lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-21-7519/9

Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 09.08.2021

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-21-7519/9
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
09.08.2021
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1758
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 104 lg 1, 3Kohtualluvuse kokkulepeVÕS § 39 lg 2Tüüptingimuste tõlgendamineTsMS § 106 lg 1Kohtualluvuse kokkuleppe tühisusTsMS § 171 lg 1Kõrgema astme kohtu menetluskulude kandmise erisusedTsMS § 178 lg 1Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamineTsMS § 371 lg 1Hagi menetlusse võtmisest keeldumise alusedTsMS § 372 lg 5Hagi menetlusse võtmise otsustamineTsMS § 652 lg 1

Viidatud EL õigus

EUR-Lex
Määrus 1215/2012Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1215/2012, 12. detsember 2012 , kohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (uuesti sõnastatud)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Meeli Kaur, Vallo Kariler ja Neve Uudelt

Määruse tegemise aeg ja koht

9. august 2021, Tallinn

Kohtuasja number

2-21-7519

Kohtuasi

Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi XX vastu võlgnevuse nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 3. juuni 2021. a määrus

Kaebuse esitaja ja liik

Aktsiaseltsi PlusPlus Capital määruskaebus

Menetlusosalised ja nende Hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood esindajad ringkonnakohtus 11919806), lepinguline esindaja Carlo Kask Kostja XX (isikukood XXXXXXXXXXX) Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Jätta Harju Maakohtu 3. juuni 2021. a määrus tsiviilasjas nr 2-21-7519 muutmata, täiendades maakohtu määruse põhjendusi.
2.Jätta Aktsiaseltsi PlusPlus Capital määruskaebus rahuldamata.
3.Jätta määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 04.09.20262-26-15854/5Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 04.09.20262-26-118512/3Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
  • 03.09.20262-24-549/54Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 02.09.20262-25-17128/21Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
  • 01.09.20262-26-115627/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 31.08.20262-26-112398/5Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Apellatsioonimenetluses arvestatavad asjaolud ja tõendid
TsMS § 654 lg 6Ringkonnakohtu otsuse sisu
TsMS § 657 lg 1Ringkonnakohtu õigused apellatsioonkaebuse lahendamisel
TsMS § 663 lg 5Määruskaebuse menetlemine maakohtus
VÕS § 37 lg 1Tüüptingimused lepingu osana

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Aktsiaselts PlusPlus Capital (hageja) esitas Viru Maakohtule 11. mail 2021 XX (kostja) vastu hagi, milles palus kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus 4767,42 eurot, intress 287,55 eurot, viivis 3576,53 eurot ja sissenõudmiskulud 35 eurot. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja AS LHV Finance (pank) 30. novembril 2015,
15.märtsil 2016, 11. aprillil 2016, 12. septembril 2016 ja 5. märtsil 2017 väikelaenulepingud (lepingud), mille alusel võimaldas pank kostjale laenu ja kostja kohustus laenu igakuiste osamaksetena vastavalt maksegraafikule tagasi maksma. Kostja lepingute rikkumise tõttu ütles pank lepingud üles. Pank on loovutanud oma nõuded kostja vastu hagejale. Hageja on kostja andmeid otsinud avalikest andmebaasidest ja otsingumootoritest, kuid ei ole suutnud kostja asukohta tuvastada. Lepingute üldtingimuste p-s 14.4 on pooled kokku leppinud, et juhul, kui

laenusaaja asub pärast lepingu sõlmimist elama välisriiki või kui laenusaaja elukoht pole hagi esitamise ajal teada, lahendatakse lepingust tulenevad vaidlused Harju Maakohtus.

