Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

peale

apellatsioonkaebuse

esitamiseks

Lihtmenetluses (TsMS § 405) menetletavas asjas esitatud apellatsioonkaebuse võtab ringkonnakohus menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit (TsMS § 637 lg 21). Menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). Hageja nõue ja poolte seisukohad Hageja nõuab kostjalt nendevahelisest õigusabilepingust tuleneva põhivõla summas 1905,35 eurot tasumist, viivist ja sissenõudmiskulu hageja ei nõua. Hagiavalduse kohaselt on hageja õigusteenuseid osutav juriidiline isik. Kostja ja hageja sõlmisid 01.11.2024 õigusabilepingu, millega kohustus hageja esindama kostja huve tsiviilasjas nr 2-2311243 ja tsiviilasjas nr 2-24-9886 ning kostja kohustus maksma selle eest tasu 200 eurot ühe töötunni eest (lisandub käibemaks) esitatud arvete järgi. Tsiviilasjas 2-24-9886 oli arutusel Ärieksperdi OÜ pankrotihalduri Andres Hermeti hagi J.U vastu kahju hüvitamiseks ning tsiviilasjas 2-23-11243 oli arutusel Maksejõuetuse teenistuse avaldus J.U suhtes ärikeelu kohaldamiseks. Arve esitati kostjale 26.11.2024 koos spetsifikatsiooniga summas 3123,54 eurot, maksetähtaeg 03.12.2024. 27.12.2024 kirjaga teatas kostja hagejale, et 50% arvest on tasutud, aga ülejäänud tasub järgmise nädala jooksul. Tegemist oli võlatunnistusega. Lepingu alusel oli kliendile esitatud arve nr 24113 (lisa 4 - arve nr 24113) (tegemist oli juba muudetud arvega, kuna kostja oli 50% arves märgitud summast tasunud) summas 1905,35 eurot. Kostja vaidleb hageja nõudele vastu. Kostja on seisukohal, et hagi on esitatud vale isiku vastu. C1 Grupp OÜ on tellinult kostjalt õigusabiteenuse J.U ärikeelu kehtestamise menetluses 2-2311243, kuna J.U on C1 Grupp OÜ osanik ja juhatuse liige ning J.U ́le ärikeelu kehtestamine tooks endaga kaasa kahjulike tagajärgi. C1 Grupp OÜ on ka tasunud 26.11.2024.a väljastatud arve nr 24113 50% ulatuses. Paljasõnaline ja eksitav hageja väide, et kostja palus esitada arve tema äriühingule, et saada riigilt käibemaksu tagastus. Hageja esitas arve kostja nimele alles siis, kui kostja, C1 Grupp OÜ juhatuse liikmena, vaidlustas arve nr 24113. Hageja ilmselt arvas, et füüsiliselt isikult on kergem võlga sisse nõuda. Samuti on asjakohatu hageja väide, et osutatud teenuste loetelust on näha, et teenus oli osutatud füüsilisele isikule, kuna C1 Grupp OÜ ega kotja ei ole hagejalt teenuse tellinud seonduvalt tsiviilasjaga nr 2-24-9886. Hagejalt oli tellitud õigusabiteenus üksnes tsiviilasjas nr 2-23-11243. Nimelt, pidi hageja koostama vastuse maksejõuetusteenistuse taotlusele ning osalema kohtuistungil. 04.11.2024 toimunud konsultatsiooni raames arutasid kostja C1 Grupp OÜ juhatuse liikmena (edaspidi kostja) ja hageja maksejõuetusteenistuse taotluse asjaolusid ning kostja mainis ka tsiviilasja nr 2-24-9886 menetlust, kuna mõlemad asjad olid seotud Ärieksperdi OÜ (pankrotis) pankrotimenetlusega. Hageja spetsifikatsioonist nähtub, et kostja pöördus hageja poole 16 päeva enne kohtuistungi toimumist ning nimetatu kinnitab, et kostja vajas õigusabiteenust vaid tsiviilasjas nr 2-23-11243. Hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit, mis kinnitaks õigusabiteenuse tellimist kahes tsiviilasjas. Hageja esitas vaid paljasõnalise väite, mida ei saa tõendiks pidada. Hageja ei ole kostja hinnangul tõendanud ka teenuse osutamist spetsifikatsioonis toodud ulatuses. Alljärgnevalt vaidlustab kostja ka muud hageja spetsifikatsioonis toodud teenused: -8.11. ja 12.11. teenus seoses vastuse koostamisega maksejõuetusteenistuse taotlusele, Hageja kulutas vastuse koostamisele kokku 8,33 tundi, samas koosneb vastus peamiselt viidatest seaduste sätetele ja Riigikohtu lahenditele, samuti sisaldab vastus rohkelt maksejõuetusteenistuse taotluse tsiteerimist. Arvestades hageja kogemust antud valdkonnas on alust arvata, et vastuses toodud Riigikohtu praktika on kopeeritud muudest hageja kohtudokumentidest, mitte hageja otsis lahendeid tsiviilasja nr 2-23-11243 menetluse tarbeks. Kostja lisab väljatrüki portaalist teatmik.ee, millest nähtub, et maksejõuetusmenetlused on hageja igapäevane töö. Kostja leiab, et põhjendatud kulu moodustab 4 tundi aega. - 20.11 kohtuistungil osalemine, Hageja märgib, et 2

