1.Rahuldada osaliselt OMEGA INVEST OÜ hagi A.T. vastu võla väljamõistmiseks.
2.Mõista A.T. (T.) OMEGA INVEST OÜ kasuks välja 1554 eurot 8 senti (sealhulgas laenulepingu XXX alusel laenu põhiosa 791 eurot 27 senti ja intress 53 eurot 56 senti ning laenulepingu XXX alusel laenu põhiosa 557 eurot 8 senti ja intress 152 eurot 17 senti).
3.Jätta OMEGA INVEST OÜ hagi A.T. vastu rahuldamata osas, milles OMEGA INVEST OÜ palub mõista A.T. OMEGA INVEST OÜ kasuks laenulepingu XXX alusel välja laenu põhiosa suuremas summas kui 557 eurot 8 senti ning laenulepingu XXX ja laenulepingu XXX alusel välja viivise.
4.Toimetada otsus pooltele kätte. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
5.Jätta menetluskuludest 53% A.T. ja 47% OMEGA INVEST OÜ kanda.
6.Mõista A.T. (T.) OMEGA INVEST OÜ kasuks välja menetluskulu 225 eurot 25 senti.
7.Mõista A.T. (T.) OMEGA INVEST OÜ kasuks välja viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates menetluskulude suurust kindlakstegeva kohtulahendi jõustumisest kuni selle täitmiseni. Apellatsioonkaebuse esitamine
Pooled võivad esitada otsuse peale Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit (TsMS § 637 lg 21). Selgitus menetlusabi taotlejale Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
KIRJELDAV OSA
1.OMEGA INVEST OÜ (hageja) esitas 21. augustil 2020 Tartu Maakohtu Tartu kohtumajale hagi A.T. (kostja) vastu võla väljamõistmiseks. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks lepingu XXX alusel välja põhivõla 791 eurot 27 senti, intressi 53 eurot 56 senti ja viivise 417 eurot 82 senti ning lepingu XXX alusel välja põhivõla 1019 eurot 16 senti, intressi 152 eurot 17 senti ja viivise 522 eurot 38 senti. Hagiavalduse kohaselt sõlmis kostja, olles tutvunud portaalihalduri O.O. poolt hallatava eteenuste keskkonna ja laenusaaja laenutingimustega, portaalihaldur O.O. vahendusel laenulepingu nr XXX summas 1000 eurot. Lepingu tingimuste kohaselt oli intressi määr 31% aastas. Lepingu periood oli kolm aastat. Kostja ei tasunud osamakseid kohaselt. Kostja poolt tasutud 489 eurost 51 sendist arvestati 208 eurot 74 senti põhivõla, 278 eurot 3 senti intressi ja 2 eurot 74 senti viivise katteks. Kuna kostja rikkus oma kohustusi ja jättis osamaksed tasumata, öeldi laenuleping 13. detsembril 2018 üles ja nõue kostja vastu loovutati hagejale. Kostja võlgneb lepingu XXX alusel hagejale põhivõla 791 eurot 27 senti, intressi maksegraafiku alusel alates 4. oktoobrist 2018 kuni 4. detsembrini 2018 summas 53 eurot 56 senti ning viivise intressiga võrdses määras alates laenulepingu ülesütlemisele järgnevast päevast (14. detsembrist 2018) kuni 19. augustini 2020 summas 417 eurot 82 senti. Kostja sõlmis, olles tutvunud laenusaaja laenutingimustega, portaalihaldur O.O. vahendusel laenulepingu nr XXX summas 1070 eurot. Lepingu tingimuste kohaselt oli intressi määr 31% aastas. Lepingu periood oli viis aastat. Kostja ei tasunud osamakseid kohaselt. Kostja poolt tasutud 237 eurost 73 sendist arvestati 50 eurot 85 senti põhivõla, 186 eurot 61 senti intressi ja 27 senti viivise katteks. Kuna kostja rikkus oma kohustusi ja jättis osamaksed tasumata, öeldi laenuleping 31. detsembril 2018 üles ja nõue kostja vastu loovutati hagejale. Kostja võlgneb lepingu XXX alusel hagejale põhivõla 1019 eurot 16 senti, intressi maksegraafiku alusel alates 20. septembrist 2018 kuni 20. detsembrini 2018 summas 152 eurot 17 senti ning viivise intressiga võrdses määras alates laenulepingu ülesütlemisele järgnevast päevast (1. jaanuarist 2019) kuni 19. augustini 2020 summas 522 eurot 38 senti.
2.Kohus toimetas kostjale menetlusdokumendid kätte XXX vahendusel. Kostja ei esitanud talle selleks antud tähtaegade jooksul oma seisukohti.
