlusega menetlusabi andmist riigi vahenditest. Muud pankrotimenetluses tähtsust omavad asjaolud Tasumata pankrotimenetluse eelsetele nõuetele lisandub menetlusaegne kohustus üürivõla näol -vähemalt summas 1401,37 eurot. Pankrotihaldur peab vajalikuks käsitleda järgnevat. Käesolevas menetluses on võlgnikul tekkinud üürivõlg seoses võlgniku poolt kasutatud elukohaga aadressil xxx, korteri kasutamise aluseks oli üürileping. Üüri tasus haldurile teadaolevalt ka P S’e elukaaslane. Käesoleva aasta veebruaris pöördus üürileandja Tallinna linna üürikomisjoni poole seoses kogunenud üürivõlaga. Üürikomisjon rahuldas üürileandja avalduse osaliselt (lisa 3). Seejärel kasutas üürileandja ka oma pandiõigust (lisa 4). Pandiõiguse kasutamise hetkel oli võlgnevuse suuruseks 1401,37 eurot. Eeltoodust tulenevalt esitas P S Harju Maakohtule hagi (tsiviilasi nr 2-21-4442) pandiõiguse tühistamiseks. Panditud vara koosseisu kuuluvad isikliku tarbimise esemed, samuti laste asjad. P S’el on pooleli ka vaidlus laste hooldusõiguse üle. Maksejõuetuse põhjused Käesoleval ajal on võimalik nõustuda, et võlgniku peamiseks maksejõuetuks muutumise põhjuseks on olnud üle jõu käivate laenukohustuste võtmine ja piisava sissetuleku puudumine. Kasutades pankrotiseaduses ette nähtud kvalifikatsioone, siis on selleks „muud põhjused“. Võlgnik on esitanud kohustustest vabastamise menetluse avalduse. Võlgnik kinnitab, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamist välistada ning ta kohustub täitma PankrS § 173 nimetatud kohustusi. Pankrotihaldur leiab, et kohustustustest vabastamine on põhjendatud, kuna seadus näeb üksikisikutele sellise võimaluse ning kohtud on seda seni valdavalt rakendanud. P S puhul puuduvad seaduses sätestatud alused vabastamise menetluse mittealgatamiseks või kui sellised alused leiduvad, on need vaieldavad.. Nimelt on käesolevas menetluses kohustuste maht suurenenud menetlusaegse üürivõla tõttu, mida üürileandja sisse nõuab massikohustusena. PankrS § 171 lg 2 p 4 alusel võib kohus jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata kui võlgnik on viimase aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist või pärast seda tahtlikult või raske hooletuse tõttu takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist. Üürivõlg on tekkinud võlgniku tegevuse/tegevusetuse tagajärjel, samas eeldab kirjeldatud säte võlgniku tahtluse hindamist, mida pankrotihalduril on keeruline või võimatu teha. Seega asub pankrotihaldur pigem seisukohale, et võlgadest vabastamise algatamine on käesoleval juhul võimalik. Lisaks eeltoodule leian, et kuna võlgadest vabastamine tulevikus
eeldab vahepealsel perioodil oma kohustuste vähemalt osalist vähendamist võlgniku poolt, siis oleks see ka võlausaldajatele kasulikum. Kuna usaldusisiku määramine tooks kaasa põhjendamatuid liigseid kulutusi, mida võlgnik ei ole võimeline täiendavalt kandma, tegi haldur koosolekule ettepaneku määrata usaldusisikuks võlgnikku ennast. Vastava nõusoleku on P S esitanud. Võlgnik võlausaldaja nõuetele vastuväiteid esitanud ei ole. PankrS § 168 kohaselt, ulatuses, milles võlausaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nõue on jäänud pankrotimenetluses rahuldamata, on käesolev kohtumäärus P Se (pankrotis) pankrotimenetluses rahuldamata jäänud nõuete osas täitedokumendiks. PankrS § 65 lg 1 kohaselt on halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel. Halduri taotlusel määrab kohus halduri tasu büroole, mille kaudu haldur tegutseb. Vastavalt PankrS § 65 lg-le 2 halduri tasu arvestatakse pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Ka arvestab kohus tasu suuruse määramisel halduri töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskusi. Kuivõrd võlgniku pankrotimenetluses puudus vara, mida haldur oleks saanud müüa, ka ei olnud halduril võimalik esitada vara tagasivõitmise või tagasinõudmise hagisid, siis taotleb Maire Arm tasu määramist võlgnikule menetlusabi andmisena. Pankrotimenetluses on tehtud toiminguid ulatuses, mis ületavad tundide arvult riigi poolt tasutava maksimaalmäära oluliselt. Pankrotihalduri töötundide arv käesolevas menetluses, lisaks ajutise halduri tööle, on 7,5 tundi. Pankrotihaldur palub nimetatu