istung kestis 120 minutit ehk 2 tundi. Samas algas istung kell 14:17 ja lõppes kell 15:16 ehk istung kestis 59 minutit. Nimetatud asjaolu tõendab hageja pahauskset käitumist alusetu rikastumise eesmärgil. Kostja nõustub ühetunnise ajakuluga. - 25.11 tsiviilasja 2-24-9886 toimikuga tutvumine, Kostja ei ole hagejat selleks volitanud. Hageja tegutses omavoliliselt ning seega on tegemist hageja riisikoga. Kostja vaidlustab kulu täies ulatuses. - 26.11 Tel nõupidamine kliendiga, hageja ei ole kostjaga nõu pidanud, vaid 26.11.204 esitas ta kostjale teostatud tööde spetsifikatsiooni. Kostja vaidleb kulule täies ulatuses vastu. - 26.11. Tel nõupidamine K.Aga, kostjale jääb arusaamatuks, millest isikuga räägiti ning mis vajadus selleks esines. Kostja vaidleb kulule täies ulatuses vastu. Lähtuvalt ülaltoodust leiab kostja, et õigusabiteenus oli osutatud 463 min ehk 7,43 tunni ulatuses ning arvestades hageja tunnitasu (200 eurot ilma käibemaksuta) moodustab tema tasu osutatud teenuste eest kokku 1543,33 eurot ning koos käibemaksuga – 1882,86 eurot. Kostja on hagejale tasunud 1905,35 eurot. Seega puudub hagejal nõue kostja vastu, kuna kostja on hagejale teostatud tööde eest tasunud. Kostja ei nõustu hagejaga selles, et ta tunnistas võlga. Kostja oli hämmingus peale hagejalt arve saamist ning ei osanud koheselt reageerida. Alles spetsifikatsiooni kätte saamisel sai kostja teada, et hageja tegeles asjaga, mille tegemiseks ei ole kostja ta volitanud. Hageja ignoreeris kostja palved esitada töötundide hetkesaldosid, kuigi kostja korduvalt pöördunud sel teemal hageja poole. Kohtu seisukoht Vastavalt TsMS § 5 lg-le 1 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232 lg 1 kohaselt. Kohus on menetlenud tsiviilasja esemeks olevat hagi lihtsustatud korras vastavalt TsMS § 405 lõikele 1. Seda ja lihtmenetluse eripära on kohus selgitanud asja menetlusse võtmise määruses. Kohus, tutvunud tsiviilasja toimiku materjalidega, leiab, et hagi tuleb rahuldada. VÕS § 619 sätestab, et käsunduslepinguga kohustub üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. VÕS § 76 lõike 1 ja § 82 lõike 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval. Kui võlgnik on kohustust rikkunud VÕS § 100 tähenduses, siis on võlausaldajal õigus VÕS § 101 lg 1 punktist 1 tulenevalt õiguskaitsevahendina kohustuse rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kohus leiab, et pooltevaheline õigusabileping on oma olemuselt käsundusleping, kus teenuse osutaja on käsundisaaja (hageja) ja teenuse tellija käsundiandja (kostja). Pooltevahelises lepingus oli kokku lepitud hagejale tasu maksmises ja kostjal oli kohustus seda teha. Nagu nähtub nii hageja kui kostja esitatud tõenditest, siis hageja esitas kostjale teostatud tööde spetsifikatsiooni ja arve 26.11.2024. Kostja aga tähtaegselt talle esitatud arvet ei tasunud (tähtaeg oli 03.12.2024), lõpuks tasus poole ja lubas ülejäänud poole hiljem tasuda (30.12.2024 e-kiri). Peale seda asus kostja hageja nõudele vastu vaidlema (10.01.2025). Kostja on seega oma raha tasumise kohustuse hageja ees jätnud osaliselt täitmata. Kohus leiab, et kostja vastuväited seoses õigusabilepingu sõlminud isikuga, on alusetud ja põhjendamatud. Oma väidet põhjendab kostja sellega, et arve oli esitatud C1 Grupp OÜ-le. Kohus märgib, et arve on raamatupidamisdokument, mis ei tekita võlasuhet (VÕS § 3). Võlaõiguslik kohustus tekib lepingust mitte arvest. Mh on kõrgema astme kohtud korduvalt 3