2.Viru Maakohus keeldus 24. mai 2021. a määrusega hagi menetlusse võtmisest ning edastas hagi lahendamiseks Harju Maakohtule. Maakohtu määrus ja põhjendused
3.Harju Maakohus jättis 3. juuni 2021. a määrusega (vaidlustatud määrus) hagi menetlusse võtmata ning menetluskulud hageja kanda. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt lepingute järgi oli lepingute sõlmimise ajal kostja elukoht aadressil KKK ning panga asukoht aadressil TTT, Tallinn. Kostja sõlmis lepingud tarbijana ning pank tegeles lepingu sõlmimise ajal kostja alalise elukoha liikmesriigis tarbijakrediidi pakkumisega. Seega tuleb kohtualluvus määrata kindlaks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1215/2012, 12. detsember 2012, kohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (Brüssel I (us) määrus) art 18 lg 2 alusel, mille kohaselt võib tarbija vastu algatada menetluse tarbija alalise elukoha liikmesriigi kohtus. Panga tüüptingimuste p-des 14.1, 14.2 ja 14.3 on kohtualluvuse kokkulepe Harju Maakohtu kasuks, aga see ei vasta Brüssel I (us) määruse art-s 19 sätestatud nõuetele ning on tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 106 lg 1 p 1 alusel tühine. Kuivõrd kostja elukoht on rahvastikuregistri andmetel 26. aprillist 2021 Hispaanias, siis ei allu hagi Eesti kohtule. Seda kinnitab ka asjaolu, et kohus küsis kostjalt, kas ta on nõus asja menetlemisega Eesti kohtus, kuid kostja ei vastanud. Määruskaebus ja menetluse edasine käik
4.Hageja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja jätkata menetlust. Määruskaebuse väidete kohaselt vastab lepingute üldtingimuste p-st 14.4 tulenev kohtualluvuse kokkulepe Brüssel I (us) määruse art 19 p 3 ja TsMS § 104 lg 3 p 2 tingimustele, mh on kokkulepe sõlmitud juhuks, kui laenusaaja asub pärast lepingu sõlmimist elama välisriiki või kui laenusaaja elukoht ei ole hagi esitamise ajal teada.
5.Harju Maakohus küsis kostjalt seisukohta määruskaebusele, kuid kostja kohtu määratud tähtaja jooksul ei vastanud.
6.Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas TsMS § 663 lg 5 alusel lahendamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

7.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määruse resolutsioon tuleb TsMS § 657 lg 1 p 21 (koosmõjus TsMS §-ga 659) alusel jätta muutmata ning määruskaebus rahuldamata, kuid täiendada tuleb maakohtu määruse põhjendusi.
8.Ringkonnakohtus on vaidluse all lepingute üldtingimustes ette nähtud kohtualluvuse kokkuleppe kehtivus ning sellest tulenevalt asja lahendamise allumine Eesti kohtule. Maakohus leidis, et kuivõrd kostja ja panga vahel sõlmitud kohtualluvuse kokkulepe on TsMS § 106 lg 1 p 1 alusel tühine ja ei vasta Brüsseli I (us) määruse art-s 19 sätestatud tingimustele, siis ei allu hagi Eesti kohtule. Ringkonnakohus nõustub maakohtu lõppjäreldusega kohtualluvuse puudumise kohta, mistõttu keeldus maakohus õigesti hagi menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 1 p 2 alusel, mille kohaselt ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui hagi ei allu sellele kohtule.
9.Ringkonnakohus märgib esmalt, et kuivõrd hageja ei vaidlustanud määruskaebuses maakohtu tuvastatud asjaolusid, mille kohaselt ei ole kostja elukoht Eestis, vaid tema elukoht 2 (4)

on Hispaanias, siis võtab ringkonnakohus need TsMS § 652 lg 1 p 1 (koosmõjus TsMS §-ga 659) järgi määruskaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks. Samuti on hageja määruskaebusest nähtuvalt nõustunud sellega, et poolte sõlmitud lepingud on käsitatavad tarbijalepingutena Brüsseli I (us) määruse art 17 lg 1 tähenduses.