KOHTU PÕHJENDUSED
3.Hagiavalduse kohaselt sõlmis kostja portaalihalduri O.O. vahendusel laenulepingud nr XXX ja XXX. Laenutaotluse XXX (tl 17), laenulepingu XXX (tl 11 jj), Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehe (tl 18 – 19) ja üldtingimuste punktide 2.1. – 2.11 kohaselt sõlmis kostja portaalihalduri O.O. vahendusel 4. augustil 2017 investoritega laenulepingu XXX, mille alusel kohustusid investorid andma kostjale laenu 1000 eurot. Laenulepingu XXX tingimuste kohaselt on intressimäär 31% aastas, krediidi kulukuse määr 38,2% aastas ja laenu tagasimaksmise periood kolm aastat, so alates 4. augustist 2017 kuni 4. augustini 2020. Laenutaotluse XXX (tl 21), laenulepingu XXX (tl 24 jj), Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehe (tl 22 - 23) ja üldtingimuste punktide 2.1. – 2.11 kohaselt sõlmis kostja portaalihalduri O.O. vahendusel 20. detsembril 2017 investoritega laenulepingu XXX , mille alusel kohustusid investorid andma kostjale laenu 1070 eurot. Laenulepingu XXX tingimuste kohaselt on intressimäär 31% aastas, krediidi kulukuse määr 37,1% aastas ja laenu tagasimaksmise periood viis aastat, so alates
20.detsembrist 2017 kuni 20. detsembrini 2022. Kostja ei esitanud laenulepingute sõlmimise ega laenude saamise kohta vastuväiteid. Kohus loeb eeltoodust tulenevalt seega tuvastatuks, et kostja sõlmis portaalihalduri O.O. vahendusel investoritega laenulepingud nr XXX ja XXX ning et kostja sai nimetatud laenulepingute alusel laenu vastavalt 1000 eurot ja 1070 eurot.
4.Tarbijakrediidileping on võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 järgi krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Tarbijakrediidilepingute kohta võlaõigusseaduse 22. peatüki 2. jaos sätestatut kohaldatakse VÕS § 403 lg 22 järgi ka sellisele krediidilepingule, mis on sõlmitud nii, et majandus- või kutsetegevuses tegutsev isik vahendab tarbijale krediiti, mida annab isik, kes ei tegutse oma majandus- või kutsetegevuses. Kostja poolt portaalihalduri O.O. vahendusel investoritega sõlmitud laenulepingutele nr XXX ja XXX kohalduvad seega võlaõigusseaduse
22.peatüki 2. jaos tarbijakrediidilepingute kohta sätestatud normid sõltumata sellest, kas kostjale laenu andnud investorid andsid kostjale laenu oma majandus- või kutsetegevuses või väljaspool seda.
5.Asja materjalidest ei nähtu, et laenulepingud nr XXX ja XXX võiksid olla VÕS § 4062 lg 1 ega § 408 lg 1 alusel tühised.
6.Hagiavalduse kohaselt rikkus kostja laenulepingust XXX ja XXX tulenevaid kohustus ja jäi viivitusse enam kui kolme osamaksega. Kostjaga üritati korduvalt kontakti saada ja kompromissi sõlmida. Kostja ei tasunud aga kohustusi ja hakkas pöördumisi eirama. Laenulepingud XXX ja XXX öeldi seetõttu vastavalt 13. detsembril 2018 ja 31. detsembril 2018 üles (tl 38). Krediidiandja võib VÕS § 416 lg 1 järgi osadena tagastatava krediidi puhul tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Krediidiandja ülesütlemisavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, mille järgimata jätmisel loetakse ülesütlemine tühiseks.
Laenulepingu XXX tagasimaksete arvestusest nähtuvalt on kostjal tasumata 4. septembri 2018,
4.oktoobri 2018, 4. novembri 2018 ja 4. detsembri 2018 laenu- ja intressimaksed (tl 14). Laenulepingu XXX tagasimaksete arvestusest nähtuvalt on kostjal tasumata 20. septembri 2018, 20. oktoobri 2018, 20. novembri 2018 ja 20. detsembri 2018 laenu- ja intressimaksed (tl 26). Kostja oli enne laenulepingute ülesütlemist seega viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamakse tasumisega. Kostjale saadetud meeldetuletustest (tl 15 – 16; 28 – 29) nähtub, et kostjale anti mõlema lepingu alusel tekkinud võla tasumiseks erinevaid tähtaegu, kuid neist ei nähtu, et kostjale oleks antud vähemalt kahenädalane täiendav tähtaeg puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral öeldakse lepingud üles ja nõutakse kogu võla tasumist. Laenulepingute XXX ja XXX ülesütlemise avaldustest ei nähtu samuti, et enne laenulepingu XXX ülesütlemise avalduse tegemist 13. detsembril 2018 (tl 20) ja enne laenulepingu XXX ülesütlemise avalduse tegemist
31.detsembril 2018 (tl 30) oleks kostjale antud vähemalt kahenädalane täiendav tähtaeg puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral öeldakse lepingud üles ja nõutakse kogu võla tasumist. Hageja ei esitanud kohtu selgitustele vaatamata muid tõendeid laenulepingute ülesütlemise kohta. Kohus leiab eeltoodust tulenevalt, et laenulepingud XXX ja XXX ei ole VÕS § 416 lõikes 1 sätestatud korda järgides üles öeldud. Kuna laenulepingute XXX ja XXX ülesütlemise eeldused ei ole täidetud, ei saa lugeda laenulepinguid XXX ja XXX üles öelduks. Kuna laenulepingud ei ole üles öeldud, ei vabanenud laenulepingute pooled VÕS § 195 lg 1 alusel oma lepinguliste kohustuste täitmisest ning laenulepingutest tulenev põhiosamaksete tasumise kohustus ei muutunud VÕS § 416 lg 3 ja § 195 lg 5 alusel laenulepingute ülesütlemise tõttu sissenõutavaks.
7.Hageja tugineb laenusumma tagastamise nõude alusena mh sellele, et kostja jättis laenulepingute XXX ja XXX alusel laenu põhiosamaksed tasumata. Laenulepingu XXX tingimuste kohaselt pidi kostja tasuma laenulepingu XXX alusel alates 4. augustist 2017 kuni 4. augustini 2020 laenu tagasimaksena 1000 eurot. Kostja tasus sellest 208 eurot 74 senti. Laenulepingu XXX tingimuste kohaselt pidi kostja tasuma laenulepingu XXX alusel alates 4. oktoobrist 2018 kuni 4. detsembrini 2018 intressi osamakseid kokku 53 eurot 56 senti. Kostja ei väitnud, et ta oleks tasunud laenulepingu XXX alusel laenu tagasimakseid suuremas summas või maksnud ajavahemiku 4. oktoober 2018 kuni 4. detsember 2018 eest intressi osamakseid. Kostja ei ole laenulepingu XXX alusel seega tähtaegselt tasunud laenu tagasimakseid kokku summas 791 eurot 27 senti ja 4. oktoobri 2018 kuni 4. detsembri 2018 intressi osamakseid 53 eurot 56 senti. Laenulepingu XXX tingimuste kohaselt pidi kostja tasuma laenulepingu XXX alusel alates
20.detsembrist 2017 kuni 20. detsembrini 2022 laenu tagasimaksena 1070 eurot. Kostja tasus sellest 50 eurot 58 senti. Laenulepingu XXX tingimuste kohaselt pidi kostja tasuma laenulepingu XXX alusel alates 20. septembrist 2018 kuni 20. detsembrini 2018 intressi osamakseid kokku 152 eurot 17 senti. Kostja ei väitnud, et ta oleks tasunud laenulepingu XXX alusel laenu tagasimakseid suuremas summas või maksnud ajavahemiku 20. september 2018 kuni 20. detsember 2018 eest intressi osamakseid. Kostja ei ole laenulepingu XXX alusel seega
10.augusti 2021 seisuga tähtaegselt tasunud laenu tagasimakseid kokku summas 557 eurot 8 senti (tl 26 – 28) ja 20. septembri 2018 kuni 20. detsembri 2018 intressi osamakseid summas 152 eurot 17 senti.
Üldtingimuste p 11.5 järgi nõustusid investorid ja kostja laenulepingutest tulenevate õiguste ja kohustuste üleminekuga portaalihaldurile O.O, kui laenu ja / või üksiku osamakse tagastamise tähtajast on möödas rohkem kui 90 päeva ning vastav kohustus on täitmata (tl 10). Kostja oli ajal, mil O.O. loovutas laenulepingutest tulenevad nõuded hagejale, laenulepingutest tulenevate kohustuste täitmisega viivituses enam kui 90 päeva. O.O. oli laenulepingust tulenevate nõuete loovutamise ajal üldtingimuste p 11.5 ja VÕS § 179 lg 1 järgi seega laenulepingute pooleks ning ta sai VÕS § 164 lõikest 1 tulenevalt loovutada laenulepingutest tulenevad nõuded hagejale (tl 20, 30). Hageja võib nõuda kostjalt laenulepingu XXX ja VÕS § 108 lg 1 ja § 397 lg 1 alusel laenu tagasimaksete tasumist summas 791 eurot 27 senti ja intressi maksmist summas 53 eurot 56 senti. Selles osas tuleb hagi rahuldada. Hageja võib nõuda kostjalt laenulepingu XXX ja VÕS § 108 lg 1 ja § 397 lg 1 alusel laenu tagasimaksete tasumist summas 557 eurot 8 senti ja intressi maksmist summas 152 eurot 17 senti. Selles osas tuleb hagi rahuldada. Hageja nõue laenulepingu XXX alusel laenu tagasimaksete saamiseks tuleb jätta 462 euro 8 sendi ulatuses rahuldamata, kuna lepingu kohaselt ei ole laenu tagasimaksmise kohustus selles osas sissenõutavaks muutunud.