öelnud, et üksnes arvest ei teki kohustust. Esitatud tõenditest nähtub, et õigusabilepingu allkirjastas kostja J.U 01.11.2024. Mitte kusagil ei ole märgitud, et ta tegi seda C1 Grupp OÜ juhatuse liikmena. Lepingupooleks oli seega J.U, mitte C1 Grupp OÜ. Seejuures nähtub esitatud asjaoludest, et hageja esindas justnimelt kostja huve tsiviilasjas nr 2-23-11243 ja tsiviilasjas nr 224-9886, kuivõrd kummaski oli menetlusosaliseks J.U füüsilise isikuna. Oma hagivastuses on kostja vaidlustanud ka osutatud õigusabiteenuse põhjendatust ja ulatust. Pooltevahelise õigusabilepingu punkti 25 kohaselt on kliendil kohustus esitatud arved ja teostatud töö aruanded üle vaadata ning nendega mittenõustumise korral teatada viivitamatult mittenõustumise põhjus. Kohus leiab, et ilmselgelt ei saa viivitamatult tähendada sekundipealt vms, kuid ilmselgelt tähendab viivitamatult antud juhul hiljemalt seda aega, kus kostja tasus esitatud arve 50% ulatuses (sedagi juba viivituses olles) ja selle asemel, et ülejäänud osale vastu vaielda, kinnitas hoopis, et teise osa maksab ta hiljem. Kohus leiab, et seega peale seda aega on kostja lepingu kohaselt minetanud õiguse töö põhjendatusele ja ulatusele vastu vaielda. Arvestades samas mh hageja selgitusi kostja poolt esile toodud kulude kohta, leiab kohus, et ka sisuliselt ei ole õigusabiteenus olnud põhjendamatu ega ülepaisutatud, kuivõrd hageja poolt tööle kulutatud aeg vastuse koostamisele sisuliselt ca ühe tööpäeva ulatuses on mõistlik ja arusaadav, samuti on kohtu hinnangul ilmselge, et esindaja jaoks ei ole kohtuistungiga seotud ajakulu ainult see aeg, mil kohus istungi alustab ja kuni lõpetab vaid see hõlmab esindaja jaoks tööd ka selle aja ümber ning toimikuga tutvumine ja telefoni teel nõupidamised on samuti ilmselgelt seotud ja mõistlikud kulud ning kliendi esindamiseks vajalikud. Seejuures seoses kostja vastuväitega, et teises tsiviilasjas ta üldse teenust ei tellinud märgib kohus, et kostja vastuväide on alusetu arvestades hageja poolt esitatud tõendeid, millest nähtub, et hageja tegutses selles menetluses kostja esindajana (ligipääs e-toimikusse, kohtukutse jne). Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuivõrd hageja on kostjale teenuse osutanud, kuid kostja jättis selle teenuse eest hagejale 1905,35 euro ulatuses tasu maksmise kohustuse õigustamatult täitmata, on hageja nõue põhjendatud ja kuulub rahuldamisele VÕS § 101 lg 1 p 1 ja VÕS § 108 lg 1 alusel ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevusena 1905,35 eurot. Vastavalt TsMS § 637 lg-le 21 võtab ringkonnakohus lihtmenetluses tehtud otsuse peale esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohus ei anna luba edasikaebamiseks. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd hagi kuulub rahuldamisele, tuleb menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt jätta täies ulatuses kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 174 lg 8 kohaselt kohus määrab 4

menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi. Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm 03.06.2013, 3-2-1-65-13 p 14). TsMS § 175 lg 1 järgi, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Kohus märgib, et kulude teiselt menetlusosaliselt väljamõistmise aluseks ei ole mitte lepingulise esindaja poolt esitatud arved, vaid kulude põhjendatus ja vajalikkus. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Hageja on taotlenud menetluskuluna kostjalt välja mõista tasutud riigilõivu 315 eurot ja õigusabikulud 1800 eurot, tunnihinnaga 200 eurot tund 9 tunni töö eest. Kostja vaidles hagivastuses hageja menetluskuludele vastu. Kostja samas ei esitanud vastuväiteid hageja 10.09.2025 täiendatud menetluskulude nimekirjale. Kostja hagivastuses esitatud menetluskulude vastuväidete kohaselt: Indrek Naur on hageja juhatuse liige, osanik ja tegelik kasusaaja. Seega antud menetluses osaleb Indrek Naur hageja seadusliku, mitte lepingulise esindajana TsMS § 218 lg 1 mõttes. Samuti on Indrek Naur hageja töötaja, kes osaleb menetluses TsMS § 218 lg 2 alusel. Asjaolu, et Indrek Naur on hageja töötaja tuleneb nii äriregistri väljatrükist kui ka portaalist teatmik.ee, millest nähtuvalt on hagejal üks töötaja. Vastavalt portaali teatmik.ee andmetele moodustab hageja ühe töötaja kuupalk keskmiselt ca 5000 eurot netos, mis vastab advokaadi kuupalgale. Kui kohus asub seisukohale, et hagi kuulub rahuldamisele ja hageja lepingulise esindaja kulud kuuluvad hüvitamisele, siis kostja palub neid kulusid vähendada. Tegemist on ülilihtsa hagiga ja kogenud advokaat ei saanud selle peale kulutada 5 tundi aega. Siinjuures juhib kostja kohtu tähelepanu hageja 10.01.2025 kirjale, milles ta väidab, et kohtusse kaebamine kliendi peale on tema jaoks tavaline asi. Seega tegemist on hageja jaoks tavalise hagiga, mille peale ei saanud ta kulutada rohkem kui 2 tundi aega. Kohus märgib esiteks seoses kostja vastuväitega esindatuse osas, et kostja vastuväide on alusetu. Riigikohus on leidnud tsiviilasjas nr 3-2-1-184-15, et advokaadibüroo lepinguliseks esindajaks võib olla vandeadvokaat, kes on ühtlasi sama advokaadibüroo töötaja ning et TsMS § 175 lg 1 kohaldub lepingulise esindaja kulude hüvitamisele. Lähtudes Riigikohtu seisukohtadest ei saa üldjuhul pidada põhjendatuks ja vajalikuks menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu (vt nt Riigikohtu 11. veebruari 2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 14; 13. novembri 2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-13, p 25). Riigikohus on lahendis 2-219796/80, p 23 leidnud, et vandeadvokaadist lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalik tunnitasu on 180 eurot, millele lisandub käibemaks. Seega on 180 eurot (millele võib lisanduda käibemaks) see keskmine standard millest tunnihinna põhjendatuse analüüsimisel algpunktina lähtuda. Riigikohus on rõhutanud, et lepingulise esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata igas kohtuasjas eraldi (3-2-1-115-14, p 14). Arvestades vaidluse asjaolusid, keerukust ja kestust, leiab kohus, et hageja lepingulise esindaja tunnitasu suurus ei ole põhjendatud. Tegemist oli sisuliselt mittekeeruka õigusliku küsimusega ja lühikese ning mittekeeruka lihtmenetlusega, kus ei vahetatud kümneid seisukohti ega peetud pikki õigusteoreetilisi vaidlusi. Kohus ei näe, et selle eest oleks põhjendatud esindaja tunnitasu suuremas summas kui 160 eurot tunnis, millele lisandub vajadusel käibemaks. Kohus leiab, et 5

selline tunnihind jääb ka turuhinna piiresse (Riigikohus on leidnud varasemalt, et 20 euro suurune kõikumine 180st eurost jääb turuhinna piiresse vt RKTKm 28.05.2025, 2-22-14922 pp 25.1 ja 25.2). Menetluskulude koos käibemaksuga väljamõistmise eelduseks on menetlusosalise kinnitus, et ta ei saa kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kui menetlusosaline ei kinnita, et ta ei saa käibemaksu tagasi arvestada, mõistab kohus menetluskulud tema kasuks välja ilma käibemaksuta (Riigikohtu 03.06.2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-65-13, p 16). Hageja ei ole kinnitanud, et ei saa kuludelt käibemaksu tagasi arvestada, seega mõistab kohus menetluskulud tema kasuks välja ilma käibemaksuta. Hageja on hagiavalduselt tasunud riigilõivu 315 eurot. Kohtu hinnangul on tegemist põhjendatud kuluga, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 alusel on kohtukuluks riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 144 p 1 järgi kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 144 lg 2 kohaselt on kohtuvälisteks kuludeks ka menetlusosaliste sõidu-, posti-, side-, majutus- ja muud sellesarnased kulud, mis on kantud seoses menetlusega. Kohus, tutvunud hageja esitatud menetluskulude nimekirjaga, leiab et hageja esindaja poolt tehtud toimingute ajamaht on põhjendatud. Kohus leiab, et olenemata sellest, et tegemist oli sisuliselt mittekeeruka õigusliku küsimusega ja lühikese ning mittekeeruka lihtmenetlusega, võtab korrektse ja nõuetele vastava hagiavalduse koostamine ja tõendite komplekteerimine siiski mitmeid tunde ja seetõttu on kohtu hinnangul ajakulu esitatud ulatuses (5 tundi) põhjendatud ja vajalik kulu. Samuti on kohtu hinnangul põhjendatud ja vajalik esitatud ulatuses ka kostja hagivastusele seisukoha koostamise ajakulu (4 tundi), kuivõrd see hõlmab endas nii kostja vastusega tutvumist kui ka läbimõeldud vastuse loomist ja esitamist. Seega on hageja esindaja kohtukulud põhjendatud summas 1440 eurot (9 x 160) ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista menetluskulud kokku summas 1755 eurot (315 + 1440). TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus lahendis, et otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. (digitaalselt allkirjastatud) Viktor Bome Kohtunik

6

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.