10.Määruskaebuse väidete kohaselt allub hagi Eesti kohtule lepingute üldtingimuste p 14.4 alusel. Ringkonnakohus leiab, et maakohus jättis põhjendamatult võtmata määruses seisukoha nimetatud lepingupunktis sisalduva kohtualluvuse kokkuleppe kehtivuse kohta. Eelmärgitu ei muuda siiski ebaõigeks maakohtu lõppjäreldust, mille kohaselt ei ole poolte vahel sõlmitud Eesti õigusega kooskõlas olevat kohtualluvuse kokkulepet, mistõttu ei allu asi Brüssel I (us) määruse järgi Eesti kohtule ning seega tuleb hagi menetlusse võtmisest keelduda. Ringkonnakohus saab maakohtu rikkumise kõrvaldada, täiendades maakohtu määruse põhjendusi.
11.Ringkonnakohus selgitab, et Brüsseli I (us) määruse art 18 lg 2 järgi on tarbijalepingute puhul üldjuhul asja kohtualluvus tarbija alalise elukoha riigis. Brüssel I (us) määruse art 19 p 3 kohaselt võib Brüssel I (us) määruse 4. jao sätetest (kohtualluvus tarbijalepingute puhul) kõrvale kalduda mh kokkuleppe alusel, mille on sõlminud tarbija ja teine lepingupool, kelle mõlema alaline või peamine elukoht oli kokkuleppe sõlmimise ajal samas liikmesriigis, ning mille kohaselt on asja lahendamiseks pädevad kõnealuse liikmesriigi kohtud, tingimusel et selline kokkulepe ei ole vastuolus asjaomase liikmesriigi õigusega. Kostja ja panga sõlmitud lepingute üldtingimuste p 14.4 järgi kinnitab laenusaaja, et ta on nõus vaidlusküsimuste lahendamisega Harju Maakohtus (sealhulgas ka juhul, kui laenusaaja elab või asub pärast Lepingu sõlmimist elama välisriiki või viib sinna üle oma tegevuskoha või asukoha või kui tema tegevus-, elu- või asukoht ei ole hagi esitamise ajal teada).
12.Maakohus tuvastas, et nii panga kui ka kostja alaline elukoht oli lepingute sõlmimise ajal Eestis. Kuigi lepingute üldtingimuste p-st 14.4 järeldub tahe lahendada asi Eesti kohtus, leiab ringkonnakohus siiski, et lepingute üldtingimuste p-s 14.4 sisalduv kohtualluvuse kokkulepe ei ole kooskõlas Eesti seadustega ning on TsMS § 106 lg 1 p 1 alusel tühine vastuolu tõttu TsMS §-s 104 lg-s 1 sätestatuga.
12.1.TsMS § 104 lg 1 kohaselt võib kohtualluvuse kokkuleppe sõlmida üksnes vaidluseks, mis on seotud mõlema poole majandus- või kutsetegevusega või kui leping on seotud ühe poole majandus- või kutsetegevusega ja teiseks pooleks on riik, kohaliku omavalitsuse üksus või muu avalik-õiguslik juriidiline isik või kui mõlemaks pooleks on avalik-õiguslik juriidiline isik. Praegune vaidlus ei ole seotud kostja majandus- või kutsetegevusega.
12.2.Kohtualluvuse kokkulepe ei ole praeguses asjas kehtiv ka TsMS § 104 lg 3 p 2 alusel, mille kohaselt on lubatud erandina sama paragrahvi lõikest 1 kohtualluvuse kokkulepe, kui kohtualluvus lepiti kokku juhuks, kui kostja asub pärast kokkuleppe sõlmimist elama välisriiki või kui viib sinna üle oma tegevuskoha või asukoha või kui tema tegevus-, elu- või asukoht ei ole hagi esitamise ajal teada. Pooled peavad Riigikohtu praktikast tulenevalt selleks, et selline kohtualluvuse kokkulepe oleks kehtiv, kokkuleppe sõlmima just sättes viidatud juhuks (vt Riigikohtu 21. novembri 2012. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-123-12, p 10). Ringkonnakohtu hinnangul on tingimuse p 14.4 sulgude ees olev osa, mille kohaselt kinnitab laenusaaja, et ta on nõus vaidlusküsimuste lahendamisega Harju Maakohtus, tühine, sest see ei ole sõlmitud spetsiaalselt TsMS § 104 lg 3 p-s 2 nimetatud juhuks. Kuivõrd aga sulgudes on märgitud, et nimetatud kohtualluvus kehtib sealhulgas ka TsMS § 104 lg 3 p-s 2 viidatud juhtudel, siis tuleb hinnata, kas tingimus võib kehtida ilma tühise osata. Ringkonnakohus leiab, et lepingute üldtingimused, sh nimetatud kohtualluvuse kokkulepe, on käsitatavad tüüptingimustena võlaõigusseaduse (VÕS) § 35 tähenduses, mis on VÕS § 37 lg 1 järgi saanud lepingute osaks. VÕS § 39 lg 2 teine lause lubab tüüptingimuse jagatavuse korral mitmeks üksteisest sõltumatuks osaks jätta üks osa kehtima. Samas on oluline, et tingimus oleks 3 (4)