8.Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja VÕS § 113 lg 1 järgi nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja tugineb viivise nõude alusena sellele, et laenulepingutest tulenev laenu osamaksete tasumise kohustus muutus sissenõutavaks laenulepingute ülesütlemisega. Hageja ei tuginenud viivisenõude alusena sellele, et laenulepingutest tulenevad osamaksed oleksid muutunud osamakse tähtaja möödumise tõttu sissenõutavaks ega esitanud sellest lähtuvat viivise arvestust. Kohus on asja menetlemisel TsMS § 5 lg 1 järgi seotud hageja poolt hagiavalduses väljatoodud asjaoludega. Kohus ei saa TsMS §-st 376 tulenevalt muuta ega täiendad hageja nõude aluseks olevaid asjaolusid lähtuvalt hageja nõude põhjendatusest (vt ka Riigikohtu 14. juuni 2016 lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-53-16). Kohus juhtis hageja tähelepanu hageja nõude võimalikule põhjendamatusele ja palus esitada andmed laenulepingutest tulenevate kohustuste sissenõutavaks muutumise kohta juhuks, kui laenulepingud ei ole üles öeldud (tl 37 pöördel). Hageja jäi oma nõude juurde sellisena, nagu ta selle esitas. Kohus on hageja viivisenõude lahendamisel seega seotud hageja väitega, et laenu osamaksete tasumise kohustus muutus sissenõutavaks laenulepingute ülesütlemisega ega saa omal algatusel hakata tuvastama iga osamakse sissenõutavaks muutumist. Kohus tuvastas ülal, et laenulepingud ei ole üles öeldud. Laenulepingutest tulenev laenu osamaksete tagastamise kohustus ei muutunud seega laenulepingute ülesütlemisega sissenõutavaks. Kuna hageja ei tuginenud viivisenõude alusena sellele, et laenulepingutest tulenevad osamaksed oleksid muutunud osamakse tähtaja möödumise tõttu sissenõutavaks ega esitanud sellest lähtuvat viivise arvestust, tuleb hageja viivisenõue jätta VÕS § 113 lg 1 alusel tervikuna rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
9.Hagi rahuldati ligikaudu 53% ulatuses. Kohus jätab menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel 53% ulatuses kostja ja 47% ulatuses hageja kanda.
10.Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskulu riigilõiv 275 eurot ja esindajakulu 300 eurot käibemaksuta. Hageja esindajal kulus asjaolude ja materjaliga tutvumiseks üks tund, hagiavalduse ettevalmistamiseks ja koostamiseks 1,5 tundi ning hagi esitamiseks ja lisade komplekteerimiseks pool tundi, kokku kolm tundi. Hageja esindaja tunnitasu on 100 eurot (käibemaksuta).
11.Riigilõiv on TsMS § 138 lg 1 ja 2 järgi põhjendatud menetluskulu. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus TsMS § 175 lg 1 esimese lause alusel kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hagiavaldus esitati tarbijakrediidilepingust tuleneva laenu, intresside ja viivise saamiseks. Tegemist ei ole õiguslikult keerulise vaidlusega. Arvestades asja materjalide mahtu, ei ole tegemist ka mahuka vaidlusega. Kohus leiab sellest tulenevalt, et hageja esindaja ajakulu oli vajalik ja põhjendatud ühe tunni ja 30 minuti tunni ulatuses. Hageja esindaja tunnitasu 100 eurot käibemaksuta ei ületa keskmist sarnastes asjades tasumisele kuuluvat tunnitasu. Hageja esindaja tunnitasu on seega vajalik ja põhjendatud. Hageja esindajakulud on põhjendatud 150 euro ulatuses.
12.Kostja ei esitanud tähtaegselt menetluskulude nimekirja. Toimiku materjalidest ei nähtu, et kostjal võiks olla hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid.
13.Kuna kohus jättis 53% menetluskuludest kostja kanda, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista hageja menetluskulud 225 eurot 25 senti [(275 + 150) * 0,53]. Hageja ülejäänud menetluskulud jäävad hageja kanda. Vastavalt hageja taotlusele ja TsMS § 177 lõikele 4 tuleb märkida, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Marian Miilaste kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.