alusel hüvitada pankrotihalduri tasu 397,00 euro suuruses osas, koos käibemaksuga 476,40 eurot. Haldur palub määrata tasu Maria Mägi Advokaadibüroo OÜle, mille kaudu haldur tegutseb. P Se (pankrotis) pankrotimenetluses on võlausaldajate nõuded jäänud rahuldamata vastavalt resolutsioonis toodud tabelina. PankrS § 165 lg 3 kohaselt vabastab kohus pankrotimenetluse lõpetamisel halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus leiab, et Maire Arm tuleb vabastada P S (pankrotis) pankrotihalduri kohustustest. P S (pankrotis) on esitanud avalduse füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Võlgnik kinnitab, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid tema kohustustest vabastamise välistada ning et ta kohustub täitma pankrotiseaduse §-s 173 nimetatud kohustusi. PankrS § 170 lg 1 kohaselt võib võlgniku kohustustest vabastamise avalduse võlgnik esitada mh pankrotiavalduses. Seega on võlgniku poolt avaldus kohustustest vabastamiseks esitatud õigeaegselt. Kohtule ei ole teada asjaolusid, mis vastavalt PankrS § 171 lg-le 2 võiksid välistada kohustustest vabastamise menetluse algatamise. Võlausaldajad ega haldur ei ole kohtule esitanud vastuväidet võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele. Kohus leiab, et tuleb algatada P S (pankrotis) kohustustest vabastamise menetlus. PankrS § 172 lg 1 kohaselt kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb käesoleva seaduse § 173 lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid. PankS § 172 lg 6 kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi ja kohus on veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku
kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab. Asja materjalidest nähtuvalt ei ole esitatud ühtegi kolmanda isiku nõusolekut usaldusisikuks asumise kohta. Kuna usaldusisiku määramine tooks kaasa põhjendamatuid liigseid kulutusi, mida võlgnik ei ole võimeline täiendavalt kandma, tuleb jätta usaldusisik määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Eeltoodust tulenevalt peab kohus põhjendatuks määrata võlgnikku ennast usaldusisiku kohustusi täitma. Kohus selgitab võlgnikule tema kohustusi kohustustest vabastamise menetluses. Võlgnik on kohustatud PankrS § 173 lg 1 kohaselt tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal seda tegevust ei ole, siis seda otsima. PankrS § 173 lg 2 kohaselt peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. PankrS § 173 lg 3 kohaselt loetakse võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. PankrS § 173 lg 4 kohaselt peab usaldusisik käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra. PankrS § 173 lg 5 järgi ei pea võlgnik usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. PankrS § 172 lg 2 kohaselt peab usaldusisik võlgnikult saadud maksed hoidma oma varast eraldi ja need vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele välja maksma. Lõike 4 järgi esitab usaldusisik kohtule võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks aruande ja menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. PankrS § 84 kohaselt teostab kohus järelevalvet pankrotimenetluse seaduslikkuse üle ja täidab muid seadusest tulenevaid ülesandeid. Kohtul on õigus kontrollida, kas ja kuidas võlgnik täidab oma kohustusi kohustustest vabastamise menetluse kestel. Eelnevast tulenevalt kohus kohustab võlgnikku, kui iseenda usaldusisikut, esitama kohtule iga-aastaselt alates käesoleva määruse jõustumise kuupäevast usaldusisiku aruande. Vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele tuleb teha väljamaksed võlausaldajatele üks kord aastas. PankrS § 175 lg 1 kohaselt pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. PankrS § 175 lg 11 kohaselt võib kohus oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku asjaolusid arvestades vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne viie aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses. 2. lõike kohaselt kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; võlgnik on rikkunud süüliselt oma käesoleva seaduse §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.
/Allkirjastatud digitaalselt/ Marget Henriksen Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.