nii keeleliselt kui sisuliselt jagatav, jagatud osad oleks ka eraldi arusaadavad ja iseseisvalt kohaldatavad. Osadeks jagatavuse kontrollimiseks kasutatakse nn blue pencil test’i, mis oma sisult tähendab küsimust, kas teatud osa mahatõmbamisega saab tingimuse muuta kehtivaks (vt Kull, I. VÕS § 39, komm 4.3. – Varul, P. jt (koost). Võlaõigusseadus I, Üldosa (§§ 1-207). Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2016). Ringkonnakohus on seisukohal, et praegusel juhul ei ole lepingute üldtingimuste p 14.4 osadeks jagatav, sest tühise osa, s.o sulgude ees oleva osa maha tõmbamisel ei ole sulgude sees olev osa arusaadav ega iseseisvalt kohaldatav. Seega on lepingute üldtingimuste p 14.4 tervikuna tühine. Lisaks tuleb arvestada, et kuivõrd tegemist on tüüptingimusega, siis ei ole VÕS § 39 lg 2 esimese lause järgi ka võimalik anda sellele tõlgendamisega sisu, mille kohaselt tingimus kehtib (vt ka Riigikohtu 21. novembri 2012. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-123-12, p 10).

13.Ringkonnakohtu hinnangul leidis maakohus õigesti, et ka lepingute üldtingimuste p-s 14.3 sisalduv kohtualluvuse kokkulepe ei ole Eesti õigusega kooskõlas, mh ei vasta see TsMS § 104 lg 3 p 2 tingimustele. Ringkonnakohus nõustub selles osas maakohtu määruse põhjendustega ja TsMS § 654 lg 6 (koosmõjus §-ga 659) alusel ei pea vajalikuks neid korrata.
14.Kuivõrd lepingute üldtingimustes sisalduvad kohtualluvuse kokkulepped, sh p-st 14.4 tulenev on vastuolus Eesti õigusega, siis ei saa nendest Brüssel I (us) määruse art 19 p 3 järgi kohtualluvus tuleneda, mistõttu keeldus maakohus õigesti hagi menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 1 p 2 alusel. Kuna maakohus küsis kostja seisukohta kostja elukoha ja kohtualluvuse kohta (tl 33 ja 39), kuid kostja kohtule ei vastanud, siis ei saa olla hagi menetlemiseks alust ka Brüssel I (us) määruse art 26 lg 1 alusel, mille järgi allub asi üldjuhul ka sellele kohtule, kuhu kostja ilmub.
15.TsMS § 372 lg 5 esimene lause võimaldab esitada määruskaebuse käesoleva määruse peale. Menetluskulude jaotus
16.Kuna ringkonnakohus jätab maakohtu määruse muutmata, ei ole põhjust maakohtu menetluskulude jaotuse muutmiseks.
17.Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb ringkonnakohtus kantud menetluskulud jätta TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda. Kuivõrd kostja vastust määruskaebusele ei esitanud, siis ei saanud tal määruskaebemenetluses välja mõistmisele kuuluvaid menetluskulusid tekkida, mistõttu kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
18.Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1 esimene lause). (allkirjastatud digitaalselt)

4 (4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 28.08.20262-26-101004/17Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 27.08.20262-26-13942/4Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja